Eesti mäluasutustes säilitatakse 127 hällitrükist: Tartu Ülikooli Raamatukogus on hoiul 48, Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus 48 teost (46 köites + 2 inkunaablilehte), Tallinna Linnaarhiivis 22, Eesti Rahvusraamatukogus 8 ja Eesti Ajaloomuuseumis 1 inkunaabel. Andmebaasis on kirjeldatud ka kaks hällitrükist, mis asuvad erakogudes. Liikuvate tähetüüpidega trükipressi võttis esmakordselt Euroopas kasutusele Mainzi kullasepp ja trükkal Johannes Gutenberg u 1439.
Inkunaablid – esi- ehk hällitrükised on trükikunsti algussajandil, kokkuleppeliselt kuni 31. detsembrini 1500 trükitud raamatud. Algupäraselt ladinakeelne sõna incunabula tähendas mähkmeid, viidates millegi algusaastatele või lapsepõlvele. Inkunaablid näitavad üleminekuetappi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule – kasutusel on käsikirjadele omased incipit-andmed ning raamatu valmistamisega seotud isikud ning ilmumisaeg on antud raamatu lõpus – kolofoonis. Ehisinitsiaalid ning rubritseeringud on käsitsi maalitud.
Hällitrükised on enim kirjeldatud trükiteosed – ilmunud on sadu bibliograafiaid ja trükikatalooge; informatsiooni vahendavad veebipõhised andmebaasid, millest suurimad on Incunabula Short Title Catalogue (ISTC) Briti Raamatukogus ning Inkunabelkatalog der Bayerischen Staatsbibliothek (BSB-Ink Online) Baieri Riigiraamatukogus Münchenis. Kataloogid ja andmebaasid annavad peamiselt raamatu valmimisega seotud bibliograafilist informatsiooni ning leidumusandmeid. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu veebipõhine andmebaas „Hällitrükised Eesti Mäluasutustes“(HEM) - pöörab Eestis leiduvate hällitrükiste kirjeldamisel lisaks bibliograafilistele andmetele tähelepanu köidetele, kahjustustele ja ennistustele, näidates sellega raamatu elukäigus toimunud muutusi. Andmebaas on mõeldud kasutamiseks raamatuajaloo ja köitekunsti huvilistele, konservaatoritele, üliõpilastele ja kõigile raamatusõpradele. Veebilehe loomist on toetanud Hasartmängumaksu Nõukogu.
Projekt „Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hällitrükiste veebipõhise andmebaasi loomine“ (Creating of WWW-Database of Incunabula of Academic Library of Tallinn University TA,25607) on osa TLÜAR teadusarendustööst ja Rene Haljasmäe doktoritööst „Hällitrükised. Kahjustused ja ennistused 15. sajandil trükitud raamatutes“.
HEMi teeb eriliseks võrreldes teiste analoogsete andmebaasidega, et selles on rohkem tähelepanu pööratud konkreetsete eksemplaride kirjeldamisele - alates juba trükise kujundusest. Kirjeldatud on nii köidet ja ornamenti kui ka kahjustusi ning ennistusi. Köite eripära seletamisel on lähtutud köiteprotsessi etappide järjekorrast – köide algab poognate õmblemisega, hiljem on selgitatud kaanematerjali päritolu. Raamatukaane ornamenteerimist iselomustavad kaunistamistehnikad - templi, rullrataste ja plaadijäljendite ning köitepanuste jäljendid. Kahjustuste jaoks on jäetud eraldi väli, et anda ülevaade sajandite jooksul tekkinud defektidest. Oma pikaealisuse tõttu on hällitrükised olnud peale raamatuajaloolaste ka raamatuennistajate eritähelepanu alla ja läbinud seetõttu mitmeid parandusprotsesse. Muutused üle viiesaja aasta vanustes trükistes väärivad tähelepanu.
Estonian memory institutions in a body are holding 120 incunabula: 48 of the items are located in the collections of Tartu University Library, 41 (45 volumes) in Academic Library of Tallinn University, 22 in Tallinn City Archives, 8 in the National Library of Estonia and one incunabulum in the Estonian History Museum. Additionally, the database comprises descriptions of a couple of first printed books held in private collections.
Incunabula – also known as the first printed books or cradle books, is a generic term referring to books printed during the first century of typographic art, which according to a standing convention lasted to December 31, 1500.
The origin of the word is the Latin incunabula for “swaddling clothes”, used by extension for the infancy or early stages of something. Incunabula represent a transitional phase from manuscripts to books made by printing methods – incipit data typical to handwritten books were used and the names of persons related to the making of the book as well as the publication date were given in the colophon of the book. Ornamental initials and rubricated letters were painted by hand.
Incunabula are the most thoroughly described printed works – several hundreds of bibliographies and printed catalogues have been published, information is also provided through web-based databases of which Incunabula Short Title Catalogue (ISTC) of the British Library and Inkunabelkatalog der Bayerischen Staatsbibliothek (BSB-Ink Online) of the Bavarian State Library in Munich are credited as the most extensive information sources of their kind. Bibliographies and databases first and foremost provide bibliographic information relating to the making of included books and their location data. In case of incunabula located in Estonia the web database of Academic Library of Tallinn University “Incunabula in Estonian Memory Institutions” (IEMI) also turns attention to bindings, impairments and previous restorations, thus recording the diversity of modifications each book has undergone through its past existence. The database has been designed for the use of individuals taking interest in the history of book and/or the bookbinder’s craft as well as for book conservators, undergraduate students and booklovers in general. The creating of this webpage has been supported by the Gambling Tax Council.
The project “Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu hälltrükiste veebipõhise andmebaasi loomine” (Creating of WWW-Database of Incunabula of Academic Library of Tallinn University TA,25607) is integrated with the research and development activities of the library and constitutes a part of Rene Haljasmäe’s Doctoral thesis entitled “Hälltrükised: kahjustused ja ennistused 15. sajandil trükitud raamatutes” (Incunabula: Impairments and Restorations in the 15th Century Printed Books).
The IEMI is distinguishable from analogous databases for its substantially closer attention towards describing particular items – starting from the design of the printed work. The described elements include the binding and ornaments alongside with impairments and previous restorations. Notes on particular features of the binding are based on the order in which separate stages of the binding process have been performed – starting from the sewing of sheets as the primary procedure, followed by presentation of the historical origin of various layers of material used in the making of covers. Ornamentation of the book cover is exemplified by embellishing techniques – impressions of stamps, roulettes, blocks as well as traces of book furniture. A separate field is designated for impairments with the aim of affording an overview of tangible damages externalized over the period of several centuries. Book conservators along with book historians have dedicated special attention to incunabula owing to their longevity and for that reason the first printed books have undergone quite a number of renovation procedures. Observable modifications in printed works deriving from a period of more than five centuries ago are without doubt worthy of sharp-sighted attention
Googel Analytics´i järgi oli HEM andmebaasil (http://incunabula.tlulib.ee/) järgmine statistika:
01.01.2010-31.12.2010.
* 236 Visits
* 90 Absolute Unique Visitors
* 1,952 Pageviews
01.01.2011-14.11.2011.
* 243 Visits
* 144 Absolute Unique Visitors
* 1,228 Pageviews