See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Zoomeedikum
Zoomeedikum, Eesti Maaülikool.
EMÜ veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. Kreutzwaldi 62, Tartu
Zoomeedikum
Zoomeedikum
  • {{item.DisplayName}}
osteoloogia; parasitoloogia; koduloomade ortopeedia; koduloomade patoanatoomia; veterinary anatomy; osteology; veterinary pathology; parasitology; veterinary orthopaedics; koduloomade anatoomia
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
3. Terviseuuringud3.2. VeterinaarmeditsiinB340 Loomade anatoomia ja morfoloogia4.3 Veterinaaria
Seotud publikatsioonid (23)
Publikatsioon
Nahkur, Esta; Ernits, Enn; Jalakas, Mihkel; Järv, Eha (2010). Eesti holsteini tõugu veise vaagnaliiduse morfoloogiast. Terve loom ja tervislik toit (36−38).. Tartu: Eesti Maaülikool.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Jalakas, M.; Järv, E. (2009). Eesti holsteini ja eesti maakarja lehmade vaagna tõulised iseärasused ja kohastumus sünnituseks. http://vl.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=455584/Nahkur.pdf.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E.; Hussar, P. (2008). Sex- and Age-related Changes in the Bovine Pelvis. <i>Magyar Állatorvosok Lapja (Hungarian Veterinary Journal), 130: XXVIIth EAVA Congress (Congress of European Association of Veterinary Anatomists); Budapest, Hungary; 23-26 July, 2008.</i> Ed. Visnyei László. Ungari, Budapest: Alphapress, 121−122.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E. (2007). VEISE VAAGNAPÕHJA SOOLISED ISEÄRASUSED JA EALISED MUUTUSED. Agraarteadus, XVIII (2), 81−88.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E. (2007). Sex-related peculiarities and age-related changes in the bovine pelvis. Veise vaagnapõhja soolised iseärasused ja ealised muutused. Agraarteadus (81−88).. Tartu: Akadeemiline Põllumajanduse Selts.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E. (2004). Emaspõtrade luulise vaagna ealised muutused. Agraarteadus, XV (4), 216−224.
Nahkur, E.; Jalakas, M.; Andrianov, V.; Ernits, E.; Järv, E. (2003). Veise ja põdra vaagna võrdlev morfoloogia. Agraarteadus, XIV (3), 179−185.
Ernits, Enn (2009). Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi kogud: kujunemislugu ja ülevaade. Eesti Maaülikool.
Ernits, Enn (2008). Eesti Maaülikooli zoomeedikumi kogu. Erast Parmasto, Jüri Viikberg. Eesti humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud: seisund, kasutamine, andmebaasid (227−230).. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Jalakas, M.; Järv, E. (2011). Morphological Characteristics of Pelves of Estonian Holstein and Estonian Native Breed Cows from the Perspective of Calving. Anatomia Histologia Embryologia, 40 (5), 379−388.10.1111/j.1439-0264.2011.01082.x.
Nahkur, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Ernits, E.; Järv, E. (2011). Lehma ja põdralehma vaagen võrdlevanatoomiliselt. <i>Terve loom ja tervislik toit 2011: Terve loom ja tervislik toit, Tartu, 17.-18. 03. 2011.</i> Toim. Ü. Jaakma. Tartu, 31−34.
Nahkur, E.; Andrianov, V.; Ernits, E.; Jalakas, M.; Järv, E. (2011). Age-related peculiarities of osseous pelvis in elk cows. <i>Baltic Morphology VI, Tartu, September 22-23, 2011.</i>
Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Järv, Eha (2012). Väärarendid veistel. Terve loom (56−63).. Tartu: Eesti Maaülikool.
Nahkur, E.; Jalakas, M.; Ernits, E.; Järv, E (2012). Osseus pelves of cows and elk cows from the perspective of comparative anatomy. <i>Bulgarian Journal of Veterinary Medicine: Abstracts book: XXIXth Congress of the European Association of Veterinary Anatomists: Stara Zagora, Bulgaria, July 25–28, 2012.</i> 101.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E. (2014). Sex- and age-related morphological characteristics of European elk (Alces alces) pelves. Anatomia Histologia Embryologia, 43 (4), 273−281.10.1111/ahe.12072.
Nahkur, E.; Ernits, E.; Andrianov, V.; Jalakas, M.; Järv, E. (2014). Ossification of the pelvic symphysis in ruminants. <i>Anatomia, Histologia, Embryologia, 43: Proceedings of the XXXth Congress of the European Association of Veterinary Anatomists: Cluj-Napoca, Romania, July 23–26 2014..</i> Blackwell Verlag Gmbh, 65−66. (1).
Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Ernits, Enn; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha (2013). Veise ja põdra vaagnaõõne võrdlev hinnang. <i>Terve loom ja tervislik toit: Terve loom ja tervislik toit, Tartu, 21-22. märts 2013.</i> Tartu: Eesti Maaülikool, 11−15.
Nahkur, Esta; Jalakas, Mihkel; Järv, Eha (2012). Malformationsin Cattle. In: Proceedings. Southern Branch of the National University of the Life and Environmental Sciences of Ukraine (35−42).. Simferopol: The Crimean Agrotechnological University. (Veterinary sciences).
Haak, Arvi; Rannamäe, Eve (2014). Tracing the castle crew. (Zoo)archaeological search for the inhabitants of Viljandi castle (South Estonia) in the late 13th century. In: Katerina Predovnik (Ed.). The Castle as Social Space (139−152). Ljubljana: University of Ljubljana. (Castrum Bene; 12).
Rannamäe, E.; Valk, H. (2013). Some Spatial and Temporal Aspects of Animal Utilisation in Viljandi, Medieval Livonia. Archaeologia BALTICA, 20, 47−58.10.15181/ab.v20i0.807.
Haak, Arvi; Rannamäe, Eve; Luik, Heidi; Maldre, Liina (2012). Worked and unworked bone from the Viljandi castle of the Livonian Order (13th-16th centuries). Lietuvos archeologija, 38, 295−338.
Rannamäe, Eve; Haak, Arvi; Kreem, Juhan; Järv, Eha; Semjonov, Aleksandr; Andrianov, Vladimir (2019). Ühe keskaegse hobuse viimane elukuu. Tutulus: Eesti arheoloogia aastakiri, 8, 34−35.
Rannamäe, Eve; Andrianov, Vladimir; Järv, Eha; Semjonov, Aleksandr; Haak, Arvi; Kreem, Juhan (2019). A month in a horse&#39;s life: healing process of a fractured third metatarsal bone from medieval Viljandi, Estonia. International Journal of Paleopathology, 24, 286−292.10.1016/j.ijpp.2018.07.003.
Zoomeedikumi kogu praegune museaalne osa koosneb anatoomia, patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia ning ortopeedia alakogust. See sisaldab peale arvukate naturaalpreparaatide ka fotosid, dokumente, käsikirju ning illustratiivõppevahendeid (nii käsitsijoonistatud kui ka trükitud), samuti ka erialast kirjandust alates XIX sajandi teisest poolest. Normaalse anatoomia alakogu põhiosa moodustavad selgroogsete, eriti imetajate ja lindude skeletid ning koljud; koduloomade veresoonte ja närvide topograafilis-anatoomilised preparaadid; koduloomade siseelundite ja veresoonte korrosioonpreparaadid, vähene arv mulaaže jms. Anatoomia alakogus leidub ka üksikuid määramata subfossiilseid imetajaluid ja nende fragmente. Kogutud on ka vanu instrumente, sh prepareerimisvahendeid (korjusetoed, luubid, skalpelli teritamise vahendid, kaalud), injektsioonisüstlaid, vedelikunõusid jmt. Alakogu sai alguse Tartu Veterinaariakooli ja -instituudi zootoomia (koduloomade anatoomia), zooloogia ja võrdleva anatoomia õppevahenditest (nt. luupreparaadid, liblikad). Vanimad dateeritud säilikud pärinevad 1853. aastast. Osa naturaalskelettidest (lamav hobune, eesti maatõugu veis, lõvi jt) ning enamik imetajakoljusid on muretsetud enne 1917. aastat. Kogu loomariiki hõlmava kollektsiooni koostas prof. Ludvigs Kundziņš (1855–1940) aastatel 1887–1916. Valmispreparaadid osteti enamasti Ida- ja Lääne-Euroopa zookauplustest, kuid ka Napoli zooloogiajaamast ja Berliini Akvaariumist. Preparaate valmistati ka Eestis, nt. Emajõest püütud säga peast. Teise maailma sõja järgsel perioodil hangitud luudest on monteeritud skelette dots Paul Saksa juhendamisel. Luustike ja koljupreparaatide valmistamist jätkatakse senini. Veresoonte ja närvide topopreparaadid on teinud peamiselt aastail 1952–1969 vanemlaborant Amanda Sunberg. Osa säilikuid on valmistanud üliõpilased. 1980–1990ndatel aastatel selgitati dots. Enn Ernitsa juhendamisel osa muuseumipreparaatide päritolu ning täpsustati ja ajakohastati nende nimetusi. Valmistati anatoomia ajaloo stendid (1996), mis kajastavad morfoloogia arengut kiviajast alates. Patoanatoomia ja parasitoloogia alakogu sisaldab makro- ja mikropreparaate haiguslike, sh tänapäeval Eestis mitteesinevate nakkushaiguste puhuste muutustega (veiste katk, malleus jt), väärarendeid ning imetajate, lindude ja kalade parasiite. Patoloogilise anatoomia alakogu on rikastanud kõik selle distsipliini õppejõud. Eriti silmapaistev oli püsipreparaatide valmistamisel prof. Johann Waldmann (1856–1922). Olulise osa moodustavad prof. Vassil Ridala (1906–1985) juhendamisel muretsetud preparaadid, sh. arvukad konkremendid. Dots. Valentina Kärneri (1926–1986) osalusel valmistati palju kasvajapreparaate. 1990ndatel aastatel renoveeris, täiendas ja kataloogis patoanatoomia kogu preparaate toonase loomaarstiteaduskonna veterinaarmeditsiini muuseumi juhataja Velta Lokk. Patoloogilise anatoomia kogu on hinnatud ka väljaspool õppeasutuse seinu. Nii sai see kogu 1938. aastal Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel suure kuldmedali ning 1955. ja 1956. aastal Tartu rajooni põllumajandusnäitusel esikohadiplomi. Ortopeedia alakogu moodustavad terved ja haiguslike muutustega kabjad ning sõrad; hobuse- ja veiserauad, sookingad ning naelad; rautusriistad. Esimesed preparaadid saadi Vilniuse Medikokirurgilise Akadeemia ja Kaasani ülikooli veterinaaria kateedri likvideerimisel. Kogu on teadaolevalt täiendanud ja hooldanud prof. Rudolf Säre (1909–1982) ning dots. Mihkel Jalakas.
The collection of Zoomedicum of the Estonian University of Life Sciences was established on the basis of preparations which had been distributed to the Tartu University in 1843 after closing Vilnius Medical-Surgery Academy and later given to the Tartu Veterinary School founded in 1848. The present zoomedical collection comprises subcollections of anatomy, pathological anatomy, parasitology, and orthopaedics. The major part of the subcollection of normal anatomy consists of vertebrate skeletons and skulls (mainly of mammals and birds); topographical-anatomical preparations of blood vessels and nerves of domestic animals, corrosion preparations from the internal organs and blood vessels of domestic animals, several moulages, etc. The subcollection of anatomy also contains some unidentified subfossil mammalian bones and bone fragments. Besides, there are specimens of historical preparation instruments as carcass supports, magnifiers, scalpel sharpeners and scales but also injector syringes, liquid vessels, etc. The subcollection of pathoanatomy and parasitology is composed of micro- and macropreparations, including those of abnormalities caused by contagious diseases that do not exist in Estonia today (cattle plague, malleus), malformations, and as well as of parasites found in birds and fish. The subcollection of orthopaedics includes samples of healthy and abnormal hooves and cloven hooves; horse- and cattleshoes, soles attached to the horse’s hoof for walking on soft marshy soil, horse-nails and horseshoeing tools.
Säilikud (5)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
patoanatoomilised preparaadid2500tk
skeletid65tk
loomade anatoomia makropreparaadid700tk
käsikirjad200kaust
joonistused2000leht
Paberkandjal on kataloogitud normaalanatoomia kogu 530 säilikut, patoloogilise anatoomia ja parasitoloogia kogu 2000 makropreparaati, ortopeediakogu 250 preparaati ning 500 kabja- ja sõrarauda. Kataloogitud on 1700 trükist ning 100 käsikirja. Nimetatud säilikud on digitaliseeritud.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (2)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
http://morfoloogia.emu.ee/index.htmlMuuseumi kodulehekülg annab lühiülevaate nii ajaloost kui ka eksponaatidest
Zoomeedikumi kogu sai alguse Vilniuse Medikokirurgia Akadeemia likvideerimise järel 1843. aastal Tartu ülikoolile kingitud preparaatidest, mis anti üle 1848. aastal asutatud Tartu Veterinaariakoolile. Nende preparaatide hilisem saatus pole teada. 1918. aastal evakueeriti väärtuslik osa kogust Saraatovisse. Palju preparaate hävis Teise maailmasõja ajal. Normaalse anatoomia alakogu sai alguse Tartu Veterinaariakooli ja -instituudi zootoomia (koduloomade anatoomia), zooloogia ja võrdleva anatoomia õppevahenditest (nt. luupreparaadid, liblikad). Vanimad dateeritud säilikud pärinevad 1853. aastast nende hulgas akadeemik Alexander Theodor v. Middendorfi (1815–1894) poolt Tartu Veterinaariakoolile kingitud hobuse pronksist skelett. Osa naturaalskelettidest (lamav hobune, eesti maatõugu veis, lõvi jt) ning enamik imetajakoljusid on muretsetud enne 1917. aastat. Kogu loomariiki hõlmava kollektsiooni koostas prof. Ludvigs Kundziņš (1855–1940) aastatel 1887–1916. Valmispreparaadid osteti enamasti Ida- ja Lääne-Euroopa zookauplustest, kuid ka Napoli zooloogiajaamast ja Berliini Akvaariumist. Preparaate valmistati ka Eestis, nt. Emajõest püütud säga peast. Teise maailma sõja järgsel perioodil hangitud luudest on monteeritud dots Paul Saksa juhendamisel. Luustike ja koljupreparaatide valmistamist jätkatakse senini. Veresoonte ja närvide topopreparaadid on teinud peamiselt aastail 1952–1969 vanemlaborant Amanda Sunberg. 1980–1990ndatel aastatel selgitati dots. Enn Ernitsa juhendamisel osa muuseumipreparaatide päritolu ning täpsustati ja ajakohastati nende nimetusi. Valmistati anatoomia ajaloo stendid (1996), mis kajastavad morfoloogia arengut kiviajast alates. Patoloogilise anatoomia alakogu püsipreparaatidest on paljud valmistatudl prof. Johann Waldmanni (1856–1922) juhendamisel. Olulise osa moodustavad prof. Vassil Ridala (1906–1985) juhendamisel muretsetud preparaadid ja dots. Valentina Kärneri (1926–1986) osalusel valminud kasvajapreparaadid. 1990ndatel aastatel renoveeris, täiendas ja kataloogis patoanatoomia kogu preparaate toonase loomaarstiteaduskonna veterinaarmeditsiini muuseumi juhataja Velta Lokk. Patoloogilise anatoomia kogu sai 1938. aastal Eesti Põllumeeste Seltsi näitusel suure kuldmedali ning 1955. ja 1956. aastal Tartu rajooni põllumajandusnäitusel esikohadiplomi. Ortopeedia alakogu moodustavad terved ja haiguslike muutustega kabjad ning sõrad; hobuse- ja veiserauad, sookingad ning naelad; rautusriistad. Esimesed preparaadid saadi Vilniuse Medikokirurgilise Akadeemia ja Kaasani ülikooli veterinaaria kateedri likvideerimisel. Kogu on teadaolevalt täiendanud ja hooldanud prof. Rudolf Säre (1909–1982) ning dots. Mihkel Jalakas
Teaduskollektsiooni kasutajad (5)
Kasutaja tüüp%
erialaspetsialistid10
kraadiõppurid5
teadustöötajad10
õppejõud30
üliõpilased45
Zoomeedikumi kollektsiooni kasutatakse võrdluskoguna arheoloogiliste luuleidude määramisel. Osteoloogiakogu säilikuid on olnud võrdlusmaterjaliks veise tõuaretusest tingitud skeleti muutuste uurimisel. Lektor Esta Nahkuri vastava uurimuse käigus kogutud luuaines on toonud kogule hulgaliselt täiendust, samuti on põdra ja veise luulise vaagna preparaadid leidnud kajastust ilmunud teadusartiklites. Ekspositsiooni kasutatakse loomaarsti eriala populariseerimiseks gümnasistide seas ning Maaülikooli loodusteadusliku kooli õpilaste õppepäevadel. Kollektsiooni tutvustatakse ka laiema ringi huvilistele (Teadlaste Öö).
The bone collection of zoomedicum is used in detemination of archeological bone material. The osteological specimen enable to follow the sceletal changes caused by animal breeding. From the very beginning zoomedicum has served as a basis in teaching veterinary medicine.
Materjali kasutus eelneval kokkuleppel kogu kuraatoriga Materjali laenutus tunnustatud teadusasutustele või eraisikutele. Laenu taotlus allkirjastab reeglina laenava asutuse teaduskogu kuraator. Laenu taotlus peab sisaldama uurija nime ja uurimisprojekti temaatika. Uurimimaterjali kasutamine kommertseesmärkidel eeldab eelnevat erikokkulepet. Liikide tüüpmaterjali laenutusel tuleb täpsustada koguja nimi, kogumisaeg ja -koht, preparaadi number. Kui planeeritav uurimus eeldab eksemplarist proovide võtmist (mikroskopeerimiseks, DNA sekventsiks) on selleks vajalik eriluba. Otsused selleks tehakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Laenu saaja võtab vastutuse materjali säilimise ja tagastamise üle. Laenatud materjali ei tohi edasi laenata. Laenu tähtaeg on tavaliselt 3 kuust 2 aastani ja seda võib vajadusel pikendada. Võimalik on ka deponeerimine. Laenatud materjali kasutus tuleb dokumenteerida. Tagastatud materjal tuleb varustada loetavate etikettidega millel on andmed uurija, kasutusaja, uurimisasutuse ja liigimäärangu koht (det., rev., conf., vid.) või uuringu valdkonna kohta (molekulaarse fülogeneesi uuringud...). Samuti tuleb märkida eksemplarilt eemaldatud fragmendid (SEM või valgusmikroskoopilisteks uuringuteks; fragmendid DNA isoleerimiseks jne). Laenu andnud kogu/organisatsioon tuleb ära märkida kõigis publikatsioonides mis on seotud laenatud materjali kasutamisega. Laenuandja on tänulik vastavate publikatsioonide paber- või digikoopiate eest.
Access with prior notice to the curator. Loans are made to recognized scientific institutions or individual researchers. The loan request should be made by a formal letter to the curator responsible. The loan request should contain the name of the researcher and the thematic scope of the research project. It should be signed by the curator of the requesting institution or department. Use of specimens in projects of a commercial nature requires separate agreement. Details of type material loan require preliminary agreement these should be fixed in loan invoice. Should the planned research include destructive methods (including DNA extraction), special permission by curatorial staff is necessary. Decisions will be made on a case-by-case basis. The receiving institution is expected to accept responsibility for proper handling (e.g protection of specimen from insect and other damage) and the safe return of the specimens. Loan material must not be removed from the institution to which they are on loan. Loans are normally granted for 3 months up to 2 year. Extension or deposition may be granted. The use of loan material should be properly documented. Annotation labels, written legibly in permanent ink or typed and preferably of small size, must be attached to each collection/specimen returned. Such labels should give the name of the researcher, the date/period of the investigation, the institution where the research was conducted, and the determination status (det., rev., conf., vid.) or scope of research (e.g., molecular phylogenetic study of ...). Information about the removal of fragments is mandatory (for SEM or light microscopy, for DNA extraction etc). The lending institution must be acknowledged appropriately in any publications or other materials that present results derived from use of the loaned specimens. A paper or digital copy of any publications resulting from study of loan material would be appreciated.