See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Zooloogilised kogud, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Zooloogilised kogud, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
Vanemuise 46, Tartu
Zooloogilised kogud, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
Zoological collections, University of Tartu Natural History Museum and Botanical Garden
TUZ
  • {{item.DisplayName}}
näitused; anatoomia; entomoloogia; holotüübid; ihtüoloogia; malakoloogia; morfoloogia; ornitoloogia; paratüübid; zooloogia; tüüpeksemplarid; andmebaasid; bioloogiline mitmekesisus; terioloogia; herpetoloogia; arahnoloogia; helmintoloogia; Tõenduseksemplarid; preparaadid; DNA proovid; keskkonnaproovid; artefaktid; tegutsemisjäljed; fotodokumendid; helidokumendid; videodokumendid; histoloogia; zoogeograafia; faunistika; biosüstemaatika; taksonoomia; loomaökoloogia; evolutsioon; geneetika; museoloogia; teaduse ajalugu; loodusharidus; ekspositsioonid; kraadiõpe; bioinformaatika; looduskaitse; liikide kaitse; koleopteroloogia; hümenopteroloogia; dipteroloogia; lepidopteroloogia
Seotud teadusvaldkonnad (8)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB340 Loomade anatoomia ja morfoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB250 Entomoloogia, taimede parasitoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
1. Bio- ja keskkonnateadused1.1. BiokeemiaP310 Proteiinid, ensümoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia
Seotud publikatsioonid (326)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Diaz-Forero, Isabel; Kuusemets, Valdo; Mänd, Marika, Liivamägi, Ave; Luig, Jaan (2011). Effects of forest habitats on the local abundance of bumblebee species: a landscape-scale study. 1 [ilmumas].
Diaz-Forero, Isabel; Kuusemets, Valdo; Mänd, Marika; Luig, Jaan (2011). Bumblebees as potential indicators for the evaluation of habitat quality. In: Sustainable Development and Planning (409−417).. Wessex Institute of Techonology Press. (V; 150).
Diaz-Forero, Isabel; Liivamägi, Ave; Kuusemets, Valdo; Luig, Jaan (2010). Pollinator richness and abundance in Northeast Estonia: bumblebees, butterflies and dayflying moths. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 53, 5−14.
Kuldna, Piret; Peterson, Kaja; Poltimäe, Helen, Luig, Jaan (2009). An application of DPSIR framework to identify issues of pollinator loss. Ecological Economics, 69 (1), 32−42.
Uustal, Meelis; Peterson, Kaja; Luig, Jaan; Roberts, Stuart P. M.; Dendoncker, Nicolas (2009). Historical land use and pollinator diversity: a comparative study of bumblebees in Kent County (UK) and Tartu County (Estonia). In: Rodriguez-Labajos B, Spangenberg JH, Maxim L, Martinez-Alier J, Binimelis R, Gallai N, Kuldna P, Mon (Ed.). Assessing biodiversity risks with socio-economic methods: The ALARM experience (205−234).. Sofia-Moscow: PENSOFT Publisher.
Martin, M.; Luig, J. (2008). Soo-kärjeherilane oma majale katust ei ehita. Eesti Loodus, 7, 24−26.
Uustal, Meelis; Peterson, Kaja; Luig, Jaan; Roberts, Stuart P.M.; Dendoncker, Nicolas (2008). Land use and bumble bee diversity: comparative study of Kent County (UK) and Tartu County (Estonia). <i>Using Evaluation to Enhance the Rural Development Value of Agri-Environmental Measures: Proceedings of an International Conference held in Pärnu, Estonia, 17-19 June 2008.</i> Ed. Redman, Mark; Koorberg, Pille. Tartu,.
Uustal, Meelis; Peterson, Kaja; Luig, Jaan; Roberts, Stuart P. M.; Dendoncker, Nicolas. (2008). Land use and bumblebee diversity: comparative study of Kent County (UK) and Tartu County (Estonia). <i>EURECO-GFOE 2008 Proceedings: &quot;Biodiversity in an Ecosystem Context&quot;, 15.-19. September 2008, Leipzig (Germany).</i> Ed. Stadler, Jutta; Schöppe, Felix; Frenzel, Mark. 815.
Martin, M.; Luig, J.; Ruusmaa, J.; Heidemaa, M. (2008). Kiililised - Odonata. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Luig, J. (2006). Juuksekulle on mitmest liigist. Loodus, 6, 38.
Luig, J. (2006). Sumisev parmupäev. Loodus, 4, 47.
Luig, J. (2006). Tiivulised paberivalmistajad. Loodus, 6, 7.
Meier, K.; Kuusemets, V.; Luig, J.; Mander, U. (2005). Riparian buffer zones as elements of ecological networks: Case study on Pamassius mnemosyne distribution in Estonia. Ecological Engineering, 24 (5), 531−537.
Ruusmaa, J.; Luig, J. (2005). Rabakiilid. Eesti Loodus, 2, 30−33.
Kuusemets, V.; Meier, K.; Luig, J.; Liivamägi, A. (2005). Habitat and landscape structure requirements of Clouded Apollo (Parnassius mnemosyne). In: Kuhn, E.; Feldmann, R.; Thomas, J. (Eds.) Studies on the Ecology &amp; Conservation of Butterflies in Europe. Vol.1. General Concepts and Case Studies. (18-21).. Sfoia, Moscow: PENSOFT Publisher.
Kangur, M.; Kotta, J.; Kukk, T.; Kull, T.; Lilleleht, V.; Luig, J.; Ojaveer, H.; Paalme, T.; Vetemaa, M. (2005). Invasiivsed võõrliigid Eestis. . Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Kuusemets, V.; Meier, K.; Luig, J. (2004). Jõgede kaldavööndite elupaikade ja nende kasutuse seosed taimede ja putukate mitmekesisusega. Ülo Mander, Ott Kurs (Toim.). Geograafilisi uurimusi aastatuhande vahetusel : üllitatud Tartu Ülikooli geograafia instituudi 85. aastapäevaks (357-365).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publicationes Instituti Geographici Universitatis Tartuensis).
Süda, I.; Luig, J. (2004). Laiujur Dytiscus latissimus. Vilbaste, K.; Marvet, A.. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis (52).. Tallinn: Ilo.
Luig, J. (2004). Europaea: Estonian Ichneumonoidea. In: Achterberg, C. van. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera, Symphyta &amp; Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Ampulicidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Apidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Coleoptera I. In: Alonso-Zarazaga, M. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Coleoptera I. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Coleoptera II. In: Audisio, P. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Coleoptera II. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Crabronidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Ephemeroptera. In: Thomas, A.; Belfiore, C. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Ephemeroptera. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Formicidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Hemiptera: Aphidoidea. In: Nietro Nafria, J.M. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hemiptera: Aphidoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Hemiptera: Cicadomorpha etc. In: Hoch, H. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hemiptera: Cicadomorpha etc. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Mecoptera. In: Willmann, R. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Mecoptera. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Mutillidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Neuropteroid orders. In: Aspök, U. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Neuropteroid orders. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Orthopteroid orders. In: Heller, K.-G. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Orthopteroid orders. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Plecoptera. In: Fochetti, R. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Plecoptera. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Pompilidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Sapygidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Sphecidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Tiphiidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Trichoptera. In: Barnard, P. (_EditorsAbbr). Europaea: Trichoptera. Fauna Europaea version 1.1..
Luig, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Vespidae. In: Noyes, J. (_EditorsAbbr). Fauna Europaea: Hymenoptera Apocrita Excl. Ichneumonoidea. Fauna Europaea version 1.1..
Pekkarinen, A.; Berg, O.; Calabuig, I.; Janzon, LA.; Luig, J. (2003). Distribution and co-existence of the Macropis species and their cleptoparasite Epeoloides coecutiens (Fabr.) in NW Europe (Hymenoptera : Apoidea, Melittidae and Apidae). Entomologica Fennica, 14 (1), 53−59.
Martin, M.; Luig, J. (2002). Potentsiaalsed Natura 2000 alad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II lisa putukaliikide kaitseks. .
Luig, J.; Voolma, K. (2000). Puidulembesed kaevurherilased Eestis II: alamsugukond Crabroninae (Hymenoptera, Sphecidae). Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 32, 121−128.
Luig, J.; Voolma, K. (1999). Puidulembesed kaevurherilased Eestis I: alamsugukonnad Pemphredoninae ja Larrinae (Hymenoptera, Sphecidae). Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 31, 173−180.
Martin, M.; Luig, J.; Heidemaa, M. (1999). <b>Grid mapping of Estonian insects</b>. <i>Proceedings: 24th Congress of Entomology; Tartu; 08.-11.08.1997.</i> Tartu: Eesti Loodusfoto, 97−100.
Viidalepp, J.; Martin, M.; Luig, J. (1998). Liblikalised (Lepidoptera). V. Lilleleht (_EditorsAbbr). Eesti Punane Raamat (98−103).. Tartu.
Luig, J. (1998). 8.6.5.3.5. Sarnastiivalised, Homoptera. Rmt. V. Lilleleht (koostaja). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. (90).. Tartu: Infotrükk.
Luig, J. (1998). 8.6.5.3.7. Lametiivalised, Planipennia. Rmt. V. Lilleleht (koostaja). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad. (97).. Tartu: Infotrükk.
Luig, J. (1998). 8.6.5.3. Putukad, Insecta. Lilleleht, V. (_EditorsAbbr). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad (85−87).. Tartu: Infotrükk.
Luig, J.; Maavara, V. (1998). 8.6.5.3.11. Kiletiivalised, Siphonaptera. Lilleleht, V. (_EditorsAbbr). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad (103−106).. Tartu: Infotrükk.
Timm, H.; Luig, J. (1998). 8.6.5.3.13. Kahetiivalised, Diptera. Rmt. V. Lilleleht (koostaja). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad... Tartu: Infotrükk.
Tamm, A.; Luig, J. (1998). 8.6.5.3.4. Sihktiivalised, Orthoptera. Lilleleht, V. (_EditorsAbbr). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad (89−90).. Tartu: Infotrükk.
Luig, J. (1998). 8.6.5.3.8. Koonulised, Mecoptera. Lilleleht, V. (_EditorsAbbr). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad.. Tartu: Infotrükk.
Luig, J. (1998). 8.6.Selgrootud loomad, Invertebrata. Lilleleht, V. (_EditorsAbbr). Eesti punane raamat. Ohustatud seened, taimed ja loomad (66−70).. Tartu: Infotrükk.
Luig, J.; Miatleuski, J.; Saldaitis, A. (1997). A new species of the genus Polymixis HÜBNER [1820] from Western Turkmenistan. Atalanta, 28, 153−156.
Kesküla, T.; Luig, J. (1997). Phenology and distribution of the Clouded Apollo Parnassius mnemosyne (LINNAEUS,1758) in Estonia, with the description of a new subspecies from south-eastern Estonia. Atlanta, 28, 153−156.
Luig, J.; Kesküla, T. (1995). Catalogus lepidopterorum Estoniae. Eesti liblikaliste kataloog. Catalogue of the lepidoptera of Estonia. Tartu: Tartu University Press.
Luig, J. (1993). The distribution and phenology of the Sphecoidea (Hymenoptera, Aculeata) species in Estonia I. The Families Ampulicidae, Sphecidae, Pemphredonidae, Astatidae, and Larridae. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 42 (1), 39−54.
Luig, J. (1991). On Estonian Scolioidea (Hymenoptera, Apocrita, Aculeata). Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology, 40 (4), 212−216.
Miljutin, A. (2010). Notes on the external morphology, ecology and origin of Megalomys desmarestii (Sigmodontinae, Cricetidae, Rodentia) – the extinct giant rat of Martinique Island, Lesser Antilles. 59 (3), 216−229. DOI: 10.3176/eco.2010.3.04.
Miljutin, A. (2009). Substrate utilization and feeding strategies of mammals: description and classification. 58 (1), 60−71.
Miljutin, A.; Lehtonen, J.T. (2008). Probability of competition between introduced and native rodents in Madagascar: An estimation based on morphological traits. Estonian Journal of Ecology, 57 (2), 133−152.
Miljutin, A. (2008). Trends of specialization in rodents: the five-toed jerboas, subfamily Allactaginae (Dipodoidea, Rodentia). Acta Zoologica Lituanica, 18 (4), 228−239. DOI: 10.2478/v10043-008-0033-9.
Miljutin, A. (2007). Rat kings in Estonia. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 56 (1), 77−81.
Милютин, А. (2007). Явление крысиного короля. Химия и жизнь, 8, 36−39.
Miljutin, A. (2007). Alexander Rosenbergi osteoloogiakogu saatus. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (155−160).. Tartu: Tartu Ülikool.
Miljutin, A. (2006). African climbing mice (Dendromus, Muroidea) and Palaearctic birch mice (Sicista, Dipodoidea): an example of parallel evolution among rodents. Acta Zoologica Lituanica, 16 (2), 84−92.
Miljutin, A. (2006). Muudatused eesti imetajate süsteemis ja nomenklatuuris. Marek Sammul. Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat (9−13).. Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts.
Miljutin, A. (2005). Rotikuningad Eesti ja mujal. Eesti Loodus, 7, 46−49.
Miljutin, A. (2005). Kasetriibik - meie metsade ainus hüpiklane. Luua Metsanduskool : artiklid ja uurimused (68−76).. Jõgevamaa Luua.
Miljutin, A. (1999). Trends of specialization in rodents: the birch mice, genus Sicista (Dipopoidea, Rodentia). Folia Theriologica Estonica (91−128).. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Miljutin, A. (1998). Ecological strategies of the Baltic rodents. Proceedings of the Latvian Academy of Sciences. Section B: Natural Exact and Applied Sciences, 52, 20−30.
Miljutin, A. (1997). Ecomorphology of the Baltic rodents : body form, ecological strategies and adaptive evolution. Tallinn: TA Kirjastus.
Загороднюк, И.; Милютин, А. (1992). Идентификация видов рода Sylvaemus Эстонии и прилежащих территорий. Вестник зоологии, 4, 87.
Милютин, А. (1992). О таксономическом и экоморфологическом содержании терминов &quot;крыса&quot; и &quot;мышь&quot;. Синантропия грызунов и ограничение их численности (37−47).. Nauka.
Милютин, А. (1992). Два подхода к познанию жизненных форм у млекопитающих. Tartu Ülikooli toimetised (7−16).. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Miljutin, A.; Maran, T.; Olman, V. (1991). Experimental re-search of the relationships between the black rat, Rattus rattus, and the Norway rat, R. norvegicus. Folia Theriologica Estonica, 2, 18−31.
Милютин, А. (1990). Систематика. Серая крыса: систематика, экология, регуляция численности (7−33).. Nauka.
Timm, U.; Ernits, P.; Masing, M.; Miljutin, A. (1988). Endla Looduskaitseala imetajatefaunast. Eesti ulukid (83−94).. Eesti Terioloogia Selts.
Милютин, А. (1986). Серая (Rattus norvegicus) и черная (R. rattus) крысы в Прибалтике: распространение и межвидовые отношения. Серая крыса (217−230).. Nauka.
Ernits, P.; Masing, M.; Miljutin, A.; Timm, U. (1986). Kagu-Eesti imetajatest. Eesti Ulukid (55−66).. Eesti Terioloogia Selts.
Ernits, P.; Masing, M.; Miljutin, A.; Timm, U. (1986). Kirde-Eesti imetajatest. Eesti Ulukid (66−77).. Eesti Terioloogia Selts.
Ernits, P.; Masing, M.;Miljutin, A. (1984). Pisiimetajate faunast Hiiumaal. Eesti Ulukid (66−74).. Eesti Terioloogia Selt.
Милютин, А.; Езерскене, Э. (1984). Распространение крыс (род Rattus) в Прибалтике. Сообщение 1. Eesti Ulukid (39−50).. Eesti Terioloogia Selt.
Милютин, А. (1983). К вопросу о времени появления серой крысы в Европе. Eesti Ulukid (51−62).. Eesti Terioloogia Selts.
Милютин, А (1981). Диморфизм окраски в естественных популяциях пасюков (Rattus norvegicus). Научные труды Ленинградского сельско-хозяйственного иститута (50−54).. Ленинградского сельско-хозяйственного иститут.
Милютин, А.; Эрнитс, П. (1981). Неметрическая изменчивость некоторых видов промысловых млекопитающих на территории Прибалтики. Eesti Ulukid (42−67).. Eesti Terioloogia Selts.
Miljutin, A. (1981). Närilised. Jäneselised. Kaal, M.. Eesti Imetajate Määramistabelid (24−54).. Eesti Keskkonnaministeerium.
Милютин, А. (1979). Приручаемость крыс и ее связь с их окраской. Биологические науки, 7, 45−47.
Пегельман, С.; Милютин, А. (1976). Выкармливание детенышей чужих видов мышевидными грызунами. Зоологический журнал, 55 (3), 470−473.
Viidalepp, Jaan (2009). Wilhelm Petersen, liblikateadlasest koolijuht. Rohtmets, I.; Kukk, T. (_EditorsAbbr). Lehed ja Tähed 5. Vaim ja aeg (152−159).. Tallinn: MTÜ Loodusajakiri. (Lehed ja Tähed; 5).
Ounap, E.; Viidalepp, J.; Saarma, U. (2005). Phylogenetic evaluation of the taxonomic status of Timandra griseata and T-comae (Lepidoptera : Geometridae : Sterrhinae). European Journal of Entomology, 102 (4), 607−615.
Viidalepp, J. (2000). Mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne) Eestis. Tallinn-Tartu: TA Kirjastus.
Jürivete, U.; Kaitila, J.; Kesküla, T.; Nupponen, K.; Viidalepp, J.; Õunap, E. (2000). Eesti liblikad. Kataloog. Estonian Lepidoptera. Catalogue. Tallinn: Eesti Lepidopteroloogide Selts.
Kesküla, T.; Viidalepp, J.; Miller, R. (1996). Moths (Lepidoptera Heterocera and Microlepidoptera) collected in Polar Urals in July 1992. Lepinfo, 10, 51−53.
Viidalepp, J. (1996). Checklist of the Geometridae (Lepidoptera) of the former U.S.S.R. Stenstrup, Denmark: Apollo Books.
Viidalepp, J.; Remm, H. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus.
Viidalepp, J. (1995). Catalogus Macrolepidopterorum Estoniae. Eesti suurliblikate nimestik levikutabelina (IV tr.). Tallinn: TA Kirjastus.
Dubatolov, V.; Tshistjakov, J.; Viidalepp, J. (1993). A list of the Lithosiinae of the territory of the former USSR (Lepidoptera, Arctiidae). Atalanta, 24, 165−175.
Viidalepp, Jaan (1991). Kus me asume? Eesti Loodus, 34 (7), 441−444.
Viidalepp, J.; Mironov, V. (1988). Pugs of the Soviet Far East (Lepidoptera, Geometridae). I. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 37 (3), 200−214.
Viidalepp, J.; Mironov, V. (1988). Pugs of the soviet far east (Lepidoptera, Geometridae: Eupithecia). II. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences. Biology. Ecology, 37 (4), 281−293.
Viidalepp, J. (1988). Fauna pjadenits gor Srednei Azii. Moskva: Nauka.
Schintlmeister, A.; Dubatolov, V.; Tshistjakov, J.; Sviridov, A.; Viidalepp, J. (1987). A list of the Notodontidae of the USSR. Nota Lepidopterologica, 10 (2), 94−111.
Vilbaste, J.; Haberman, H.; Krall, E.; Maavara, V.; Martin, A.-J., Remm, E.; Remm, H.; Siitan, V.; Viidalepp, J.; Vilbaste, A. (1985). Matsalu märgala maismaaselgrootud. Prof. E. Kumari (_EditorsAbbr). Matsalu -- rahvusvahelise tähtsusega märgala (140−198).. Valgus.
Viidalepp, J.; Remm, H. (1982). Novyje materialy o vyshih tsheshujekrylyh (Macrolepidoptera) Sahalina. Zolotarenko, G.S.. Fauna Sibiri. Poleznyje i vrednyje nasekomyje Sibiri (137−151).. Novosibirsk: Nauka.
Sulcs, A.; Viidalepp, J.; Ivinskis, P. (1981). Nachtrag zur Verbreitung der Schmetterlinge im Baltikum (Lepidoptera). Deutsche Entomologische Zeitschrift, N.F., 28, 123−146.
Viidalepp, J. (1979). Spisok pjadenits (Lepidoptera, Geometridae) fauny SSSR. IV. Entomologitsheskoje Obozrenie, 58 (4), 782−798.
Viidalepp, J. (1979). Addition to the fauna of butterflies of Tuva. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Zooloogia-alaseid töid, 483 (12), 15−16.
Viidalepp, J. (1979). On the fauna of Lepidoptera of Tuva ASSR. II. Sphinges and Bombyces. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. Zooloogia-alaseid töid, 483 (12), 17−39.
Viidalepp, J. (1978). Spisok pjadenits (Lepidoptera, Geometridae) fauny SSSR. III. Entomologitsheskoje Obozrenie, 57 (4), 752−761.
Viidalepp, J. (1977). Spisok pjadenits (Lepidoptera, Geometridae) fauny SSSR. II. Entomologitsheskoje Obozrenie, 56 (4), 564−576.
Remm, H., Viidalepp, J. (1977). Catalogus Macrolepidopterorum Estoniae. Eesti suurliblikate nimestik. (II tr.). Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Viidalepp, J. (1976). Spisok pjadenits (Lepidoptera, Geometridae) fauny SSSR. I. Entomologitsheskoje Obozrenie, 55 (4), 842−852.
Sulcs, A.; Viidalepp, J. (1974). Verbreitung der Grossschmetterlinge im Baltikum. I. Tagfalter (Diurna). Deutsche Entomologische Zeitschrift, N.F., 21, 353-403.
Sulcs, A.; Viidalepp, J. (1972). Verbreitung der Grossschmetterlinge im Baltikum. IV. Geometridae. Deutsche Entomologische Zeitschrift, N.F., 19 (1), 151−209.
Viidalepp, Jaan (1972). Fauna pjadenits (Geometridae) Estonii i ee ekologitshesko-zoogeografitsheskii analiz. 03.098 - entomologija. (Eesti NSV Teaduste Akadeemia). Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Viidalepp, Jaan (1970). Izmenenija v faune tsheshujekrylyh Estonskoi SSR. Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetised. Bioloogia, 19 (1), 53−77.
Sulcs, A.; Viidalepp, J. (1969). Verbreitung der Grossschmetterlinge (Macrolepidoptera) im Baltikum. III. Noctuidae. Deutsche Entomologische Zeitschrift, N.F., 16 (2), 217−272.
Möls, T.; Viidalepp, J. (1969). Catalogus Macrolepidopterorum Estoniae. Eesti suurliblikate kataloog. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Viidalepp, Jaan (1969). Eesti suurliblikate määraja II. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Sulcs, A.; Viidalepp, J. (1967). Verbreitung der Grossschmetterlinge (Macrolepidoptera) im Baltikum. II. Deutsche Entomologische Zeitschrift, N.F., 14 (5), 395−431.
Viidalepp, J. (1966). Fauna i rasprostranenije dnevnyh tsheshujekrylyh (Rhopalocera + Grypocera) Pribaltiki. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised (3−39).. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. (Zooloogia-alaseid töid; 3).
Viidalepp, J. (1966). Novyi podvid Parnassius mnemosyne L. iz Estonii. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised. (40−44 + 3).. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. (Zooloogia-alaseid töid; 3).
Viidalepp, Jaan; Möls, Tõnu (1963). Eesti suurliblikate määraja I. Päevaliblikad. Tartu: Eesti NSV Teaduste Akadeemia.
Martin, M. (2010). Selgrootu oht. Eesti Loodus, 3, 12−17.
Martin, M. (2010). Silmiktirt Eestis. Eesti Loodus, 10, 14−17.
Martin, M. (2010). Toominga toidulaud. Eesti Loodus, 40−44.
Martin, M. (2010). Ussikeele-leedik naudib palavaid paiku. Eesti Loodus, 8, 32−34.
Martin, M. (2010). Uus sirelikahjur jõudis Eestisse. Aed, 40−42.
Martin, M. (2010). Villimardikad ehk &quot;maiussid&quot;, põneva eluviisiga putukad. Eesti Loodus, 5, 52−54.
Martin, M. (2010). Additional notes on biology of the Scarce Frittilary (Euphydryas maturna L.) in Estonia. Abstract. XXVIII Nordic-Baltic Congress of Entomology Birštonas, August 2.-7., 2010. <i>XXVIII Nordic-Baltic Congress of Entomology. Abstract book: XXVIII Nordic-Baltic Congress of Entomology. Birštonas, August 2.-7., 2010.</i> Birštonas, 52.
Martin, M. (2009). Kommentaar. In: Linnakilgid. Eesti Loodus, 5, 39.
Martin, M. (2009). Kommentaar. In: Lumet, Enn. Männikiha. Eesti Loodus, 3, 50−51.
Martin, M. (2009). Kommentaar: In: Lumet, E. Nutikad kahjurid. Eesti Loodus, 11, 49.
Martin, M. (2009). Kuningkiilid vallutavad Eestit. Eesti Loodus, 5, 26−29.
Martin, M. (2009). Külmakartmatu lõunatulnukas. Eesti Loodus, 1, 30−33.
Martin, M. (2009). Putukate kollektsioneerimisest ja prepareerimisest. Eesti Loodus, 6, 41−47.
Martin, M. (2009). Tume marmorleedik Duponchelia fovealis on jõudnud Eestisse. Eesti Loodus, 7, 30−31.
Martin, M. (2009). Kartulimardikas – tulnukas Ameerikast. Ajakiri Aed, 26−31.
Martin, M. (2008). Diversity of dragonflies (Odonata) and protected species in Estonia. <i>Entomologisk Tidskrift, 129: XXVIIth Nordic-Baltic Congress of Entomology; Uppsala, Sweden; July 29 to August 4, 2007.</i> _EditorsAbbr Jonsell, Mats. Uppsala, 230−231. (4).
Martin, M. (2007). Puukoi ehk toonesepp närib puitu ja tekitab ebausku. Eesti Loodus, 12, 44−46.
Martin, M. (2007). Suur-mosaiikliblikas ja teelehe-mosaiikliblikas. Eesti Loodus, 5, 30−33.
Martin, M. (2007). Sõõrsilmik. Eesti Loodus, 3, 30−32.
Martin, M. (2007). Vareskaera-aasasilmik. Eesti Loodus, 7, 21−22.
Martin, M. (2007). Tolmulill pole taim vaid loom. Kodu &amp; Aed, 4, 105.
Martin, M. (2007). Putukad. Sokk, E. (_EditorsAbbr). Koguteos Järvamaa: Loodus, aeg ja inimene (202−205).. Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Barševskis, A.; Budrys, E.; Martin, M.; Pankjans, A. (2007). Taxonomy in Baltic: Challenges after the symposiums of network of excellence - EDIT in Smolenice. <i>4th International Conference &quot;Research and Conservation of Biological Diversity in Baltic Region&quot;; Daugavpils, Latvia; 25-27 April 2007.</i> 12.
Martin, M. (2007). Eesti sada tavalisemat selgrootut. .
Martin, M. (2007). Adruviirg kihab lepatriinudest. (2)..
Martin, M. (2007). Hilissuvel laulavad siristajad. (4−5)..
Martin, M. (2006). Nõmme-tähniksinitiib. Eesti Loodus, 12, 32−34.
Martin, M. (2006). Pajulembesed putukad. Eesti Loodus, 6, 12−15.
Martin, M. (2006). Suur-kuldtiib. Eesti Loodus, 8, 30−32.
Martin, M. (2006). Kilplutikat tunneb lõhnast ja kibedast maitsest. Eesti Loodus, 6, 51.
Martin, M. (2006). Hiir saab mahamaetud mõne tunniga. Loodus, 1, 30−31.
Martin, M.;De Prins, V. (2004). Fauna Europaea: Estonian Butterflies. In: Fauna Europaea: Lepidoptera, Butterflies..
Martin, M.; van Nieukerken, E.; Karsholt, O. (2004). Fauna Europaea: Estonian Moths. In: Fauna Europaea: Lepidoptera, Moths..
Martin, M.;van Toll, J. (2004). Fauna Europaea: Estonian Odonata. In: Fauna Europaea: Odonata..
Martin, M. (2003). Kutsumata külalised. . Maalehe Raamat.
Martin, M. (2002). EEC elupaigadirektiivi lülitatud selgrootute liikide levik ja populatsioonide seisundi hinnang Lääne- ja Raplamaal (II). .
Martin, M.; Elberg, K. (2001). On the structure of alvar mesofauna on the Island of Saaremaa, Estonia. Norwegian Journal of Entomology, 48, 111−114.
Martin, M. (2001). Eesti loomastik. Eesti geograafia (CD)..
Martin, M. (2000). Nõelhark ? põhjamaade palvetajaritsikas? Eesti Loodus, 6, 244−245.
Prükk, T.; Raukas, E.; Martin, M.; Ustav, M. (1999). Prevalence of Ticks Infected with Borrelia burgdorferi in Estonia. Zentralblatt für Bakteriologie-International Journal of Medical Microbiology Virology Parasitology and Infectious Diseases, 289, 706−710.
Martin, M. (1999). Semeistvo Galleriidae voskovõe ognevki. Kuznetzov, V.I.. Insects and Mites. Pests of Agricultural Plants (125−127).. Sankt-Peterburg: Nauka. (Lepidoptera; 2).
Martin, M.; Falkovitch, M. (1999). Semeistvo Pyralidae ? nastoja?t?ije ognevki. Kuznetzov, V.I.. Insects and Mites. Pests of Agricultural Plants (123−125).. Sankt-Peterburg: Nauka. (2).
Falkovitch, M.; Martin, M. (1999). Semeistvo Pyraustidae Schirokokrõlõe ognevki. Kuzntzov, V.I.. Insects and Mites. Pests of Agricultural Plants (157−177).. Sankt-Peterburg: Nauka.
Martin, M. (1997). Fam. Pyralidae. Medvedjev, G. S.. Keys to the insects of the European part of the USSR (232−245).. New Dehli: Science Press. (3).
Martin, M. (1997). Fam. Galleriinae. Medvedjev, G. S.. Keys to the insects of the European part of the USSR (245−251).. New Dehli: Science Press. (3).
Martin, M. (1997). Fam. Pyraustidae. Medvedjev, G. S.. Keys to the insects of the European part of the USSR (340−430).. New Dehli: Science Press. (3).
Elberg, K.; Martin, M. (1997). The XXIV Nordic Congress of Entomology in Tartu, Estonia, August 8.-11. August, 1997, and Congress excursions. In: Procceedings of the XXIV Nordic Congress of Entomology. Tartu, 8.-11. August 1997 (9−10).. Tartu: Eesti Loodusfoto.
Masing, M. (2002). Masing, Matti. In: Gifford, J. (_EditorsAbbr). 2000 Outstanding Scientists of the 21st Century. First edition (256).. Cambridge: Melrose Press Ltd, International Biographical Centre.
Masing, M.; Poots, L. (2001). Nahkhiirte uurimisest Eestis 55 aasta jooksul, 1946-2000. <i>Esimene Eesti Nahkhiireuurimise Konverents. Kava ja teesid: Esimene Eesti Nahkhiireuurimise Konverents, Tartu 2001.</i> _EditorsAbbr Masing, M. Tartu: Nahkhiirte Uurimise Töörühm [Sicista Arenduskeskus], 3.
Masing, M.; Paaver, T.; Pappel, P.; Saat, T. (2000). Järvekonn Eestis. Eesti Loodus, 51 (1), 30−32.
Lutsar, L.; Masing, M.; Poots, L. (2000). Changes in the numbers of hibernating bats in the caves of Piusa (Estonia), 1949-1999. <i>Proceedings: Fourth Baltic Theriological Conference, Sagadi 1999.</i> Tartu, Tallinn: Estonian Academy Publishers, 101−117. (Folia Theriologica Estonica; 5).
Masing, M.; Lutsar, L.; Lotman, K. (2000). Monitoring bats (Chiroptera, Vespertilionidae) in summer habitats in Estonia 1995-1999. <i>Proceedings: Fourth Baltic Theriological Conference, Sagadi 1999.</i> Tartu, Tallinn: Estonian Academy Publishers, 118−130. (Folia Theriologica Estonica; 5).
Masing, M. (1999). The skull of Microtus levis (Rodentia, Arvicolinae). In: Folia Theriologica Estonica (76−90).. Tartu, Tallinn: Estonian Academy Publishers.
Masing, M.; Poots, L.; Randla, T.; Lutsar, L. (1999). 50 years of bat-ringing in Estonia: methods and the main results. In: Kozhurina, E.I; Strelkov, P.P.; Borissenko, A.V. (_EditorsAbbr). Plecotus et al. (20−35).. Moskva: Komissiya po rukokrylym Teriologicheskogo obshchestva pri RAN.
Masing, M. (1999). [Estonian part of the atlas of European mammals, mainly small mammals]. In: Mitchell-Jones, A.J.; Amori, G.; Bogdanowicz, W.; Krystufek, B.; Reijnders, P.J.H.; Spitzenberger, F (_EditorsAbbr). The Atlas of European Mammals (37−401).. London: Academic Press.
Masing, M. (1999). A review of hedgehog studies in Estonia 1988—1998. In: Reeve, N. (_EditorsAbbr). Proceedings of the Third International Hedgehog Workshop of the European Hedgehog Research Group 29-30 January 1999 (10−11).. London: Roehampton Institute London.
Masing, M. (1999). Experience of bat monitoring with bat detectors in Estonia. In: Harbusch, C.; Pir, J. (_EditorsAbbr). Proceedings of the 3rd European Bat Detector Workshop (51−58).. Luxembourg: Travaux scientifiques du Musee National d&#39;Histoire Naturelle de Luxembourg.
Masing, M. (1999). Taxonomy and status of wild mammals in Estonia, 1945-1994. Tartu: Sicista.
Masing, M.; Baranauskas, K.; Mickevičius, E. (1997). New data on bats of eastern Lithuania from summer 1995. Myotis (95−101).. Bonn: Zoologisches Foschungsinstitut und Museum A. Koenig.
Masing, M. (1996). Kas laane-karihiire arvukus tõuseb? Eesti Loodus, 390−391.
Masing, M. (1995). Märkmeid Osmussaare loomastikust. Peterson, K. (_EditorsAbbr). Eesti Looduseuurijate Seltsi aastaraamat (70−79).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus. (76).
Masing, M. (1995). Cranial diagnostics of the common vole, Microtus arvalis s.l., in eastern Europe. <i>2nd European Congress of Mammalogy. Abstracts of oral and poster papers.: 2nd European Congress of Mammalogy, Southampton 1995.</i> _EditorsAbbr Gurnell, J. Southampton: Southampton University, 51.
Masing, M. (1995). External diagnostics of hedgehogs (gen. Erinaceus) in Estonia. <i>2nd European Congress of Mammalogy. Abstracts of oral and poster papers.: 2nd European Congress of Mammalogy, Southampton 1995.</i> _EditorsAbbr Gurnell, J. Southampton: Southampton University, 51.
Masing, M. (1994). Lendorav, üks omapärasemaid imetajaliike, on hävimisohus! Eesti Loodus, 7, 200.
Masing, M. (1994). Salu-vöötteo uued leiukohad Eestis. Eesti Loodus, 5, 153−154.
Masing, M. (1993). Eesti siiliatlas. Eesti Loodus, 7, 252−253.
Masing, M.; Vilbaste, A. (1993). Meta menardi – uus ämblikuliik Eestis. Eesti Loodus, 222−223.
Zagorodnjuk, I.; Masing, M.; Peskov, V. (1991). Põld-uruhiire teisikliigid Eestis. Eesti Loodus, 11, 674−678.
Strelkov, P.P.; Il&#39;in, V.J.; Masing, M.V.; Morozov, P.N. (1990). Novye dannye o Caucasus. Il&#39;in, V.J. Rukokrylye. Materialy 5-go Vsesoyuznogo soveshchaniya po rukokrylym (Chiroptera) (65−72).. Pensa: Vsesoyuznoe Teriologicheskoe Obshchestvo.
Masing, M. (1990). Пещеры Эстонии - уникальные места массовой зимовки рукокрылых. Tartu: Academy of Sciences of the Estonian SSR.
Masing, M. (1989). A long-distance flight of Vespertilio murinus from Estonia. In: Myotis (147−150).. Bonn: Zoologisches Foschungsinstitut und Museum A. Koenig.
Masing, M. (1989). Bat research and bat protection in Estonia. <i>European bat research 1987: Fourth European Bat Research Symposium, Praha 1987.</i> _EditorsAbbr In: Hanák, V.; Horáček, I.; Gaisler, J. Charles University, 343−347.
Masing, M. (1989). Experiments with bat traps. <i>European bat research 1987: Fourth European Bat Research Symposium, Praha 1987.</i> _EditorsAbbr Hanák, V.; Horáček, I.; Gaisler, J. Praha: Charles University, 617−618.
Masing, M.; Lutsar, L.; Hint, E. (1988). Võsa-uruhiire esmasleid Eestis. Eesti Loodus, 1, 47−48.
Masing, M. (1988). About the status and conservation of bats in Estonia, Latvia, Lithuania, and Kaliningrad oblast of Russia. In: Stebbings, R.E. (_EditorsAbbr). The Conservation of European Bats (104−110).. London: Christopher Helm.
Masing, M. (1988). Long-distance flights of Pipistrellus nathusii banded or recaptured in Estonia. In: Myotis (159−164).. Bonn: Zoologisches Foschungsinstitut und Museum A. Koenig.
Masing, M.; Timm, U. (1988). Viljandi rajooni imetajatest. Eesti ulukid (66−82).. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskomitee.
Masing, M.V.; Poots, L.K. (1988). Khiropterologicheskij monitoring v Estonii. <i>Pukokrylye (morfologiya, ekologiya, ekholokaciya, parazity, okhrana): Bsesoyuznoe soveshchanie po rukokrylym, Kiev 1985.</i> _EditorsAbbr Topachevskij, V.A.; Kovtun, M.F. Kiev: Naukova Dumka, 128−130.
Masing, M.; Laur, T.; Leivits, A.; Vilbaste, H. (1987). Studies on bat migration in Estonia in autumn 1985. In: Mägi, E. (Ed.). Loodusevaatlusi 1985 I. (87−103). . Tallinn: Valgus.
Liiva, E.; Masing, M. (1987). Ekologicheskie nablyudeniya v mestakh zimovok rukokrylykh. Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (41−55).. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Masing, M. (1987). Kahepaiksete, roomajate ja imetajate jälgimisest Matsalu looduskaitsealal. Loodusevaatlusi 1984 (31−45).. Tallinn: Valgus.
Masing, M.; Keppart, V.; Keppart, P.; Leivits, A.; Vilbaste, H. (1987). Nahkhiirte rände uurimisest Kablis 1984. aasta sügisel. Loodusevaatlusi 1985 (75−86).. Tallinn: Valgus.
Masing, M. (1987). Zimnee peredvizhenie rukokrykykh mezhdu ubezhishchami. Acta et commentationes Universitatis Tartuensis (56−60).. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool.
Keppart, V.; Keppart, P.; Masing, M. (1984). Haruldased nahkhiired Kablis. Eesti Loodus, 9, 603−605.
Masing, M. (1984). Matarialy po faune rukokrylykh Juzhnoj Pribaltiki. Loodusevaatlusi 1981 (110−120).. Tallinn: Valgus.
Masing, M., Poots, L. (1984). Nahkhiirte talvitumisest Lõuna-Eestis. Loodusevaatlusi 1981 (95−109).. Tallinn: Valgus.
Masing, M. (1984). Lendlased. Tallinn: Valgus.
Masing, M. (1983). Liiklus ja loomade hukkumine teedel. Eesti Loodus, 10, 660−663.
Masing, M. (1983). Nahkhiirte leiukohad ja varjepaigad Eestis. Eesti ulukid (71−82).. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondis.
Masing, M.; Buša, I. (1983). O zimovke rukokrylykh v Juzhnoj Pribaltike. Kumari, E.. Communications of the Baltic Commission for the Study of Bird Migration (102−114).. Tartu: Academy of Sciences of the Estonian SSR.
Ernits, P.; Kaal, M.; Masing, M.; Timm, U. (1983). Ruhnu saare loomastikust. Eesti ulukid (91−97).. Tallinn: Eesti NSV Agrotööstuskoondis.
Masing, M.; Keppart, P.; Keppart, V. (1982). Nahkhiirte talvitumisest Põhja-Eestis. Loodusevaatlusi 1980 (99−115).. Tallinn: Valgus.
Masing, M. (1981). Nahkhiirte talvitumisest madalatel õhutemperatuuridel. Eesti Loodus, 12, 760−764.
Masing, M. (1981). Nahkhiirte talvitumisest Lääne-Eestis. Loodusevaatlusi 1979 (172−182).. Tallinn: Valgus.
Masing, M. (1981). Selts: Käsitiivalised. Kaal, M. (_EditorsAbbr). Eesti imetajate määramistabelid (9−47).. Tallinn: Eesti Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus.
Masing, M.V. (1981). Ocenka chislennosti rukokrylykh v Pribaltike. <i>Biologicheskie aspekty okhrany redkikh zhivotnykh. Sbornik nauchnykh trudov.: Voprosy okhrany rukokrylykh v SSSR, Moskva 1979.</i> Moskva: Vsesoyuznyj Nauchno-Issledovateljskij Institut Okhrany Prirody i Zapovednogo Dela MSH SSSR, 94−96.
Masing, M. (1980). Tõmmulendlane Eestis. Eesti Loodus, 1, 29−33.
Masing, M.V. (1980). O mestakh zimovki rukokrylykh v Estonii. Rukokrylye (Chiroptera) (196−198).. Moskva: Nauka.
Masing, M. (1978). Kuidas määrata ja rõngastada nahkhiiri. Eesti Loodus, 4, 261−266.
Masing, M. (1977). Nattereri lendlane meil ja mujal. Eesti Loodus, 7, 439−440.
Abarenkov, K; Tedersoo, L; Nilsson, RH; Vellak, K; Saar, I; Veldre, V; Parmasto, E; Prous, M; Aan, A; Ots, M; Kurina, O; Ostonen, I; Jõgeva, J; Halapuu, S; Põldmaa, K; Toots, M; Truu, J; Larsson, K-H; Kõljalg, U (2010). PlutoF – a web based workbench for ecological and taxonomic research, with an online implementation for fungal ITS sequences. Evolutionary Bioinformatics, 189−196.10.4137/EBO.S6271.
Kurina, Olavi (2009). A short overview of the entomological collections in Estonia. Entomologisk tidskrift / Entomologiska föreningen i Stockholm, 129 (2008) (4), 197−200.
Kurina, Olavi (2009). Notes on Ctenophorinae (Diptera: Tipulidae) with an account of old collections in Estonia. Lepinfo, 18, 84−89.
Kurina, Olavi (2008). Zooloogilised kollektsioonid Eestis. Parmasto, E; Viikberg, J. (_EditorsAbbr). Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund,kasutamine, andmebaasid. (171−180).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Ernits, Enn; Hints, Olle; Hints, Rutt; Isakar, Mare; Kaljo, Dimitri; Kiipus, Merike; Kurina, Olavi; Kõljalg, Urmas; Lõugas, Lembi; Noorhani, Piret; Ots, Mirja; Parmasto, Erast; Pärtel, Meelis; Reier, Ülle; Tamla, Ülle; Toomsalu, Maie; Truu, Jaak; Viikberg, Jüri; Västrik, Ergo-Hart (2008). Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõljalg, Urmas; Abarenkov, Kessy (2011). Elurikkuse informaatika. Parmasto, Erast; Laisk, Agu; Kaljo, Dimitri. (Toim.). Teadusmõte Eestis. Elu ja Maateadused (17−26).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia: Eesti Teaduste Akadeemia Toimetised.
Hints, O.; Kõljalg, U. (2008). Ülevaade loodusteaduslikest kogudest. Parmasto, E., Viikberg, J.. Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid (139−152).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Abarenkov, Kessy; Kõljalg, Urmas; Parmasto, Erast; Kuslapuu, Aavo (2008). PlutoF 1.0. Veebi-töölaud andmete sisestamiseks, toimetamiseks ja vaatamiseks (vaatlused, kollektsioonid, liigid jt. taksonid, DNA-andmed jm). Kasutusjuhend looduseuurijale. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kõljalg, U. (2002). Kirjatükk Eesti Rahvusliku Loodusmuuseumi vajalikkusest. Akadeemia, 8, 1681−1689.
Puura, Ivar (2011). Elurikkuse digitaalarhiivid nüüdisajal. Eesti Loodus, 8, 12−16.
Maran, T. (2008). Mimikri semiootika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lust, K.; Leppik, L. (2008). Tartu ülikooli kollektsioonide kaardistamine 2006-2007. 1−176.
Tammiksaar, Erki; Leppik, Lea (2007). Baltisaksa loodusteadlaste kollektsioonide omanike küsimusest. Leppik, Lea (Toim.). Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. Uurimisreisid ja muuseumikogud (19−27).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Leppik, L. (Toim.) (2007). Tartu ülikooli ajaloo küsimusi. Uurimisreisid ja muuseumikogud. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Püttsepp, J.; Leppik, L. (2007). Universitas Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikool.
Liston, A.D.; Knight, G.T.; Heibo, E.; Bland, K.P.; Barstad, T.; Blank, S.M.; Boevé, J.; Fiedler, C.; Grearson, K.J.; Halstead, A.; Jacobs, H-J.; Jansen, E.; Lønnve, O.; Prous, M.; Robinson, J.; Taeger, A. (2012). On Scottish sawflies, with results of the 14th International Sawfly Workshop, in the southern Highlands, 2010. Beiträge zur Entomologie, 62 (1), 1−68.
Prous, M.; Heidemaa, M.; Soon, V. (2011). <i>Empria longicornis</i> species group: taxonomic revision with notes on phylogeny and ecology (Hymenoptera, Tenthredinidae). 2756, 1−39.
Prous, Marko; Heidemaa, Mikk; Shinohara, Akihiko; Soon, Villu (2011). Review of the sawfly genus <i>Empria</i> (Hymenoptera, Tenthredinidae) in Japan. 150, 347−380. DOI: 10.3897/zookeys.150.1968.
Schmidt-Rhaesa, A.; Prous, M. (2010). Records of horsehair worms (Nematomorpha) in Estonia, with description of three new species from the genus <span style="font-style: italic;">Gordius</span> L. Estonian Journal of Ecology, 59 (1), 39−51. DOI: 10.3176/eco.2010.1.03.
Heidemaa, M.; Prous, M. (2006). <b>The Larvae of <i>Empria pumila</i> (Konow, 1896)and <i>E. pumiloides</i> Lindqvist, 1968 (Hymenoptera: Tenthredinidae)</b>. In: Blank, S.M.; Schmidt, S.; Taeger, A. (Ed.). Recent Sawfly Research: Synthesis and Prospects (129−136).. Keltern: Goecke &amp; Evers, Keltern.
Soon, V; Kesküla T, Kurina, O (2012). Strepsiptera species in Estonia. 22 (2011) (4), 213−218.
Soon, V.; Saarma, U. (2011). Mitochondrial phylogeny of the Chrysis ignita (Hymenoptera: Chrysididae) species group based on simultaneous Bayesian alignment and phylogeny reconstruction. 60 (1), 13−20. DOI: 10.1016/j.ympev.2011.04.005.
Ulyshen, M. D.; Soon, V.; Hanula, J. L. (2011). Vertical Distribution and Seasonality of Predatory Wasps (Hymenoptera: Vespidae) in a Temperate Deciduous Forest. 94 (4), 1068−1070.
Soon, Villu (2010). Chrysis tripotini sp. n., a new cuckoo wasp (Hymenoptera, Chrysididae) from South Korea. Mitteilungen aus dem Museum für Naturkunde in Berlin. Deutsche entomologische Zeitschrift, 57 (1), 37−41.
Ulyshen, Michael; Soon, Villu; Hanula, James (2010). On the vertical distribution of bees in a temperate deciduous forest. Insect Conservation and Diversity, 3 (3), 222−228.10.1111/j.1752-4598.2010.00092.x.
Martin, M. (2011). Eesti lutikate uuritus. Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat, 86, 222−224.
Martin, Mati (2011). Kiilide (Odonata) uurimine Eestis 1990-2010. Eesti Looduseuurijate Seltsi Aastaraamat, 86, 217−221.
Martin, Mati (2011). Jaaniuss sügiseses metsas. Eesti Loodus, 8, 50−51.
Martin, Mati (2011). Mida teame Lahemaa selgrootute kohta. Eesti Loodus, 5, 38−42.
Prous, Marko; Heidemaa, Mikk (2012). <i>Empria formosana</i> sp. n. from Taiwan with notes on <i>E. wui</i> species group (Hymenoptera, Tenthredinidae). 59 (2), 249−257. DOI: 10.1002/mmnd.201200021.
Diaz-Forero, Isabel; Kuusemets, Valdo; Mänd, Marika; Liivamägi, Ave; Kaart, Tanel; Luig, Jaan (2012). Influence of local and landscape factors on bumblebees in semi-natural meadows: a multiple-scale study in a forested landscape. 00 [ilmumas].
Diaz-Forero, Isabel; Kuusemets, Valdo; Mänd, Marika, Liivamägi, Ave; Kaart, Tanel; Luig, Jaan (2011). Effects of forest habitats on the local abundance of bumblebee species: a landscape-scale study. Baltic Forestry, 17 (2), 235−242.
Liivamägi, Ave; Kuusemets, Valdo; Kaart, Tanel; Luig, Jaan; Diaz-Forero, Isabel (2014). Influence of habitat and landscape on butterfly diversity of semi-natural meadows within forest-dominated landscapes. xx−xx.
Liivamägi, Ave (2014). Variation in the habitat requirements of pollinating insects in semi-natural meadows. (Eesti Maaülikool). Tartu: Ecoprint.
Liivamägi, Ave; Kuusemets, Valdo; Luig, Jaan; Kask, Kadri (2013). Changes in the distribution of Clouded Apollo Parnassius mnomosyne (Lepidoptera: Papilionidae) in Estonia. Entomologica Fennica, 24 (3), 186−192.
Diaz-Forero, Isabel; Kuusemets, Valdo; Mänd, Marika; Liivamägi, Ave; Kaart, Tanel; Luig, Jaan (2013). Influence of local and landscape factors on bumblebees in semi-natural meadows: a multiple-scale study in a forested landscape. Journal of Insect Conservation, 17 (1), 113−125.10.1007/s10841-012-9490-3.
Paukkunen, Juho; Rosa, Paolo; Soon, Villu; Johansson, Niklas; Ødegaard, Frode (2014). Faunistic review of the cuckoo wasps of Fennoscandia, Denmark and the Baltic countries (Hymenoptera: Chrysididae). 3864 (1), 1−67. DOI: 10.11646/zootaxa.3864.1.1.
Soon, Villu; Budrys, Eduardas; Orlovskytė, Svetlana; Paukkunen, Juho; Ødegaard, Frode; Ljubomirov, Toshko; Saarma, Urmas (2014). Testing the validity of Northern European species in the <i>Chrysis ignita</i> species group (Hymenoptera: Chrysididae) with DNA Barcoding. 3786 (3), 301−330. DOI: dx.doi.org/10.11646/zootaxa.3786.3.4.
Soon, Villu (2014). A phylogenetic revision of the Chrysis ignita species group (Hymenoptera: Chrysididae) with emphasis on the northern European fauna. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu University Press.
Õunap, Erki; Tartes, Urmas (2014). Eesti päevaliblikad. Varrak.
Kiristaja, P.; Ehlvest, A.; Remm, L. (2014). Eesti kojaga maismaatigude määraja. MTÜ Loodusajakiri.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda III. Prussaka suguvõsa. Eesti Loodus, 1, 48−55.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda IV. Tirtsud, ritsikad ja teised. Eesti Loodus, 2, 16−21.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda IX. Liblikalised ja ehmestiivalised. Eesti Loodus, 8−15.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda V. Täi ja lutika vennaskond. Eesti Loodus, 3, 8−15.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda VI. Täismoondeliste pisemad rühmad. Eesti Loodus, 20−25.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda VII. Kiletiivalised. Eesti Loodus, 8, 40−46.
Martin, Mati (2014). Kuidas putukat ära tunda VIII. Mardikalised ja lehviktiivalised. Eesti Loodus, 42−49.
Martin, Mati (2014). Pajuliblikas. Kommentaar. Eesti Loodus, 5, 74.
Martin, Mati (2013). Kuidas putukat ära tunda I. Eesti Loodus, 8, 8−15.
Martin, Mati (2013). Kuidas putukat ära tunda II. Eesti Loodus, 10, 8−15.
Martin, Mati (2013). Eesti kiilide määraja. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Martin, Mati (2012). Jõhvusside salaelu. Eesti Loodus, 8, 40−43.
Martin, Mati (2012). Kes on kiilid ja kus nad elavad. Loodusmuuseumi huviteaedmik 2012., 3−11.
Martin, Mati (2012). Päevaliblikatest Otepää looduspargis. Lepinfo, 20, 20−28.
Martin, Mati (2012). Veel üks kevadekuulutaja. Eesti Loodus, 5, 46−48.
Rosa, Paolo; Forshage, Mattias; Paukkunen, Juho; Soon, Villu (2015). Cleptes pallipes Lepeletier synonym of Cleptes semiauratus (Linnaeus) and description of Cleptes striatipleuris sp. nov. (Hymenoptera: Chrysididae, Cleptinae). Zootaxa, 4039 (4), 543−552.doi.org/10.11646/zootaxa.4039.4.4.
Mitroiu, Mircea-Dan; Noyes, John; Cetkovic, Aleksandar; Nonveiller, Guido; Radchenko, Alexander; Polaszek, Andrew; Ronquist, Fredrick; Forshage, Mattias; Pagliano, Guido; Gusenleitner, Josef; Bartalucci, Mario Boni; Olmi, Massimo; Fusu, Lucian; Madl, Michael; Johnson, Norman F; Jansta, Petr; Wahis, Raymond; Soon, Villu; Rosa, Paolo; Osten, Till ... de Jong, Yde (2015). Fauna Europaea: Hymenoptera – Apocrita (excl. Ichneumonoidea). Biodiversity Data Journal, 3, e4186.10.3897/BDJ.3.e4186.
Pärn, Madli; Soon, Villu; Vallisoo, Tuuli; Hovi, Kristiina; Luig, Jaan (2015). Host specificity of the tribe Chrysidini (Hymenoptera: Chrysididae) in Estonia ascertained with trap-nesting. European Journal of Entomology, 112 (1), 91−99. DOI: 10.14411/eje.2015.012.
Martin, Mati (2015). Kuidas putukat ära tunda X. Sääsed ja kärbsed. Eesti Loodus, 5, 12−19.
Martin, Mati (2015). Lehviktiivalised – otse kui teiselt planeedilt. Eesti Loodus, 62−65.
Артемьева, Е. А.; Милютин, А. И.; Макаров Д. К. (2016). Материалы по «желтым» трясогузкам коллекции С. А. Бутурлина в Зоологическом музее Тартуского университета (Эстония). Бутурлинский сборник: Материалы V Международных Бутурлинских чтений (102−111). Ульяновск: Корпорация технологий продвижения.
Miljutin, Andrei (2015). Maailma imetajate mitmekesisus. Tallinn: Varrak.
Miljutin, A. (2011). Trends of specialization in rodents: the hamsters, subfamily Cricetinae (Cricetidae, Rodentia, Mammalia). Acta Zoologica Lituanica, 21 (3), 192−206.
Paukkunen, Juho; Berg, Alexander; Soon, Villu; Ødegaard, Frode; Rosa, Paolo (2015). An illustrated key to the cuckoo wasps (Hymenoptera, Chrysididae) of the Nordic and Baltic countries, with description of a new species. ZooKeys, 548, 1−116.10.3897/zookeys.548.6164.
Soon, Villu; van Stipdonk, Arno (2015). De goudwesp Chrysis equestris nieuw voor Nederland (Hymenoptera: Chrysididae). Nederlandse Faunistische Mededelingen, 45, 1−6.
Ødegaard, Frode; Paukkunen, Juho; Soon, Villu (2014). Towards a Taxonomic Understanding of Cuckoo Wasps. Barcode Bulletin, 5 (4), 14−15.
Bukejs, Andris; Balalaikins, Maksims (2011). New records of beetles (Insecta: Coleoptera) in Estonia. Acta Zoologica Lituanica, 21 (3), 235−237.10.2478/v10043-011-0022-2.
Bukejs, Andris (2012). Faunal records of leaf-beetles (Coleoptera: Chrysomelidae) in Estonia. Zoology and Ecology, 22 (1), 37−40.10.1080/21658005.2012.674662.
Ormio, Hannu (2015). Idänsulkukotilo Macrogastra borealis (O. Boettger, 1878), uusi lisä Suomen nilviäisfaunaan (Mollusca: Clausiliidae). Sahlbergia, 21 (2), 2−5.
Heidemaa, M.; Nuorteva, M.; Hantula, J.; Saarma, U. (2004). <b><i>Dolerus asper</i> Zaddach, 1859 and <i>Dolerus brevicornis</i></b> Zaddach, 1859 (Hymenoptera : Tenthredinidae), with notes on their phylogeny. European Journal of Entomology, 101 (4), 637−650.
Voolma, K.; Õunap, H.; Süda, I. (1997). Bark beetles (Coleoptera, Scolytidae) of Estonia: results of the examination of insect collections. Baltic Forestry, 3 (1), 19−23.
Voolma, K.; Õunap, H.; Süda, I. (1996). Ürasklased (Coleoptera, Scolytidae) Eesti entomoloogilistes kollektsioonides. Metsanduslikud uurimused = Forestry studies, 27, 125−132.
Orlovskytė, Svetlana; Budrys, Eduardas; Budrienė, Anna; Radzevičiūtė Rita; Soon Villu (2016). Sibling species in the Chrysis ignita complex: molecular, morphological and trophic differentiation of Baltic species, with a description of two new cryptic species (Hymenoptera: Chrysididae). Systematic Entomology, 41 (4), 771−793.10.1111/syen.12190.
Õunap, Erki; Viidalepp, Jaan; Truuverk, Andro (2016). Phylogeny of the subfamily Larentiinae (Lepidoptera: Geometridae): integrating molecular data and traditional classifications. Systematic Entomology, 41, 824−843.10.1111/syen.12195.
Prous, Marko; Vikberg, Veli; Liston, Andrew D.; Kramp, Katja (2016). <p>North-Western Palaearctic species of the Pristiphoraruficornis group (Hymenoptera, Tenthredinidae)</p>. Journal of Hymenoptera Research, 51, 1−54.10.3897/jhr.51.9162.
Schmidt, S.; Taeger, A.; Morinière, J.; Liston, A.; Blank, S. M.; Kramp, K.; Kraus, M.; Schmidt, O.; Heibo, E.; Prous, M.; Nyman, T., Malm, T.; Stahlhut, J. (2017). Identification of sawflies and horntails (Hymenoptera, ‘Symphyta’) through DNA barcodes: successes and caveats. Molecular Ecology Resources, 17 (4), 670−685.10.1111/1755-0998.12614.
Liivamägi, Ave; Tarlap, Peeter (2016). <p>The assassin bug <em>Pygolampis bidentata</em> Goeze, 1778 (Heteroptera, Reduviidae) in Estonia</p>. Sahlbergia, 22 (2), 12−14.
Saldaitis, Aidas; Yakovlev V., Roman; Truuverk, Andro (2017). Review of the genus Kerzhnerocossus Yakovlev, 2011 (Lepidoptera: Cossidae) with descriptions of two new species from Russia and Mongolia. Zootaxa, 4294 (3), 389−394.10.11646/zootaxa.4294.3.9.
Gyulai, Peter; Saldaitis, Aidas; Truuverk, Andro (2017). Notes on the Agrotis colossa Boursin problem, with the description of new Agrotis species from China (Lepidoptera, Noctuidae). Zootaxa, 144−154.10.11646/zootaxa.4291.1.8.
Prous, Marko; Kramp, Katja; Vikberg, Veli; Liston, Andrew (2017). <p>North-Western Palaearctic species of <em>Pristiphora</em> (Hymenoptera, Tenthredinidae)</p>. Journal of Hymenoptera Research, 59, 1−190.10.3897/jhr.59.12656.
Liivamägi, A.; Tarlap, P. (2017). <p>Records of the mountain cicada <em>Cicadetta montana</em> (Scopoli, 1772) (Hemiptera, Cicadidae) from Estonia</p>. Norwegian Journal of Entomology, 64 (1), 5−9.
Truuverk, Andro; Õunap, Erki; Tammaru, Toomas (2017). Epirrita pulchraria (Taylor, 1907) transferred to Malacodea, with notes on the phylogeny and ecology of the tribe Operophterini (Lepidoptera: Geometridae: Larentiinae). Zootaxa, 4258 (2), 135−156.10.11646/zootaxa.4258.2.4.
Soon Villu (2017). Digitizing natural history collections in Estonia: current status and perspectives. <i>Book of Abstracts: 9th International Conference on Biodiversity Research, Daugavpils, Latvia, 26 - 28th April, 2017.</i> Daugavpils, Latvia: Daugavpils University, 92−93.
Anslan, Sten; Tedersoo, Leho (2015). Performance of cytochrome c oxidase subunit I (COI), ribosomal DNA Large Subunit (LSU) and Internal Transcribed Spacer 2 (ITS2) in DNA barcoding of Collembola. European Journal of Soil Biology, 69, 1−7.10.1016/j.ejsobi.2015.04.001.
Väänänen, Simo; Paukkunen, Juho; Soon, Villu; Budrys, Eduardas (2018). <p>Occurrence and biology of <em>Pseudogonalos hahnii</em> (Spinola, 1840) (Hymenoptera: Trigonalidae) in Fennoscandia and the Baltic states</p>. Entomologica Fennica, 29 (2), 86−96.
Saldaitis, Aidas; Volynkin, Anton; Truuverk, Andro (2018). Three new species of the genus Lasianobia Hampson, 1905 (Lepidoptera, Noctuidae) from China, with a revised checklist for the genus. Zootaxa, 4472 (2), 343−357.10.11646/zootaxa.4472.2.7.
Bogusch, P.; Hadrava, J. (2018). European bees of the genera Epeolus Latreille, 1802 and Triepeolus Robertson, 1901 (Hymenoptera: Apidae: Nomadinae: Epeolini): taxonomy, identification key, distribution, and ecology. Zootaxa, 4437 (1), 1−60.10.11646/zootaxa.4437.1.1.
Varga, A.; Reshchikov, A.; Di Giovanni, F. (2018). First record of the genus Brachyzapus Gauld &amp; Dubois, 2006 (Hymenoptera: Ichneumonidae: Pimplinae) from the Afrotropical region, with descriptions of two new species. Zootaxa, 4377 (4), 581−586.10.11646/zootaxa.4377.4.8.
Sammet, K.; Ivask, M.; Kurina, O. (2018). A synopsis of Estonian myriapod fauna (Myriapoda: Chilopoda, Diplopoda, Symphyla and Pauropoda). ZooKeys, 793, 63−96.10.3897/zookeys.793.28050.
Soon, Villu; Tarlap, Peeter (2019). First records of the family Heloridae (Hymenoptera) from Estonia. Sahlbergia, 24 (2018) (2), 12−13.
Soon, Villu (2019). First records of the family Chalcididae (Hymenoptera) from Estonia. Lepinfo, 23, 83−86.
Johansson, Niklas; Cederberg, Bjorn (2019). Review of the Swedish species of Ophion (Hymenoptera: Ichneumonidae: Ophioninae), with the description of 18 new species and an illustrated key to Swedish species. European Journal of Taxonomy, 550, 1−136.10.5852/ejt.2019.550.
Budrys, Eduardas; Budrienė, Anna; Orlovskytė, Svetlana; Soon, Villu (2019). Two new species of Diodontus (Hymenoptera: Pemphredonidae) from the western Mediterranean and their phylogenetic relationships. The Canadian Entomologist, 151 (5), 558−583.10.4039/tce.2019.46.
Liston, Andrew; Prous, Marko; Macek, Jan (2019). On Bulgarian sawflies, including a new species of Empria (Hymenoptera, Symphyta). Mitteilungen aus dem Museum für Naturkunde in Berlin. Deutsche entomologische Zeitschrift, 66 (1), 85−105. DOI: 10.3897/dez.66.34309.
Prous, Marko; Lee, Kyung Min; Mutanen, Marko (2019). Detection of cross-contamination and strong mitonuclear discordance in two species groups of sawfly genus Empria (Hymenoptera, Tenthredinidae). bioRxiv, 525626. DOI: 10.1101/525626.
Truuverk, Andro (2019). Eesti on saanud putukaseltsi võrra rikkamaks! Eesti Loodus, 10, 72−73.
Chemyreva, V.G.; Kolyada, V.A. (2019). Review of the Pantolyta genus (Hymenoptera: Diapriidae: Pantolytini) from Russia, with description of a new species. Zoosystematica Rossica, 28 (1), 163−176.10.31610/zsr/2019.28.1.163.
Soon, Villu (2019). Eesti mesilased. Eesti Loodus, 70 (6), 24−28.
Liston, Andrew; Mutanen, Marko; Viitasaari, Matti (2019). On the taxonomy of Heterarthrus (Hymenoptera, Tenthredinidae), with a review of the West Palaearctic species. Journal of Hymenoptera Research, 72, 83−126. DOI: 10.3897/jhr.72.39339.
Prous, Marko; Liston, Andrew; Kramp, Katja; Savina, Henri; Vardal, Hege; Taeger, Andreas (2019). The West Palaearctic genera of Nematinae (Hymenoptera, Tenthredinidae). ZooKeys, 875, 63−127.10.3897/zookeys.875.35748.
Милютин, Андрей (2019). МНОГООБРАЗИЕ МЛЕКОПИТАЮЩИХ: ОТРЯДЫ И СЕМЕЙСТВА. Tartu: Andrei Miljutin.
Projektid (12)
Projekt
MP1LM11133I "Rahvusvahelise juurdepääsu loomine loodusvaatluste andmetele (BALTICDIVERSITY) (1.05.2011−31.12.2013)", Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid, Loodusmuuseum.
SP1LM11186T "Looduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) (1.01.2011−31.12.2015)", Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
SP1LM16288 "TÜ Loodusmuuseumi päevaliblikate kollektsiooni korrastamine ja digiteerimine (1.09.2016−30.04.2017)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
SP1LM17416 (13278) "TÜ loodusmuuseumi kiililiste andmestiku kättesaadavaks tegemine (1.09.2017−30.04.2018)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP1LM17339 "Liikide ohustatuse hindamine (Nokalised (Hemiptera) kõik liigid) (7.06.2017−1.04.2018)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP1LM17338 "Liikide ohustatuse hindamine (Sihktiivalised (Orthoptera) kõik liigid) (7.06.2017−1.10.2017)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP1LM17340 "Liikide ohustatuse hindamine (Kiililised (Odonata) kõik liigid) (7.06.2017−1.10.2017)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP1LM17341 "Liikide ohustatuse hindamine (Kiletiivalised (Hymenoptera) kõik liigid) (7.06.2017−1.04.2018)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LP1LM17342 "Liikide ohustatuse hindamine (Võrktiivalised (Neuroptera) kõik liigid) (7.06.2017−1.10.2017)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
SP6LM18444 (14436) "Eesti mesilaste fauna baasuuring (1.10.2018−31.12.2020)", Villu Soon, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed.
LLTOM19279 "Päevaliblikate ja kimalaste Lääne-Tallinna rohekoridori funktsionaalsuse analüüs (1.04.2019−25.11.2019)", Virve Sõber, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
SLTOM19049 (15356) "Loopealsete suuremahulise taastamise mõju elurikkusele, taastamisjärgne seisund ja taastamistegevuste analüüs (1.01.2019−17.12.2020)", Aveliina Helm, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi zooloogilised kollektsioonid moodustavad Eesti zooloogiliste kollektsioonide vanima ja ühe põhilise ning väärtuslikuma osa. Kogude tekkelugu sai alguse taasavatud ülikooli looduslookabinetist (1802) ja kuni tänaseni on kogusid täiendatud nii teaduslikul kui õppeesmärgil uurimistööde käigus kogutuga. Kogud on täienenud ka eraisikute annetuste, üleandmiste-vastuvõtmiste ning ostude teel. Vanimad säilitatavad materjalid pärinevad looduslookabineti asutamise ajast. Zoloogiamuuseum asutati nimetatud kabineti kogudest zooloogiliste kollektsioonide eraldamise järel 1822 aastal. Kogude ajalugu ja kujunemist on viimastel aegadel kirjeldatud mitmes publikatsioonis (vt kogude ajalugu). Erinevatel eesmärkidel ja aegade jooksul muutunud kogumis- ning säilitamisviise järgides on kollektsioonide maht praeguseks ajaks kasvanud ligikaudu 640000 eksemplari ni, millest ca 280000 säilikut on prepareeritud ja teaduslikuks uurimiseks valmis koheselt. Veel lõplikult üksikeksemplaridena prepareerimata putukate hulka hinnatakse kuni 360 000 eksemplarini. Sellest suure osa moodustavad teaduslikult läbitöötatud materjalid, sealhulgas ka tüüpmaterjalid, mida aga säilitatakse veel vatikihidel ja/või märgmaterjalidena etanoolis. Kollektsioon on rahvusvahelise tähtsusega ja avatud kõikidele uurijatele ja uurimismeetoditele. 2005 aastal taasavatud loodusmuuseumi koosseisus toimub intensiivselt zooloogiliste kogude ja nendega seotud informatsiooni andmebaasistamine ning vastava avaliku andmebaasi edasiarendamine. Muuseumikogu kuulub Eesti zooloogia rahvuskollektsiooni. Kõige väärtuslikuma osa moodustavad kollektsioonis tüüpeksemplarid ja avaldatud teadustööde tõendusmaterjalid. Muuseum on kollektsioonide ja teadustöö raames kohalikus ja rahvusvahelises koostöös nii töötajate/uurijate kui institutsioonina tervikuna. Kollektsioonid paistavad silma oma materjalide (säilikute) mitmekesisusega, mis pärineb üle kogu maailma. Kogumise ja säilitamise suund on olnud läbi aegade olnud maailma fauna esindatuse keskne eelkõige suurtaksonite osas. Materjalide põhiosa pärineb siiski peamiselt Palearktise põhjaosast, sealhulgas Eestist. Eestis ainulaadsena oli teaduslikest kollektsioonidest avalikkusele, muuseumi külastajatele, ekspositsioonis välja pandud suurim valik, ligikaudu 5000 eksemplari maailma fauna esindajaid. Väljapanekut kasutas tutvumise, õppimise jm eesmärkidel aastas 10 – 12000 inimest. Alates 2012 aasta sügisest on nimetatud ekspositsioon demonteeritud ja vastavad eksemplarid asuvad muuseumifondides. TÜ loodusmuuseumi zooloogiliste kollektsioonide selgroogsete kogus säilitatakse kalu, kahepaikseid, roomajaid, linde ja imetajaid. Kuna säilitamisviisid on erinevate objektide puhul erinevad on selgroogsete puhul kujunenud allkogud: imetajate nahkade kogu, lindude nahkade kogu, ooloogiline ehk linnumunade kogu, linnusulgede kogu, märgpreparaatide kogu ja osteoloogiline ehk luudekogu. Nende allkogude sees säilitakse eraldi kolme personaalkogu, nimelt Buturlini linnunahkade kogu, Kochi oologilist kogu ja Rosenbergi osteoloogist kogu. Selgrootute osas on kollektsioonis esindatud peamiselt limused ja putukad. Teiste suurtaksonite esindatus on tagasihoidlikum. Viimasel ajal soetatud tervikkollektsioonidest tuleb märkida E.Mäe putukate kogu ca 20 000 eksemplariga, A.Võsa liblikatekogu 1958 eksemplariga ja K.Elbergi kiletiivaliste materjali 3621 eksemplariga. Putukate materjal pärineb peamiselt palearktise põhjaosast. Palju on materjale endise NSVLiidu territooriumi idapoolsetelt aladelt, mistõttu kogu rahvusvaheline tähtsus on suur. Samuti on kogu oluline Eesti fauna tõendusmaterjalide ühe põhikoguna. Kogu ülesehitus on süstemaatiline. Täpsemad nõelastatud ja/või muul moel isendi tasemel prepareeritud kogude mahud suurtaksonite kaupa selguvad kogu andmebaasitamise käigus. Prepareerimata putukate 200000 - 300000 vatikihtidel säilitatavatest vanematest eksemplaridest on põhiline osa kahetiivaliste, eriti aga habesääsklaste materjal kogutud põhiliselt endise NSV Liidu territooriumilt. Materjalist suur osa on määratud ja teadustööde tõendusmaterjal. Habesääsklaste materjalid sisaldavad ka tüüpeksemplare (paratüüpe peamiselt). Nimetatud materjal on vajalik prepareerida (nõelastada). Sellele lisandub uuem seni veel täies mahus prepareerimate materjal nii kuivmaterjalina kui märgmaterjalina, mis on suures osas uurimisprojektide käigus kogutud ja millega töötatakse edasi.
Zoological collections of University of Tartu Natural History Museum are housing comprehensive zoological collections and archives collected and acquired by different ways during more than two centuries. The main goal for collecting has been to obtain representatives of the world fauna both for scientific and educational purposes. Materials are used by an international community of researchers in fields such as biosystematics, taxonomy, evolutionary biology. Major part of the material originates from the Palaearctic ecozone. The total number of specimens and artifacts is estimated to be roughly 640000. Approximately 280000 specimens are prepared (’ready for study’). About 200000 - 300000 specimens of insects collected in earlier time are kept on cotton and in need of preparation (pinning). Museum collections keep type specimens, mostly of Diptera as well as other voucher specimens of numerous scientific studies. All these materials are accessible for research purposes internationally. Loans of research material or other queries concerning the collections should be addressed to the staff of the museum. A large part of the collections are forming zoological exhibition of the permanent exposition and is open for wide public. The modern data-basing of collections in cooperation with other similar institutions is ongoing and is the next main goal for the museum. The goal is to database the entire collection and enable open access to the digital information.
Alamkogud (10)
NimiNimi inglise keeles
Imetajate nahkade koguCollection of mammal skins
Linnunahkade koguCollection of bird skins
Ooloogiline koguOological collection
Kalade koguCollection of fishes
Kahepaiksete ja roomajate koguCollection of amphibians and reptiles
Osteoloogiline koguOsteoleogical collection
Entomoloogiline koguEntomological collection
Malakoloogiline koguMalacological collection
Selgrootute koguCollection of invertebrates
Linnusulgede kollektsioonCollection of bird plumes
Säilikud (12)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
linnunahad8524eksemplarLindude nahad ja topised. Buturlini linnunahkade kogu; Eesti linnunahkade koguBird skins
märgpreparaadid302eksemplarKahepaiksete ja roomajate märgpreparaadidWet collection of amphibians and reptiles
loomanahad3017eksemplarImetajate nahad ja topisedMammals skins
märgpreparaadid604eksemplarKalade märgpreparaadidWet collection of Fishes
selgroogsete luud60007tkSelgroogsete luudVertebrate bones
putukad200000eksemplarVatikihtidel säilitatavatest materjalidest on põhiline osa kahetiivaliste, eriti aga habesääsklaste materjal kogutud põhiliselt endise NSVLiidu territooriumilt. Materjal on määratud ja sellest suur osa on teadustööde tõendusmaterjal. Habesääsklaste materjalid sisaldavad ka tüüpeksemplare (paratüüpe põhiliselt). Materjal on vajalik prepareerida (nõelastada).Insects on cotton
putukad250000eksemplarMaterjal pärineb peamiselt palearktise põhjaosast. Palju on materjale endise NSVLiidu territooriumi Idapoolsetelt aladelt, mistõttu kogu rahvusvaheline tähtsus on suur. Samuti on kogu oluline Eesti fauna tõendusmaterjalide ühe põhikoguna. Kogu ülesehitus on süstemaatiline. Täpsemad kogu mahud putakaseltside kaupa selguvad kogu andmebaasitamise käigus.Kõige väärtuslikum osa kogust on tüüpeksemplarid.Pinned insects
molluskid82752eksemplarMalakoloogilised materjalid pärinevad kogu maailmast. Tegemist on Eesti molluskite põhikoguga.Mollusc shells
linnumunad15914eksemplarLindude munadBird eggs
linnunahad1017tkLindude suled. Eeskätt DNA uuringuteksBirds plumes
putukad11029eksemplarVatikihil säilitatavad uuemad entomoloogilised materjalid.Insects on cotton
putukad9257eksemplarMärgmaterjalina säilitatavad putukadWet collection of Insects
Linnunahkade ja O.Kochi ooloogilise kollektsiooni kataloogid on välja antud trükistena (Ong 1996, Ilisson, 1992). A.Miljutini koostatud retsentsete imetajate kataloog on kättesaadav veebis, aadressil - http://www.ebu.ee/doc/Imetajate_kataloog_2009.pdf Suurem osa selgroogsete kollektsioonidest on kantud inventariraamatutesse. Osteoloogilistest kollektsioonidest on suur osa kantud inventariraamatutesse. Selgrootute kollektsioonidest on kuuekümnendate-seitsmekümnendate aastate seisuga koostatud paberkandjatel loendid (tolleaegsed inventariraamatud), mis ei sisalda enamasti täpsemid leiuandmeid, kuid annavad ülevaate kollektsioonis esindatud taksonitest ja eksemplaride arvust. Linnunahkade kogu andmed on paberkartoteegi kujul. Inventariraamatuid ja kartoteeke edasi ei arendata ja andmed sisestatakse jooksvalt elektroonilisse andmebaasi. Kõikide uuemate materjalide andmed on sisestatud loodusmuusemi (PlutoF) andmebaasi ning vajadusel väljatrükitavad paberkandjatele. Allikad: Ilisson, R. 1992. Collection of bird skins in the Zoological Museum of Tartu University. - Acta Musei Zoologici Universitatis Tartuensis. No 3, 33 pp. Miljutin, A. 2009. Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumi nüüdisaegsete imetajate kataloog. Catalogue of the recent mammals of the Zoological Museum of Tartu University. http://www.ebu.ee/doc/Imetajate_kataloog_2009.pdf Ong, A. 1996. Katalog der Eiersammlung von Oskar Koch im Zooloogischen Universität Tartu. - Acta Musei Zoologici Universitatis Tartuensis. No 7, 28 pp.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (1)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
Platvorm PlutoF 3205494http://plutof.ut.ee.PlutoF platvorm võimaldab loodusteaduslike andmete veebipõhist sisestamist, vaatamist ja täiendamist. PlutoF sobib biosüstemaatikutele, ökoloogidele, elurikkuse uurijatele ja teistele uurimisandmete haldamiseks alates välitöödest kuni molekulaarsete analüüsideni. Töölaud hõlmab endas ka loodusteaduslike kogude moodulit, võimaldades sisestada ja hallata muuseumikogude eksemplaridega seotud andmestikku (sh pildid, kirjandusviited, hinnangud seisundile). PlutoF platvormil talletatud andmeid on võimalik teha veebis avalikkusele kättesaadavaks. Avalikud veebiväljundid on näiteks Eesti elurikkuse portaal eElurikkus, üleilmne seente määraja UNITE ning loodushelide portaal "Kõrv loodusesse". PlutoF 3 kasutusjuhend - https://plutof.ut.ee/assets/varia/manuals/docs/plutof_manual_3_et.pdf Palume PlutoF platvormi viidata alljärgnevalt: Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010). PlutoF - a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196. PlutoF platform has been designed for storing and managing biodiversity data over the web. PlutoF provides database and computing services for the taxonomical, ecological, phylogenetical, etc. research. The purpose of the platform is to provide synergy through common modules for the classifications, taxon names, analytical tools, etc. Few examples of the public web outputs from PlutoF are Estonian eBiodiversity (http://elurikkus.ut.ee), and molecular key for fungi (http://unite.ut.ee). PlutoF 3 User Manual in English can be downloaded at - https://plutof.ut.ee/assets/varia/manuals/docs/plutof_manual_3_en.pdf To cite PlutoF please use: Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010). PlutoF - a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196.
Zooloogiliste kollektsioonide ajalugu Tartu Ülikoolis on viimase aja seisuga lühidalt kästletud ülikooli ajalugu tutvustavas väljaandes (Püttsepp, Leppik, 2007), projektis „Tartu Ülikooli humanitaar- ja loodusteaduslike kogude kaardistamine“ 2006-2007 ja O. Kurina poolt (Kurina, 2008). Kollektsioonide ja muuseumi ajalugu vajab detailsemat uurimist. Allikad: Kurina, O. 2008. Zooloogilised kollektsioonid Eestis. Parmasto, E; Viikberg, J. (Toim.). Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud. Seisund, kasutamine, andmebaasid. (171-180). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lust, K.; Leppik, L. (2008). Tartu ülikooli kollektsioonide kaardistamine 2006-2007. 1 - 176. Püttsepp, J.; Leppik, L. (2007). Universitas Tartuensis. Tartu: Tartu Ülikool HLK06-5; „Tartu Ülikooli humanitaar- ja loodusteaduslike kogude kaardistamine“; Lea Leppik; Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Muuseumid Asutamisaeg: 1822 Hoiustamise ajalugu: 1802. a taas avatud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna koosseisu kuulus ka looduslookabinet (Naturalienkabinet) geoloogia, zooloogia ja botaanika kogude jaoks. Teaduste kiire areng tõi kaasa ka loodusteaduslike professuuride arvu suurenemise Tartus ja looduslookabineti jaotamise eraldi osadeks. 1811. a anti botaanilised kogud botaanikaaiale; 1820. a eraldati geoloogilised kogud ja loodi mineraloogiakabinet; 1822. a anti zooloogilised kogud vastmoodustatud zooloogiakabinetile. Prof G. A. Germann (1773-1809) pani aluse looduslookabineti zooloogilisele õppekogule. Vanimateks tänaseni säilinud Eestist kogutud selgrootute materjalideks on G. A. Germanni kogutud putukad. Ajavahemikul 1803-1805. a käis ta koos mõne üliõpilasega looduslookabineti täiendamiseks ekspeditsioonidel (1803. a Lääne-Eestis, 1804. a Soomes ja Valge mere ääres ning Mogiljovi kubermangus). 1809. a oli kabinetil kataloogi „Naturalien Cabinet“ andmeil ligi 2000 loomaliiki, peamiselt putukad. Eksemplare hangiti ka vahetuse teel. 1820. a hakkas zooloogiakursust lugema prof J. F. Eschscholtz (1793-1831). Erialalt arst, oli ta ühtlasi oma aja paremaid zoolooge. 1815-1818. a võttis ta laevaarstina osa O. v. Kotzebue juhtimisel toimunud ümbermaailmareisist. Sellelt ekspeditsioonilt naasis Eschscholtz looduslookabineti tarbeks kogutud rikkalike kollektsioonidega. Kui 1822. a eraldati looduslookabinetist zooloogilised ja paleontoloogilised kogud ning kujundati neist iseseisev zooloogiakabinet (zooloogiamuuseum), kinnitati selle direktoriks prof Eschscholtz. 1823. a asus Eschscholtz laevaarstina ja loodusteadlasena kapten O. Kotzebue juhtimisel uuele ümbermaailmareisile. Reisil kogus ja osalt ka kirjeldas Eschscholtz ligi 2400 loomaliiki. Avastatud liikide hulgast väärib erilist märkimist Kamtšatkalt pärinev lumelammas, kelle keerdsarvede kujutis on valitud zooloogiamuuseumi embleemiks. 1829. a hävis ülikoolihoones puhkenud tulekahju ajal oluline osa kabineti kollektsioonidest. Tänaseni on Eschscholtzi kogudest teadaolevail andmeil säilinud vaid Tahiitilt toodud papagoi Vini peruviana, meritäht Linckia miliaris ja veel veidi selgrootute materjale (kogu põhiosa peaks asuma Moskvas). 1831-1843. a juhatasid zooloogiakabinetti mittezooloogid ja kogumistöö soikus. 1843. a asutati zooloogiakateeder ja selle esimeseks professoriks kutsuti A. E. Grube. Grube, 1844-1856. a zooloogiakabineti juhataja ja ZM direktor, oli kutseline zooloog ja see avaldus kohe positiivsete tulemustena kabineti töös. Ta täiendas kogusid, kuhu laekus rohkem selgrootuid. Limuste kollektsioone hooldas tema ajal eradotsent A. Schrenck, kelle poolt muuseumile kingitud lindude koljude ja limuste kodade kogud on säilinud tänaseni. Pärast 68 Grube lahkumist oli lühemat aega (1857-1859) zooloogiakabineti direktoriks prof H. M. Asmuss. Geoloogiamuuseumis on talletatud tema poolt Aruküla koobastest 20 aasta vältel tükkhaaval kogutud devoni rüükala restaureering. Pärast tema surma juhatas zooloogiakabinetti üle 20 aasta prof G. A. A. Flor (1829-1883). Flori entomoloogiline kogu sisaldab 11 815 putukat (vaid osaliselt Flori kogutud). 1862-1874. a korrastas ja täiendas zooloogiakabineti lindude kogu Baltimaade ornitoloogia rajaja V. Russow. 1877. a oli ZM 313 linnuliiki. Mardikaliste kogusid hooldas 1871-1876 konservaator G. Seidlitz. 1883-1886. a oli ZM direktoriks Eesti limuste esmane uurija M. Braun, kes rajas muuseumi süstemaatilistele kogudele lisaks veel võrdlevanatoomilise ja embrüoloogilise õppekogu, pöörates seejuures peatähelepanu muuseumi kogude kasutamisele õppeotstarbeks. M. Brauni juhtimisel kujunes kabinetist muuseum tänapäevases mõistes. Talle järgnes prof J. T. Kennel: 1886-1914 ja 1919-1922 zooloogiainstituudi juhataja. 19. saj kahel viimasel aastakümnel hooldas ja täiendas entomoloogilisi kogusid (peamiselt kahetiivalisi) konservaator F. Sintenis (Sintenise 2200 eksemplariline entomoloogiline kogu osteti hiljem Huenelt). Esimese maailmasõja ajal said ZM kogud rängalt kannatada, osa evakueeriti 1916–1917. a Voronezhi. Saksa okupatsiooni ajal 1918 rüüstati muuseumit. Ära viidi imetajate ja lindude kogu, hulk limuseid ja eosloomi. 1920. a liideti zooloogiamuuseumiga professor Saint-Hilaire poolt (1899) asutatud zootoomiakabinet ning samal aastal kolis muuseum ülikooli peahoone vasema tiiva kahest väiksemast ruumist oma praegusesse asukohta. Muuseum avati 1922. Alates 1922. a asusid ZM taasrajamisele professorid J. Piiper ja H. Riikoja, kes juhatasid muuseumi vaheldumisi kuni 1948. aastani. Voronezhist saadi tagasi vaid raamatud. Eesti lindude kogu moodustati Kuusnõmme bioloogiajaama baasil, vähem Matsalu lahe ümbrusest. Väärtuslikku täiendust tõid kogudele rohked üksikannetused (üliõpilastelt, õppejõududelt, metsnikelt jt-lt). Hoolimata kitsastest majanduslikest tingimustest täienesid kogud ja laienes uurimistööde valdkond. Ligi kahe aastakümne vältel (1922-1939) korrastas ja täiendas kogusid muuseumis konservaatorina töötanud teadlane-iseõppija M. Härms. 1926-1932. a korrastas putukate kogusid entomoloog G. Sumakov, kelle pärandkogu anti muuseumile üle 1934. a (1240 entomoloogilist eksemplari mardikaid ja palearktiliste alade putukaid). 1939. a töötas konservaatori kohal lühikest aega J. Lepiksaar, kes valmistas suurepärase võrdlevanatoomilise ekspositsiooni. Juurdekasv muuseumi kogudele toimus muuseumi ja instituudi töötajate kaudu, osalt ostu, osalt annetuste teel. 1920. aastail toimusid välitööd, osteti mitmed loodushuviliste kollektsioonid. Haridusministeerium ostis W. Peterseni liblikate kogu (30 721 eksemplari, 3782 liiki) peamiselt palearktilistelt aladelt ja Eestist (asub EMÜ-s), 1928. a saadi M. von zur Mühleni entomoloogiline kogu (2036 eksemplari, Eestist), hulk üksikoste ja kingitusi. 1932. a oli ZM hoiul 8723 inventeeritud preparaati, lisaks entomoloogilised kogud. 1930. aastail toimus välitöid vähem. Hangiti meie limustefauna ühe põhjalikuma uurija C. Krauspi 1880-1938 kogutud Eesti ja naaberalade limuste kogu. 1935. a osteti P. Wasmuthi kogu Tallinna, Orjoli ja Väike-Aasia liblikatega, samuti veidi mardikaid. Provintsiaalmuuseum Tallinnas annetas pastor Frese Lääne-Nigulast kogutud mardikaid, H. Schlesch annetas palearktilise ala limuseid, sh para- ja topotüüpe ning Taani materjali. 1937. a annetas provintsiaalmuuseum osa v. Wahli poolt Vladivostokist, Arhangelskist ja Sotšist kogutud mardikaid (1000 eksemplari). A. Jüris annetas entomoloogilist ainest Põhja-Eestist ja Pärnumaalt. 1936. a ulatus selgrootute arv 100 000. 1941. a saadi provintsiaalmuuseumi kogudest mh O. Kochi ooloogiline kogu, B. Gebaueri mardikaliste kogu, provintsiaalmuuseumi mardikaliste ja liblikate kogu, F. Hoyningen-Huene liblikate kogu ja A. Mickwitzi limuste kogu. Teise maailmasõja puhkemisel oli muuseumil juba ülevaatlik süstemaatiline ja loomariigi arengut käsitlev ekspositsioon ning rida võrdluskogusid. Fondides talletatav linnunahkade ja selgrootute arv ulatus umbes 100 000 säilikuni. Muuseumi kogud said sõjas kannatada. 1944. a hilissuve lahingute ajal süttis õuel olev fondide hoone ja muuseumi esimese saali eksponaadid said kahjustada mürsukildudest. Hävis suur osa väärtuslikust selgrootute kogust ning rida hinnalisi märgpreparaate. ZM avati uuesti 1946. a. Teine viljakas periood algas ZMil 1950. aastail, kui kogude täiendamist juhtis direktor E. Kumari. 1948-1964. a allus ZM ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogi aja Botaanika Iinstituudile. ZBI alluvuses kasvasid kogud 25 000 säiliku võrra: lisandus peamiselt entomoloogilist materjali, pisiimetajaid, linnunahku. 1964. a allutati ZM (uuesti) TRÜ zooloogiakateedrile ja tagastati kõik osteoloogilised kogud, 5 malakoloogilist (limuste), kiilide kogu, 2 kiletiivaliste kogu, provintsiaalmuuseumi, Eesti Looduseuurijate seltsi (ELUS-i) ja Hoyningen-Huene liblikate kogud, ELUS-i mardikad, G. Flori entomoloogiline (putukate) kogu, S. Buturlini linnunahkade (1818 isendit) kogu, imetajate kogu ja ekspositsiooni tagavaramaterjalid. ZBI-le jäid Krauspi limused, Peterseni liblikad, Kochi ja Russowi ooloogilised (linnumunad) kogud, Gebaueri ja provintsiaalmuuseumi mardikate kogud ja Flori nokaliste kogu. Linnunahad tagastati 1979. Uuemad eksponaadid saadi enamasti muuseumitöötajate poolt organiseeritud ekspeditsioonidelt Eestis ja üle Nõukogude Liidu: Kamtšatkale, Ussuurimaale, Kaspia madalikule, Kaukaasiasse, Põhja-Uuralitesse, Altaisse, Turkmeeniasse. 1982. a oli muuseumil fondis u 195 000 säilikut ja ekspositsioonis 5000 säilikut, 1990. a loendati 254 519 ühikut. Kogusid on korduvalt ümber monteeritud. Põhirõhk on olnud kogude teaduslikul süstematiseerimisel, mille käigus kõik varasemad tervikkogud ja eksemplarid nendes varustati vastava lisainfoga kogulise päritolu kohta. Kogude kasutamise käigus tegeldakse vajadusel ka taustandmete ja eelkõige leiuandmete täpsustamisega. Valdav enamik rohkem kui 500 000 säilikust pärineb Eestist. Selgrootute kollektsioon hõlmab peamiselt 2 hõimkonda – lülijalgseid ja limuseid. Teised hõimkonnad on esindatud representatiivsete õppeotstarbeliste tüüpeksemplaridega muuseumi püsiekspositsioonis. Lülijalgsete kogu moodustavad prepareeritud ja prepareerimata kuivalt või märgpreparatidena säilitatavad putukad (u. 500 000). Esindatud on kõik Eestis esinevad putukaseltsid. Muuseumi kogudest on mahukaim 19. saj lõpu ja 20. saj algusaastaist pärinev Lehtse mõisa omaniku F. A. Hoyningen-Huene süstemaatiline palearktiliste liblikate kogu 20 000 eksemplariga (suurimaid Eesti erakogusid). Eesti liblikate võrdluskogudena pakuvad huvi endise Eestimaa Provintsiaalmuuseumi kollektsioon 3358 näidisega, sajandi algusaastaist pärinev Loodusuurijate Seltsi 13 470 säilikuga kollektsioon ja prof H. Remmi Eesti putukate süstemaatiline kollektsioon. ZMis on eksponeeritud pea kõik Eesti tähtsamad loomaliigid ja valik huvitavamaid loomi kogu maailmast (Eestis esinevad imetajaliigid, Eesti linnud, samuti kahepaiksete ja roomajate põhilised seltsid ja kõik Eestis esinevad liigid, Eesti limused ja lülijalgsed, kalade süstemaatiline koondkogu sisaldab ühtlasi Eesti kalafauna tüüpilisemaid esindajaid).
Teaduskollektsiooni kasutajad (10)
Kasutaja tüüp%
kraadiõppurid
teadustöötajad
välisteadlased
harrastusuurijad
erialaspetsialistid
kooliõpilased
täiendkoolitatavad
õpetajad
õppejõud
üliõpilased
Pidev kasutus keskmise intensiivsusega, peamiselt kohapeal, välismaa, Eesti, sh Tartu Ülikooli teadlaste, muuseumi töötajate ning kraadiõppurite poolt teadustöös. Eksemplare laenutatakse välja teadus- ja haridustegevuseks nii Eesti siseselt kui väljaspoole Eestit. Muuseumitöötajate poolsed konsultatsioonid ja eksperthinnagud keskmiselt mõni kord nädalas. Alates 2016 aastast on avatud TÜ Loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon, millest moodustavad olulise osa zooloogiliste kogude eksemplarid. Suuremates projektides, hiljutistes ja käesolevates osales/osaleb muuseum järgmistes: Eesti Liikide Register ehk eElurikkus - http://elurikkus.ut.ee/ Eesti loomakogude rahvuslik andmebaas - http://natarc.ut.ee/loomakogud.php Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) - http://natarc.ut.ee/index.php Baltic Diversity - (projektijuht Ivar Puura) - http://balticdiversity.eu/ Tartu Ülikooli loodusmuuseumi õpikeskkonna ja ekspositsiooni kaasajastamine - (projektijuht Reet Mägi) Liikide ohustatuse hindamine - riigihange, TUZ-kogude töötajad vastutavad hanke viie osa eest
The collections are used continuously by foreign and Estonian scientist and students on site and by the loans. Frequency of expert opinions and consultations given by museum employees is on an average several time in the week. Since 2016 new permanent exhibition of the Natural History Museum, University of Tartu is opened which consists in large part of specimens from the zoological collections. The major projects (both active and recently ended) in museum are: Eesti Liikide Register ehk eElurikkus - http://elurikkus.ut.ee/index.php?lang=eng Eesti loomakogude rahvuslik andmebaas - http://natarc.ut.ee/en/loomakogud.php Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) - http://natarc.ut.ee/en/index.php Baltic Diversity - (projektijuht Ivar Puura) - http://balticdiversity.eu/ Tartu Ülikooli loodusmuuseumi õpikeskkonna ja ekspositsiooni kaasajastamine - (projektijuht Reet Mägi)
Zooloogiakogude kasutamise kord: http://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/UT_Loodusmuuseum_zooloogiakogude_kasutamine_2016.pdf
General instruction for working with collections: http://www.natmuseum.ut.ee/sites/loodusmuuseum/files/pildid/UT_Natural_History_Museum_Zoological%20collections_guidelines_2016.pdf
Andmebaasis avalikustatud andmed on vabaks kasutamiseks kõigile. TUZ-kogu andmeid saab otsida: Eesti loomakogude rahvuslik andmebaas - https://natarc.ut.ee/loomakogud.php PlutoF - https://plutof.ut.ee/ GBIF - https://www.gbif.org/ eElurikkus - https://elurikkus.ee/collectory/public/show/co9
All databased and public data are free for public use. Public databases: Eesti loomakogude rahvuslik andmebaas - https://natarc.ut.ee/en/loomakogud.php PlutoF - https://plutof.ut.ee/ GBIF - https://www.gbif.org/ eElurikkus - https://elurikkus.ee/collectory/public/show/co9