See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Tartu Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu ja kultuuriloolised kogud (käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogud, kaardikogu jt)
Tartu Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu ja kultuuriloolised kogud (käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogud, kaardikogu jt), Tartu Ülikooli Raamatukogu.
W. Struve 1, 50091 Tartu
Tartu Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu ja kultuuriloolised kogud (käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogud, kaardikogu jt)
The collections of the old books and history of the culture (the collections of the department of the rare books and manuscripts) of the University of Tartu Library
TÜR VRMT ja KHO
  • {{item.DisplayName}}
teaduslugu; hällitrükised; raamatuteadus; kultuurilugu; history of science; incunabula; book science; history of culture; käsikirjad; manuscripts; isikuarhiivid; personal archives; fotod; photography; kunstiteosed; arthistory; varatrükised; early prints
Seotud teadusvaldkonnad (2)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (247)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Ermel, M.; Tankler, H.; Seiler, V. (2005). Zur historischen Entwicklung der Bestände der Universitätsbibliothek Dorpat/Tartu (1802-1940). Buch und Bildung im Baltikum : Festschrift für Paul Kaegbein zum 80. Geburtstag (385−408).. Münster: LIT.
Kolk, Kaspar (2010). Tartu Ülikooli Raamatukogu inkunaablite kollektsioon täienes. Raamatukogu, 5, 5−7.
Tering, A. (2012). Zur frühen Rezeption der Blutkreislauftheorie von Harvey im deutschen Sprachraum: Eine apologetische Disputation in Königsberg aus dem Jahre 1651. Reimund B. Sdzuj, Robert Seidel, Bernd Zegowitz. Dichtung – Gelehrsamkeit – Disputationskultur. Festschrift für Hanspeter Marti zum 65. Geburtstag (xx−xx). . [ilmumas].
Tering, Arvo (2011). The Dissertations of Doctors of Medicine Active in Estonia, Livonia and Courland, Defended at European Universities in the Eighteenth Century. 133-134, xx−xx [ilmumas].
Tering, A. (2009). Baltimaade õpetatud arste koolitanud ülikoolid 17. sajandil ja 18. sajandi algul. Küng, E. (_EditorsAbbr). Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil (280−314).. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv. (Eesti Ajalooarhiivi toimetised; 17 (24)).
Beyer, Jürgen (2012). Livländische Autoren und norddeutsche Buchdrucker im 17. Jahrhundert am Beispiel der Autobibliographie des Pernauer Pastors Friedrich Löwenstein. Angermann, N.. Die Baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit (x−x). . Münster. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission) [ilmumas].
Beyer, J. (2011). Zwei kaum bekannte Lübecker Buchdrucker aus den Jahren um 1600: Hermann Wegener und Gall Hoffman. 91, x−x [ilmumas].
Beyer, Jürgen (2011). How complete are the German national bibliographies for the sixteenth and seventeenth centuries (VD16 and VD17)? In: Walsby, Malcolm; Kemp, Graeme (Ed.). Print in transition in the sixteenth and seventeenth centuries (x−x). . Leiden, Boston. (Library of the written word; 15) [ilmumas].
Tering, Arvo; Beyer, Jürgen (2011). Lexikon estländischer, livländischer und kurländischer Studenten an europäischen Universitäten 1561-1800, von Arvo Tering unter Mitarbeit von Jürgen Beyer. Köln [ilmumas].
Beyer, J. (2010). Anforderungen an Pastorenbücher. 59, 258−261.
Beyer, Jürgen (2010). Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung. Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500-1721, Teil 1 (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensspaltung, 69). Hrsg. von Matthias Asche, Werner Buchholz, Anton Schindling unter Mitarbeit von Magnus von Hirschheydt, Münster: Aschendorff 2009. Forschungen zur baltischen Geschichte, 5, 307−315.
Lukas, L. (2011). Estonian Folklore as a Source of Baltic-German Poetry. 42 (4), xxx−xxx [ilmumas].
Lukas, Liina (2011). Eesti rahvaluule baltisaksa luule inspiratsiooniallikana. Keel ja Kirjandus, 675−697.
Lukas, L. (2011). Kohapärimus baltisaksa ballaadis. Vikerkaar, 139−150.
Lukas, L. (2011). Wandernde Seen. Estnische und lettische Natursagen in der deutschbaltischen Dichtung. In: Lukas, Liina; Plath, Ulrike, Tüür, Kadri, Undusk, Jaan (Ed.). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking (236−258). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (collegium litterarum; 24).
Lukas, Liina (toim.); Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan. (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum / Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Friedenthal, M. (2011). Senses and perception in the disputations of Academia Gustaviana and Gustavo-Carolina. 133/134, 3−24 [ilmumas].
Leppik, Lea; Friedenthal, Meelis (2011). Uranoloogia harjutused Academia Gustaviana's. Esimesed ülikooliloengud Newtoni gravitatsiooniteooriast Academia Gustavo-Carolinas. Leppik, Lea (_EditorsAbbr). Tartu tähetorn = Tartu Old Observatory (13−21).. Aasta Raamat.
Piirimäe, Pärtel; Andresen, Andres (2011). Baltic regionalism: constructing political spaces from Swedish supremacy to the interwar Baltic Union. x−x [ilmumas].
Piirimäe, P. (2011). Swedish or Livonian patria? The identities of Livonian nobility in the seventeenth century. 138, xx−xx [ilmumas].
Piirimäe, Pärtel (2011). University of Tartu and early modern intellectual history. 133-134, xx−xx [ilmumas].
Piirimäe, P. (2011). Baltiska provinser eller en del av Norden? Björkman, J.; Fjaestad, B.; Harvard, J.. Ett nordiskt rum. Historiska och framtida gemenskaper från Baltikum till Barents hav (111−120).. Göteborg: Makadam förlag. (RJ:s Årsbok; 2011/2012).
Piirimäe, P. (2010). Alberico Gentili’s Doctrine of Defensive War and its Impact on Seventeenth-Century Normative Views. In: Kingsbury, Benedict; Straumann, Benjamin (_EditorsAbbr). The Roman Foundations of the Law of Nations: Alberico Gentili and the Justice of Empire (187−209).. Oxford: Oxford University Press.
Piirimäe, P. (2010). The Westphalian Myth and the Idea of External Sovereignty. In: Kalmo, H.; Skinner, Q. (_EditorsAbbr). Sovereignty in Fragments: The Past, Present and Future of a Contested Concept (64−80).. Cambridge: Cambridge University Press.
Aabrams, V. (2009). Carl Grass. Ühe Balti pastoripoja tee kirjanduse ja kunstini = Carl Grass: ein baltischer Pfarrersohn auf dem Weg zu Kunst und Literatur. Kadi Polli (_EditorsAbbr). Šveitsi maastikud Balti valgustusaja kunstis = Schweizer Landschaften in der baltischen Kunst der Aufklärungszeit (163−194).. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. (Eesti Kunstimuuseumi toimetised; 5).
Leppik, Lea (2011). Über Bildungsmöglichkeiten von Frauen im Russischen Reich. Das Beispiel der Universität Dorpat bis 1905. Anja Wilhelmi. Bildungskonzepte und Bildungsinitiativen in Nordosteuropa (19. Jahrhundert) (323−338).. Wiesbaden: Harrassowitz . (Verööfentlichungen des Nordost-Instituts; Band 13).
Leppik, L. (2011). Zwei Vertreter des aufgeklärten Absolutismus - Generalgouverneur Philippo Paulucci (1779-1849) und Rektor Gustav Ewers (1779-1830). Norbert Angermann, Wilhelm Lenz, Konrad Maier. Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum des 19. und frühen 20. Jahrhunderts (101−120).. Berlin: Lit-Verlag. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission; 17).
Pung, Toomas; Lell, Virge; Tago, Erik; Leppik, Lea (2011). Mädler - mees kes vaatas Kuud. Orav, M.; Leppik, L. (Toim.). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory. (75−82).. Tallinn: Aasta Raamat OÜ.
Pung, Toomas; Leppik, Lea (2011). Pokrovski - lootuste aeg. Orav, M.; Leppik, L. (Toim.). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory. (100−104).. Tallinn: Aasta Raamat OÜ.
Jaaniste, Jaak; Kriis, Leili; Leppik, Lea (2011). Võidujooks maailma mõõtmisele: taevas. Orav, Mart; Jago, Leelo (Toim.). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory (55−63).. Tartumaa: Aasta Raamat OÜ.
Leppik, Lea (2011). Kalefaktoripojast professoriks. Tartu ülikooli teenistujate sotsiaalne mobiilsus 1802-1918. Tartu: Tartu Ülikool.
Leppik, L., Piirimäe, P. (2011). University of Tartu in Early Modern Academic World. Tartu [ilmumas].
Leppik, L. (Koost.) (2011). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory. Tallinn: Aasta Raamat OÜ.
Leppik, L. (2010). 200-aastane Tartu tähetorn avab uksed muuseumina. 66−74.
Leppik, L. (2010). Die Universität Dorpat (1802-1918). <i>Bildungsgeschichte im Baltikum: Seminar zu baltischer Geschichte, Liepajas 21. aprillil 2009, 31.oktoobril 2009 Berliinis.</i> Berlin: Deutschbaltisch-Estnischer Förderverein, 105−124.
Kolk, Kaspar (Koost.) (2009). Rooma kirjanduse antoloogia. Tallinn: Varrak.
Kolk, K. (Toim.) (2009). Manu scripta et illuminata : [kalender 2010]. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu.
Tiideberg, K. (2012). Setu traditsiooniline taluarhitektuur ja selle säilimine tänapäeva Setu külamaastikul. Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised (xx−xx). . Tallinn [ilmumas].
Tiideberg, K. (2010). Tartu Ülikooli joonistuskooli rollist loodusteadusliku pildimaailma kujunemisel. <i>Oskar Kallase päev - XXIII eesti raamatuteaduse konverents 25. oktoobril 2010 Eesti Kirjandusmuuseumis: ettekannete teesid..</i> Toim. Kiipus, Merike; Tüür, Kadri. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 16−17.
Tohvri, Epi (2011). Some new aspects of Georges Frédéric Parrot`s visions about the institutional and architectural establishment of the University of Tartu in the early 19th century. Baltic Journal of European Studies, 354−362.
Ruus, Aime; Peetsalu, Priidu; Tohvri, Epi; Lepasaar, Tiit; Kirsti, Karin; Muoni, Helgi; Resev, Jüri; Tungel, Ernst; Kabanen, Toivo (2011). Water vapour transmission properties of the natural paints. 195−201.
Tohvri, Epi (2010). The Enlightenment and Standard Facades in Tartu. Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, 5−13.
Tohvri, Epi (2010). 19. sajandi I poole Tartu linna hoonestust mõjutanud eeskujud Lääne-Euroopast. Marge Rennit (_EditorsAbbr). Tartu Linnamuuseum 2010 Aastaraamat (35−49).. Tartu: Elmatar.
Tohvri, Epi (2009). Der Lehr- und Vorlesungsplane des Lehrstuhls für Wirtschaft, Technologie, Forstwirtschaft und bürgerliche Baukunst der Universität zu Tartu 1803 - 1828. Baltic Journal of Art History, 135−152.
Tohvri, Epi (2009). Philantropin`i mõju Eesti pargikunstile. Maiste, J. Külvik, M. (_EditorsAbbr). Park on paradiis looduses ja kunstis (60−73).. Tartu: Eesti Maaülikool.
Tohvri, Epi (2009). Valgustusideede mõju Tartu arhitektuurikultuurile 19. sajandi alguses. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
Maiste, J. (2011). Johann Wilhelm Krause, 1757 - 1828, Linnaehitajana Tartus, Kataloog 3. Tartu: Tartu University.
Maiste, J. (2010). Tartu siluett filosoofilise aastasaja algul. Vana Tallinn, XXI (XXV), 58−85.
Maiste, J. (2010). Vabadus mäletada. Akadeemia, 22 (5), 778−794.
Maiste, Juhan; Nutt, Nele. (2010). Kõlleste mälumaastikud. Eesti Loodus, 10.
Juhan, M. (2009). Phenomenological alma mater. Borders of the visible and and the invisible in heritage protection. In: Maiste, J.; Lepp, A.; Prank-Vijard, V. (_EditorsAbbr). Baltic Journal of Art History (181−216).. Tartu: Tartu University.
Maiste, Juhan; Hansar, Lilian; Nutt, Nele; Sipelgas , Kreeta; Sinijärv, Urve; Hiiop, Hilkka; Haljasmäe, Rene; Paju, Risto; Koha, Eve. (2009). Aeg ja ruum: uue muinsuskaitse poole. Randla, Anneli. (_EditorsAbbr). Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded (115−134).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Kunstiakadeemia toimetised; 19).
Juhan, M. (2009). Aeg ruumis ja ruum ajas. Tagasi asjade juurde. Randla, A. (_EditorsAbbr). Uue muinsuskaitse poole (9−16).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded; 4).
Maiste, Juhan; Hansar, Lilian; Nutt, Nele; Sipelgas, Kreeta, Sisnijärv, Urve jt (2009). Aegruum nõukogudeaegses muuseumiekspositsioonis. Anneli Randla (_EditorsAbbr). Eesti Kunstiakadeemia toimetised 19. Aeg ja ruum: Uue muinsuskaitse poole. (68−90).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. (Eesti Kunstiakadeemia Toimetised; 19).
Juhan, M. (2009). Balti villa rustica ja &quot;Liivimaa Sveits&quot;. Külvik, M.; Maiste, J. (_EditorsAbbr). Park on paradiis looduses ja kunstis (138−155).. Tartu: Eesti Maaülikool.
Külvik, M.; Maiste, J. (2009). Park is Paradise in Art and Nature. Summaries. Introduction. In: Külvik, M.; Maiste, J. (Ed.). Park on paradiis looduses ja kunstis (364−365).. Eesti Maaülikool.
Juhan, M. (2009). Põltsamaa aiariik. Linn lossi varjus. Tammet, T. (_EditorsAbbr). Eesti parkide almanahh (36−50).. Tallinn: Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeerium.
Juhan, M. (2009). Foreword. In: Maiste, J.; Lepp, A.; Prank-Vijard, V. (_EditorsAbbr). Baltic Journal of Art History (3−5).. Tartu University.
Kangor, E. (2009). Art historical photograph collection of the University of Tartu. From the past to the future. Baltic Journal of Art History, 153−178.
Kangor, E. (2009). DSpace - vabavaraline digikogu. Arvutimaailm, 10, 51.
Rand, Mare (2014). &quot;Ramulus cum flore melius pingitur in meis ...&quot;. Verschollene Pflanzenzeichnungen aus dem Gessner-Nachlass in der Universitätsbibliothek Tartu/Dorpat. Marti, Hanspeter; Caflisch-Schnetzler, Ursula; Marti-Weissenbach, Karin. Kulturaustausch. Baltisches Echo auf Gelehrte in der Schweiz und in Deutschland (13−48).. Köln: Böhlau.
Tering, Arvo (2014). Riga Municipal Physician Johann Witte von Lilienau (1618-1688) – Medical Views of an Early Proponent of Harvey’s Theory of Blood Circulation. 2 (2), x [ilmumas].
Tering, Arvo; Beyer, Jürgen (2014). Lexikon estländischer, livländischer und kurländischer Studenten an europäischen Universitäten 1561-1800, von Arvo Tering, herausgegeben von Jürgen Beyer. Köln [ilmumas].
Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (2014). Einleitung. Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (Hrsg.): Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen (1−16).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 23).
Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (2014). Einleitung. Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel. Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen (1−16).. Köln, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte).
Piirimäe, Pärtel (2014). Sweden. In: Olaf Asbach; Peter Schröder (_EditorsAbbr). The Ashgate Research Companion to the Thirty Years&#39; War (77−86).. Aldershot: Ashgate Publishing.
Piirimäe, Pärtel (2014). The Capitulations of 1710 in the Context of Peter the Great’s Foreign Propaganda. In: Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (_EditorsAbbr). Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen (65−86).. Köln, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 23).
Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (Hrsg.) (2014). Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen. Köln, Weimar, Wien: Böhlau.
Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (2014). Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen. Köln, Wien: Böhlau.
Kriiska, Aivar; Mäesalu, Ain; Selart, Anti; Põltsam-Jürjo, Inna; Piirimäe, Pärtel (2014). Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile. I osa. Esiajast Rootsi aja alguseni. Tallinn: Avita.
Kriiska, Aivar; Mäesalu, Ain; Selart, Anti; Põltsam-Jürjo, Inna; Piirimäe, Pärtel (2014). Eesti ajalugu, I. Ajalooõpik gümnaasiumile. Avita.
Friedenthal, Meelis; Lepp, Anu; Konsa, Kurmo; Adojaan, Kristjan (2014). Early Estonian Prints Database and The Book Damage Atlas. Ajalooline Ajakiri, 1 (147), 21−50.
Friedenthal, Meelis; Lepp, Anu (2014). Text and its materialities in early modern Estonia. In: .. Tartu: Tartu University Press.
Beyer, Jürgen (2014). Pietist tracts in Swedish, printed at Reval/Tallinn in the early eighteenth century: background and bibliographical career. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 147 (1), 115−135. DOI: 10.12697/issn1406-3859.
Beyer, Jürgen (2014). Willem de Blécourt, Tales of magic, tales in print. On the genealogy of fairy tales and the Brothers Grimm, Manchester &amp; New York 2012. Zeitschrift für Volkskunde, 110, 175−177.
Beyer, Jürgen (2014). Mittesaksakeelsed Piiblid sakslaste jaoks? Esimeste läti-, tartu- ja tallinnakeelsete piiblitrükiste kasutamisest. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21, 248−282.
Beyer, Jürgen (2014). The influence of reading room rules on the quality and efficiency of historical research. 8 (3), x−x [ilmumas].
Beyer, Jürgen (2014). Förbjudna böckers smittofara. Attribueringen till Revals boktryckare av svenskspråkiga pietistiska traktater från 1700-talets början. Czaika, Otfried; Nordin, Jonas; Snickars, Pelle. Information som problem. Medieanalytiska texter från medeltid till framtid (120−137).. Stockholm: Kungl. Biblioteket. (Mediehistoriskt arkiv; 26).
Beyer, Jürgen (2014). Index. In: William A. Kelly, Jürgen Beyer (_EditorsAbbr). The German book in Wolfenbüttel and abroad. Studies presented to Ulrich Kopp in his retirement (329−344).. Tartu: University of Tartu Press. (Studies in reading and book culture; 1).
Beyer, Jürgen (2014). Undeutsche Bibeln für Deutsche? Zur Benutzung der ersten lettischen, dörptestnischen und revalestnischen Bibeldrucke (1685–1715). Kelly, William A.; Beyer, Jürgen. The German book in Wolfenbüttel and abroad. Studies presented to Ulrich Kopp in his retirement (37−82).. Tartu: University of Tartu Press. (Studies in reading and book culture; 1).
Beyer, J. (2014). Lutheran Lay Prophets (c. 1550-1700). Leiden [ilmumas].
Beyer, Jürgen (2014). Kirjutamine, lugemine, jutustamine. Uurimusi luterluse vanemast kultuuriajaloost. Tallinn [ilmumas].
Beyer, Jürgen; Kelly, William A (2014). The German book in Wolfenbüttel and abroad. Studies presented to Ulrich Kopp in his retirement. Tartu: University of Tartu Press.
(2014). Igavene elu ja loomulik surm. Eesti Arst, 93 (2), 84−89.
Kalling, Ken (2014). Kommentaarid K.E.v.Baeri doktoritööle. (200 aastat selle kaitsmisest). Eesti Arst, 93 (4), 237−240.
Leppik, Lea (2014). Book Review: A Story of Bernhardt Schmidt. 45 (2), 263−264. DOI: 10.1177/002182861404500214.
Laidla, Janet; Leppik, Lea (2014). Eesti jälg kosmoses: Põltsamaa tuubitoidust ESTCube-1ni. Imeline Ajalugu, 10, 52−55.
Kisseljova, Ljubov (2014). Härra professor Köleri biograafia. 2, 74−92.
Kisseljova, Ljubov (2014). Köler. Kunstnik J. Köleri autobiograafiline jutustus (J. Krossi romaani „Kolmandad mäed“ jälgedes). 1, 74−91.
Kisseljova, Ljubov (2014). Jazyk szeny i jazyk dramy v imperskom stroitel&#39;stve 1830-h godov. L. Kisseljova, T. Stepaništševa. Lotmanovskij sbornik (277−295).. Moskva: O.G.I.. (4).
Kisseljova, Ljubov (2014). Na podstupah k nikolaevskoi ideologii: &quot;nazional&#39;noe predstavlenie&quot; v russkom teatre nachala 1820-h gg. G. Obatnin, B. Hellman, T. Huttunen. Politika literatury - poetika vlasti (7−17).. Moskva: Novoje Literaturnoje Obozrenije. ( Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia; XIII).
(2014). Lotmanovskij sbornik. Moskva: O.G.I..
Kisseljova, Ljubov (2014). Lõvi Tiigripojaks kutsutud Juhan Peegel. S. Uus, M. Lõhmus, P. Vihalemm (Toim.). „Ma lõpetan selle jäma ära“: Ajakaaslaste meenutuslood Juhan Peeglist. (129−131).. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts.
Selart, Anti (2014). Popes and Livonia in the First Half of the Thirteenth Century: Means and Chances to Shape the Periphery. 100 (3), 437−458. DOI: 10.1353/cat.2014.0183.
Selart, Anti (2014). Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased. Vikerkaar, 138−157.
Selart, Anti (2014). Die Reformation in Livland und konfessionelle Aspekte des livländischen Krieges. Klaus Neitmann. Leonid Arbusow (1882-1951) und die Erforschung des mittelalterlichen Livland (339−358).. Köln: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 24).
Selart, Anti (2014). Non-German Literacy in Medieval Livonia. In: Marco Mostert; Anna Adamska (Ed.). Uses of the Written Word in Medieval Towns: Medieval Urban Literacy II (37−63).. Turnhout: Brepols Publishers. (Utrecht Studies in Medieval Literacy; 28).
Selart, Anti (2014). Slavery in the Eastern Baltic in the 12th-15th Centuries. In: Simonetta Cavaciocchi (Ed.). Schiavitù e servaggio nell&#39;economia europea, secc. XI-XVII. Serfdom and Slavery in the European Economy, 11th-18th Centuries (351−364).. Firenze: Firenze University Press. (Fondazione Istituto Internazionale di Storia Economica F. Datini. Atti delle “Settimane di Studi” e altri Convegni; 45).
Селарт, Анти (2014). Тайна купцов, забота дипломатов: русский язык в средневековой Ливонии. Любов Киселева, Татьяна Степанищева. Лотмановский сборник (48−60).. Москва: ОГИ.
Rosenberg, Tiit (2014). Maareformidest Eestis läbi aegade. Kohler, Vilja (_EditorsAbbr). Maaelu ja elu maal muutuste tuultes. Põllumajandusreform 20 (8−22).. Tartu: Eesti Põllumajandusmuuseum.
(2014). Eesti talu lugu. Olevsoo, Gondo (_EditorsAbbr). Kalender 2015 (63−76).. Gondo Olevsoo.
Laur, Mati (2014). Baltikum kui kultuuriruum 18. sajandil. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28), 7−16.
Laur, Mati (2014). Retsensioon: EÜE jälg. Pildikesi üliõpilasnoorsoo elust (Tiit Pruuli). Forschungen zur baltischen Geschichte, Bd. 9, 389−391.
Laur, Mati (2014). Katharina II. und die Kapitulationen von 1710. Brüggemann, Karsten; Laur, Mati; Piirimäe, Pärtel (Hrsg.): Die baltischen Kapitulationen von 1710. Kontext - Wirkungen - Interpretationen (119−128).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 23).
Laur, Mati; Lust, Kersti; Pirsko, Priit; Tarkiainen, Ülle (2014). Talude päriseksostmine. Pärnumaa andmestiku põhjal. Eesti Ajalooarhiiv.
Luts-Sootak, Marju (2014). [Rez.] Bewusstes Erinnern und bewusstes Vergessen. Der juristische Umgang mit der Vergangenheit in den Ländern Mittel- und Osteuropas, hg. v. Angelika Nußberger/ Caroline von Gall (= Jus Internationale et Europaeum, hg. v. Thilo Marauhn/Christian Walter, Bd. 52), Mohr Siebeck, Tübingen 2011. 400 S., ISBN 978-3-16-150862-2. Zeitschrift der Savigny-Stiftung für Rechtsgeschichte, 131, 496−501.
Luts-Sootak, Marju (2014). Die baltischen Kapitulationen von 1710 und die Gesetzbücher des 19. Jahrhunderts. Karsten Brüggemann, Mati Laur, Pärtel Piirimäe. Die baltischen Kapitulationen von 1710 (153−182).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte ; 23).
Stolleis, Michael (2014). Seaduse silm. Ühe metafoori ajalugu. Juura, Õigusteabe AS.
Küng, Enn (2014). Eestimaast sai Gustav Adolfi tugipunkt. Imeline Ajalugu, 4, 30−33.
Võsa, A. (2014). Valgustusteoloogia piirjooni Läänemere provintside luterlike literaatide kirjutistes 18. sajandi viimasel veerandi. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28), 114−137.
Võsa, A. (2014). Baltisaksa valgustusteoloogiast. Kirik &amp; Teoloogia, 137.
Kaju, Katre; Viiding, Kristi (2014). Vanim humanistlik album amicorum Eestis: Alciato „Embleemid“ Georg Locameruse reisialbumina. 1, 41−73.
Viiding, Kristi (2014). Tähekleidis öö. Uurimus Põhja-Baltikumi naisluule kohta enne Koidulat. Keel ja Kirjandus, 1, 63−66.
Viiding, Kristi (2014). Das humanistische Druckersignet im 17. Jahrhundert: die antiken Vorlagen und Funktionen eines Spätlings aus dem baltischen Raum. Arne Jönsson; Gregor Vogt-Spira. Antike nach der Antike: Der Ostseeraum. Praktiken - Diskurse - Modellbildungen – Funktionalisierungen (x). . Hildesheim. (Spudasmata) [ilmumas].
Viiding, Kristi (2014). Salomon Frenzel von Friedenthal in Riga - die Endstation eines Humanistenschicksals. Ludwig Braun. Album Alumnorum (209−227).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Laidla, Janet (2014). The historian and the printing press in early modern Estland and Livland. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 1, 51−84. DOI: 10.12697/AA.2014.1.03.
Päll, Janika (2017). School rhetoric in Early Modern Estonia and Livonia: rhetorical exercises from Dorpat (Tartu). In: Arne Jönsson, Gregor Vogt-Spira (Ed.). The classical tradition in the Baltic Sea region. Perceptions and adaptations of Greece and Rome. (427−484). Georg Olms Verlag.http://.
Päll, Janika (2017). The transfer of Greek Pindaric Ode from Italy to the Northern shores: from Robortello to Vogelmann and further. In: Weise, Stefan (Ed.). Hellenisti! Altgriechisch als Literatursprache im neuzeitlichen Europa (349−368). Franz Steiner Verlag. (Palingenesia; 107).
Mölder, Ülle (koostaja, tekstide autor); Päll, Janika (tekstide autor, tõlkija); Kolk, Kaspar (tekstide autor, toimetaja); Valper, Eve (kujundaja); Teemus, Moonika (fotode autor) (2016). A nagu Aldus Manutius [Võrguteavik] : Aldus Manutiuse (1449/1450–1515) 500. surma-aastapäevale pühendatud näitus Tartu Ülikooli Raamatukogus leiduvatest aldiinidest : 09.09.2015-09.02.2016 Tartu Ülikooli Raamatukogus toimunud näituse kataloog. 1−40.
Piirimäe, E. (2018). Virtue and Moral Motivation in Shaftesbury&#39;s &quot;Characteristics&quot;. In: Sutrop, M.; Simm, K. (Ed.). Great Works of Ethics. Dozen Acts of Reading (x−x). Tallinn. DOI: http://x [ilmumas].
Piirimäe, Eva (2015). Berlin, Herder and the Counter-Enlightenment. Eighteenth-Century Studies, 49 (1), 71−76.
Piirimäe, Eva; Schmidt, Alexander (2015). Introduction: Between Morality and Anthropology - Sociability in Enlightenment Thought. History of European Ideas , 41 (5), 571−588.
Piirimäe, Eva (2015). Kant's Politics in Context. Intellectual History Review, 25 (4), 462−464. DOI: 10.1080/17496977.2015.1039791.
Piirimäe, Eva (2015). Philosophy, Sociability and ModernPatriotism: Young Herder betweenRousseau and Abbt. History of European Ideas, 41 (5), 640−661.10.1080/01916599.2014.987561.
Piirimäe, Eva (2015). Sociability, Nationalism, and Cosmopolitanism in Herder's Early Philosophy of History. History of Political Thought, XXXVI (3), 521−559.
Piirimäe, Eva; Schmidt, Alexander (2015). Sociability in Enlightenment Thought. Routledge Taylor &amp; Francis Ltd.
Piirimäe, Eva (2015). Kontinenti avastamas: Johann Gottfried Herder. Sirp.
Kuldkepp, Mart; Piirimäe, Kaarel; Piirimäe, Pärtel (2016). Esimene maailmasõda ja selle järelkajad Eestis. Ajalooline Ajakiri, 1, 1−152.
Kuldkepp, Mart; Piirimäe, Kaarel; Piirimäe, Pärtel (2016). Sissejuhatus. Esimene maailmasõda ja selle järelkajad Eestis. Ajalooline Ajakiri, 1, 3−8.
Piirimäe, Pärtel (2015). Loomuõigus Euroopa ülikoolides 1625–1850. Ajalooline Ajakiri, 4, 460−463.
Friedenthal, Meelis; Piirimäe, Pärtel (2015). Philosophical Disputations at the University of Tartu 1632-1710: Boundaries of a Discipline. Studia Philosophica Estonica, 8 (2), 65−90. DOI: 10.12697/spe.2015.8.2.03.
Tering, Arvo; Beyer, Jürgen (2018). Lexikon der Studenten aus Estland, Livland und Kurland an europäischen Universitäten 1561-1800 von Arvo Tering unter Mitarbeit von Jürgen Beyer. Köln: Böhlau.
Tering, Arvo (2016). Kirurgia muutumine käsitööalast akadeemiliseks meditsiinivaldkonnaks. Vello Padrik (_EditorsAbbr). Eesti kirurgiast läbi aegade (17-−36). Tartu : OÜ E.J.N.T..
Tering, Arvo (2015). Contacts in natural sciences between Riga and England 1660-1710. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 1/2, 39−83.10.12697/AA.2015.1-2.02.
Selart, Anti (2016). Dissertationen aus dem Fachbereich Geschichte der Universität Tartu. Forschungen zur baltischen Geschichte, 11, 215−221.
Selart, Anti (2016). New Faith and New Name? Crusades, Conversion, and Baptismal Names in Medieval Baltics. Journal of Baltic Studies, 47, 179−196.
Laur, Mati; Selart, Anti (2016). Maailma ajalugu: Keskaeg. Varauusaeg. Tallinn: Koolibri.
Selart, Anti (2016). The Pskovo-Pechersky Monastery During the Livonian War (1558–1582). Holdings in Estonia. Псково-Печерский монастырь во время Ливонской войны (1558–1582 гг.). Землевладение в Эстонии. Hamburg: Kovač.
Selart, Anti (2016). Historical Legitimacy and Crusade in Livonia. In: Torben Kjersgaard Nielsen; Iben Fonnesberg-Schmidt (Ed.). Crusading on the Edge. Ideas and Practice of Crusading in Iberia and the Baltic Region, 1100-1500 (29−53). Turnhout: Brepols Publishers. (Outremer. Studies in the Crusades an the Latin East; 4).
Selart, Anti (2016). Switching the tracks. Baltic crusades against Russia in the fifteenth century. In: Norman Housley (Ed.). The Crusade in the Fifteenth Century. Converging and competing cultures (90−106). London and New York: Routledge. (Crusades - Subsidia; 8).
Selart, Anti (2016). Ristiinimese ristinimi. &quot;Kristlikest&quot; nimedest 13. sajandi Eestis. Läänemaa Muuseumi Toimetised (9−21). Haapsalu: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid .
Selart, Anti (2016). (Review of:) Andrej N. Januškevič, Livonskaja vojna 1558–1570 gg. i Velikoe knjažestvo Litovskoe. Minsk 2013. Jahrbücher für Geschichte Osteuropas, 64 (1), 148−149.
Selart, Anti (2016). (Review of:) Darius Baronas, Stephen C. Rowell, The Conversion of Lithuania. Forschungen zur baltischen Geschichte, 11, 229−232.
Selart, Anti (2015). Gab es eine altrussische Tributherrschaft in Estland (10.-12. Jahrhundert)? Forschungen zur baltischen Geschichte, 10, 11−30.
Angermann, Norbert; Brüggemann, Karsten, Selart, Anti (2015). Hansische Umschau. Ostmittel- und Osteuropa. Hansische Geschichtsblätter, 132/2014, 214−243.
Selart, Anti (2015). Kas Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ on Jüriöö ülestõusu ajaloo allikas? Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 28−32.
Selart, Anti (2015). Livonia, Rus’ and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century. Leiden: BRILL Academic Publishers. DOI: 10.1163/9789004284753.
Selart, Anti (2015). Johann Blankenfeld und Russland. Norbert Angermann, Karsten Brüggemann, Inna Põltsam-Jürjo. Die baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit (105−129).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte; 26).
Селарт, Анти (2015). Владения Псково-Печерского монастыря на юге Эстонии во время Ливонской войны. Лопатин, Н. В.. Археология и история Пскова и Псковской земли (132−142). Москва, Псков, Санкт-Петербург: Нестор-История.
Selart, Anti (2015). (Book review:) From Goths to Varangians. Communication and Cultural Exchange between Baltic and the Black Sea. Hansische Geschichtsblätter, 132/2014, 215−216.
Lepajõe, Marju (2016). Kardinal Lotario täpsustamas tühjust. Vikerkaar, 31 (1-2), 106−109.
Lepajõe, Marju (tlk); Innocentius III (2016). Inimolu viletsusest [II osa]. Vikerkaar, 31 (1-2), 87−105.
Lepajõe, Marju (2015). Miks haridus on püha? (With summary in English). Akadeemia, 27 (9), 1539−1559.
Lepajõe, Marju (2015). Nartsissi traagiline langus: Plotinose kurjakäsitusest. Vikerkaar, 6, 74−79.
Lepajõe, Marju; Volt, Ivo (toim); Järvelaid, Peeter; Viiding, Kristi (koost) (2015). Constitutiones Academiae Dorpatensis (Academiae Gustavianae) = Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Beyer, Jürgen (2020). Kirjutamine, lugemine, jutustamine. Uurimusi luterluse vanemast kultuuriajaloost. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [ilmumas].
Beyer, J. (2017). Lay Prophets in Lutheran Europe (c. 1550–1700). Leiden. DOI: 9789004318168.
Beyer, Jürgen (2020). Luteriusu käsiraamatud. Lukas, Liina; Undusk, Jaan; Plath, Ulrike (Toim.). Balti kirjakultuuri ajalugu (x−x). Tartu: University of Tartu Press [ilmumas].
Beyer, Jürgen (2015). Neerlandica in Livonian collections. The survival of imprints abroad. Quaerendo, 45, 1−25.10.1163/15700690-12341319.
Lukas, Liina (2016). Herder keelest ja kirjandusest. Keel ja Kirjandus, 1, 41−44.
Lukas, Liina; Merilai, A. (2016). Eesti kirjandus digitaalses ja võrdlevas paradigmas. <i>Eesti-uuringute Tippkeskuse konverents: Eesti-uuringute interdistsiplinaarsed dialoogid: 28. ja 29. aprillil 2016 Jõgeva jahimajas Trofee.</i> Tartu: EKM Teaduskirjastus, 21−22.
Lukas, Liina (2015). „... an einem Sommermorgen bei gutem Wetter denkt man nicht an die soziale Frage. Das kommt abends, wenn der Rücken schmerzt.“ (Eduard von Keyserling) Die soziale Frage im deutschbaltischen Roman. Sommerlat-Michas, Anne. Das Baltikum als Konstrukt. (18.-19. Jahrhundert). Von einer Kolonialwahrnehmung zu einem nationalen Diskurs (222−245).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Lukas, Liina (2015). “Who holds the right to the land?” Narratives of Colonization in baltic-German and Estonian Literatures. In: Beer, Andreas; Mackenthun, Gesa (Ed.). ‘Fugitive’ Knowledge: The Preservation and Loss of Knowledge in Cultural Contact Zones (65−81).. Münster: Waxmann Verlag GmbH.
Lukas, Liina, Talviste, Katre (2015). Taming World Literature. In honorem Jüri Talvet. Interlitteraria, 1−259.
Morgenstern, Karl; Kaur, Kairit (tõlkija); Lukas, Liina (toimetaja) (2015). Kujunemisromaani olemusest. Ettekanne, peetud 12. detsembril 1819 Tartu Ülikoolis. Methis Studia humaniora Estonica, 12 (15), 177−187. DOI: 10.7592/methis.v12i15.12122.
Liina Lukas (2015). Martin Klöker, Tallinna kirjanduselu 17. sajandi esimesel poolel (1600-1657), Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus 2014. 680 lk. Juhan Kreem (Toim.). Vana Tallinn (232−238). 2015: Tallinna Linnaarhiiv.
Leppik, Lea (2016). Eesti õigusteaduse ajaloo ülevaade. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 128−133.
Leppik, Lea (2016). Das Geschäft mit der Poudrette: Zur Sanitären Frage in Dorpat im späten 19. und frühen 20. Jahrhundert. Forschungen zur baltischen Geschichte, 11, 113−128.
Leppik, Lea (2016). Tartu Ülikool kui eestlaste mälupaik. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 156, 245−264.10.12697/AA.2016.2.05.
(2015). Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu: Tartu Ülikool.
Leppik, Lea (2015). National science museum in MCWorld. <i>XVI Universeum Network meeting, Athens 11.13. June 2015.</i> 37−37.
Leppik, Lea (2015). Singing Society as a Folk High School. In: Historiae Scientiarum Baltica 2015 (34−35).. Riga, Jelgava: Latvian Academy of Sciences.
Leppik, Lea (2015). Soviet Time Collections in Estonian Memory Institutions.
Leppik, Lea (2015). Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks. Novaator | ERR.
Leppik, Lea (2015). Fekaalid rahaks Tartu näitel. Horisont, 5, 72−77.
Leppik, Lea (2015). Galerii: Eesti talupoja suurest päikesevarjutuse retkest möödub 155 aastat. Novaator | ERR.
Leppik, Lea (2015). Tartu ülikooli kunagine rektor visandas paarsada aastat tagasi õnne valemi.
Ermel, Malle; Leppik, Lea (2015). Tartu ülikooli varad esimese maailmasõja keerises: Nižni Novgorod, Perm või Voronež?
Leppik, Lea (2015). The 33rd Symposium of the Scientific Instruments Commission in Tartu. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 3 (1), 115−118.
Laidla, J (2015). Järgmist samaväärset päikesevarjutust tuleb Eestis oodata 2022. aastani. Horisont, 3, 4−5.
Laidla, Janet (2015). Leonid Arbusow (1882–1951) und die Erforschung des mittelalterlichen Livland ILGVARS MISĀNS &amp; KLAUS NEITMANN (eds), Köln, Böhlau Verlag, 2014. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte, Vol. 24) ISBN: 978-3-412-22214-7. In: (261−263). . (46). DOI: 10.1080/01629778.2015.1043091.
Kaur, Kairit (2015). Charlotte Elisabeth Konstantia von der Recke. Akadeemia, 5, 890−893.
Viiding, Kristi (2016). The first woman in the process of book production in Livonia: the case of Ursula Krüger and Daniel Hermann. Journal of Baltic Studies, 1−12.10.1080/01629778.2016.1141106.
Viiding, Kristi (2017). Das humanistische Druckersignet im 17. Jahrhundert: die antiken Vorlagen und Funktionen eines Spätlings aus dem baltischen Raum. Arne Jönsson; Gregor Vogt-Spira. The Classical Tradition in the Baltic Region: Perceptions and Adaptations of Greece and Rome (317−331). Hildesheim: Georg Olms Verlag. (Spudasmata).
Viiding, Kristi (2015). Konverents antiikkeelte õpetamise kohta Eesti koolides: poolel teel Euroopasse. Keel ja Kirjandus, 6, 451−454.
Viiding, Kristi (2015). Noor Brockmann luuletamisest. Keel ja Kirjandus, 11, 777−791.
Viiding, Kristi (2015). Latin in Early Modern Riga: Remarks About Languages in David Hilchen&#39;s Epistolography. Letonica, 30, 58−68.
Viiding, Kristi; Lotman, Maria-Kristiina; Arukask, Anni; Kriisa, Kaidi; Truusalu, Tuuli Triin (2015). Ramus poeticus. Zu den lateinischen Grabgedichten auf dem Sarkophag von Thomas Ramm in der Tallinner Domkirche. Baltic Journal of Art History, 10, 85−101.10.12697/BJAH.2015.10.04.
Arukask, Anni; Kriisa, Kaidi; Lotman, Maria-Kristiina; Truusalu, Tuuli Triin; Viiding, Kristi (2015). Latin Epigraphy in Estonian Churches. In: Colloquium Balticum XIV Tartuense. Pontes ad Fontes. 5-7 November (18).
Viiding, Kristi (2015). Variatsiooniderohke valgustus. Akadeemia, 27 (3), 545−551.
Mäesalu, Ain; Vahtre, Sulev; Laur, Mati; Rosenberg, Tiit; Liim, Allan; Pajur, Ago; Tannberg, Tõnu (2015). Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn: Tänapäev.
Mäesalu, Ain; Vahtre, Sulev; Laur, Mati; Rosenberg, Tiit; Liim, Allan; Pajur, Ago; Tannberg, Tõnu (2015). Eesti ajalugu. Kronoloogia. Tallinn: Tänapäev.
Mäesalu, Ain; Peets, Jüri (2015). Haapsalu linnuse relvaleiu püssid. Erki Russow (_EditorsAbbr). Läänemaa Muuseumi Toimetised/ Proceedings of Läänemaa Museum (95−122).. Haapsalu: SA Haapsalu ja Läänemaa muuseumid.
Dubjeva, Ljudmila (2016). Письмо Преосвященного Доната, Епископа Рижского и Митавского о переходе шведов острова Вормси в православие. Православие в Балтии, 5 (14), 165−169.
Dubjeva, Ljudmila (2015). &quot;Möödaminnes tehtud katse&quot;: Peeter Tarvel Jevgeni Tarlest. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 189−203.10.12697/AA.2015.1-2.06.
Dubjeva, Ludmila (2015). Письмо протоиерея Юрьевского Успенского собора Михаила Блейве (к истории немецкой оккупации Юрьева/Тарту в 1918 г.). Православие в Балтии, 3, 236−243.
Пярт, Ирина; Дубьева, Людмила; Швак, Тоомас (2015). Церковь и православные школы в Прибалтийском крае в 1840-1918 гг. Историко-педагогический журнал, 3, 132−150.
Дубьева, Людмила (2015). &quot;В ближайшем к Петербургу университетском городе...&quot;. Русский мiръ, 9, 140−168.
Kisseljova, Ljubov (2016). Baltisakslase romaan: Teos ja autor. Keel ja Kirjandus, 1, 13−27.
Kisseljova, Ljubov (2015). O neozhidannoi popytke naiti &quot;russkuju Ioannu d&#39;Ark&quot;. E. Ljamina, O. Lekmanov. Russko-franzuzskij razgovornik, ili /ou Les Causeries du 7 Septembre.Sbornik statej v chest&#39; V.A. Milchinoi (51−60).. Moskva: Новое литературное обозрение.
Päll, Janika (2015). Ancient world of the poet and performance in translations by Oras. Studia Metrica et Poetica, 2.2, 73−101.10.12697/smp.2015.2.2.06.
Päll, Janika (2015). Uusklassikaline luuletraditsioon varauusaja Tallinnas ja Tartus. Methis. Studia humaniora Estonica, 16, 35−66.
Päll, Janika (2015). Humanist Greek in the Baltic States from 1550 to 1750.
Päll, Janika (2015). Idem latine … aliud latine: the functions of pairing Greek an Latin poems from Early Modern Livonia in a European context. 115−115.
Päll, Janika (2015). In the Footsteps of Gorgias and Cicero: the Analysis of Greek and Roman Prose Rhythms in a Largely Germanspeaking Swedish University of Tartu in 1645. 144−144.
Egorov, Boris; Kuzovkina, Tatjana (2016). Desjat&#39; pisem 1967 goda: Iz perepiski Ju.M.Lotmana i Z.G. Mints s B.F.Egorovym. Russkaia Literatura, 4, 209−226.
Kuzovkina, Tatjana; Daniel, Sergei (Koostajad) (2016). Juri Lotmani autoportreed; Автопортреты Ю. М. Лотмана; Juri Lotman&#39;s Self-Portraits. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kuzovkina,Tatjana (2016). Arhiv Ju.M. Lotmana i Z.G. Mints: sovremennoe sostojanie. Kristeva, Denka. Korov kulturnyh kodov. Pakla s kylturni kodove (187−203). Shumen: Faber.
Kuzovkina, Tatjana; Daniel, Sergei (2016). Elulugu jonoistustes; Биография в рисунках; Biography in Drawings. I. Karlovski; T. Kuzovkina; L. Rünkla; D. Warren (Toim.). Juri Lotmani autoportreed; Автопортреты Ю. М. Лотмана; Juri Lotman&#39;s Self-Portraits (7−76). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Bibliotheca Lotmaniana).
Kuzovkina, Tatjana; Daniel, Sergei (Koostajad) (2016). Juri Lotmani autoportreed; Автопортреты Ю. М. Лотмана; Juri Lotman&#39;s Self-Portraits. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Kuzovkina, Tatjana (2015). Один день профессора Ю. М.Лотмана<div id="__if72ru4sdfsdfrkjahiuyi_once" style="display:none;"></div><div id="__zsc_once"></div>. Novyi mir, 3, 140−153.
Kuzovkina, Tatjana (2015). La méthode comparative en culturologie : un article non publié de Youri Lotman. Slavica Occitania, 40, 147−164.
Rosenberg, Tiit (2016). Der Erste Weltkrieg und Estland. Forschungen zur baltischen Geschichte, 11, 265−270.
Rosenberg, Tiit (2015). Esimene maailmasõda ja Eesti. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 18 (4), 136−139.
Tannberg, Tõnu (2016). Baltikumi integreerimine Vene impeeriumi militaarsüsteemi ja selle tagajärjed (1721-1917). Tarmo Soomere (Toim.). Eesti Vabariigi preemiad. Teadus. F.J. Wiedemanni keeleauhind. Kultuur. Sport. (155−171). Eesti Teaduste Akadeemia.
Таннберг, Т. (2015). Интеграция эстонских территорий в военную систему Российской империи: основные этапы и последствия. Ибнеева, Г. (Отв. ред.). Окраины Московского государства и Российской империи: инновационные подходы в изучении имперской истории России. Материалы международной научной конференции (Казань, 29-30 ноября 2012 г.) (142−151).. Казань: Издательство Казанского университета.
Laur, Mati (2015). Die Herrnhuter Brüdergemeine in Est- und Livland im 18. Jahrhundert. Der ‚Ungläubige‘ in der Rechts- und Kulturgeschichte des 18. Jahrhunderts, hrsg. von Ulrich Kronauer und Andreas Deutsch (119−130).. Heidelberg: Universitätsverlag Winter .
Laur, Mati (2015). Generalgouverneur George von Browne und die „gute Policey“ in Livland in den 1760er Jahren. Die baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit, hrsg. von Norbert Angermann, Karsten Brüggemann und Inna Põltsam-Jürjo. (371−381).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Quellen und Studien zur baltischen Geschichte ; 26).
Friedenthal, Meelis (2016). Nominal Definition in the Seventeenth-Century University Disputations of the German Cultural Space. In: History of Universities (65−87). Oxford University Press. (29). DOI: 10.1093/acprof:oso/9780198779919.003.0003.
Ermel, Malle (2018). Tarkuse tempel. 175 aastat ülikooli raamatukogu Toomel. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum (214-−245). Tartu: Tallinna Raamatutrükikoda.
Kolk, Kaspar (2018). Dissemination and Survival of a Book Printed in 17th-century Tartu: The Case of Johannes Gezelius’ Lexicon Graeco-Latinum (1649). In: Päll, Janika; Volt, Ivo (Ed.). Hellenostephanos. Humanist Greek in Early Modern Europe: Learned Communities between Antiquity and Contemporary Culture (Acta Societatis Morgensternianae VI–VII) (144−157). Tartu: Tartu University Press.
Päll, Janika (2020). Kreek Pindaric Ode in United Kingdom. In: Ivo Volt (Ed.). Hortus Floridus (##−##). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Acta Societatis Morgensternianae; VII-IX) [ilmumas].
Päll, Janika (2019). HYPERBOREAN FLOWERS: HUMANIST GREEK AROUND THE BALTIC SEA, SIXTEENTH AND SEVENTEENTH CENTURIES. In: Constantinidou, Natasha; Lamers, Han (Ed.). Receptions of Hellenism in Early Modern Europe (410−438). Leiden, Boston: Brill. DOI: 10.1163/9789004402461_019.
Päll, Janika (2019). Vocabulaire commenté de l&#39;Odyssée: Livre 11. Steinrück, Martin; Päll, Janika; Roduit, Alexandre; Munoz, Anne-Iris. Vocabulaire commenté de l&#39;Odyssée (378−424). Trieste: EUT Edizioni Università di Trieste. (Polymnia: Collana di Scienze dell&#39;Antichità. Studi di Filologia classica).
Päll, Janika (2020). Greek Pindaric ode in the United Kingdom. In: Ivo Volt (Ed.). Hortus Floridus (##−##). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Acta Societatis Morgensternianae; VIII-IX) [ilmumas].
Remmel, Atko; Friedenthal, Meelis (2020). Atheism and Free-thought in Estonian Culture. In: Bubik, Tomas; Remmel, Atko; Vaclavik, David (Ed.). Freethought and Atheism in Central and Eastern Europe: The Development of Secularity and Non-religion (84−110). Routledge. (Routledge Studies in Religion).
Piirimäe, Eva (2019). <p>Johann Gottfried Herder. Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast. Saateks</p>. Johann Gottfried Herder. Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast. (955−984). Tartu: Ilmamaa.
Piirimäe, Eva (2018). <p>Human Rights, Imperialism and Peace among Nations: Herder&#39;s Debate with Kant</p>. In: Intellectual History Archive 2, 2018 (X).Inclusion and Exclusion in the History of Ideas’, Helsinki, 14-15 December 2017. https://www.helsinki.fi/en/researchgroups/centre-for-intellectual-history/intellectual-history-archive.
Tohvri, E. (2019). Georges Frédéric Parrot. Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Tohvri, E. (2018). Georges Frédéric Parrot&#39; visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses. Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2, 227−260.
Tintera, J.; Kotval, Z.; Ruus, A.; Tohvri, E. (2018). Inadequacies of heritage protection regulations in an era of shrinking communities: a case study of Valga, Estonia. European Planning Studies, 26 (12), 2448−2469 .10.1080/09654313.2018.1518409.
Tohvri, E. (2018). Valgustusajastu uue ülikooli idee – “Akadeemiline küla” – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 4, 64−91.
Tohvri, E. (2018). Georges Frédéric Parrot and His Friendship with Two Great Men—The French Scientist Georges Cuvier and Emperor Alexander I of Russia. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 6 (2), 5−30.10.11590/abhps.2018.2.01.
Müürsepp, P.; Tohvri, E. (2018). Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum. Tallinn: Estonian Association for the History and Philosophy of Science,.
Müürsepp, P.; Tohvri, E. (2018). Editors&#39; Foreword. In: Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum (3−4). Tallinn: Estonian Association for the History and Philosophy of Science.10.11590/abhps.2018.2.00.
Selart, Anti (2019). Post hoc oder propter hoc? Eroberung, Einwanderung und Gesellschaftswandel im mittelalterlichen Livland. Blätter für deutsche Landesgeschichte, 154/2018, 429−453.
Selart, Anti; Mäesalu, Mihkel (2019). Die estnischen Kopfjäger in Polen. Eine Archivreise. Forschungen zur baltischen Geschichte, 14, 197−205.
Selart, Anti (2019). (Review of:) Enn Tarvel: Eesti rahva lugu [Die Erzählung vom estnischen Volk]. Verlag Varrak. Tallinn 2018. Forschungen zur baltischen Geschichte, 14, 225−228.
Selart, Anti (2019). Where Was the Home of the Livonian Merchant? Early Urban Mobility in the Baltics. Zapiski Historyczne, lxxxiv (1), 43−66. DOI: 10.15762/ZH.2019.02.
Selart, Anti (2019). (Review of:) Raimo Pullat: Tallinna arhiivi tagasitoomisest Saksamaalt [Über die Rückführung des Revaler Archivs aus Deutschland]. Verlag Estopol.Tallinn 2018. Forschungen zur baltischen Geschichte, 14, 276−279.
Selart, Anti (2019). Die kleinen Städte Livlands und ihre Rolle in der oder für die Hanse. Juhan Kreem, Jürgen Sarnowsky. „Hansisch“ oder „nicht-hansisch“. Das Beispiel der kleinen Städte und Livlands in der Hanse (23−42). Wismar: Callidus. (Hansische Studien; 27).
Selart, Anti (2019). Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus. Horisont, 2, 32−34.
Terje Lõbu Ken Kalling (2019). Liidia Poska-Teiss, esimene eestlasest arengubioloog. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLVII, 84−100.
Kalling, Ken, Tammiksaar, Erki (2019). The politization of the temperance movement in pre-independence Estonia. In: Nils Hansson, Jonatan Wistrand (Ed.). Explorations in Baltic Medical History, 1850–2015 (113−131). Rochester: University of Rochester Press. (Rochester Studies in Medical History; 44).
Anderson, Jaanika (2019). The Use of the University of Tartu Art Museum Collection in Teaching between 1803 and 1918. History of Education: Journal of the History of Education Society, 1−16.10.1080/0046760X.2019.1615560.
Anderson, Jaanika (2021). Utilisation of University of Tartu Art Museum cast collections of ancient art in educational activity in 1803-1940. In: Ivo Volt (Ed.). Hortus Floridus (x−x). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Morgensterni Seltsi toimetised ) [ilmumas].
Projektid (38)
Projekt
1 2 >
EKKM09-122 "Tartu Ülikooli Raamatukogu käsikirjakogud - Eesti ja Euroopa kultuuriloo allikabaas (1.01.2009−31.12.2013)", Malle Ermel, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
HLK08-6 (HLK08-6) "TÜ Raamatukogu käsikirjakogude seisundi parandamine, tagatis- ja kasutuskoopiate tegemine, kasutusvõimaluste ajakohastamine. (1.01.2008−31.12.2008)", Malle Ermel, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF7144 "Euroopa ülikoolid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa haritlaskonna koolitajaina ja uute teadusideede vahendajaina 18. sajandil (1.01.2007−31.12.2010)", Arvo Tering, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF5561 "Eesti -, Liivi- ja Kuramaalt pärit üliõpilaste matrikkel 1561-1800 (1.01.2003−31.12.2006)", Arvo Tering, Rahvusarhiiv.
SF0180040s08 "Ideede ja teooriate levik ja retseptsioon Baltimaades Rootsi ja Vene võimuperioodil (17. saj. -20. saj. algus) (1.01.2008−31.12.2013)", Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF8938 "Euroopa ülikoolid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa arstide koolitajaina ning arsti- ja loodusteaduslike ideede vahendajaina varasel uusajal (1.01.2011−31.12.2014)", Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF8205 "Vesimärgid ja paberi ajalugu varauusaegses Eestis (1.01.2010−31.12.2013)", Meelis Friedenthal, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM09-118 (EKKM09-118) "Estica/Baltica ajalooliste täistekstide digitaalne kättesaadavaks tegemine (1.01.2009−31.12.2013)", Kristina Pai, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKRM05-59 (EKRM05-59) "Estica-sisuline, rariteetne ja vanaraamat kui rahvusliku mälu ja identiteedi kandja (1.01.2005−31.12.2008)", Kristina Pai, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM11-235 (EKKM11-235) "Tartu Ülikooli Raamatukogu keskaegsete pärgamentkoodeksite fragmentide konserveerimine, teaduslik kirjeldamine ja kättesaadavaks tegemine. (1.01.2011−31.12.2011)", Kaspar Kolk, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
HLK05-8 "TÜ kunstiajaloo õppetooli foto- ja klaasnegatiivide kogu korrastamine ja ajakohastamine (1.01.2005−31.12.2008)", Kaur Alttoa, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
HLK05-10 "TÜ Ajaloo Muuseumi XIX sajandi loodusteaduslike kollektsioonide säilitamine ja teaduslik kirjeldamine. (1.01.2005−31.12.2006)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK08-10 "TÜ ajaloo muuseumi teadusajaloolise kogu andmebaasistamine ja hooldamine (1.01.2008−31.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK07-6 "II ETAPP projektile TÜ AJALOO MUUSEUMI 19. SAJANDI LOODUSTEADUSLIKE KOLLEKTSIOONIDE SÄILITAMINE JA TEADUSLIK KIRJELDAMINE (1.01.2007−23.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK07-12 "TÜ ajaloo muuseumi fotokogu digiteerimine ja andmebaasistamine (1.01.2007−23.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
PUT132 "Humanistide kreeka keel varauusaja Eesti- ja Liivimaal: kultuurisild Euroopa kaasaega ja minevikku (1.01.2013−31.12.2016)", Janika Päll, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM09-86 "Antiigiretseptsioon ja selle osa Eesti keele- ja kultuuriruumi kujunemises 17.-20. saj. (1.01.2009−31.12.2013)", Ivo Volt, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-179 "Balti kirjakultuuri ajalugu (1.01.2009−31.12.2013)", Liina Lukas, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
EKKM09-179 "Balti kirjakultuuri ajalugu (1.01.2009−31.12.2013)", Liina Lukas, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
PUT479 " Kohtumised teispoolsusega keskaegses põhjamaade kirjanduses: uued perspektiivid (1.01.2014−31.07.2018)", Per Daniel Sävborg, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž.
EKKM14-336 "Balti kirjakultuuri ajalugu II (1.01.2014−31.12.2018)", Liina Lukas, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut.
EKKM14-364 "Corpus Electronicum Inscriptionum Latinarum Estoniae (CEILE) = Eesti ladinakeelsete pealiskirjade elektrooniline tekstikorpus (1.01.2014−31.12.2018)", Kristi Viiding, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
EKKM15-409 "Eesti aheoloogilise ja pärimusliku kohainfo koondandmebaas (1.01.2015−31.12.2018)", Heiki Valk, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
EKKM14-339 "Eesti ajakirjandus ajaloos ja elulugudes (1.01.2014−31.12.2018)", Roosmarii Kurvits, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut.
EKKM14-300 "Eesti etnobotaanika allikpublikatsioonid: looduskultuuri tõlgendamine (1.01.2014−31.12.2018)", Mare Kalda, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-345 "Eesti keele ajaloo tervikkäsitlus (1.01.2014−31.12.2016)", Karl Pajusalu, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM14-378 "Eesti keskaegsete pärgamentfragmentide registreerimine, kirjeldamine ja ühisandmebaasi loomine: Tallinna kogud (1.01.2014−31.12.2018)", Rene Haljasmäe, Tallinna Ülikool, Akadeemiline Raamatukogu.
EKKM14-360 "Eesti keskaegsete pärgamentfragmentide registreerimine, kirjeldamine ja ühisandmebaasi loomine: Tartu kogud (1.01.2014−31.12.2018)", Kaspar Kolk, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM14-306 "Eesti kirjakeele ajalugu (1.01.2014−31.12.2017)", Heli Laanekask, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
EKKM14-311 "Eesti kohapärimuse uurimine, publitseerimine ja andmebaasi arendamine. (1.01.2014−31.12.2018)", Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseum.
PUT428 "Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 (1.01.2014−31.12.2017)", Irina Paert, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, usuteaduskond.
PUT1030 "Humanismi kõrgaeg Liivimaal: David Hilcheni epistolaarpärand keele-, kirjandus-, õigus- ning haridusajaloo allikana (1.01.2016−31.12.2019)", Kristi Viiding, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
PUT81 "Juri Lotmani elumaailm II MS järgses Eestis rahvusülese ajaloouurimuse vaatepunktist (tuginedes Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivide materjalidele) (1.01.2013−31.12.2016)", Tatjana Kuzovkina, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
PUT119 (PUT119) "Kameralistlik pööre riigivalitsemises 17.-18. sajandil (1.01.2013−31.12.2016)", Marten Seppel, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
PUT107 (PUT107) "Keskaegne Liivimaa: Euroopa ääremaa ja tema keskused (12.-16. sajand). (1.01.2013−31.12.2016)", Anti Selart, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
MP1RT17012 "Helleno-Nordica: humanistide kreeka keel Rootsi suurrriigis (1.01.2017−31.12.2021)", Janika Päll, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
MP1RT17408 "Pro Futura Scientia grant (1.07.2017−30.06.2020)", Meelis Friedenthal, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
PHVFI1992 "Balti regiooni arstide varauusaegsete väitekirjade baasstandardi väljatöötamine (1.02.2019−31.01.2020)", Meelis Friedenthal, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut.
Tartu Ülikooli Raamatukogu vanaraamatu kogu (15. sajand kuni 1917) koosneb mitmest ajaloolisest kogust, mille kogusuurus ca 780000 kd. 1. Kogu tuumiku moodustab Vanema võõrkeelse raamatu kogu (ilmunud kuni 1917; F4), mis sisaldab Lääne-Euroopas, Venemaal ning Põhja-Ameerikas ilmunud teaduskirjandust 17. sajandist kuni 1917. Kogu on komplekteeritud lähtudes Tartu ülikooli teadustöö vajadustest. Eraldi kogudena säilitatakse Tartu ülikooli õppejõudude, nimekate kasvandike või ülikooliga seotud isikute pärandraamatukogusid (nn memoriaalkogud, kokku 14). Kogu süstemaatika aluseks on 1793. a Ch. G. Schützi, Ch. W. Hufelandi ja J. S. Erschi bibliograafiline süsteem, mille järgi kirjandus jaguneb järgmistesse osakondadesse: I. Teaduslugu, II. Keeleteadus, III. Usuteadus, IV. Õigusteadus, V. Arstiteadus, VI. Filosoofia, VII. Kasvatusteadused, VIII. Riigiteadused, IX. Sõjateadus, X. Loodusteadused (Füüsika, Keemia, Mineraloogia, Geoloogia, Paleontoloogia, Meteoroloogia, Botaanika, Zoloogia), XI. Majandus (Tööstus, Põllumajandus, Ehitus, Kaubandus), XII. Matemaatika, XIIIa Maateadus, XIIIb Ajalugu, XIV. Kunstiteadus, XV. Kirjandusteadus, XVI. Segakirjad (ajakirjad). Lisaks ostude ja annetustena on nimetatud kogusse jõudnud ka paljude mainekate teadlaste erakogud: näit. zooloog Hermann Asmuss, majandusteadlane E. D. Friedländer, usuteadlane K. Keil, botaanik A. v. Bunge, enmbrüoloog K. E. v. Baer, ajaloolane C. v. Schirren jpt. Ca 100 teadlase eraraamatukogud paigutati kogusse nende sisust lähtuvalt. TÜ Raamatukogu Vanema võõrkeelse raamatu kogu on Ida-Euroopa kontekstis üks täielikumaid 15.-20. saj. alguse teaduskirjanduse kogusid, kuna jäi puutumata nii I kui ka II Maailmasõja sündmustes. TÜ raamatukogu teaduslikku väärtust silmas pidades evakueeriti see I Maailmasõja ajal Venemaale ning nõutati Eesti Vabariigi poolt 1920. a Tartu rahulepinguga tagasi. Parema töökorralduse ja kirjeldamise huvides on Vanema võõrkeelse kirjanduse kogust eraldatud oma ette kogudeks: 1) Dissertatsioonid. Kogu sisaldab väitekirju, autoreferaate, magistritöid, auhinnatöid, diplomitöid, separaate ja muid teadustöid 16. saj. algusest tänapäevani. TÜ raamatukogu kuulus 1818. a Saksamaal ellukutsutud Tauschverein der Universitätsschriften, mille kaudu vahetati dissertatsioone jm teadusväljaandeid. Kogusse kuuluvad nii Tartu Ülikoolis kaitsutud tööd kui ka Tartu Ülikooli teadlaste mujal kaitstud tööd ja välisvahetuse korras TÜ Raamatukogule saadetud teiste maailma ülikoolide väljaantud dissertatsioonid. Perioodist 16. sajand kuni 1917 pärineb ca 300000 väitekirja. 2) Perioodikakogu. 1930. aastatel eraldati Vanema võõrkeelse raamatu kogust loodus-, arsti- ja täppisteadustealased teadusajakirjad omaette Võõrkeelse perioodika koguks, milles eriti hästi on esindatud saksa ja vene teadusajakirjad, sh ka maailma esimene teadusajakiri aastast 1665. Perioodikakogu vanem osa sisaldab ca 200000 aastakäiku. 3) Kaardikogu sisaldab kaarte ja atlaseid ilmumiskohast sõltumata alates 15. saj lõpust. Keerulise ajaloo tõttu on kaarte praegu ka teistes kogudes, rariteetsed kaardid asuvad käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1949.-1950. tsensuuriettekirjutuste põhjal tuli loovutada osa kaardikogust teistele asutustele. 5) Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonda on koondatatud üldhoiust parema säilitamise, põhjalikuma kirjeldamise ja uurimistöö eesmärgil eraldatud varatrükised, samuti muud haruldased ning hinnalised raamatud: 15.-16. saj mainekate trükikodade toodang, teaduse ajaloos teedrajavad teosed, mainekate teadlaste, kirjanike teoste eluaegsed esmatrükid, trükitehnika või köiteajaloo seisukohast unikaalsed väljaanded. Hoidalpinna nappuse tõttu ei ole kõik haruldusi trükiseid põhikogust üle võetud). Varatükiste seas on 48 inkunaablit ning 3 inkunaabli fragmendid, üle 2 000 Lääne-Euroopa 16. sajandi raamatu, 50 kirillitsatrükist 16.-18. sajandist ja ligi 800 18. sajandi vene ilmaliku trüki raamatut. Eesti keelseid varatrükiseid (ilm. kuni 1860) on üle 500 nimetuse. Rariteetide kogus on ligi 300 Eesti- ja Liivimaal 16.-17. sajandil ilmunud võõrkeelset raamatut, nende seas ca 80 nimetust rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja trükiseid, samuti asub siin 1802. a. taasavatud Tartu ülikooli esimese trükkali M. G. Grenziuse trüki- ja kirjastustoodang. Kogus leidub üle 100 soome vanaraamatu jt. rahvaste varatrükiseid. Samuti 1832. a kingitusena omandatud kindralleitnant Pavel Aleksandrovi riigi- ja õigusteaduslikku kirjandust sisaldav raamatukogu, milles leidub hulgaliselt ka keiserliku perekonna liikmetele kuulunud raamatuid ning Liivimaa (Ruhja) pastori Gustav Bergmanni rahvuskeelsete piiblite esitrükke jm rariteetseid teoloogilisi väljaandeid sisaldav kogu (761 kd). Muude haruldaste ja hinnaliste trükiste seas on raamatu- ja köitekunsti silmapaistvaid näiteid, vähestes eksemplarides ilmunud või säilinud, samuti nimekatele isikutele kuulunud raamatuid, vanu portreegravüüride albumeid jm. Põhirõhk on teaduse ajaloos, laiemalt kultuuriloos ning ajaloos teedrajavatel teostel. Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas säilitatav käsikirja kogus leidub Eesti vanim teadaolev kirjalik mälestusmärk 9. saj algusest; keskaegseid pärgamentkoodekseid, idamaade illumineeritud käsikirju; hulgaliselt Baltimaade ajalugu ja õigust puudutavaid materjale; nimekate õpetlaste, kirjanike jne kirju või terveid kirjakorpusi. Käsikirjakogu põhiosa moodustavad Tartu Ülikooli õppejõudude arhiivipärandid alates 19. sajandist (praeguseks üle 200 arhiivifondi). Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas hallata on ka hinnaline Lääne-Euroopa graafika- ja joonistuste kogu (15. saj - 19. saj keskpaik), maali- ja eksliibrisekogud; samuti fotokogu. 6) Memoriaalkogud, st suuremad annetatud eraraamatukogud, mida säilitatakse omaette kogudena: - K. E. von Baeri memoriaalkogu Sisaldab embrüoloogiaalast kirjandust. Tartu Ülikool ostis kogu Baerilt ja tema pärijatelt aastatel 1870–1877, 1881. aastal võeti see arvele võrdleva anatoomia instituudis, hiljem säilitati histoloogia õppetoolis, kust kogu 1999. aastal raamatukogule üle anti. Umbes neljandik kogust on kaduma läinud I maailmasõja ajal evakuatsiooni käigus Venemaale ja ka hilisematel aastatel on kogust kaotsi läinud märkimisväärne osa vanemaid ja väärtuslikumaid raamatuid (153 s.-ü.). Enamik trükiseid on märgistatud Baeri tüpograafilise eksliibrisega, mis kleebiti raamatute esikaane siseküljele kogu arvelevõtmisel ülikooli võrdleva anatoomia instituudis. Memoriaalkogu moodustati 2001. a. Karl Ernst von Baer (1792–1876) on kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik, töötas professorina Königsbergis ja Peterburis.Kogu märgis on BAER. Kogu suurus on 886 a.-ü. - Villem Ernitsa memoriaalkogu Keeleteadlase, slavisti, bibliofiili, karskustegelase ja kauaaegse Tartu Ülikooli õppejõu Villem Ernitsa (1891-1982) isiklik raamatukogu, milles on raamatuid eesti, vene, läti, rootsi, poola ja ungari keeles. Kogu märgis on E. Kogus on 1302 nimetust. Hetkel on kogu töötlusprotsessis. - Ferdinand Giese memoriaalkogu Johann Emmanuel Ferdinand Giese (1781-1821), Harkovi ülikooli keemiaprofessor, Peterburi TA korrespondentliige ja Tartu ülikooli keemiaprofessor (1814-1821). 1821. a. saadi pärandusena professor F. Giese 1114-köiteline keemiakirjanduse kogu, mis sisaldab muu hulgas ka haruldasi alkeemiaalaseid töid. Kogu märgis on GIESE. - Richard Hausmanni memoriaalkogu Sisaldab ajalugu ja ajaloo abiteadusi käsitlevaid teoseid, kogu on jagatud Baltikumi ajaloo ja üldajaloo osakonnaks. R. Hausmanni kogu on oluline Baltikumi ajaloo ja olustiku uurimise seisukohalt. Richard Gustav Gotthard Hausmann (1842-1918) oli Tartu Ülikooli professor, luges ülikoolis põhiliselt Baltikumi keskaja ajaloo, allikaõpetuse ja arheoloogia kursusi. R.Hausmanni kogu saabus raamatukokku 1918.a. augustis preili Justine v. Seidlitzi vahendusel. Kogu märgis on HSM. Kogu suurus on 4288 köidet. - Georg Igelströmi memoriaalkogu Sisaldab teatmeteoseid, raamatuid sõjanduse alalt, kaarte-plaane, aga ka ajaloo-, eriti kunstiajaloo alaseid raamatuid, samuti ilukirjandust. Rootsi päritoluga endise Liivimaa aadliku kindral-leitnant krahv Georg Igelströmi (1810–1890) raamatukogu anti TÜR-ile üle 1891. a. Eestimaa rüütelkonna sekretäri Emil Igelströmi poolt. Kogu märgis on IGL. Kogu suurus on 575 köidet. - Friedrich Maximillian Klingeri memoriaalkogu Sisaldab saksa, prantsuse ja inglise kirjanduse klassikute teoseid 17.-18. saj. väljaannetes, samuti rohkesti teatmekirjandust. Friedrich Maximilian Klingeri (1752-1831), kuulsa saksa kirjaniku ja Vene riigiteenistuses oleva kindral-majori, Tartu Ülikooli esimese kuraatori (1803-1817) raamatukogu annetas tema lesk 1844. a. Kogu märgis on KLING. Kogu suurus on ~ 5000 köidet. - Erich Kumari memoriaalkogu Sisaldab ornitoloogia- ja looduskaitsealast kirjandust, erialaseid teatmeteoseid kogu maailmast, kõik seni maailmas koostatud punased raamatud. Palju on maailmakuulsate teadlaste ja kirjanike pühendustega raamatuid. Eerik Kumari (1912-1984), bioloogiadoktor, professor, Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanija, 1952-1977 TA Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadusdirektor. 1985. a. anti E. Kumari isiklik raamatukogu testamendi kohaselt ülikooli raamatukogule. Kogu märgis on KMR. Kogu suurus on 13295 a.-ü., sealhulgas ~ 6000 separaati. - Karl Morgensterni memoriaalkogu Sisaldab kirjandust filoloogia, ajaloo ja filosoofia alalt: kreeka ja rooma klassikute teoseid, kreeka ja ladina keele grammatikaid ja sõnaraamatuid, teoseid arheoloogia, numismaatika alalt, saksa, inglise, prantsuse, itaalia ja hispaania kirjanike teoseid, kunstigaleriide katalooge. Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852) oli TÜ-s kõnekunsti, klassikalise filoloogia ning kirjanduse ja kunstiajaloo professor ja TÜR-i esimene direktor (1802–1839). Oma isikliku raamatukogu, mis oli omaaegne suurim erakogu Tartus, pärandas K. Morgenstern 9. 06. 1851. a. koostatud testamendi järgi TÜR-ile. Kogu andis lesk Minna Morgenstern raamatukogule üle 1852. a. detsembris. Kogu märgis on MRG. Kogu suurus on 11 536 köidet. - Julius Mägiste memoriaalkogu Sisaldab väärtuslikku üldkeeleteaduslikku ja soome-ugri keelte alast kirjandust, võõrkeelset keeleteaduslikku perioodikat, Rootsis ja Kanadas väljaantud eestikeelset ilukirjandust. Julius Mägiste (1900-1978) oli eesti keeleteadlane, filoloogiadoktor, 1929-1944 TÜ-s läänemeresoome keelte professor, 1950-1967 Lundi Ülikooli soome-ugri keelte dotsent. 1989. a. andsid Julius Mägiste isikliku raamatukogu TÜ Raamatukogule üle professori Rootsis elavad lapsed. Kogu märgis on MÄG. Kogu suurus on ~ 5500 eksemplari raamatuid ja dissertatsioone. - Aleksandr N. Neustrojevi memoriaalkogu Aleksandr Nikolajevitš Neustrojev (1825–1902), tuntud vene bibliofiil ja bibliograaf. Pärast tema surma otsustasid pärijad (poeg ja tütar) annetada kogu TÜR-ile. Raamatud jõudsid Tartusse 1904. a. jaanuaris.Sisaldab kirjandust vene keele, kirjanduse ja Vene ajaloo (uurimused, kroonikad, seaduste kogud, biograafiad) kohta, aga ka kirikuloo, arheoloogia, etnograafia, numismaatika alalt. Rohkesti on teatmekirjandust (sõnaraamatud, bibliograafiad, raamatukogude/raamatukaupluste kataloogid). Kogus on peamiselt vene raamat 19. saj. II poolest, aga ka vanu kroonikaid. Mitmeid olulisi Vene ajalugu käsitleivad väljaanded loovutati Tartu rahulepingu alusel Venemaale. Kogu märgis on NEUST. Kogu suurus on 3213 köidet. - Voldemar Wadi memoriaalkogu Voldemar Wadi (1891-1951), TÜ professor, meditsiinidokto. Kogu rSisaldab saksa- ja venekeelset meditsiinikirjandust möödunud sajandi lõpust ja käesoleva sajandi algusest. Kogu eripäraks on ligi paarisaja-köiteline noodikogu. Kogu märgis on VADI. Kogu suurus on 1998 a.-ü. - Karl Weltmanni memoriaalkogu Karl Weltmann (1878-1961) töötas 30 aastat Tartu Ülikooli Raamatukogus, neist 1944-1949 direktorina. Sisaldab valdavalt ajalooraamatuid, põhiosa moodustab 19. saj. ilmunud Baltimaid käsitlev saksakeelne kirjandus, kolmandik teostest on venekeelsed, eestikeelseid on 3%. Rikkalikult on teatmekirjandust, entsüklopeediaid ja sõnaraamatuid. K. Weltmanni tahte kohaselt anti pärast tema surma ülikooli raamatukogule üle nii raamatud kui ka umbes 120 000 kirjet sisaldav bibliograafiakartoteek. Kogu märgis on WLT. Kogu suurus on 5278 eks.
University of Tartu Library Old Books Collection consists of different historical collections: 1. Collection of foreign books (publ. until 1917) - scientific monographs, reference works etc, published in Europe, Russia and North-America since 17th century until 1917. 2. Dissertations collection contains dissertations, author's abstracts, Master's theses, diploma theses, offprints and other scholarly publications from the early 16th century up to the present day. The collection includes the dissertations defended at the University of Tartu as well as the works of scientists of Tartu University defended elsewhere. A remarkable part of the collection contains dissertations sended to the library by exchange from other universities and academies of science all over the world. 3) Collection of foreign-language periodicals contains journals, serials, yearbooks, etc. The collection also contains volumes of the world's first scientific journal from the year 1665. 4) Collection of geographical maps was formed in 1958, it contains maps and atlases independent of their place of publication starting from the end of 15. century. Rare geographical maps are held in the collections of the Manuscripts and Rare Books Department. 5) Sheet music collection was formed in 1958, based on the sheet music collection of Akademisher Gesangverein of Tartu University (1857-1893). The collection contains items of vocal- and instrumental classical music from 19-20 century as well as local rarities and sheet music manuscripts from Germany, Italy, Sweden dating back to 13-16 century. 6) Collection of rare books contains early prints pulled out from the main collection for better preservation, more detailed description and research, as well as other rare and valuable books. Early prints collection includes 48 incunabula, more than 2 000 books printed in Western Europe in the 16th century, 50 prints in Cyrillic script from the 16th-18th centuries, and about 800 Russian secular printed books from the 18th century. It holds more than 500 titles of Estonian-language early prints (published up to 1860). The collection of rarities contains ca 300 foreign-language books published in Estonia and Livonia in the 16th -17th centuries, including more than 60 titles of publications printed at the Tartu University printing shop in the 17th century, as well as printing and publication production of the first printer of Tartu University (reopened in 1802), M. G. Grenzius. The collection also has more than 100 Finnish early prints and early prints of other peoples. Among other rare and valuable publications there are, outstanding examples of book art and binding art, titles published or preserved in very small numbers, as well as books owned by prominent figures, albums of portrait prints, etc. Rare books collection is focused on the first editions of works written by scientific and literary classics, pioneering works of history and cultural history Memorial Collections: K. E. von Baer's memorial collection - 886 items. V. Ernits's memorial collection - 1302 items. F. Giese's memorial collection - 1114 items. R. Hausmann'smemorial collection - 4288 items. G. Igelström's memorial collection - 575 items. F. M. Klinger's memorial collection - ~5000items. E. Kumari's memorial collection - 13295 items. K. Morgenstern's memorial collection - 11 536items. J. Mägiste's memorial collection - ~5500 items. A. N. Neustrojev's memorial collection - 3213 items. V. Wadi's memorial collection - 1998 items. K. Weltmann's memorial collection - 5278 items.
Alamkogud (20)
NimiNimi inglise keeles
KäsikirjakoguManuscripts collection
KunstikoguArt Collection
FotokoguCollection of Photographs
Haruldaste raamatute koguRare Books Collection
Dissertatsioonide koguCollection of Dissertations
KaardikoguMap Collection
NoodikoguPrinted and Sheet Music Collection
K. E. v. Baeri memoriaalkoguK. E. v. Baer Memorial Collection
V. Ernitsa memoriaalkoguV. Ernits Memorial Collection
Fr. Giese memoriaalkoguFr. Giese Memorial Collection
R. Hausmanni memoriaalkoguR. Hausmann Memorial Collection
G. Igelströmi memoriaalkoguG. Igelström Memorial Collection
Fr. M. Klingeri memoriaalkoguFr. M. Klinger Memorial Collection
E. Kumari memoriaalkoguE. Kumar Memorial Collection
k. Moregenstern memoriaalkoguK. Morgenstern Memorial Collection
J. Mägiste MemoriaalkoguJ. Mägiste Memorial Collection
A. Neustrojevi memoriaalkoguA. Neustoyev Memorial Collection
V. Wadi memoriaalkoguV. Wadi Memorial Collection
K. Weltmanni memoriaalkoguK. Weltmann Memorial Collection
Vanema võõrkeelse raamatu kogu (ilmunud kuni 1917) Collection of foreign books (publ. until 1917)
Säilikud (5)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
raamatud 55000köideHaruldate raamatute kogus on 48 inkunaablit (pluss ühe inkunaabli fragmendid), üle 2 000 Lääne-Euroopa 16. sajandi raamatu, 50 kirillitsatrükist 16.-18. sajandist ja ligi 800 18. sajandi vene ilmaliku trüki raamatut. Eesti keelseid varatrükiseid (ilm. kuni 1860) on üle 500 nimetuse. Rariteetide kogus on ligi 300 Eesti- ja Liivimaal 16.-17. sajandil ilmunud võõrkeelset raamatut, nende seas üle 60 nimetuse rootsiaegse Tartu ülikooli trükikoja trükiseid, samuti asub siin 1802. a. taasavatud Tartu ülikooli esimese trükkali M. G. Grenziuse trüki- ja kirjastustoodang. Kogus leidub üle 100 soome vanaraamatu jt. rahvaste varatrükiseid. Muude haruldaste ja hinnaliste trükiste seas on raamatu- ja köitekunsti silmapaistvaid näiteid, vähestes eksemplarides ilmunud või säilinud, samuti nimekatele isikutele kuulunud raamatuid, vanu portreegravüüride albumeid jm. Põhirõhk on teadus- ja kirjandusklassika esitrükke, kultuuriloos ning ajaloos teedrajavaid teoseid 2019. a toodi vanema võõrkeelse raamatu kogust haruldaste raamatute kogusse üle kõik 17. sajandil (ilmunud 1601-1700) Lääne-Euroopas trükitud raamatud; samuti teadus- ja kultuurilooliselt olulised memoriaalkogud (K. E. von Baer, F. Giese, R. Hausmann, J. Igelström, F. M. Klinger, K. Morgenstern, A. Neustrojev). Collection of rare books contains early prints pulled out from the main collection for better preservation, more detailed description and research, as well as other rare and valuable books. Early prints collection includes 48 incunabula, more than 2 000 books printed in Western Europe in the 16th century, 50 prints in Cyrillic script from the 16th-18th centuries, and about 800 Russian secular printed books from the 18th century. It holds more than 500 titles of Estonian-language early prints (published up to 1860). The collection of rarities contains ca 300 foreign-language books published in Estonia and Livonia in the 16th -17th centuries, including more than 60 titles of publications printed at the Tartu University printing shop in the 17th century, as well as printing and publication production of the first printer of Tartu University (reopened in 1802), M. G. Grenzius. The collection also has more than 100 Finnish early prints and early prints of other peoples. Among other rare and valuable publications there are, outstanding examples of book art and binding art, titles published or preserved in very small numbers, as well as books owned by prominent figures, albums of portrait prints, etc. Rare books collection is focused on the first editions of works written by scientific and literary classics, pioneering works of history and cultural history
käsikirjad43965säilikIsikuarhiivid ning asutuste ja organisatsioonide arhiivifondid moodustavad käsikirjastu põhimassiivi. Siin asub põhiosa Tartu ülikooli vanema perioodi (Academia Gustaviana ja Academia Gustavo-Carolina) arhiivist ning mitmesugused arhiivimaterjalid ülikooli ja tema allasutuste nooremast ajaloost, samuti raamatukogu enda arhiiv alates 19. sajandi algusest. Kultuurilooliselt olulisi käsikirju sisaldab Tartu tsensuurikomitee arhiivifond. Isikuarhiivide seas leidub üksikuid Eesti- ja Liivimaa mõisnike perekonnaarhiive või nende osi (De la Gardie, Loewenwolde, Liphart, Ungern-Sternberg, Samson v. Himmelstiern). Põhiosa moodustavad Tartu ülikooli õppejõudude-teadlaste isikuarhiivid alates 19. sajandist, mille kogumine ning korraldamine jätkub aktiivselt tänapäevani (näit. Johann Ludwig Müthel, Ferdinand Giese, Karl Morgenstern, Johann Wilhelm Krause, Leonhard Masing, Nikolai Maim, Julius Mägiste, Feodor Klement, Herbert Normann, Siegfried Aaslava, Heinrich Riikoja, Richard Kleis, Jaan Konks, Pent Nurmekund, Ernst Raudam, Viktor Masing jt.). Vanimad käsikirjad ja ürikud asuvad nn. manuskriptide kogus. Seal on Lääne-Euroopa ja Idamaade illumineeritud käsikirjalisi raamatuid ning ürikuid, arvukalt Baltimaade õigus- ja ajalooallikaid ning muid kultuuri- ja teadusloolisi manuskripte. Kogusse liidetakse tänapäeval lisanduvad üksiktulmed. Personal archives and the archives of institutions and organizations constitute the major part of manuscripts collection. Here the main part of the older history of the University of Tartu is held (Academia Gustaviana and Academica Gustavo Carolina) also several archive materials of the university and the historically younger subunits. The library archives from the beginning of the 19th century are here. Among personal archives there are some family archives or their parts wich belonged to the Estonian and Livonian aristocratic families (De la Gardie, Loewenwolde, Liphart, Ungern-Sternberg, Samson v. Himmelstiern). The oldest manuscripts and documents are in the manuscript collection - there are Western-European and Oriental illuminated manuscript books and documents, sources of law and history of the Baltic countries and ohter cultural and scientific manuscripts. The historical collections of correspondence form one of the basic valuable part of the collection. In the autograph collections of I. J. v. Essen and Fr. L. Schardius there are letters and other examples of handwriting of famous scientists, writers, musiciand, artists from the 16th century until today.
kunstiesemed15866eksemplarKunstikogu hinnatavaimaks osaks on enam kui 10 500-leheline graafika- ja joonistuste kogu 15.-19. sajandist. Põhiosa sellest moodustavad prof. Karl Morgensterni poolt möödunud sajandi alguskümnenditel ülikooli kunstimuuseumisse muretsetud teosed, mis, olnud vahepeal ülikooli joonistuskooli valduses, anti selle likvideerimise järel 1891. aastal üle raamatukogule ja Karl Morgensterni isikliku kunstikogu varad, mis ta pärandas ülikoolile. Selles Eesti vanimas ning rikkalikemas vanagraafika kogus on esindatud nii saksa, madalmaade, itaalia, prantsuse, inglise kui ka baltisaksa kunstnike teosed. Vanimad lehed pärinevad M. Schongauerilt ja A. Dürerilt, kogu esinduslikkust kinnitavad L. Cranachi jun., H. Aldegreveri, Lucas van Leydeni, M. Raimondi, Rembrandti jpt. nimekate kunstnike originaallehed. Kivitrüki hälliajast (1796-1821) pärinevate saksa litode hulgas on teada 17 haruldast lehte. 16.-19. sajandi joonistuse seas leidub nii saksa kui ka silmapaistvate hollandi, itaalia, samuti baltisaksa kunstnike töid (A. F. Oeser, W. Buytewech, G. Flinck, K. Grass, K. A. Senff, J. W. Krause jt.). Väikesearvulise maalikogu (74 teost) uhkuseks on saksa kunstniku F. G. v. Kügelgeni viis portreemaali 19. saj. algusest. Eksliibrisekogu põhiosa moodustavad E. Jürgensoni kollektsiooni koosseisus omandatud 19. saj. - 20. saj alguse vene eksliibrised. Kogus leidub hulgaliselt eesti kunstnike (A. Laigo, J. Arrak, K. Põllu, M. Olvet, V. Tolli jt) loodud raamatumärke. Esemekogus (kingituste) kogu kunstiväärtuslikest esemetest on haruldasim J. Metzgeri valmistatud lauakell 1564. aastast; kogus on tallel vene poeedi Aleksander Pushkini surimask; 19.-20. saj. kirjanike kipsbüste ning Tartu ülikooli ajalooliste pitsatite kogu jm.The core of the collection of graphic art is a professionally made collection of earlier Western European art wich contains mainly engravings, histographs and drawings from the 16th to the 19th century. There are pieces of outstanding German, Dutch, Italian and Baltic German artists (A. Dürer, M. Schongauer, M. A. Raimond, Rembrandt, J. Callot etc). Almost one third of the collection of graphic ar is constituted by portraits, incl.members of the academic staff of the University of Tartu made by Baltic German artists. In collection of paintings with a small number of pieces of art there are five paintings by distinguished German artists F. G. v. Kügelgen (J. W. Goethe, J. G. Herder, C. M. Wieland, C. A. Böttiger, K. Morgenstern). The most compact part of the ollection of book-plates is E. Jürgenson's collection containing the Russian book-plates of the end of the 19th century-the beginning of the 20th century. There are also many works of Estonian artists of the 20th century (A. Laigo, K. Põllu, J. Arrak, V. Tolli, M. Olvet). In the collection of objects (presents) the most rare object is the tabel clock made in 1564 by J. Metzger. There is also A. Pushkin's death mask, the 19th-20th century plaster busts and portrait reliefs, a collection of University of Tartu historical stamps.
fotod79117eksemplarKogu sisaldab originaalfotosid , koopiaid (peamiselt trükistest, kunstiteostest), negatiive ja slaide. Fotokogu rariteetsema osa moodustavad 5 paberfoto eelkäijat - dagerrotüüpi ning kaasaegse fotograafia rajaja W. H. F. Talboti 10 originaalfotot ning 11 fotogravüüri 19. sajandi keskpaigast. Hinnalised on ka prof. E. Russowi ülekaalukalt Tartu ja Käsmu vaateid sisaldav stereofotode kogu ning meditsiiniprof. H. Normanni teadus- ja kultuurilooline fotokogu. Fotokogu põhitemaatika on seotud Tartu ülikooliga (portreefotod, hoonete ja ruumide vaated, kroonikafotod). 2011 anti TÜ Raamatukogule üle TÜ kunstiajaloo kabineti fotokogu, mis sisaldab peamiselt paberfotosid ja klaas- ning polümeernegatiive Kogu kajastab Eesti vanemat kunsti, peamiselt arhitektuuri. Fotod dokumenteerivad Eesti, Venemaa (Ivangorod, Petseri jm) ja Põhja-Läti (peamiselt Riia) kunstimälestiste seisukorda, konserveerimist ja/või restaureerimist ning kultuurilugu alates aastast 1922. Lätist on ainestikku kogutud peamiselt seoses Armin Tuulse dissertatsiooniga Eesti ja Läti keskaegsetest linnustest. Muuhulgas sisaldab kogu ülesvõtteid II Maailmasõjas hävinud ehitistest ja kunstiteostest (näiteks Narva linna ehitised, Niguliste kiriku rikkalik sisustus, Tartu hävinud linnajaod jne.), seega on tegemist unikaalse selleteemalise koguga Eestis The collection contains original photographs, copies, negatives and slides.The main themes are University of Tartu (portraits and group photos of academic staff, buildings and interiors, important events etc). An independent collection contains 5 daguerrotypes. The most valuable is W. H. F. Talbot's collections of early photographs: 10 original photos and 11 photographic engravings made by Talbot. Prof. E. Russow's collections of stereophotos contains mainly culturally and historically imprtant photos of Tartu and Käsmu. The Art Historical Photograph Collection was founded at the University of Tartu in 1922 by Tor Helge Kjellin (1885-1984), professor of art history at the University of Tartu from 1922 to 1924. It mostly depicts Estonian, Russian (Ivangorod, Pechory, etc.), and Northern Latvian (mostly that of Riga) architecture (mostly from 1922-1944). The collection includes 14033 storage items (7967 negatives, 10477 positives; altogether 18444 copies). Over the years, the collection has been kept in various locations, most recently at the office rooms of the Department of Art History of the University of Tartu, from where it was handed over to the University of Tartu Library in late May 2011. The collection was described in a database (Microsoft Access) by Eero Kangor in 2005-2008, and it has been partly digitized. A part of the digitized items can be viewed in the University of Tartu digital repository DSpace at http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/5663
trükisedca 760 000 kd17. saj kuni 1917. a Venemaal, Lääne-Euroopas ning Ameerikas ilmunud teadusmonograafiad, teatmeteosed, teadusajakirjad, ülikoolide ja teadusseltside perioodilised väljaanded. Cientific monographs, reference works etc, published in Europe, Russia and North-America since 17th century until 1917.
Kõik käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogudesse kuuluvad teavikud on kataloogitud raamatukogu üldistes kataloogides trükised), lisaks nendele on koostatud järgmised temaatilised kataloogid, mis on kasutatavad TÜ Raamatukogu vanaraamatu ja käsikirjade lugemissaalis (Rara-saal) ning käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas: A. Haruldaste trükiste kataloogid ja kartoteegid: 1. Eestikeelse kirjanduse tähestikkataloog; temaatilised abikartoteegid * kronoloogiline (1632–1860) * provenients * trükikojad, kirjastused * kooliõpik (kuni 1920) * lastekirjandus * kalendrid (kuni 1920) * perioodikaväljaanded (ajalehed kuni 1944, ajakirjad kuni 1918) * Nõukogude Liidus ilmunud eestikeelne raamat (1941–1944) * kääbusraamatud * ENSV Riikliku Kunstiinstituudi väikesetiraazhilised väljaanded (1957–1989) * faksiimiletrükised ja koopiad * illustraatorid * eesti raamatu köide 2. Vene raamatu tähestikkataloogid (16.–18. saj. ja 19. saj. - >); temaatilised abikartoteegid * trükikojad, kirjastused * provenients * nimeregister (18. saj.) * kirillitsatrükised * vanausuliste trükised * teadusklassikute eluajal ilmunud väljaanded * keelatud kirjandus * ajaloo pöördelistel momentidel ilmunud trükised * tsaariarmee polkude ajalugu * Romanovite dünastia * faksiimiletrükised * luksusväljaanded * illustraatorid * vene raamatu köide 3. Lääne-Euroopa raamatu kataloogid; abikartoteegid 1) tähestikkataloog (16. saj.) * trükkalid ja kirjastajad (15.–16. saj.) 2) tähestikkataloog (17. saj. - >) * trükkalid ja kirjastajad 3) elseviiride tähestikkataloog * kronoloogiline * provenients 4. Estica (Baltica) tähestikkataloogid ja kartoteegid 1) trükised (kuni 1710) 2) Tartu ülikooli trükikoja (1632–1710) trükiste tähestikkataloog 3) trükised (1711 - >) 4) Tartu ülikooli juubelitele pühendatud trükised (1827 ja 1852) 5) Vanemad Liivi- ja Eestimaa kaardid (kronoloogiline) ja plaanid (geograafiline) 5. Erikogude kataloogid ja kartoteegid 1) P. K. Aleksandrovi memoriaalkogu tähestikkataloog 2) G. Bergmanni memoriaalkogu tähestikkataloog 3) J. G. Herderi kogu raamatute kartoteek 4) M. A. v. Lestocq’i kogu raamatute kartoteek Kõik haruldaste raamatute kogusse kuuluvad trükised on registreeritud ka vastavas tulmeraamatus. B. Käsikirjade kaart- ja sedelkataloogid: 1. Arhiivifondide nimistud (asuvad Rara-saalis) 2. Käsikirjade tähestikkataloog 3. Käsikirjade märksõnakataloog 4. Manuskriptide kogu tähestikkataloog 5. Manuskriptide kogu temaatiline kataloog 6. Kirjade tähestikkataloogid 1) K. Morgensterni, I. J. v. Esseni ja manuskriptide kogu kirjad 2) F. L. Schardiuse autograafide kollektsioon C. Fotokogu kaartkataloogid 1. Portreede tähestikkataloogid 1) portreed 2) TÜ Raamatukogu töötajad 3) Estica-raamatuis leiduvad portreed 4) Kohavaadete tähestikkataloog 5) Tartu vaated 6) Tartu kalmistud 7) Estica-raamatuis leiduvad kohavaated (Eesti, Läti, varia) 8) Tartu Ülikool 9) Tartu Ülikooli Raamatukogu 10) varia D. Kunstikogu kataloogid 1) Lääne-Euroopa graafika 2) Lääne-Euroopa joonistused 3) Baltisaksa graafika ja joonistused 4) Eesti graafika ja joonistused 5) Maalide tähestikkataloog 6) eesti eksliibriste tähestikkataloog (kunstnikud, omanikud) 7) läti, leedu, vene jne. eksliibrised (tähestikkataloog) 8) E. Jürgensoni kogu (kunstnikud, omanikud) (tähestikkataloog) 9) Auaadresside kataloog 10) Kingituste kogu kataloog (pitsatid ja pitsatijäljendid, medalid) 11) Portreede kataloog
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (3)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
elektronkataloog ESTER50000http://tartu.ester.ee/Kõik uued tulmed kirjeldatakse elektronkataloogis ESTER. Haruldaste raamatute kogust on ESTERis kirjeldatud ca 12000 köidet; käsikirjadest 13257 säilikut ning üksikkäsikirja (peamiselt kirjad, kirjavahetused); 10000 fotot ,8000 kunstikogu teavikut.
Digiteeritud sedelkataloog EMIL19000https://www.utlib.ee/emil/index.php?lang=est
Tartu Ülikooli digitaalarhiiv DSpace'is 100000http://dspace.utlib.ee/dspaceDigitaalarhiivis DSpace on DublinCore vormingus leitavad ca 70000 trükist, 200000 fotokogu, 5078 käsikirja ning 3126 kunstikogu teaviku kirjet (ühe kirje taga võib olla mitme analoogteaviku digitaalkoopiat).
Tartu Ülikooli Raamatukogu kogudele pani aluse krahvinna Maria Auroa Lestocq raamatuannetus (386 kd). Parema säilivuse ja ka raamatukgou külalistele näitamiseks koondati 19. saj. raamatukogu direktori kabinetti inkunaableid, köite või illustratsioonide hulga ja teostuse tõttu tähelepanuväärivamad eksemplarid. 1950. a algul kavandati kKogude reograniseerimise ja ümberinventeerimise käigus koondada eraldi kogusse ka haruldased trükised, töötati välja haruldase trükise määrangu põhimõtted. 1958. aastal omistati TÜ raamatukogule teadusraamatukogu staatus ning kinnitati uus struktuur, mille tulemusena loodi käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond. Süstemaatiline töö haruldaste trükiste välja selgitamiseks ning teaduslikuks kirjeldamiseks algas 1960. aastate lõpul, mil osakonnas asusid tööle eriprogrammi alusel õppinud võõrfiloloogid. Koostöös teiste Eesti teadusraamatukogudega töötati välja haruldase trükise määrangu ning teadusliku kirjeldamise põhimõtted. Nendest lähtuvalt hakati eestikeelse trükise, Estica ning vanema võõrkeelse kirjanduse kogusid süstemaatiliselt läbitöötama ning eraldama. Sellega koos sai alguse ka raamatuteaduslik uurimistöö.
Teaduskollektsiooni kasutajad (6)
Kasutaja tüüp%
teadustöötajad20
õppejõud40
välisteadlased2
kraadiõppurid30
erialaspetsialistid92
harrastusuurijad8
TÜ Raamatukogu vanaraamatu kogude ning Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna kogusid kasutatakse reeglina uurimistöö eesmärgil. Tartu Ülikooli Raamatukogu osaleb ELNET Konsortsiumi projektis Eesti trükise Punane Raamat II. TÜR on Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi (CERL - Consortium of European Research Libraries) liige, mille eesmärgiks on teha andmebaasi Heritage Handpress Book Database kaudu kättesaadavaks info kuni 1830 ilmunud vanaraamatu leidumuse kohta liikmesraamatukogudes ning toetada raamatuteaduslikku uurimistööd. TÜ Raamatukogu vana ja haruldase raamatu, käsikirja-, kunsti- ja fotode digitaalkogud on integreeritud Euroopa Liidu kaasraamastamisel valminud otsinguportaaliga "EUROPEANA think culture" http://www.europeana.eu/portal/ Samuti on vanaraamatu digitaalkogud integreeritud EL kaasrahastusel loodud otsinguportaaliga EOD SEARC http://search.books2ebooks.eu/. E-kataloogi ESTER ning digiteeritud sedelkataloogi EMIL kaudu on loodud keskkond vanaraamatutest digitaalkoopiate tellimiseks. TÜR-i digitaalkogud on juurdepääsetavad Eesti teadustaristu hulka kuuluva portaali "E-varamu" (https://www.e-varamu.ee/) kaudu Otsimootorite FirstSearch, Scientific Commons, Dart-Europe, Base etc vahendusel on TÜ DSpace sidustatud rohkem kui 1200 sisutootja miljonite kirjete ja täistekstidega.
Old Books Collections and Rare book collection is used mostly for research purposes. UTL participates in ELNET Consortium project The 2nd Red Book of Estonian Books. UTL is member of Consortium of Euroean Research Libraries (CERL). The aim of CERL is is to share resources and expertise between research libraries with a view to improving access to, as well as exploitation and preservation of, the European printed heritage. CERL‘s primary objective is to record all books printed in Europe during the hand-press period, c.1450–c.1830, in Heritage of the Printed Book Database.
1. Teaikute kasutamise juhend Tartu Ülikooli raamatukogus - https://utlib.ut.ee/teavikute-kasutamise-juhend-tu-raamatukogus RARA - vanaraamatu ja käsikirjade lugemissaali eeskiri. Kinnitatud TÜR direkori korraldusega 10. märts 2010 nr. 3 RTVt: http://www.utlib.ee/files/4c07919e0370a.pdf 2. Haruldaste ja vanatrükiste ning erilaadsete materjaldie kopeerimise eeskiri. Kinnitatud TÜR direktori korraldusega 10. märts 2010 nr. 3 RT Vt: http://www.utlib.ee/files/4c07919e0370a.pdf
1. Rules for using the old books and manuscripts reading room RARA- http://www.utlib.ee/files/4c07919e0370a.pdf 2. Rules for photococying of rare and old books and other special materials - http://www.utlib.ee/files/4c07919e0370a.pdf