See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Võõrrahvaste kogu (ERM C)
Võõrrahvaste kogu (ERM C), Eesti Rahva Muuseum.
Eesti Rahva Muuseum Muuseumi tee 2 60532 Tartu, Eesti
Võõrrahvaste kogu (ERM C)
Collection of other peoples (ERM C)
ERM C
  • {{item.DisplayName}}
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Kogusse on koondatud etnograafilised esemed, mis ei pärine ei eestlastelt ega teistelt soome-ugri rahvastelt. Kogu suurus on praegu veidi üle 3000 eseme ja see täieneb peamiselt tänu eraisikutest annetajatele ja kollektsionääridele, kes maailma erinevates paikades reisides eelkõige eksootilisi esemeid kaasa toovad. Uued esemed registreeritakse üleandja või üleandmist vahendava muuseumitöötaja poolt, puhastatakse, digiteeritakse, hoiustatakse ja kirjeldatakse.
The collection consists of ethnographic objects that do not originate from Estonians or other Finno-Ugric peoples. The size of the collection is currently slightly over 3,000 objects and is being supplemented mainly thanks to private donors and collectors who bring exotic objects back with them from travels to various exotic locales. The new objects are registered by person handing over the object or the museum staff member who intermediates the transaction, cleaned, digitized, placed in storage and described.
Võõrrahvaste kogud said alguse Õpetatud Eesti Seltsi poolt üleantud esemetest, samuti misjonäride ja maadeuurijate annetustest. Viimased sisaldasid peamiselt Siberi rahvaste, kuid ka Hiina, Aafrika ja teiste rahvaste esemeid. 1937. aastal saadi eesti esemete vastu Berliinis asuvast Museum für Völkerkunde'lt Austraalia, Okeaania ja Aafrika rahvaste asju. Nõukogude ajal täienes kogu juhuslikult kogunevate NSVL rahavaste esemetega. The collections of foreign peoples started with the objects handed over by the Learned Estonian Society (Õpetatud Eesti Selts) as well as from donations from missionaries and explorers. The later included mainly objects from Siberian peoples as well as objects from China, Africa and other peoples. 1937. In 1937, artefacts from Australia, Oceania and Africa were received from the Berlin-based Museum für Völkerkunde in exchange for Estonian items. During the Soviet era, the collection grew on the strength of incidental additions from other peoples in the Soviet Union.
Ilmunud on ülevaated: Näitus „Aafrika rahvad“: näituse juht (1961); И.Н.Голованова, З.Л.Пугач. Африканские коллекции братьев Соломенцевых в Тарту. - Africana : Африканский этнографический сборник, 10 (Труды Института этнографии им. Н. Н. Миклухо-Маклая, 103) (1975). Kogu baasil on koostatud näituseid: Traditsiooniline loovus Lääne-Aafrikas (2004); Saage tuttavaks: A.Th.v.Middendorff (2005); Ei saa me läbi Lätita (2008).
The following overviews have been published: Exhibition “Aafrika rahvad“: näituse juht (African peoples: an exhibition guide, 1961); И.Н.Голованова, З.Л.Пугач, Африканские коллекции братьев Соломенцевых в Тарту - Africana : Африканский этнографический сборник, 10 (Труды Института этнографии им. Н. Н. Миклухо-Маклая, 103) (1975). Exhibitions have been prepared on the basis of the collection: Traditsiooniline loovus Lääne-Aafrikas (Traditional artistry in West Africa, 2004); Saage tuttavaks: A.Th.v.Middendorff (Meet Middendorff, 2005); Ei saa me läbi Lätita (We can’t make do with Latvia, 2008)
Lähemate aastate perspektiivis lisanduvad kogule arvatavasti uued tähendused ja funktsioonid, mis toovad kaasa ka vajaduse sõnastada ümber kogu nimetus ja taasdefineerida profiil paralleelselt Eesti ala esemekogu arengusuundadega. ERMi kogude struktuur peaks arvestama kaasaegse Euroopa kultuurilise kirjususe ja etnilise koosseisu muutusega, mis toob kaasa ka püsivalt Eestisse ümber asuvate elanike identiteediga seotud, nende kultuuritraditsioone kandvate esemete muuseumisse jõudmise. Selle muutuse teadvustamine kogude poliitika tasandil lähtub nii vajadusest erinevate kogukondade pärandit säilitada kui ka neid oma kogudega kõnetada. Seda vajadust on praegusel ajaperioodil juba teravalt tunnetanud Lääneriikide rahvusmuuseumid.
In the years ahead, new meanings and functions will be added to the collection, which will lead to a need to rephrase the name of the collection and re-define the profile in parallel to the development trends in the collection of artefacts from Estonian areas. The structure of the National Museum’s collections should take into account the variegated cultures of the modern Europe and changes in the ethnic structure, which will also result in the acquisition by the museum of objects that are related to the identity of the people who have permanently resettled in Estonia and their cultural traditions. The awareness of this change at the level of collections policy is based on the need to preserve the heritage of various communities and strike a chord with them with the collections. This need is already being urgently felt by national museums in the West.