See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Heinike Heinsoo

https://etis.ee/CV/Heinike_Heinsoo/est
5.05.1956
737 5349
heinike.heinsoo@ut.ee

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
05.02.2020–...   
Tartu Ülikool, Emeriitdotsent (1,00)
04.02.2020–...   
Tartu Ülikool, Emeriitdotsent (1,00)
2015–...   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Dotsent (0,50)
2008–...   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Soome-ugri osakond, läänemeresoome keelte dotsent (1,00)
1979-1983 TRÜ soome-ugri keelte kateedri õpetaja
1983-1986 TRÜ soome-ugri keelte aspirant, mittekoosseisuline õppejõud
1987-1989 TRÜ soome-ugri keelte kateedri vanemõpetaja
1989-1992 TRÜ soome-ugri keelte kateedri dotsent
1992 TÜ läänemeresoome keelte õppetooli dotsent
01.02.2018–04.02.2020   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (0,50)
01.01.2016–31.01.2018   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (0,50)
01.02.2015–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (0,50)
01.02.2010–31.01.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (1,00)
01.02.2005–31.01.2010   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (1,00)
15.02.2000–31.01.2005   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, läänemeresoome keelte dotsent (1,00)
 
 
Haridustee
1978.a. lõpetasin Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
Ajakirjade "Fenno-Ugrica" ja "Kullervo" toimetuskolleegium,
Organisatsioonid: Emakeele selts, Historia Fenno-Ugrica, Eesti Muinastaide Selts
 
 
Loometöö
Vadja keele kursusi tutvustav fotonäitus Narvas, Kingissepas, Tartus

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Heinike Heinsoo, doktorikraad, 1987, (juh) Paul-Johannes Alvre, Subjekti ja predikaadi suhted vadja keeles, Tartu Ülikool.
 
 
Lisainfo
Filoloofiakandidaat
Tartu Ülikool

Lõppenud projektid

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
6.2.
2018
Хейнике Хейнсоо, Марина Ильина (2018). Med´de vad´d´a. 28 вопрсов о води. .
6.7.
2018
Heinsoo Heinike (2018). Suuri päive. .
6.8.
2018
Хейнике Хейнсоо (2018). Международная конференция ЯЗЫКИ МАЛОЧИСЛЕННЫХ НАРОДОВ РОССИИ: УСТНОЕ VS. ПИСЬМЕННОЕ. Санкт-Петербург, 4-6 декабря 2017 г. Linguistica Uralica, 2, 154−157.
3.4.
2017
Heinsoo, Heinike (2017). Kui kirjakeel alles algab. Johannes Aavikule ja Ervin Haugenile mõeldes vadja kirjakeelest. Artikleid ja arhivaale. Keeleuuenduse Kirjastik, 92−105. (Keeleuuenduse Kirjastik; B sari).
6.2.
2017
Хейнике Хейнсоо, Никита Дячков (2017). Поговорим по-водский. Минграмматика с тематическм словарем. .
3.2.
2016
Heinsoo, Heinike (2016). Vadja ja isuri keele õppematerjalidest. Soome-ugri sõlmed, 2015, 154−159.
3.3.
2016
Heinsoo, Heinike (2016). Vad´d´a sõnakopittõja. Paratõttu tekstõ. Tartu: Bookmill.
3.3.
2016
Хейнике Хейнсоо (2016). Водская копилка слов. . Tartu.
6.2.
2016
Heinike Heinsoo, Nikita Djačkov (2016). Va´d´da lukõmikko-päivezikko. (52).
1.1.
2015
Heinsoo, Heinike; Saar, Eva (2015). Sound symbolism of expressive verbs in Finnic languages (Estonian, Finnish, Ingrian, Votic). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (1), 55−74.
1.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Партитив как падеж субъекта в водском языке. Ежегодник финно-угорских исследований / Yearbook of Finno-Ugric Studies, Vol 1 (1), 14−27.
1.2.
2015
Heinsoo, Heinike; Saar, Eva (2015). From “bourgeois” to national romanticism: Attempts at creating Votic and Ingrian written standards in the 20th and 21st century. In: Dieter W.Halwachs, Barbara Schrammel-Leber (Ed.). Grazer Plurilingualismus Studien. Dominated Languages in the 21st Century (118−134).. Graz: Grazer Linguistische Monographien / GLM Karl-Franzens-Universität Graz. (Grazer Plurilingualismus Studien).
4.1.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Kirjakeel kümnele. Lee 22. Lee : Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne, 22, 64−70.
6.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Vad´d´a sõnakopittõja. Tartu - Helsinki: Mooses Putron Muistosäätiö.
6.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Vad´d´d´a sõnakopittõja. Tartu-helsinki: Mooses Putron muistisäätiö.
1.1.
2014
Heinsoo, Heinike (2014). Monument hääbuvale keelele. Keel ja Kirjandus, 5, 398−403.
1.1.
2013
(2013). Le Vote : son passé, son présent, son avenir. Études finno-ougriennes, 44 (44), 145−169.
1.2.
2013
Heinsoo, Heinike (2013). Tänapäeva vadja keel - kõnes ja kirjas. Kadri Tüür (Toim.). Paar sammukest XXVII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2011 (127−151). . Tartu: EKM Teaduskirjastus. (XXVII). DOI: 10.7592/PS/28-5heinsoo.
5.2.
2013
Praakli, Kristiina; Klaas-Lang, Birute; Heinsoo, Heinike (2013). Tähelepanekuid uute soome laensõnade kasutusest veebisuhtluse näidetel. (14−14)..
6.8.
2013
Saar, Eva; Heinsoo, Heinike; Arukask, Madis; Västrik, Ergo-Hart (2013). t (2013). Konverents "Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim". Keel ja Kirjandus, 6, 473 - 476. Keel ja Kirjandus, 6, 473−476.
6.3.
2012
Heinsoo, Heinike (2012). Õppõmizõ alku on rankk... Vadja keele õpetamisest Vadjamaal. Üve Maloverjan (Toim.). Soome-ugri sõömed (76−81).. Tallinn: Fenno-Ugria.
1.2.
2011
Heinsoo, Heinike; Kuusk, Margit (2011). Neo-renessaince and revitalization of Votic - who cares? Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2-1, 171−184.
4.2.
2011
Heinsoo, H. (Koost.) (2011). Uurali keelte sõnastik. Saar, Eva... Tallinn: Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus.
1.1.
2010
Heinsoo, Heinike (2010). Mā ja pūd lēväd, meid eb lē. The subject and the predicate in Votic. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.2.
2010
Heinsoo, Heinike (2010). Adjektiivide tajumine ja õpetamine. Mikone, Eve; Siitonen, Kirsti; Sepper, Maria-Maren (Toim.). Lähivõrdlusi. Lähivertailuja (120−136). . Tallinn 2010: Eesti Rakenduslingvistika Ühing. (Lähivõrdlusi. Lähivertailuja; 19). DOI: 10.5128/LV19.08.
3.2.
2009
Heinsoo, Heinike (2009). Visio vatjan ja inkeroisten tilanteesta. Künnap, Ago. Läänemeresoome keeltest (44−55).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 28).
3.5.
2007
Heinsoo, H. (2007). Kuidas vadjalased mäletavad taimede nimetusi. Maanunaa tappaB? Õdagumersoomõ kodo (33−54). (Võro Instituudi Toimõndusõq).
1.2.
2006
Heinsoo, H. (2006). Paul Ariste ja Vaipoole vadjalased. Erelt, M.; Sepper, M.-M. (Toim.). Emakeele Seltsi Aastaraamat (222−238).. Tallinn: Emakeele Selts. (51).
3.2.
2006
Heinsoo, H. (2006). Liitsubstantiividest soome eesti keeles. Metslang, H.; Soidro, S. (Toim.). Lähivertailuja. Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.05.2004 Männikul (13−31). . Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised; 7).
3.4.
2006
Heinsoo, Heinike (2006). Liitsubstantiivid enne ja nüüd. Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.2004 Männikul. 13−31. (Lähivertaluja; 16).
3.4.
2006
Heinsoo, Heinike (2006). Vadjalaste keelevahetuses. Mitmekeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Toim. Jan Rahman. Võro, 88−99. (Võru instituudi toimõndusõq; 18).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Sibelius, saun, sisu. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (7−26). . Tartu: Tartu University Press.
3.2.
2005
Heinsoo, H., Kuusk, M. (2005). No jo vanepat koolla keik aika vällä, sis jo keli muttu, ni, keli muttu. Klesment, P. (Toim.). Foneetika, grammatika ja leksika (69−86).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 27).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Sibelius, saun ja sisu. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani (7−25).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2005
Kuusk, M.; Heinsoo, H. (2005). No jo vanemat ... Klesment, P. (Toim.). Foneetika, grammatika ja leksika (69−85).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 27).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Religioon. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (161−169). . Tartu: Tartu University Press.
4.2.
2005
Lõhmus, M.; Medijainen, E. (Koost); Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim) (2005). Haridus ja teadus. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (145−161). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2005
Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.) (2005). Lõhmus, M.; Medijainen, E.: Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2005
Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim) (2005). Keel. Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani (132−144). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2004
Kuusk, Margit.; Heinsoo, Heinike (2004). No ku tulõb unohtamizõõ kõrd, nii taitaa õmaa tšeeli vai jääb. Fenno-Ugristica, 26, 17−35.
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Investigating Obsolescence: Votic. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (10−16).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Kulta kulisee ja raha krabiseb. Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles. Sulkala, H.; Laanekask, H. (Toim.). VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Lähivertailuja 15 (129−141).. Oulu: Oulun Ylipisto. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja; 24).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Vaegpöördeliste verbide süntaks eesti ja soome keeles. Sulkala, H.; Laanekask, H. (Toim.). Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.-4. toukokuuta 2003 (8−19).. Oulu: Oulun Ylipisto. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). No ku tuleb unohtamize kert, ni õma tšeeli veel jääb. Klesment, P. (Toim.). Uralistika müüdid ja faktid (17−36). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Investigating obsolescense: Votic. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (10−16). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Paul Ariste and Ingria. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (5−9). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2003
Heinsoo, H. (2003). O aina työn touhussa ku kusiainen. Muikku-Werner, P.; Remes, H.. VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa (177−184).. Joensuu: Joensuun yliopistopaino. (Lähivertailuja).
3.5.
2003
Heinsoo, H. (2003). Onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad vadja keeles. Õdagumeresoomõ hummogupiir. Konvõrents Rõugõn, 24.-26. rehekuu pääväl 2002 (Läänemeresoome idapiir). Toim. Pajusalu, K.; Rahman, J. Võru: Võro Instituut, 63−73. (Võro Instituudi toimõtisõq; 15).
1.3.
2002
Heinsoo, H.; Kuusk, M. (2002). Jõgõperä vadjalaste keelekasutus 20. sajandi lõpus. Piret Klesment (Toim.). Keelekontaktidest keelevahetuseni (95−118).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Heinsoo, H. (2002). 'Jõgõperä vadjalaste keelekasutus. Fenno-Ugristica, 24, 95−119.
3.2.
2002
Heinsoo, H. (2002). Aus ei ole valelik ja lihtsameelne ei ole kaval. Fenno-Ugristica, 24, 88−95.
3.2.
2001
Heinsoo, H. (2001). Linguistic Contacts in Ingermanland (Ingria): the Votians and their neighbours. In: Field and Descriptive Studies on Endangered Languages (69−83).. Tokyo: University of Tokyo.
3.4.
2001
Heinsoo, H. (2001). Jussit ja Matsit. Henkilönimeä sisältävää henkilöön viittaavaa sanastoa suomessa ja virossa. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum, Tartu 7.-13.08.2000, IV. Tartu, 320−328.
3.2.
2000
Heinsoo, H. (2000). On the Formation of the finnic Linguistic Situation. In: Künnap, A. (Ed.). The roots of peoples and languages of Northern Eurasia. II and III. [interdisciplinary symposium] : Szombathely [Hungary] 30.9.-2.10.1998 and Loona [Estonia] 29.6.-1.7.1999 (272−284).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
1999
Heinsoo, H. (1999). Talkative as a Finn or an Estonian? In: Künnap, A: (Ed.). Indo-European-Uralic-Siberian linguistic and cultural contacts (77−84).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
1.2.
1998
Heinsoo, H. (1998). Sanakirja hiipuvasta kielestä. Dmitri Tsvetkov, Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Virittäjä, 322−326.
3.2.
1998
Heinsoo, H. (1998). Vadjalased ja vadja keele kujunemine. Joalaid, M. (Toim.), Õispuu, J. (Koost.) (Toim.). Kaheksa keelt. Kaheksa rahvast (14−30).. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut.
6.3.
0
Heinsoo, Heinike (0). Vadja keel ei kao veel. .
6.3.
0
Heinsoo, Heinike (0). Vadjalased ja vadja keel ei kao veel. Sirp. Eesti Kultuurileht (15)..
25.03.2020

Heinike Heinsoo

https://etis.ee/CV/Heinike_Heinsoo/eng
5.05.1956
737 5349
heinike.heinsoo@ut.ee

Career

Institutions and positions
05.02.2020–...   
University of Tartu, Associate Professor emeritus (1,00)
04.02.2020–...   
University of Tartu, Associate Professor emerita (1,00)
2015–...   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor (0,50)
2008–...   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Finno-Ugrian Studies, lƤƤnemeresoome keelte dotsent (1,00)
1979-1983 teacher in tartu University Finno-Ugric languages cathedra
1983-1986 post-graduate student and part-time teacher at Tartu State University Finno-Ugric langiages cathedra
1987-1989 senior teacher in Finno-Ugric languages cathedra
1989-1992 assistent profssor, Finno-Ugric languages cathedra
1992 assistent professsor, department of baltic-Finnic languages
01.02.2018–04.02.2020   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Finnic Languages (0,50)
01.01.2016–31.01.2018   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Finnic Languages (0,50)
01.02.2015–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Finnic Languages (0,50)
01.02.2010–31.01.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor in Finnic Languages (1,00)
01.02.2005–31.01.2010   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor (1,00)
15.02.2000–31.01.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor (1,00)
 
 
Education
1978 Tartu University, Faculty of estonian Philology
 
 
R&D related managerial and administrative work
Member in editorial council of the journal "Fenno-Ugrica, "Kullervo"
Associations: estonian Language Association, Historia Fenno-Ugrica, Estonian Ancient Arts Association
 
 
Creative work
Vadja keele kursusi tutvustav fotonäitus Narvas, Kingissepas, Tartus

Qualifications

Academic degrees
Heinike Heinsoo, Doctor's Degree, 1987, (sup) Paul-Johannes Alvre, Subjekti ja predikaadi suhted vadja keeles (Relations of subject and predicate in the Votic language), University of Tartu.
 
 
Additional information
PhD
University Tartu

Completed projects

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
6.2.
2018
Хейнике Хейнсоо, Марина Ильина (2018). Med´de vad´d´a. 28 вопрсов о води. .
6.7.
2018
Heinsoo Heinike (2018). Suuri päive. .
6.8.
2018
Хейнике Хейнсоо (2018). Международная конференция ЯЗЫКИ МАЛОЧИСЛЕННЫХ НАРОДОВ РОССИИ: УСТНОЕ VS. ПИСЬМЕННОЕ. Санкт-Петербург, 4-6 декабря 2017 г. Linguistica Uralica, 2, 154−157.
3.4.
2017
Heinsoo, Heinike (2017). Kui kirjakeel alles algab. Johannes Aavikule ja Ervin Haugenile mõeldes vadja kirjakeelest. Artikleid ja arhivaale. Keeleuuenduse Kirjastik, 92−105. (Keeleuuenduse Kirjastik; B sari).
6.2.
2017
Хейнике Хейнсоо, Никита Дячков (2017). Поговорим по-водский. Минграмматика с тематическм словарем. .
3.2.
2016
Heinsoo, Heinike (2016). Vadja ja isuri keele õppematerjalidest. Soome-ugri sõlmed, 2015, 154−159.
3.3.
2016
Heinsoo, Heinike (2016). Vad´d´a sõnakopittõja. Paratõttu tekstõ. Tartu: Bookmill.
3.3.
2016
Хейнике Хейнсоо (2016). Водская копилка слов. . Tartu.
6.2.
2016
Heinike Heinsoo, Nikita Djačkov (2016). Va´d´da lukõmikko-päivezikko. (52).
1.1.
2015
Heinsoo, Heinike; Saar, Eva (2015). Sound symbolism of expressive verbs in Finnic languages (Estonian, Finnish, Ingrian, Votic). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (1), 55−74.
1.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Партитив как падеж субъекта в водском языке. Ежегодник финно-угорских исследований / Yearbook of Finno-Ugric Studies, Vol 1 (1), 14−27.
1.2.
2015
Heinsoo, Heinike; Saar, Eva (2015). From “bourgeois” to national romanticism: Attempts at creating Votic and Ingrian written standards in the 20th and 21st century. In: Dieter W.Halwachs, Barbara Schrammel-Leber (Ed.). Grazer Plurilingualismus Studien. Dominated Languages in the 21st Century (118−134).. Graz: Grazer Linguistische Monographien / GLM Karl-Franzens-Universität Graz. (Grazer Plurilingualismus Studien).
4.1.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Kirjakeel kümnele. Lee 22. Lee : Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne, 22, 64−70.
6.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Vad´d´a sõnakopittõja. Tartu - Helsinki: Mooses Putron Muistosäätiö.
6.2.
2015
Heinsoo, Heinike (2015). Vad´d´d´a sõnakopittõja. Tartu-helsinki: Mooses Putron muistisäätiö.
1.1.
2014
Heinsoo, Heinike (2014). Monument hääbuvale keelele. Keel ja Kirjandus, 5, 398−403.
1.1.
2013
(2013). Le Vote : son passé, son présent, son avenir. Études finno-ougriennes, 44 (44), 145−169.
1.2.
2013
Heinsoo, Heinike (2013). Tänapäeva vadja keel - kõnes ja kirjas. Kadri Tüür (Toim.). Paar sammukest XXVII: Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2011 (127−151). . Tartu: EKM Teaduskirjastus. (XXVII). DOI: 10.7592/PS/28-5heinsoo.
5.2.
2013
Praakli, Kristiina; Klaas-Lang, Birute; Heinsoo, Heinike (2013). Tähelepanekuid uute soome laensõnade kasutusest veebisuhtluse näidetel. (14−14)..
6.8.
2013
Saar, Eva; Heinsoo, Heinike; Arukask, Madis; Västrik, Ergo-Hart (2013). t (2013). Konverents "Läänemeresoome keeled, kultuurid ja kohavaim". Keel ja Kirjandus, 6, 473 - 476. Keel ja Kirjandus, 6, 473−476.
6.3.
2012
Heinsoo, Heinike (2012). Õppõmizõ alku on rankk... Vadja keele õpetamisest Vadjamaal. Üve Maloverjan (Toim.). Soome-ugri sõömed (76−81).. Tallinn: Fenno-Ugria.
1.2.
2011
Heinsoo, Heinike; Kuusk, Margit (2011). Neo-renessaince and revitalization of Votic - who cares? Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2-1, 171−184.
4.2.
2011
Heinsoo, H. (Koost.) (2011). Uurali keelte sõnastik. Saar, Eva... Tallinn: Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus.
1.1.
2010
Heinsoo, Heinike (2010). Mā ja pūd lēväd, meid eb lē. The subject and the predicate in Votic. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.2.
2010
Heinsoo, Heinike (2010). Adjektiivide tajumine ja õpetamine [Understunding and teaching adjectives]. Mikone, Eve; Siitonen, Kirsti; Sepper, Maria-Maren (Toim.). Lähivõrdlusi. Lähivertailuja (120−136). . Tallinn 2010: Eesti Rakenduslingvistika Ühing. (Lähivõrdlusi. Lähivertailuja; 19). DOI: 10.5128/LV19.08.
3.2.
2009
Heinsoo, Heinike (2009). Visio vatjan ja inkeroisten tilanteesta. Künnap, Ago. Läänemeresoome keeltest (44−55).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 28).
3.5.
2007
Heinsoo, H. (2007). Kuidas vadjalased mäletavad taimede nimetusi. Maanunaa tappaB? Õdagumersoomõ kodo (33−54). (Võro Instituudi Toimõndusõq).
1.2.
2006
Heinsoo, H. (2006). Paul Ariste ja Vaipoole vadjalased [Paul Ariste and Votes of Vaipooli]. Erelt, M.; Sepper, M.-M. (Toim.). Emakeele Seltsi Aastaraamat (222−238).. Tallinn: Emakeele Selts. (51).
3.2.
2006
Heinsoo, H. (2006). Liitsubstantiividest soome eesti keeles. Metslang, H.; Soidro, S. (Toim.). Lähivertailuja. Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.05.2004 Männikul (13−31). . Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Tallinna Ülikooli eesti filoloogia osakonna toimetised; 7).
3.4.
2006
Heinsoo, Heinike (2006). Liitsubstantiivid enne ja nüüd. Soome-eesti kontrastiivseminar 8.-9.2004 Männikul. 13−31. (Lähivertaluja; 16).
3.4.
2006
Heinsoo, Heinike (2006). Vadjalaste keelevahetuses [Change of language:Votic]. Mitmekeelisüs ja keelevaihtus õdagumeresoomõ maiõ pääl. Toim. Jan Rahman. Võro, 88−99. (Võru instituudi toimõndusõq; 18).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Sibelius, saun, sisu. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (7−26). . Tartu: Tartu University Press.
3.2.
2005
Heinsoo, H., Kuusk, M. (2005). No jo vanepat koolla keik aika vällä, sis jo keli muttu, ni, keli muttu. Klesment, P. (Toim.). Foneetika, grammatika ja leksika (69−86).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 27).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Sibelius, saun ja sisu. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani (7−25).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2005
Kuusk, M.; Heinsoo, H. (2005). No jo vanemat ... Klesment, P. (Toim.). Foneetika, grammatika ja leksika (69−85).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica; 27).
3.2.
2005
Heinsoo, H. (2005). Religioon. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (161−169). . Tartu: Tartu University Press.
4.2.
2005
Lõhmus, M.; Medijainen, E. (Koost); Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim) (2005). Haridus ja teadus. Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.). Soome ja soomlased: fennid - Tacitusest tänapäevani (145−161). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2005
Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim.) (2005). Lõhmus, M.; Medijainen, E.: Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2005
Asu-Õunas, E.; Heinsoo, H.; Kurs, O. (Toim) (2005). Keel [Language]. Soome ja soomlased. Fennid - Tacitusest tänapäevani (132−144). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2004
Kuusk, Margit.; Heinsoo, Heinike (2004). No ku tulõb unohtamizõõ kõrd, nii taitaa õmaa tšeeli vai jääb. Fenno-Ugristica, 26, 17−35.
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Investigating Obsolescence: Votic. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (10−16).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Kulta kulisee ja raha krabiseb. Deskriptiivverbide tajumisest omas keeles ja võõras keeles. Sulkala, H.; Laanekask, H. (Toim.). VIRSU II. Suomi ja viro kohdekielinä. Lähivertailuja 15 (129−141).. Oulu: Oulun Ylipisto. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja; 24).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Vaegpöördeliste verbide süntaks eesti ja soome keeles. Sulkala, H.; Laanekask, H. (Toim.). Lähivertailuja 14. Suomalais-virolainen kontrastiivinen seminaari Oulussa 3.-4. toukokuuta 2003 (8−19).. Oulu: Oulun Ylipisto. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). No ku tuleb unohtamize kert, ni õma tšeeli veel jääb. Klesment, P. (Toim.). Uralistika müüdid ja faktid (17−36). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Investigating obsolescense: Votic. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (10−16). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica; 26).
3.2.
2004
Heinsoo, H. (2004). Paul Ariste and Ingria. In: Klesment, P. (Ed.). Uralistika müüdid ja faktid (5−9). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2003
Heinsoo, H. (2003). O aina työn touhussa ku kusiainen. Muikku-Werner, P.; Remes, H.. VIRSU. Viro ja suomi: kohdekielet kontrastissa (177−184).. Joensuu: Joensuun yliopistopaino. (Lähivertailuja).
3.5.
2003
Heinsoo, H. (2003). Onomatopoeetilis-deskriptiivsed sõnad vadja keeles. Õdagumeresoomõ hummogupiir. Konvõrents Rõugõn, 24.-26. rehekuu pääväl 2002 (Läänemeresoome idapiir). Toim. Pajusalu, K.; Rahman, J. Võru: Võro Instituut, 63−73. (Võro Instituudi toimõtisõq; 15).
1.3.
2002
Heinsoo, H.; Kuusk, M. (2002). Jõgõperä vadjalaste keelekasutus 20. sajandi lõpus. Piret Klesment (Toim.). Keelekontaktidest keelevahetuseni (95−118).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
2002
Heinsoo, H. (2002). 'Jõgõperä vadjalaste keelekasutus. Fenno-Ugristica, 24, 95−119.
3.2.
2002
Heinsoo, H. (2002). Aus ei ole valelik ja lihtsameelne ei ole kaval. Fenno-Ugristica, 24, 88−95.
3.2.
2001
Heinsoo, H. (2001). Linguistic Contacts in Ingermanland (Ingria): the Votians and their neighbours. In: Field and Descriptive Studies on Endangered Languages (69−83).. Tokyo: University of Tokyo.
3.4.
2001
Heinsoo, H. (2001). Jussit ja Matsit. Henkilönimeä sisältävää henkilöön viittaavaa sanastoa suomessa ja virossa. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum, Tartu 7.-13.08.2000, IV. Tartu, 320−328.
3.2.
2000
Heinsoo, H. (2000). On the Formation of the finnic Linguistic Situation. In: Künnap, A. (Ed.). The roots of peoples and languages of Northern Eurasia. II and III. [interdisciplinary symposium] : Szombathely [Hungary] 30.9.-2.10.1998 and Loona [Estonia] 29.6.-1.7.1999 (272−284).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
3.2.
1999
Heinsoo, H. (1999). Talkative as a Finn or an Estonian? In: Künnap, A: (Ed.). Indo-European-Uralic-Siberian linguistic and cultural contacts (77−84).. Tartu: Tartu Ülikool. (Fenno-Ugristica).
1.2.
1998
Heinsoo, H. (1998). Sanakirja hiipuvasta kielestä. Dmitri Tsvetkov, Vatjan kielen Joenperän murteen sanasto. Virittäjä, 322−326.
3.2.
1998
Heinsoo, H. (1998). Vadjalased ja vadja keele kujunemine. Joalaid, M. (Toim.), Õispuu, J. (Koost.) (Toim.). Kaheksa keelt. Kaheksa rahvast (14−30).. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Instituut.
6.3.
0
Heinsoo, Heinike (0). Vadja keel ei kao veel. .
6.3.
0
Heinsoo, Heinike (0). Vadjalased ja vadja keel ei kao veel. Sirp. Eesti Kultuurileht (15)..
25.03.2020

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 2 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
ETFETF7724Ida- ja lõunapoolsete läänemeresoome keelte eriseosed teiste soome-ugri keeltega01.01.200931.12.2012Ago KünnapTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond47 121,20 EUR
SFSF0182572s03Läänemeresoome keelte foneetiline, fonoloogiline ja morfofonoloogiline kujunemine01.01.200331.12.2007Karl PajusaluTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond206 619,96 EUR