See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Teaduslooline kogu
Teaduslooline kogu, Tartu Ülikooli muuseum.
Tartu Ülikooli muuseumi on kolm maja: Lossi 25 (TÜ muuseum toomkirikus), Ülikooli 18 (TÜ kunstimuuseum), Lossi 40 (Tartu tähetorn). Lisaks on Tartu Ülikooli muuseumi hoidlaruumid Munga 4 ja Lossi 3. õppekollektsioonide ajalugu; füüsikakollektsioonide ajalugu; keemiakollektsioonide ajalugu; Samas muuta kunstiteoste säilitamine ja restaureerimine - - paber-, foto-, kipsobjektide konserveerimine; kultuuriväärtuslike objektide säilitamine
Teaduslooline kogu
Collection of Science History
ÜAM, KMM
  • {{item.DisplayName}}
Tartu Ülikooli ajaloolised teadussidemed; Tartu Ülikooli ajalugu; kultuurilugu; teaduse ajalugu; kunstiajalugu; antiikkunsti retseptsioon; antiikkunsti ajalugu; valandikogude ajalugu; kunstikogude ajalugu; valgustusaeg; teadusinstrumentide ajalugu; kollektsioneerimise ajalugu; kõrgharidus; kollektsioonide kasutamine õppetöös; meditsiiniajalugu; history of medicine; farmaatsia ajalugu; history of farmacy; fotograafia ajalugu; history of photography; keemia ajalugu; history of chemistry; konserveerimine; kultuuriväärtuslike objektide säilitamine; preservation of cultural objects; astronoomia ajalugu; histrory of astronomy; paberobjektide konserveerimine; conservation of paper objects; õppekollektsioonide ajalugu; history of the collections of learning
Seotud teadusvaldkonnad (11)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH314 Kunstiteoste säilitamine ja restaureerimine6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH310 Kunstiajalugu6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH346 Numismaatika ja sigillograafia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
1. Bio- ja keskkonnateadused1.10. Geograafia ja regionaaluuringudP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH345 Egüptoloogia6.1 Ajalugu ja arheoloogia
3. Terviseuuringud3.3. FarmaatsiaB740 Farmakoloogia, farmakognoosia, farmaatsia, toksikoloogia 3.1 Biomeditsiin
4. Loodusteadused ja tehnika4.9. MeditsiinitehnikaT115 Meditsiinitehnika2.6 Meditsiinitehnika
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP300 Analüütiline keemia 2.4 Keemiatehnika
Seotud publikatsioonid (270)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Kriis, Leili (2010). Historical Photos of the Surgery Clinic of Tartu University 1860-1918 : Clinical cases from the history of modern surgery. Saarbrücken: LAP LAMBERT Academic Publishing.
Pung, T. (2010). “Konstantin Pokrovski – director of Tartu Observatory in 1908 - 1915“. <i>Historiae Scientarium Baltica 2010. Abstracts of the XXIV International Baltic Conference on the History of Science: 24. rahvusvaheline balti teadusajaloo konverents, Tallinn, 8.-9.10.2010.</i> _EditorsAbbr Talts, M.; Linask, K. Tallinn: Tallinn University of Technology, 81−83.
Pung, T. (2009). Königi akustikainstrumendid Tartu ülikooli füüsikakabinetis. Leppik, Lea (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (170−188).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sisask, S.; Oras, K. (2008). The educational role of the museum in teaching sciences. <i>Teacher Education, facing the Intercultural Dialogue: 33th Conference of the Association for Teacher Education in Europe; Brussel; 23 - 27 August 2008.</i>
Laidla, Janet (2010). Akadeemiliste organisatsioonide roll Tartu ülikooli Üliõpilaskonna Edustuses. Janet Laidla (Toim.). Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919-1940 (47−61).. Tartu: Korp! Filiae Patriae.
Laidla, Janet; Vanamölder, Kaarel (2010). Sissejuhatus: Üliõpilased ja nende organisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolis 1919-1940. Janet Laidla (Toim.). Üliõpilaskonna roll ühiskonnas 1919-1940 (3−27).. Tartu: Korp! Filiae Patriae.
Sisask, Sirje (2010). Lühiülevaade professor Carl Schmidti kivimi- ja mineraalikollektsioonist TÜ ajaloo muuseumis. Leppik, Lea (_EditorsAbbr). Nõukogude teadus- sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik? (192−201).. Tartu: OÜ Greif. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi).
Jaaniste, Jaak; Kriis, Leili; Leppik, Lea (2011). Võidujooks maailma mõõtmisele: taevas. Orav, Mart; Jago, Leelo (Toim.). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory (55−63).. Tartumaa: Aasta Raamat OÜ.
Sisask, Sirje (2011). Schoenberg- sõja-aegne kohatäitja. Orav, Mart; Jago, Leelo (_EditorsAbbr). Tartu Tähetorn* Tartu Old Observatory (105−106).. Tartumaa: Aasta Raamat OÜ.
Kingisepp, P.-H. (2011). Alfred Fleisch (1892-1973): Professor of Physiology at the University of Tartu, Estonia. Journal of Medical Biography, 19, 34−37. DOI: 10.1258/jmb.2010.010039.
Laidla, J. (2011). Methodology of history at Academia Gustaviana. x−x [ilmumas].
Laidla, Janet (2011). 200millimeetrise refraktori 100. sünnipäevaks. Tartu Tähetorni Kalender, 87−91.
Laidla, Janet (2011). Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (xx−xx). . Tartu [ilmumas].
Viik, T.; Laidla, J.; Valder, V.; Leppik, L. (2011). Esimesed katsetused Tartus. Orav, M. (_EditorsAbbr). Tartu tähetorn (26−30).. A. P. Ershov Institute of Informatics Systems.
Pung, Toomas; Lell, Virge; Tago, Erik; Leppik, Lea (2011). Mädler - mees kes vaatas Kuud. Orav, M.; Leppik, L. (Toim.). Tartu Tähetorn. Tartu Old Observatory. (75−82).. Tallinn: Aasta Raamat OÜ.
Kriis, Leili (2012). Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogude täiendamise põhimõtetest: tagasivaatavalt tulevikku. Lea Leppik (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (154−173).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laidla, Janet (2012). Christian Kelch: Liivimaa ajaloo järg. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, 61 (1), 90−91.
Laidla, Janet (2012). Gootitsismist Balti varauusaegses ajalookirjutuses. 4, xxx−xxx [ilmumas].
Laidla, Janet (2012). Tartu Riiklik Ülikool pildis: kino-fotolabori negatiivikogu TÜ ajaloo muuseumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XXXX, 120−137.
Vanamölder, Kaarel; Laidla, Janet (2012). Uus maja vanal kohal. Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone lugu. Narva: Tallinna Raamatutrükikoda.
Laidla, Janet (2013). Gootitsismist Balti varauusaegses ajalookirjutuses. 4, xxx−xxx [ilmumas].
Laidla, Janet (2012). Millise teleskoobi võis Tartu Ülikoolile tellida matemaatikaprofessor Sven Dimberg? Tartu Tähetorni Kalender, 87−90.
Laidla, J. (2011). Methodology of history at Academia Gustaviana. 347−366.
Laidla, Janet (2011). Sõja mõjust ajalookirjutusele varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (7−39).. Tartu: Tartu Ülikool.
Kriis, Leili (2011). Ülevaade muuseumi kogudesse aastail 2006-2011 laekunud materjalidest. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 204−215.
Leppik, Lea; Mikelsaar, Marika (2013). Kosmonaudid, laktobatsillid ja Tartu. Horisont, 3, 47−48.
Leppik, Lea (2013). Gaasivalgus Tartus 1846-1976. Uurimusi Tartu tööstusest enne Teist maailmasõda (109−122).. Tartu: Tartu Linnamuuseum. (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat; 19).
Leppik, Lea (2013). Hallid puumajad ja värvikad isiksused. .
Kalling, K. (2013). Application of Eugenics in Estonia 1918-1940. In: Felder, Björn; Weindling, Paul (Ed.). Baltic Eugenics. Bio-Politics, Race and Nation in interwar Estonia, Latvia and Lithuania (xx−xx). . Amsterdam [ilmumas].
Kalling, K.; Heapost, L. (2013). Racial Identity and Physical Anthropology in Estonia 1800-1945. In: Felder, Björn; Weindling, Paul (Ed.). Baltic Eugenics. Bio-Politics, Race and Nation in interwar Estonia, Latvia and Lithuania (xx−xx). . Amsterdam [ilmumas].
Kalling, K. (2012). Darwin Haeckeli varjus. Evolutsiooniõpetuse retseptsioonist Eestis. Ajalooline Ajakiri, 287−308.
Kalling, K. (2012). Eesti arstiteaduslikud seltsid esimestel nõukogude aastakümnetel. Eesti Arst, 2, 77−82.
Kalling, K. (2012). Karskusliikumine ja arstiteadus sõjaeelses Eestis. Eesti Arst, 9, 415−422.
Kalling, K. (2012). Koolera Emajõe kallastel. Ühe 19. sajandil Supilinnas elanud teadlase töömailt. Nutt, N.; Liin, A. (_EditorsAbbr). Acta Architecturae Naturalis (131−144).. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool.
Kalling, K. (2012). Ülikooli varakamber esitleb surimaske. Eesti Ekspress (39−39).. Tallinn.
Ilomets, Tullio; Leppik, Lea (Toim.) (2012). Ajalooline 1560. aastast pärinev Kölni kaal Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 40, 174−202.
Ilomets, Tullio (2011). Ajaloolisest klaasit Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 39, 178−203.
Leppik, Lea (2013). Jaama pudrett ehk Miks Tartu sai veevärgi nii hilja. 41, 181−203 [ilmumas].
Sisask, Sirje (2013). Professor Dragendorffi teadustegevuse jäljed Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kogudes. 261−269 [ilmumas].
Ilomets, Tullio (2013). Ajalooline proovikaal Tartu ülikooli ajaloo muuseumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 41, 231−260.
Kalling, Ken (2013). Kole-härra ja Tartu teadlased. Joogivee mikrobioloogilistest uuringutest Tartus 19. sajandi lõpul. 163−180 [ilmumas].
Leppik, Lea (2014). Book Review: A Story of Bernhardt Schmidt. 45 (2), 263−264. DOI: 10.1177/002182861404500214.
Laidla, Janet; Leppik, Lea (2014). Eesti jälg kosmoses: Põltsamaa tuubitoidust ESTCube-1ni. Imeline Ajalugu, 10, 52−55.
Laidla, Janet (2014). The historian and the printing press in early modern Estland and Livland. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 1, 51−84. DOI: 10.12697/AA.2014.1.03.
(2014). Igavene elu ja loomulik surm. Eesti Arst, 93 (2), 84−89.
Kalling, Ken (2014). Kommentaarid K.E.v.Baeri doktoritööle. (200 aastat selle kaitsmisest). Eesti Arst, 93 (4), 237−240.
Ilomets, Tullio (2014). Meenutusi Pent Nurmekunnast. Ott Kurs (_EditorsAbbr). Pent Nurmekund - keeletark ja õpetaja (351−368).. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
Anderson, Jaanika; Ilomets, Tullio; Kalling, ken, Kriis, Leili; Laidla, Janet; Lell, Virge; Leppik, Lea; Lõbu, Terje; Pung, Toomas; Sisaks, Sirje; Truman, Mihkel (2014). Muusade mägi. Tartu Ülikooli Muuseum Toomel. Tartu : Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.
(2014). Ülikool ja keelevahetus [ilmumas].
Anderson, Jaanika; Ilomets, Tullio; Kalling, Ken; Kriis, Leili; Laidla, Janet; Lell, Virge; Leppik, Lea; Lõbu, Terje; Pung, Toomas; Sisask, Sirje; Truman, Mihkel (2014). Mountain of Muses. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.
Leppik, Lea (2014). Ulrike Plath: Esten und Deutsche in den baltischen Provinzen Russlands. Fremdheitskonstruktionen, Lebenswelten, Kolonialphantasien 1750–1850. Forschungen zur baltischen Geschichte, 9, 320−323.
Ilomets, Tullio (2014). Ka tuhnusest võib tulu tõusta... Uus, Sulev; Lõhmus, Maarja; Vihalemm, Peeter (_EditorsAbbr). Ma lõpetan selle jama ära. Ajakaaslaste meenutusi Juhan Peeglist (94−102).. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts.
Ilomets, Tullio (2014). Pikaõlalised analüütilised kaalud Tartu Ülikooli muuseumis. Leppik, Lea (Toim.). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (147−165). . Tartu. (XLII) [ilmumas].
Kriis, Leili; Sisask, Sirje (2014). Eesti muuseumide meditsiinilooliste kogude ja esemete väljaselgitamine. Leppik, Lea; Toomla, Sirje (Toim.). Ülikool ja keelevahetus (133−146). . Tartu. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi; XLII) [ilmumas].
Oras, K.; Sisask, S.; Liivat, A.; Krull, E. (2015). One approach to developing student teacher lesson analysis skills. In: Marika Veisson, Airi Liimets, Pertti Kansanen, &amp; Edgar Krull (Ed.). Tradition and Innovation in Education (33−48).. Frankfurt am Main : Peter Lang, Internationaler Verlag der Wissenschaften. (29).
Sisask, Sirje (2015). Tapeetide tervistkahjustava mõju uurimisest 19.sajandil. Rennit, Marge; Kähär-Peterson, Kadi (_EditorsAbbr). Vabamüürlus, arhitektuur ja ajalooline interjöör (97−103).. Tartu: OÜ Greif.
Anepaio, Terje; Lõbu, Terje; Ruusmann, Reet (2014). Näitus &quot;Kellu ja kitarriga. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva töösuved&quot;. . Eesti Rahva Muuseum.
Lõbu, Terje (2014). Eesti ülikooliks võõrkeelte abil. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 52−78.
Kalling, Ken; Tammiksaar, Erki (2015). Võõrana omade hulgas: Gustav Piers von Bunge ja baltisaksa karskustöö. Eesti Arst, 94 (8), 484−489.
Kalling, Ken (2014). Albert Valdes 130. Keeruliste aastate tunnistaja. Eesti Arst, 93 (11), 658.
Sahk, Ingrid (2015). Kingituseks järeltulevatele põlvedele. Liphartite graafikakogust Raadi mõisas ja Tartu ülikoolis. Inge Kukk (_EditorsAbbr). Unistuste Raadi. Liphartite kunstikogu Eestis. Kataloog. Raadi of Our Dreams. The Liphart Family and their Art Collection in Estonia. Catalogue. (113−144). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Anderson, Jaanika; Sahk, Ingrid (2013). Harisdustöö ja õpetamine 19. sajandil muuseumis. Tartu Ülikooli kunstimuuseum kui muuseumipedagoogika sünnipaik. Muuseum : Eesti Muuseumiühingu ajakiri, 33, 46−49.
Kukk, Inge ; Sahk, Ingrid (2013). Puusse lõigatud pildid - Jaapani traditsiooniline puulõikegraafika. Näitus Tartu Ülikooli kunstimuuseumis 23.11.2012-15.03.2013. (1−104).. Tartu : Tartu Ülikooli kunstimuuseum.
Sahk, I. (2011). Geteilte Freude und gelehrsame Abende. Über die Graphiksammlung und die künstlerischen Abende im Haus des Kunstkenners Karl Eduard von Liphart. Baltic Journal of Art History, 303−328.
Sahk, I. (2009). Reproductive prints and photos in the collection of Karl Eduard von Liphart: Their use and character. <i>Kunst- und Kulturgeschichte im Baltikum. Studien zur Kunstgeschichte Kurlands., 25: Homburger Gespräch, 2008, Bad-Homburg.</i> _EditorsAbbr Larsson, L.O.; Repetzky, H. Kiel: Lars Olof Larsson, 107−124.
Sahk, I. (2007). Imeasjad ja pildid imeasjadest. Teaduslike uurimisreiside jäljed Tartu ülikooli kunstimuuseumis. Leppik, L.; Luts, M.; Mertelsmann, O.; Tammiksaar, E.; Tannberg, T. (_EditorsAbbr). Tartu ülikooli ajaloo küsimusi (103−113).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kukk, I.; Laiverik, L.; Sahk, I.; Tiisvend, J.; Valk, K. (2006). 200 aastat Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi. Tartu: Tartu University Press.
Sahk, I. (2004). Vanad kirjad savil ja paberil. Horisont, 2, 24−25.
Anderson, Jaanika (2017). Begs leave most respectfully to inform his Friends and Public that he has on sale the most extensive collection of casts in sulphur [. . .]. In: Arne Jönsson; Gregor Vogt-Spira (Ed.). Antike nach der Antike: Der Ostseeraum. Praktiken - Diskurse - Modellbildungen – Funktionalisierunge (363−378). Hildesheim: Georg Olms Verlag. (Spudasmata).
Anderson, Jaanika (2015). Reception of Ancient Art: the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum in the Historical, Ideological and Academic Context of Europe (1803–1918). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Anderson, J. (2011). Enchantment of the casts – K. Morgenstern at the University of Ta rtu Art Museum (1803–1837). Baltic Journal of Art History, 329−348.
Anderson, J. (2009). Gemmivalandite kogu — entsüklopeedia või ilupilt? Akadeemia, 1, 101−119.
Tiisvend, J. (2006). Tommaso Cadese gemmivalandite kogu Tartu Ülikooli Kunstimuuseumis. Muuseum : Eesti Muuseumiühingu ajakiri, 2, 20, 30−31.
Polli, Kadi; Hellermann, Dorothee von; Kukk, Inge; Nikiforova, Anna; Fugger von dem Rech, Simone; Shlikevitsh, Maria (2015). Peterburi ja Dresdeni vahel. Kunstnikest kaksikvennad von Kügelgenid / Between Dresden and St Petersburg. Artist Twin Brothers von Kügelgen. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Kukk, Inge (2011). Vervielfältigtes Pompeji-von Graphikblättern zur Wanddekoration. Baltic Journal of Art History, 3, 179−211.
Kukk, I. (2009). Kui Kremli täht valgustas muuseumi: stalinismiaegsetest ümberkorraldustest Eesti muuseumides. Akadeemia, 4, 690−702.
Kukk, I. (2007). Koopiad, reproduktsioonid, originaalid – Tartu ülikooli kunstikogu kujunemisest. <i>Meistriteoste lummus. Koopia 19. sajandil: Kadrioru Kunstimuuseumi kevadkonverents; Tallinn, 2006.</i> _EditorsAbbr Kreem, T.-M. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 99−116. (Eesti Kunstimuuseumi toimetised; I).
Kukk, I. (2007). Kunstireisid ja kunsti kogumine Karl Morgensterni ajal (1770-1852) Tartu, 2007 (I. Kukk. <i>Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XXXVI: Uurimisreisid ja muuseumikogud, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum 6. dets 2006.</i> _EditorsAbbr Leppik, L.; Luts, M.; Mertelsmann, O.; Tammiksaar, E.; Tannberg, T. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 90−102.
Kukk, I.; Hindikainen, A.; Pšenitsõna, J.; Vilkov, A. (2006). Dorpat-Yuryev-Tartu and Voronezh: the Fate of the University Collection. Catalogue. Tartu: Ilmamaa.
Kukk, I. (2003). Pompejanum Tartu ülikooli kunstimuuseumis: üks haruldane interjöörinäidis. I. Volt (_EditorsAbbr). Kakssada aastat klassikalist filoloogiat Tartus (112−121).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Morgensterni Seltsi Toimetised; 1).
Kukk, I. (2002). Pompejanum in Dorpat. Museums Journal, 11/16, 21−24.
Kukk, I. (2001). Tartu University Art Collection and the Trends of Artistic Taste in the 18th and 19th Centuries. <i>Estonian-Russian co-operation in museology: the history and the disposition of an art collection established by professor Morgenstern at Tartu University in 1803: International Restitution Conference; Tartu, Estonia; 15-16 September, 2000.</i> _EditorsAbbr A. Laansalu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 97−108.
Kukk, I. (1997). Die Kunstsammlung Karl Morgensterns und ihr späteres Schicksal. Larsson, L.O.; Heithorn, U.. Studien zur Kunstgeschichte in Estland und Lettland (105−115).. Kiel: Martin-Carl-Adolf-Böckler-Stiftung. (Homburger Geschpräche; 15).
Kukk, I. (1989). Tartu Ülikooli kunstikogude reevakueerimine 1920-1930. Siilivask, K; Piirimäe,H.; Vääri, E; Järvelaid, P.; Viiralt, M. (_EditorsAbbr). 70 aastat eesti ülikooli : TÜ ajaloo muuseumi materjalid (122−134).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi; 22).
Valk, Külli (2015). Õigeusu ikoonid - kust nad tulevad ja millest räägivad? Novaator | ERR.
Valk, Külli (2010). IKOONI EESKUJUJOONISED – SÄRAVAD KUNSTITEOSED VÕI KÕNEKAS MATERJAL TÖÖPROTSESSIST? Gavriil Frolovi ikoonitöökoja materjalide põhjal. Renovatum 2010 (33−41).. Ennistuskoda Kanut.
Polli, Kadi (2014). Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840). Liivimaalasest kunstimetseen Roomas ja temalt Tartu ülikoolile ostetud teosed / Wilhelm von Blanckenhagen (1761-1840). Ein livländischer Kunstmäzen in Rom und seine Kunstsammlung an der Universität Tartu. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 23, 144−171.
Polli, Kadi (2014). Autumn School of The University of Tartu’s Department of Art History: Art and Beauty. Baltic Journal of Art History, Vol 8, 198−207.
Teemus, Moonika; Tiideberg, Kristiina (2016). Ülikool pildis: Johann Wilhelm Krause elutöö kajastused baltisaksa vaategraafikas. Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu (Toim.). Johann Wilhelm Krause 1757-1828: kataloog. 4, Ülikool Emajõe Ateenas (423−450). Tartu: Tartu Ülikool.
Tiideberg, Kristiina; Hiiop, Hilkka; Vint, Tiina; Aas, Kristina; Nilp, Grete; Pedajas, Kaisa-Piia; Volber, Helen (2015). Results of the Reasearch Conducted in 2014 on the Interior Finishing of the Rotunda in the University of Tartu&#39;s Old Anatomical Theatre. Baltic Journal of Art History, 10, 105−128. DOI: 10.12697/BJAH.2015.10.05.
Keevallik, Juta; Tiideberg, Kristiina (2017). Karl August Senff - ülikooli joonistusõpetaja ja kunstnik. Maiste, Juhan; Lepp, Anu (Toim.). Eesti kunsti ajalugu. 3, 1770-1840 (207−218). Eesti Kunstiakadeemia .
Tammiksaar, Erki (2013). Gerhard Baron von Maydell (1835–1894) und die Bedeutung seiner Forschungen in Nordost-Sibirien. Erich Kasten. Reisen an den Rand des Russischen Reiches: Die wissenschaftliche Erschließung der nordpazifischen Küstengebiete im 18. und 19. Jahrhundert (243−267).. Kulturstiftung Sibirien.
Espak, P; Sazonov, V. (2010). Buying a slave&#39;s freedom in Assyria: a cuneiform tablet in the University of Tartu&#39;s Museum of Art. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 13 (2), 83−88.
Tohvri, Epi (2014). Sümbol VERITAS kui valgustusajastu Tartu ülikooli teadlaskogukonna representatsioon. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 93−112.
Allikvee, Anu; Kreem, Tiina-Mall; Kuldna-Türkson, Kersti; Plath, UlrikeM Raabe, Marju; Ruussaar, Anne (2011). Vinum et panis. Veini ja leiva motiiv 16.-20. sajandi kunstis. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Sazonov, V. (2011). Üks uus-babüloonia kroonika ja üks vana-pärsiakeelne raidkiri Artaxerxes III Ochose valitsemisajast: tõlked ja kommentaarid. Mäetagused, 135−150.
Maiste, J. (2011). Johann Wilhelm Krause, 1757 - 1828, Linnaehitajana Tartus, Kataloog 3. Tartu: Tartu University.
Arus, Anne (2014). Conservation of the Group Portrait of the Students from the Fraternity Estonia. <i>Seeking balance:preservation, use, conservation. The 10th Baltic States Triennal Restorers&#39;. Posters Riga 2014: The 10th Baltic Triennial. &quot;Searching for a balance: preservation, use, restoration&quot;.</i> _EditorsAbbr Pavlovs, Juris; Rudzite, Inat. Riga, 10−11.
Arus, Anne; Sillamaa, Vilja (2012). Tartu Ülikooli kunstimuuseumi litograafiate konserveerimisest. Renovatum, 48−59.
Talvistu, Tiiu (2014). Kiriintervjuu Malle Leisiga. Tiiu Talvistu, Kristi Metste (_EditorsAbbr). Malle Leis (17−59). Tartu: Tartu Kunstimuuseum.
Tammiste, Aile. (2015). Tartu Ülikooli usuteaduskonna ristiusu arheoloogia kabinet 1921–1940. Leppik, Lea; Toomla, Sirje (Toim.). Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis. (183−212). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi.; XLIII).
Ilomets, Tullio;Pihlap, Kaire-Lea (2015). Tartu Ülikooli esimene koosseisuline fotograaf Elmar Kald. Leppik, Lea (Toim.). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (163−182). Tartu : Tartu Ülikooli muuseum.
Leppik, Lea (2015). Fekaalid rahaks Tartu näitel. Horisont, 5, 72−77.
Leppik, Lea (2015). The 33rd Symposium of the Scientific Instruments Commission in Tartu. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 3 (1), 115−118.
Leppik, Lea (2015). Singing Society as a Folk High School. In: Historiae Scientiarum Baltica 2015 (34−35).. Riga, Jelgava: Latvian Academy of Sciences.
Leppik, Lea (2015). National science museum in MCWorld. <i>XVI Universeum Network meeting, Athens 11.13. June 2015.</i> 37−37.
Leppik, Lea (2015). Soviet Time Collections in Estonian Memory Institutions.
Leppik, Lea (2015). Täna 100 aastat tagasi lubati naised Tartu ülikooli pärisüliõpilasteks. Novaator | ERR.
Leppik, Lea (2015). Galerii: Eesti talupoja suurest päikesevarjutuse retkest möödub 155 aastat. Novaator | ERR.
Laidla, Janet (2015). Leonid Arbusow (1882–1951) und die Erforschung des mittelalterlichen Livland ILGVARS MISĀNS &amp; KLAUS NEITMANN (eds), Köln, Böhlau Verlag, 2014. (Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte, Vol. 24) ISBN: 978-3-412-22214-7. In: (261−263). . (46). DOI: 10.1080/01629778.2015.1043091.
Anderson, Jaanika (2016). Das Kunstmuseum der Universität Tartu vor, während und nach dem Ersten Weltkrieg. <i>Mars &amp; Museum. Europäische Museen im Ersten Weltkrieg: Mars and Museum. European Museums during the First World War, Technische Universität Berlin, 18-20 Sep 2014.</i> Toim. Christina Kott, Bénédicte Savoy. Böhlau, 201−211. DOI: 10.7788/9783412504656-013.
Leppik, Lea (2016). Das Geschäft mit der Poudrette: Zur Sanitären Frage in Dorpat im späten 19. und frühen 20. Jahrhundert. Forschungen zur baltischen Geschichte, 11, 113−128.
Leppik, Lea (2016). Tartu Ülikool kui eestlaste mälupaik. Ajalooline Ajakiri The Estonian Historical Journal, 156, 245−264.10.12697/AA.2016.2.05.
(2015). Ühiskonda muutvad teadused rahvusülikoolis. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu: Tartu Ülikool.
Leppik, Lea (2015). Tartu ülikooli kunagine rektor visandas paarsada aastat tagasi õnne valemi.
Ermel, Malle; Leppik, Lea (2015). Tartu ülikooli varad esimese maailmasõja keerises: Nižni Novgorod, Perm või Voronež?
Anderson, Jaanika; Lotman, Maria-Kristiina (2015). The classical heritage in the University of Tartu Art Museum from the viewpoint of translation studies. In: Colloquium Balticum XIV Tartuense. Pontes ad Fontes. 5-7 November 2015 (12).
Anderson, J. (2015). Akadeemiline pärand on kõikidele. Sirp (34).
Anderson, Jaanika; Sootak, Varje (2015). Lähme külla : Aphroditele, Hermesele, Milose Venusele. Universitas Tartuensis : UT : Tartu Ülikooli ajakiri (46−48). (4).
Valk, Külli (2016). Õigeusu ikoonikunstist Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogu põhjal. Lee : Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi väljaanne, 22, 49−57.
Laidla, J (2015). Järgmist samaväärset päikesevarjutust tuleb Eestis oodata 2022. aastani. Horisont, 3, 4−5.
Maiste, Juhan (2017). Raadi on ime. Inge Kukk (Toim.). Unistuste Raadi. Liphartite kunstikogu Eestis. Kataloog. Raadi of Our Dreams. The Liphart Family and their Art Collection in Estonia. Catalogue (x−x). Tart: Tartu Ülikooli Kirjastus. DOI: http://x [ilmumas].
Tiideberg, Kristiina (2016). Esimene eestimaalane Egiptuses: Otto Friedrich von Richteri teekond hommikumaale. Imeline Ajalugu, 6, 60−62.
Anderson, Jaanika; Lotman, Maria-Kristiina (2016). Intrasemiootiline tõlge antiikkunsti jäljendustes (Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogude näitel). Acta Semiotica Estica, XIII, 36−64.
Anderson, Jaanika (2021). Utilisation of University of Tartu Art Museum cast collections of ancient art in educational activity in 1803-1940. In: Ivo Volt (Ed.). Hortus Floridus (x−x). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Morgensterni Seltsi toimetised ) [ilmumas].
Anderson, Jaanika (2016). Arvustus: &quot;Unistuste Raadi: Liphartite kunstikogu Eestis. Kataloog. - Raadi of Our Dreams: The Liphart Family and Their Art Collection in Estonia. Catalogue&quot;. Akadeemia, 10, 1855−1860.
Kriis, Leili (2016). Physiology Professor Alfred Fleisch (1892-1973) and His Legacy at the University of Tartu. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 4 (1), 70−96.
Palginõmm, Kerttu, Maasing, Madis; Tänav, Piret; (2016). Ajalooõpik 7. klassile. Keskaeg. Kirjastus Maurus.
Allas, Anu (2016). Uue realismi otsinguil. Anu Allas (Toim.). Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid eesti kunstis / Cold Look. Variations of Hyperrealism in Estonian Art (9−20). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Kreem, Tiina-Mall (2012). Ajaloopildid akadeemilises kunstikogus 19. sajandi esimesel poolel. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XXXX, 68−93.
Leppik, Lea (toim.) (2014). Ülikool ja keelevahetus. Tartu Ülikool.
Leppik, Lea (2014). Book Review: A Story of Bernhardt Schmidt. Journal for the History of Astronomy, 45 (2), 263−264. DOI: 10.1177/002182861404500214.
Leppik, Lea (2013). Gaasivalgus Tartus 1846-1976. Uurimusi Tartu tööstusest enne Teist maailmasõda (109−122).. Tartu: Tartu Linnamuuseum. (Tartu Linnamuuseumi aastaraamat; 19).
(2013). Teadusinnovatsiooni tee praktikasse. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. Tartu: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.
Leppik, Lea (2013). Ülikoolimuuseumide võrgustikud. Muuseum : Eesti Muuseumiühingu ajakiri, 34 (2), 22−24.
Leppik, Lea (2012). The Provincial Reforms of Catherine the Great and the Baltic Common Identity. Ajalooline Ajakiri, 55−78.
(2012). Akadeemilise pärandi mõte. Tartu: Tartu Ülikool.
Leppik, Lea (2012). Võidujooks maailma mõõtmisele taevas: Fraunhoferi refraktor. Geodeet, 42, 48−49.
Helme, Sirje (2016). Paradigmamuutus kümnendivahetusel. Eesti kunsti ajalugu 6/II (1940-1991) (29−31). Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.
Helme, Sirje (2016). Realismi mõiste hajumine ja peavool kunstis. Eesti kunsti ajalugu 6/II (1940-1991) (83−165). Tallinna: Eesti Kunstiakadeemia .
Anderson, Jaanika; Lotman, Maria-Kristiina (2016). Intrasemiotic Translation in the Emulations of Ancient Art on the Example of the Cast Collections of the University of Tartu Art Museum. In: Maltseva, S. V.; Stanyukovich-Denisova, E. Iu.; Zakharova, A. V. (Ed.). Международная конференция актальные проблемы теории и истории искусства - 2016. Тезисы докладов VII Международной конференции. Санкт-Петербург, 11-15 октября 2016 г. Actual Problems of the Theory and History of Art - 2016: Abstarcts of communications of the 7th International Conference. St. Petersburg, October 11-15, 2016. (54−55). St. Petersburg: St. Petersburg University Press.
Anderson, Jaanika (2016). Egiptuse muumiad Tartu ülikoolis. Imeline Ajalugu, 11, 56−61.
Raisma, Mariann (2017). Muuseum kui monument. Eesti uued muuseumimajad; unistused ja reaalsus 1990. aastate I poolel. Agnes Aljas, Pille Runnel (_EditorsAbbr). Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat (1−1). Tartu: Eesti Rahva Muuseum.
Raisma, Mariann (2016). Unistus suurest muuseumist. Sirp (10−11).
Raisma, Mariann (2016). Elamusi täis ERM. Postimees, AK (8−9).
Lõbu, Terje (2016). Eesti ülikooli versus saksa keel. Georg Barkani ja Ernst Masingu juhtum. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLIV, 81−96.
Lõbu, Terje (2016). Middendorff Siberit avastamas. 18 päeva elu ja surma piiril. Imeline Ajalugu, 8, 46−49.
Lõbu, Terje (2016). Müstilist maad otsimas. Kuidas Ferdinand von Wrangell Kirde-Siberit avastas. Imeline Ajalugu, 9, 62−65.
Lõbu, Terje (2016). Ümber maailma Adam Johan von Krusensterni juhtimisel. Imeline Ajalugu, 5, 64−71.
Lõbu, Terje (2016). Kuus armastavat meest, kes avardasid maailma. Eesti Naine, 10, 70−72.
Sahk, Ingrid (2016). Kas tehnika on tähtis? Mõningaid mõtteid graafikatehnikatest 19. sajandil seoses Friedrich Ludwig von Maydelli pildikestega Baltimaade ajaloost. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 25 (3-4), 175−180.
Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu; Kriisa, Annegret; Tohvri, Epi; Teemus, Moonika; Leppik, Lea (2016). Johann Wilhelm Krause. Ülikool Emajõe Ateenas. Tartu Ülikool.
Laidla, Janet (2016). Läbi raskuste tähtede poole. Kuidas mõõta mõõtmatuid kaugusi? Imeline Ajalugu, 4, 66−69.
Sahk, Ingrid (2016). Collection of Prints as a Tool of Instruction. The Evaluation and Usage of Prints during the 19th Century (in the case of Tartu University Art Museum Collections). In: Maltseva, S. V.; Stanyukovich-Denisova, E. Iu.; Zakharova, A. V. (_EditorsAbbr). Международная конференция актальные проблемы теории и истории искусства - 2016. Тезисы докладов VII Международной конференции. Санкт-Петербург, 11-15 октября 2016 г. Actual Problems of the Theory and History of Art - 2016: Abstarcts of communications of the 7th International Conference. St. Petersburg, October 11-15, 2016. (175−176).Международная конференция актальные проблемы теории и истории искусства - 2016, 11.-15.10, St. Petersburg. St. Petersburg: St. Petersburg University Press.
Ilomets, Tullio (2014). Pikaõlalised analüütilised kaalud Tartu Ülikooli muuseumis. Leppik, Lea (Toim.). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (147−165).. Tartu: TÜ Kirjastus. (XLII).
Tammiste, Aile. (2016). Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi fotoalbum. Leppik, Lea; Toomla, Sirje. (Toim.). Rahvusülikooli omad ja võõrad. (212−223). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum. (Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi.; XLIV).
Mäss, Vello; Russow, Erki (2016). A delivery for a pharmacy? Exceptional collection of Early Modern Age finds from the sea bed of Tallinn Bay. Arheoloogilised välitööd Eestis = Archeological fieldwork in Estonia, 211−224.
Anderson, Jaanika (2017). Iidse Egiptuse kultuuri saladused Tartu Ülikoolis. Ajalugu, 17, 54−57.
Hiiop, Hilkka; Anderson, Jaanika (2017). The Triple Pompejanum Possessed by the von Stryk Family: The Manor Houses of Vana-Võidu, Suure-Kõpu and Voltveti. In: Kadri Asmer (Ed.). Baltic Journal of Art History (165−192). University of Tartu: Tartu Ülikooli Kijastus. (Spring 2017).10.12697/bjah.2017.13.08.
Anderson, Jaanika (2017). All artworks should be purchased which are useful in the classroom ...” (J. K. S. Morgenstern). In: Kait Tamm, Kaija-Liisa Koovit (Ed.). Historiae scientiarum Baltica 2017: abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science. (6).May 18-20, 2017, Tartu, Estonia. Tartu.
Anderson, Jaanika (2017). Donated mummies: problems and challenges of exhibiting. In: The 17th Annual UMAC Conference. Global Issues in University Museums and Collections: Objects, Ideas, Ideologies, People. (5−6).Global Issues in University Museums and Collections: Objects, Ideas, Ideologies, People. University of Helsinki and the University of Jyväskylä, Finland, September 5th – 8th, 2017..
Anderson, Jaanika; Maria-Kristiina, Lotman (2018). Intrasemiotic translation in the emulations of ancient art (On the example of the collections of the University of Tartu Art Museum). x−x [ilmumas].
Anderson, Jaanika; Lotman, Maria-Kristiina (2017). Внутрисемиотический перевод при копировании античного искусства (на примере коллекции Художественного музея Тартуского университета. 187−209.
Anderson, Jaanika (2017). Tükike Egiptust Emajõe Ateenas. GO Reisiajakiri, 1, 72−75.
Tiideberg, Kristiina (2017). Tuhast tõusnud Tartu Ülikooli aula. Pööning (33−35).
Rand, Mare; Tiideberg, Kristiina (2016). Hinnalised orientaalkäsikirjad TÜ raamatukogus ootavad uurijaid. Novaator | ERR.
Sahk, Ingrid (2016). Aus Dorpat (Tartu) nach Italien und zurück. Über die Bildungsreise Woldemar Friedrich Krügers vermittelt durch die an Karl Eduard von Liphart von 1832 bis 1834 gesandten Briefe. Baltic Journal of Art History, 12, 9−45. DOI: 10.12697/BJAH.2016.12.05.
Arus, Anne (2017). Conservation of 19th century Botanical Teaching Aids at the University of Tartu. In: Konsa, Kurmo; Piirisild, Kristiina; Siidirätsep, Sille; Tiidor, Ruth (_EditorsAbbr). (78).The 11th Triennal Meeting for Conservators of the Baltic States, 24-27th May 2017, Tartu, Estonia. Tartu: Society of Estonian Conservators.
Koovit, Kaija-Liisa; Vint, Tiina (2017). &quot;University of Tartu Museum medical case histories collection&quot; In: The 17th Annual UMAC Conference. Global Issues in University Museums and Collections: Objects, Ideas, Ideologies, People. (5−6).Global Issues in University Museums and Collections: Objects, Ideas, Ideologies, People. University of Helsinki and the University of Jyväskylä, Finland, September 5th – 8th, 2017..
Leppik, Lea (2017). Parrot’s laboratory in the borderland. <i>Historiae Scientiarum Baltica 2017. Abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science: On the Border of the Russian Empire: German University of Tartu and his first Rector Georg Friedrich Parrot.</i> Ed. Kait Tamm, Kaija-Liisa Koovit. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum, 33−33.
Leppik, Lea (2016). Vanemuise selts ja Tartu ülikool. Tõnu Tannberg, Kairit Henno (Toim.). Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat 2015 (141−164). Õpetatud Eesti Selts.
Leppik Lea (2016). Tartu Toomemäel ehitatakse Euroopat. Sirp.
Ilomets, Tullio (2016). Ajaloolised fotokaamerad Tartu Ülikooli muuseumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 44, 195−211.
Leppik, Lea (2016). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi. 44. Rahvusülikooli omad ja võõrad. Tartu Ülikooli muuseum: Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum.
Leppik, Lea (2016). Eesti õigusteaduse ajaloo ülevaade. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 1, 128−133.
Laidla, Janet (2016). Tallinna Mereobservatoorium. Piia Post. Arvo Järvet, Erki Tammiksaar (Toim.). Tartu Ülikooli Ilmade Observatooriumi 150. aastapäeva konverentside artiklid (31−38). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ( Publicationes Geophysicales Universitatis Tartuensis; 51).
Jürjo, Inna; Kõiv, Lea; Laidla, Janet; Laur, Mati; Mänd, Anu; Põldvee, Aivar; Selart, Anti (2016). Helme langemine. Keel ja Kirjandus, 10, 790−792.
Tiideberg, Kristiina (2017). Esimene teadaolev kujutis Tartu Ülikoolile kuulunud Gerhard von Kügelgeni Aleksander I portreest. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLV, 252−264. DOI: 10.15157/tyak.v0i45.13910.
Laidla, Janet (2017). Beginnings of seismology at the Tartu Observatory. <i>Historiae scientiarum Baltica 2017: abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science.: May 18-20, 2017, Tartu, Estonia. Estonian Association of the History and Philosophy of Science, University of Tartu Museum..</i> _EditorsAbbr Kait Tamm, Kaija-Liisa Koovit. Tartu: Tartu Ülikool, 28−28.
Tinn, Kadri (2017). The first astrophysical observations at Tartu Observatory. <i>Historiae scientiarum Baltica 2017: abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science.: May 18-20, 2017, Tartu, Estonia]. Estonian Association of the History and Philosophy of Science, University of Tartu Museum..</i> _EditorsAbbr Kait Tamm, Kaija-Liisa Koovit. Tartu: Tartu Ülikool, 52−52.
Sahk, Ingrid (2017). The portrait of Georges Frédéric Parrot: lost,found and reinterpreted. <i>Historiae scientiarum Baltica 2017: abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science.: May 18-20, 2017, Tartu, Estonia. Estonian Association of the History and Philosophy of Science, University of Tartu Museum..</i> _EditorsAbbr Kait Tamm, Kaija-Liisa Koovit. Tartu: Tartu Ülikool, 44−44.
Rammo, R. (2017). Aastanäitusel rullub lahti kuldkangaste saladus. ERR Novaator.
Rammo, R. (2017). Kuldlõngad ja kullaketramine. Hea Laps. Koolilaste ajakiri.
Pindis, Annika (2017). Muuseumihariduse mitu nägu. Õpetajate Leht.29.09.2017.
Palginõmm, K., Malve, M., Rammo, R., Maasing, M., Alttoa, K., Andreson, K., Vint, T., Rääsk, M., Eelma, M., Nõmmik, T., Kuld, A. (2017). Toomkiriku hiilgus. Tartu Ülikooli muuseumi aastanäitus. Tartu.
Alttoa, Kaur (2018). Allakäik. Toomkirik Liivi sõjast ülikooli taasavamiseni. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (x−x). Tallinna Raamatutrükikoda.
Malve, Martin (2018). Inimluud Tartu toomkirikust. Haigused ja vigastused. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (130−135). Tallinna Raamatutrükikoda.
Maasing, Madis; Mäesalu, Mihkel (2018). Kui Toomemäel asus piiskop. Tartu piiskopkonna ajaloo põhijooned. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (36−55). Tallinna Raamatutrükikoda.
Alttoa, Kaur (2018). Liivimaa võimsaim katedraal. Toomkiriku ehituslugu. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (x−x). Tallinna Raamatutrükikoda.
Leppik, Lea (2018). Muusade mägi. Ülikooli muuseum toomkirikus. Raisma, Mariann; Andrekson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (262−285). Tartu Ülikooli muuseum.
Ermel, Malle (2018). Tarkuse tempel. 175 aastat ülikooli raamatukogu Toomel. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum (214-−245). Tartu: Tallinna Raamatutrükikoda.
Alttoa, Kaur (2018). Tartu Toomemägi keskajal. Piiskopilinnus ja ülalinn. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (x−x). Tallinna Raamatutrükikoda.
Alttoa, Kaur (2018). Toomkirik 19. sajandi lõpust 21. sajandini. Restaureerimine ja ümberehitused. Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (x−x). Tallinna Raamatutrükikoda.
Valk, Heiki (2018). Toomkirik ja kirikaed kui kalmistu. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (116−129). Tartu Ülikooli muuseum.
Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Lahe (2018). Toomkirik valgustusajastu valgusel. Varemetest kerkib raamatukogu. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (x−x). Tallinna Raamatutrükikoda.
Raisma, Mariann (2018). Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Anu Lepp (Toim.). Tartu toomkiriku kaheksa sajandit. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (6−31). Tallinn.
Raisma, Mariann; Andreson, Krista (2018). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Tartu.x.
Kalling, Ken; Tammiksaar, Erki (2017). „Peadekütt“ Karl Ernst von Baer 225. Eestist pärit akadeemiku huvist füüsilise antropoloogia, sealhulgas koljude vastu. Eesti Loodus, 69 (3), 12−16.
Tammiksaar, Erki; Kalling, Ken (2016). The role of Karl Ernst von Baer in the arrangement and growth of the craniological collection of the St Petersburg Academy of Sciences. <i>Book of Abstracts 7th International Conference of the European Society for the History of Science Prague, Czech Republic, 22–24 September, 2016.</i> Prague: Universita Karlova, 35−36.
Ilomets, T. (2005). Tsrtu Ülikool - lektinoloogia häll. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi (88−103).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Põder, Paula (2017). Albert Valdese doktoritöö ja tema panus eestikeelsete meditsiinioskussõnade väljatöötamisel. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi (137−157). Tartu Ülikooli muuseum. DOI: 10.15157/tyak.v0i45.13914.
Kriis, Leili (2017). Laboratoorne portselan TÜ muuseumi kogudes. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLV, 194−220. DOI: 10.15157/tyak.v0i45.13916.
Laidla, Janet; Tinn, Kadri; Saage, Ragnar (2017). Tartu Ülikooli muuseumi kogudes olevate 19. sajandi teleskoobipeeglite keemiline analüüs. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLV, 243−251.
Laidla, Janet (2017). ’Auväärsetele, lugupeetavatele, kõrgesti õpetatud härradele…’: võimu ja ajalookirjutuse suhetest varauusaegsel Eesti-, Liivi- ja Kuramaal. Katre Kaju (_EditorsAbbr). Kroonikast epitaafini. Eesti- ja Liivimaa varauusaegsest haridus- ja kultuurielust. (37−65). Tartu: Rahvusarhiiv.
Allikmets, Lembit; Kaasik, Ain-Elmar; Kalling, Ken; Nõmmela, Rita; Russak, Silvia; Saag, Mare; Maaroos, Heidi-Ingrid; Mikelsaar, Marika; Vorobjova, Tamara; Kalda, Ruth; Sinisalu, Väino; Tamm, Agu; Põder, Paula; Kööp, Arne-Lembit; Kriis, Leili; Ilomets, Tullio; Laidla, Janet; Tinn, Kadri; Saage, Ragnar; Tiideberg, Kristiina ... Rääsk, Mairo (2017). Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi 45. Muutuste sajand Eesti meditsiinis. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Tiideberg, Kristiina (2018). Julie Hagen-Schwarzi Tartu Ülikooliga seotud loomingust. Eiskop, Merli-Triin (Toim.). Julie Hagen-Schwarz. Eesti esimene naiskunstnik (53−66). Tartu: Tartu Kunstimuuseum.
Tiideberg, Kristiina (2018). Julie Hagen-Schwarz&#39;s works associated with the University of Tartu. In: Eiskop, Merli-Triin (Ed.). Julie Hagen-Schwarz: Eesti esimene naiskunstnik / Julie Hagen-Schwarz: the first Estonian female artist / Julie Hagen-Schwarz: die erste Künstlerin Estlands (106−113). Tartu: Tartu Kunstimuuseum.
Tiideberg, Kristiina (2018). Das mit der Universität Tartu verbundene Werk von Julie Hagen-Schwarz. Eiskop, Merli-Triin. Julie Hagen-Schwarz: Eesti esimene naiskunstnik / Julie Hagen-Schwarz: the first Estonian female artist / Julie Hagen-Schwarz: die erste Künstlerin Estlands (155−164). Tartu: Tartu Kunstimuuseum.
Tiideberg, Kristiina (2018). Üleannetus ülikoolis: Tartu ülikooli kartser. Imeline Ajalugu (80−82). Tallinn.
Tiideberg, Kristiina (2018). Tartu ülikooli kartseris on Eesti vanemaid grafiteid. Imeline Ajalugu, 8, 70−71.
Tiideberg, Kristiina (2018). Habeme pärast kartserisse - 19. sajandi keelud üliõpilastele. Müürileht (24−25). SA Kultuurileht.
Ird, Ken (2018). Pummeldamisest ratsutamiseni: Mille eest mõisteti tudengeid ülikooli kartserisse? Imeline Ajalugu, 7, 70−72.
Ird, Ken, Tiideberg, Kristiina (2018). Tulevased kuulsused said tunda kartserimõnusid. Imeline Ajalugu, 9, 70−72.
Leppik, Lea (2018). Etalonid Tartu ülikooli muuseumis. Horisont, 2, 11−11.
Leppik, Lea (2018). National Science Museum in McWorld. In: Marlen Mouliou, Sébastien Soubiran, Soia Talas, Roland Wittje (Ed.). Turning Ιnside Οut European University Heritage: Collections, Audiences, Stakeholders. PROCEEDINGS OF THE 16TH ANNUAL MEETING OF THE UNIVERSEUM EUROPEAN ACADEMIC HERITAGE NETWORK (37−44). Athens: National and Kapodistrian University of Athens Press.
Leppik, Lea (2018). University of Tartu Professor in the University Landscape (in the First Third of the 19th Century). In: Asmer, Kadri; Maiste, Juhan (Ed.). In Search of the University Landscape. The Age of the Enlightenement (217−236). University of Tartu.
Leppik, Lea (2018). University of Tartu Professor in the University Landscape (in the First Third of the 19th Century). Baltic Journal of Art History, 2 (16), 31−48. DOI: 10.12697/BJAH.2018.16.03.
Leppik, Lea (2017). Tartu tähetorni pöördkuppel - mälestusmärk professor Parroti mehaanikutalendile. Horisont, 6, 8−9.
Tamm, Kait; Koovit, Kaija-Liisa; Leppik, Lea (2017). Historiae scientiarum Baltica 2017 abstracts of the XXVIII International Baltic Conference on the History of Science : [May 18-20, 2017, Tartu, Estonia]. 1−56.
Maiste, Juhan; Ormisson-Lahe, Anu; Raisma, Mariann (2017). Johann Wilhelm Krause 1757-1828. Tartu ülikooli ansambel valgustusajastul. The University of Tartu Ensemble in the Age of Enlightenment. Tartu: Tartu Ülikool.
Anderson, Jaanika; Oras Ester (2018). Interdisciplinary research of Egyptian mummies. - XIX Universeum Network Meeting. Working Together: Partnerships, Co-creation, Co-curation. 13-15 June 2018, The Hunterian, University of Glasgow, Scotland.
Anderson, Jaanika; Lotman, Maria-Kristiina (2018). Intrasemiotic translation in the emulations of ancient art (On the example of the collections of the University of Tartu Art Museum). Semiotica, 222, 1−24.10.1515/sem-2016-0118.
Anderson, Jaanika (2018). Akadeemiline pärand jutustab ülikooli lugu. Universitas Tartuensis, 10, 42−43.
Anderson, Jaanika (2018). Tartu Ülikooli raamatukogule tellitud kipsvalandid Tartu Ülikooli muuseumi kogus. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 46, 152−168.
Anderson, Jaanika (2018). Pühapäeval tähistatakse akadeemilise pärandi päeva. Novaator | ERR.
Anderson, Jaanika (2018). Antiigihõnguline oaas keset Tartu linna. Esimene Eesti muuseumile kavandatud interjöör - Pompei stiilis seinamaalingud Tartu Ülikooli kunstimuusuemis. Pööning, 4, 59−61.
Anderson, Jaanika (2018). Problems and Challenges with Exhibiting Donated Mummies. University Museums and Collections Journal, 10, 95−102.
Tiideberg, Kristiina (2018). Kuidas jõudis haruldane Araabia taevagloobus Tartu Ülikooli kogudesse? Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 46, 132−140.
Arus, Anne (2018). CONSERVATION OF 19TH CENTURY BOTANICAL TEACHING AIDS AT THE UNIVERSITY OF TARTU. Renovatum, 15.
Vint, Tiina (2017). Anatoomiline teater on avatud. Muinsuskaitse aastaraamat, 38−40.
Juhan Maiste, Anu Ormisson-Lahe (2017). Johann Wilhelm Krause. Tartu Ülikooli ansambel valgustusajastul. Tartu: Tartu Ülikool.
Tinn, Kadri (2017). Kuidas udukogudest galaktikad said. Imeline Ajalugu, 2, 68−71.
Tinn, Kadri (2015). Struve kaarel täitub UNESCO maailmapärandi nimekirjas kümnes aasta. Novaator | ERR.
Tinn, Kadri (2011). Esimese Linnutee-välise supernoova avastamine. Tartu Tähetorni Kalender, 59−62.
Laidla, Janet (2017). Ajalookirjutust mõjutanud tegurid varauusaegsel eesti-, Liivi- ja Kuramaal. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laidla, Janet (2017). Muuseumipärl: Teleskoop, millega avastati Uraan. Horisont, 1, 19−19.
Laidla, Janet (2017). Muistse eestlase taevapilt. Imeline Ajalugu, 4, 78−81.
Asmer, Kadri; Maiste, Juhan (2018). In Search of the University Landscape. Baltic Journal of Art History, 15, 5−14.10.12697/BJAH.2018.15.01.
Mänd, Anu; Raisma, Mariann (2018). Altarid Tartu toomkirikus. Raisma, Mariann; Andreson, Krista (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum (113). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Raisma, Mariann (2018). TOUCH OF THE UNIVERSITY SPIRIT. How to create the inclusive and meaningful exhibition about the university history? In: Audacious Ideas: University Museums and Collections as Change-Agents for a Better World (20).Audacious Ideas: University Museums and Collections as Change-Agents for a Better World, Miami, 21.-24.06.2018. Miami.
Lõbu, Terje; Raisma, Mariann (2018). Mälestusi aastatest 1982-1997. Koostajad Terje Lõbu, Mariann Raisma. - Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. Raisma, Mariann (Toim.). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum. (286−301). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Sahk, Ingrid (2018). Franz Gerhard von Kügelgeni Georg Friedrich Parroti portree – ühe maali leidmis- ja rännakulugu. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, XLVI, 141−151.
Raisma, Mariann; Lõbu, Terje (2018). Mälestused 1982-1997. Lepp, Anu; Raisma, Mariann; Andreson, Krista (_EditorsAbbr). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum (286−301). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Raisma, Mariann; Pärtelpoeg, Ago (2018). Mälestused 1806-1981. Lepp, Anu; Raisma, Mariann; Andreson, Krista (_EditorsAbbr). Tartu toomkirik. Katedraal. Raamatukogu. Muuseum (246−261). Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Hõrak, Peeter; Valge, Markus (2016). Old-for-grade girls reproduce but do not mature early: Simply a mechanistic link between educational progress and pace of life? Intelligence, 57, 41−47.10.1016/j.intell.2016.04.004.
Hõrak, P; Valge, M. (2015). Father’s death does not affect growth and maturation but hinders reproduction: evidence from adolescent girls in post-war Estonia. Biology Letters, 11 (12), 1−6. DOI: 10.1098/rsbl.2015.0752.
Hõrak, Peeter; Valge, Markus (2015). Why did children grow so well at hard times? The ultimate importance of pathogen control during puberty. Evolution Medicine and Public Health, 1, 167−178.10.1093/emph/eov017.
Anderson, Jaanika; Sahk, Ingrid; Tiideberg, Kristiina (2018). Tartu Ülikooli kunstimuuseum 215: teostatud ja teostamata ruumiplaanid. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 4, 139−148.
Sahk, Ingrid (2018). PORTRAIT OF GEORG FRIEDRICH PARROT—LOST, FOUND AND RE-INTERPRETED. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 6 (2). DOI: 10.11590/abhps.
Koovit, Kaija-Liisa (2018). The value of case reports in studying the cultural history of medicine. <i>Beyond the museum walls. Medical collections and medical museums in the 21st Century: The 19th European Association of Museums of the History of Medical Sciences biennal Congress, Barcelona (Spain).</i> Ed. Zarzoso, Alfons. INSTITUT D&#39;ESTUDIS CATALANS: Institut d&#39;Estudis Catalans, 99−102.
Leppik, Lea (2018). Ernst Öpiku kompuuter-tüdrukud Tartu tähetornis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 46, 102−117.
Leppik, Lea (2018). Observatory of Tartu/Dorpat as the leading observatory in Russia. In: Gudrun Wolfschmidt (Ed.). Astronomie im Ostseeraum. Astronomy in the Baltic (267−300). Hamburg: tredition. (Nuncius Hamburgensis. Beiträge zur Geschichte der Naturwissenschaften; 38).
Leppik, Lea (2018). Parrot&#39;s Laboratory in the Borderland. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 6 (2), 66−84.10.11590/abhps.2018.2.04.
Leppik, Lea (2018). Observatory of Dorpat/Tartu as the leading observatory in Russian Empire. In: Gudrun Wolfschmidt (Ed.). Astronomie im Ostseeraum. Astronomy in the Baltic (266−299). Hamburg: Tredition. (Nuncius Hamburgensis. Beiträge zur Geschichte der Naturwissenschaften).
Saari, Peeter; Voolaid, Henn; Kepler, Kalle; Vain, Arved; Vedru, Jüri; Jagomägi, Kersti; Raamat, Rein; Talts, Jaak; Müürsepp, Peeter; Mikelsaar, Raik-Hiio; Leppik, Lea; Sisask, Sirje; Tiideberg, Kristiina; Sahk, Ingrid; Anderson, Jaanika; Raisma, Mariann (2018). Reaal- ja loodusteadused rahvusülikoolis. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Anderson, Jaanika (2019). The Use of the University of Tartu Art Museum Collection in Teaching between 1803 and 1918. History of Education: Journal of the History of Education Society, 1−16.10.1080/0046760X.2019.1615560.
Rae, Anu; Stadnichenko, Yaroslav (2019). Treatment of the 1897 Puka Train Accident Victims at the University of Tartu Hospital. <i>ABSTRACTS HISTORIA SCIENTIARUM BALTICA 2019: 19–21 September 2019 Vilnius, Leedu.</i> Ed. Kondratas, Ramūnas. Vilnius, Leedu: Vilnius University, 59−60.
Ormisson-Lahe, Anu; Tiideberg, Kristiina (2019). Carl Julius Senff (1804–1832) als Architekt und Grafiker. Ergänzungen zur Baugeschichte der Universität zu Tartu (Dorpat). Baltic Journal of Art History, 18, 231−248. DOI: 10.12697/BJAH.2019.18.07.
Lõbu, Terje (2019). Enesekeskne lektor Willy Ernst Peters. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 149−156.
Tohvri, E. (2019). Georges Frédéric Parrot. Tartu keiserliku ülikooli esimene rektor. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus.
Tohvri, E. (2018). Georges Frédéric Parrot&#39; visioon valgustusajastu ülikooli uuest struktuurist Tartu ülikoolis 19. sajandi alguses. Rahvusarhiivi Toimetised =Acta et Commentationes Archivi Nationalis Estoniae, 2, 227−260.
Tohvri, E. (2018). Georges Frédéric Parrot and His Friendship with Two Great Men—The French Scientist Georges Cuvier and Emperor Alexander I of Russia. Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum, 6 (2), 5−30.10.11590/abhps.2018.2.01.
Tohvri, E. (2018). Valgustusajastu uue ülikooli idee – “Akadeemiline küla” – Thomas Jeffersoni poolt kavandatud Virginia ülikooli kontseptuaalne seos Tartu ülikooliga 19. sajandi alguses. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 4, 64−91.
Laidla, Janet; Kikkas, Toivo (2019). Akadeemiline vabariik. Tartu Ülikooli üliõpilaskond läbi aja. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Koovit, Kaija-Liisa; Vint, Tiina (2018). University of Tartu medical records. University Museums and Collections Journal, 10, 91−94.
Sisask, Sirje (2018). Üliõpilaste valmistatud mikroskoobipreparaatide komplektid Tartu Ülikooli muuseumis. Lea Leppik, Sirje Toomla (_EditorsAbbr). REAAL- JA LOODUSTEADUSED RAHVUSÜLIKOOLIS (119−131). Tartu: OÜ Intelligent Design. (XLVI).
Tiideberg, Kristiina; Teemus, Moonika (2018). Baltisaksa ja vanagraafika kaardistamisest Eesti mittekunstimuuseumides 2016.–2017. aastal. Muuseum : Eesti Muuseumiühingu ajakiri, 40 (1), 38−40.
Sahk, Ingrid; Teemus,Moonika (2019). Ars academica. Tartu Ülikooli 100 kunstiteost. Tartu: Tartu Ülikooli muuseum.
Mölder; Holger; Sazonov, Vladimir; Espak, Peeter (2019). Cultural Crossroads in the Middle East – Historical, Cultural and Political Legacy of Intercultural Dialogue and Conflict from Ancient Near East to Present Days. Tartu: University of Tartu Press.
Espak, Peeter; Sazonov, Vladimir (2019). Slave Buying His Own Freedom in Assyria. Nouvelles Assyriologiques Bréves et Utilitaires (NABU), 1, 43−45.
Projektid (10)
Projekt
HLK05-10 "TÜ Ajaloo Muuseumi XIX sajandi loodusteaduslike kollektsioonide säilitamine ja teaduslik kirjeldamine. (1.01.2005−31.12.2006)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK08-10 "TÜ ajaloo muuseumi teadusajaloolise kogu andmebaasistamine ja hooldamine (1.01.2008−31.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK07-6 "II ETAPP projektile TÜ AJALOO MUUSEUMI 19. SAJANDI LOODUSTEADUSLIKE KOLLEKTSIOONIDE SÄILITAMINE JA TEADUSLIK KIRJELDAMINE (1.01.2007−23.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
HLK07-12 "TÜ ajaloo muuseumi fotokogu digiteerimine ja andmebaasistamine (1.01.2007−23.12.2008)", Leili Kriis, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu Ülikooli Muuseumid.
SF0180040s08 "Ideede ja teooriate levik ja retseptsioon Baltimaades Rootsi ja Vene võimuperioodil (17. saj. -20. saj. algus) (1.01.2008−31.12.2013)", Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
EKKM14-390 ""Tartu Ülikooli ajaloo küsimuste" kui Eesti ainsa ülikooli- ja teadusajaloole pühendatud sariväljaande nähtavuse suurendamine ja järjepidevuse tagamine (1.01.2014−31.12.2018)", Lea Leppik, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli muuseum.
ETF7554 "Raadi mõis ja Liphartite kunstikogu (1.01.2008−31.12.2011)", Juhan Maiste, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9362 "Georges Frédéric Parrot`ja Thomas Jeffersoni poolt rakendatud valgustusajastu haridusideed ning nende tõlgendusvõimalused 21. sajandi hariduses (1.01.2012−31.12.2015)", Epi Tohvri, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tartu Kolledž.
PHVAJ "Ülikooli maastik valgustusajastu valguses (1.09.2015−30.11.2019)", Juhan Maiste, Mariann Raisma, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Ajaloo ja arheoloogia instituut, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
IUT20-1 "Eesti kirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas (1.01.2014−31.12.2019)", Jüri Talvet, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut.
Tartu Ülikooli muuseum on järginud oma tegevuses põhimõtet: koguda, hoida ja tutvustada meie teadusajaloo allikaid ja teadusliku mõtte arengulugu ja kollektsioonide tähtsust teadus- ja õppetegevuses. Tartu Ülikooli muuseumi kogud on osa Eesti kultuuriloolisest rahvuskollektsioonist, vt. www.teaduskogud.org. TÜ muuseumi kogus, mis koosneb endise TÜ ajaloomuuseumi ja kunstimuuseumi kogudest, kus on seisuga 31.10.2017 kokku 110932 museaali. TÜ teadusajalooline pärand omab rahvusvahelist tähtsust. Muuseumi kogud on kajastatud rahvusvahelise muuseumiühingu ICOM ülikoolimuuseumide ja akadeemiliste kollektsioonide alakomitee UMAC andmebaasis ja International Association for the Conservation and the Promotion of Plaster Cast Collections andmebaasis. TÜ muuseumi kultuurilooline kogu peegeldab euroopaliku ülikooliteaduse arengut Eestis, millel tänaseks on järjepidevust kogunenud juba üle kahe sajandi. Muuseumi kogu võib jagada ajalooliseks esemekoguks, kus on nt teadusinstrumendid, teadus- ja õppekollektsioonid ning arhiivkoguks ja fotokoguks. Kollektsiooni üheks väärtuslikemaks osaks võib pidada teadusinstrumente, mida Eestis keegi teine ei kogu. Eriti püütakse säilitada kohapeal Tartus ja Eestis valmistatut. Esemetest on rahvusvahelise väärtusega ja kuulub maailmakultuuri pärandisse Tartu tähetorni vanem instrumentaarium (suur Fraunhoferi refraktor, araabia taevagloobus, Herscheli, Dollondi, Reichenbachi instrumendid – kõik konstruktorid on maailmanimed ja nende tehtud instrumente on säilinud vaid vähesel määral), samuti füüsika ja keemia instituutide 19. sajandi aparatuur ning laborite sisseseaded.Kohapeal väljatöötatud teadusaparatuur ja -saavutused ning neid saatvate teaduslike ideede mõistmine on muuseumi kogumistegevuse prioriteete. Arhiivkogu haruldane osa Eesti kontekstis on Sisehaiguste kliiniku haiguslugude kollektsioon (aastatest 1847-1966)oma terviklikkuses ja suuruses, andes hea ülevaate eestlaste haigustest. Sisehaiguste kliiniku haiguslugude rahvusvaheline väärtus on informatsiooni mitmekesisus ja võimalus näha muutuseid meditsiinis läbi 120 aasta. Teise suure osa ja rahvusvaheliselt olulise osa moodustavad kunstimuuseumi valduses olevad valandikogud, mis on olnud olulisel kohal TÜ kui valgustusaja ülikooli kujunemises ning tänapäeval pakuvad retseptsiooni- ja uurimismaterjali erinevatele teadusharudele. Viimasel dekaadil on kasvanud uurijate huvi märkimisväärselt erinevate valandikogude vastu. Olulise osa kunstiteaduse ja kollektsiooneerimise seisukohast moodustab Lääne-Euroopa vanagraafikakogu, mis on üks kolmest sellelaadsetest kogudest Eestis. Selles on näiteid nii 15.-18. sajandist (Dürer, P. Breughel, Ostade jt) kui ka kunsti- ja kollektsioneerimisajaloo seisukohalt olulisi tehnikaid (varane lito, fotogravüür) ja sarju 19. sajandist. Kogule lisab väärtust varasem kuuluvus ühele kollektsionäärile (K. E. von Liphart). Kogu iseloomustab interdistsiplinaarsus. Kollektsioonid on Eestis ainulaadsed ega dubleeri teiste asutuste kogusid. Kogude järjepideva ja süsteemse kättesaadavaks tegemise tulemusena, on kasvanud märkimisväärselt kogude teaduskasutus. Andmebaasidesse sisestatud andmed on kättesaadavad kõikidele. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) sisestatud kirjete ja kujutiste näol on tegemist avaandmetega.
The University of Tartu Museum’s mission is to collect, preserve and highlight the sources of our science history and the development of scientific thought as well as the importance of collections in research and education. The University of Tartu Museum collections are part of the Estonian cultural-historic national collection, see www.teaduskogud.org. As at 31 October 2017, the University of Tartu Museum collection, which comprises of the collections of the former University of Tartu History Museum and Art Museum, includes 110,932 objects. The scientific-historical heritage of the UT Museum is internationally significant. The Museum’s collections have been recorded in the databases of the International Committee for University Museums and Collections (UMAC) operating within the International Council of Museums (ICOM) and the International Association for the Conservation and the Promotion of Plaster Cast Collections. The cultural history collection of the UT Museum reflects the advancement of European university research in Estonia, which has been performed here for more than two centuries. The Museum’s collection can be divided into a collection of historical objects—that includes scientific instruments, scientific and educational collections—, archival collection and photo collection. The selection of scientific instruments is unique in Estonia and can be regarded as one of the most valuable parts of the collection. Special attention is paid to preserving pieces constructed in Tartu and Estonia in general. The objects that are of international value and a part of world heritage include the instruments of the Old Observatory (the great Fraunhofer Refractor, the Arabic celestial globe, the instruments of Herschel, Dollond and Reichenbach—all constructed by world-renowned scientists whose equipment is rare in the world today) and the 19th century apparatuses and laboratory equipment of the Faculties of Physics and Chemistry. One of the priorities of the Museum is to collect locally constructed scientific equipment and record domestic achievements as well as gain an understanding of the accompanying scientific ideas. The unique part of the archive collection, especially in the Estonian contexts due its scope and scale, are the Internal Medicine Clinics case histories (1847-1966) which provide a good overview of Estonian patients and their diseases. The international value of the collection stems from its diverse information and the possibility to see the changing face of medicine over the course of a 120 years. Another great and internationally significant part of the collection includes the plaster cast collections at the University of Tartu Art Museum, which have played an important role in the University of Tartu’s development into a university of the Age of Enlightenment and which nowadays offer reception and research material for various fields of study. The research interest in different plaster cast collections has increased considerably in the last decade. The collection of old Western European prints, one of three of its kind in Estonia, is valuable from the perspective of art history and collection. The collection includes pieces dating from the 15th to the 18th century (Dürer, P. Breughel, Ostade et al.) as well as examples of techniques relevant to art and collection history (early lithography, photoengraving) and print series from the 19th century. The fact that the collection belonged to an art collector (K. E. von Liphart) makes it even more valuable. The collection is characterised by interdisciplinarity. The collections are unique in Estonia and do not duplicate the collections of other institutions. The use of the collections in research has grown significantly as a result of constant and systematic work on ensuring their accessibility. The information inserted into databases is available to everyone. The records and images in the Estonian Museums Public Portal (MuIS) are open data.
Alamkogud (18)
NimiNimi inglise keeles
Ajalooline meditsiinikoguHistorical medical collection
ArhiivkoguArchive collection
Ajalooline füüsika-keemia kogu Historical physics-chemistry collection
KunstikoguArt collection
Ajalooline esemekoguHistorical collection
Ajalooline astronoomia-matemaatika koguAstronomy-Mathematics collection
FotokoguPhoto collection
Kultuurilooline koguCollection of cultural history
Antiikoriginaalide koguCollection antiquities
Gemmivalandite koguCollection on gem casts
GraafikakoguCollection of engravings
IkoonikoguCollection of icons
Joonistuste koguCollection of drawings
MaalikoguCollection of paintings
NumismaatikakoguCollection of numismatics
Mündivalandite koguCollection of coin casts
TarbekunstikoguCollection of applied arts
Medalivalandite koguCast collections of medals
Säilikud (16)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
esemed22628säilitusühikEsemeliste kogude hulka on arvatud ülikoolis õpetatud ja uuritud erialadele iseloomulikke esemetekogusid 19. sajandi algusest tänapäevani ning ülikooli ajaloo ja kultuuriloo seisukohast väärtuslikke esemeid. Ajalooline kogu jaguneb järgmisteks alakogudeks: 1.Füüsika-keemia kogu sisaldab füüsika ja keemia instituutides kasutatud aparatuuri, eksperimentaalriistu ja laboriseadmeid alates esimese füüsikaprofessori Georg Friedrich Parroti (19. saj algus) soetatud füüsikariistadest, keemiaprofessor Carl Schmidti anorgaaniliste ainete ja mineraalide kollektsioonidest ning laboriseadmetest (põletid, kaalud, termomeetrid-areomeetrid, klaas- ja portselannõud)Tartu Ülikoolis läbi aegade välja töötatud ja valmistatud teadusaparatuurini. 2.Meditsiini-loodusteaduste kogu sisaldab sisaldab meditsiinis ja loodusteadustes kasutatud aparaate, seadmeid ning vahendeid (diagnostikaseadmed, kirurgiariistad, hambaravikabineti sisustus, ravimite valmistamise seadmed, füsioloogia eksperimentaalriistad, antropoloogia uurimisseadmedjm). Kogus on üle maailma kogutud materjalide põhjal koostatud õppe- ja teaduskollektsioone (professor Johann v. Erdmanni farmakoloogiline ravimtaimede kollektsioon (1836), farmaatsiaprofessor Georg Dragendorffi koostatud droogide, kiinapuu koorte, vaikude ja mikroskoobipreparaatide kollektsioonid (1860–80), rikkalikus valikus meditsiini õppevahendeid, loodusteaduslike erialade (botaanika, zooloogia, geograafia) õppe- ja töövahendeid (vee- ja mullastikuproovide võtmise seadmed, droogide kuivatamise ja hoiustamise vahendid), geodeetilisi instrumente (nivelliirid, alidaadid)). 3.Astronoomia-matemaatika kogu sisaldab Tartu tähetorni aparatuuri alates 19. sajandi algusest kuni 1960. aastateni.instrumentaariumi kuulsaim ese on omaaegne maailma suurim Fraunhoferi läätsteleskoop (1824), millega F. W. Struvel õnnestus ühe esimesena maailmas mõõta teise tähe (Veega) kaugus Maast. Väärtuslik on Reichenbach-Erteli meridiaanring (1822) tähtede positsioonide mõõtmiseks, mille abil tehtud tähtsaimaks tööks oli osalus Bonni tähekataloogi koostamisel. Kogus leidub Struve kaare mõõtmiseks kasutatud geodeetilisi instrumente. 20. sajandil täienes kogu Carl Zeissi firmas valmistatud teleskoobi (1911) ning mitmete kohapeal töötanud meistrite instrumentidega. Matemaatika osa ilmestavad arvutamise vahendid läbi aegade (aritmomeetrid, arvutusmasinad, lükatid, arvutid jm) ning mitmesugused õppevahendid (matemaatilised mudelid, geomeetrilised kujundid). The object collections include collections related to the University’s fields of study from the beginning of 19th century to the present day and items that are valuable from the perspective of the University’s as well as cultural history. The historical collection is divided into the following sub-collections: 1. Physics-chemistry collection contains apparatuses, experiment instruments and laboratory equipment used in the Faculties of Physics and Chemistry dating all the way back to the physics equipment purchased by the first physics professor Georg Friedrich Parrot (beginning of the 19th century), chemistry professor Carl Schmidt’s collection of inorganic compounds and minerals and laboratory equipment (burners, scales, thermometers-areometers, glassware and porcelain) and apparatuses developed and constructed in the University of Tartu through the ages. 2. Medical and natural science collection includes apparatuses, equipment and instruments used in medicine and natural sciences (diagnostics equipment, surgical tools, dental instruments, medicine making machines, experimental physiology instruments, anthropological equipment, etc.). The collection includes teaching and scientific collections compiled on the basis of material gathered from all over the world (Professor Johann v. Erdmann’s pharmaceutical herb collection (1836), Professor of Pharmacy Georg Dagendorff’s collection of drugs, cinchona bark, resin and microscope slides (1860–80), a vast variety of medical teaching aids, natural science (botany, zoology, geography) equipment (water and soil sample kits, drug drying and preservation devices), geodetic instruments (optical levels, theodolites). 3. Astronomy-mathematics collection consists of the Old Observatory’s apparatuses from the early 19th century to the 1960s. The collection’s most famous object is the Fraunhofer refractor telescope (1824), once the largest in the world, which was used by F. W. Struve who was one of the first people in the world to measure the distance between the Earth and a star (Vega). Another valuable item is the Reichenbach-Ertel meridian circle (1822) used to determine the position of stars, which was notably used for compiling the Bonn star catalogue. The collection includes geodetic instruments and other objects used for measuring the Struve Geodetic Arc. In the 20th century, the collection was expanded with a Carl Zeiss refractor telescope (1911) and several instruments made by local experts. The mathematics part of the collection contains calculation devices through the ages (arithmometers, calculators, slide rules, computers, etc.) and various teaching aids (mathematical models, geometric shapes).
trükised22504säilitusühikTrükised moodustavad ühe osa arhiivkogust. Siia kuuluvad õpikud, teadusajaloolised kirjutised (monograafiad, üksikuurimused artiklite ja separaatidena), teadusaparatuuri valmistanud firmade tootekataloogid. A part of the archive collection is reserved for printed material. This includes textbooks, scientific writings (monographs, separate or article-based case studies), product catalogues of science equipment companies.
antiikoriginaal150säilitusühikTartu Ülikooli kunstimuuseumi antiikoriginaalide kogu sisaldab erinevast materjalist Antiik-Kreeka ja -Rooma esemeid: savilampe, klaas- ja savinõusid, nii mustalakilisi kui punasefiguurilisi vaase, mosaiigitükke ja keraamikakilde. Lisaks on kogus kiilkirjatahvlid Sumerist ja Assüüriast ning Vana-Egiptuse muumiaid. The University of Tartu Art Museum’s collection of antique originals contains Ancient Greek and Roman artefacts of different materials: clay lamps, glass- and earthenware, both black- and red-figure vases, pieces of mosaic and ceramics. The collection also features cuneiform tablets from Sumer and Assyria as well as Ancient Egyptian mummies.
fotod17415säilitusühikFotokogu koosneb Tartu ülikooli kunstimuuseumi ja endise ajaloomuuseumi fotokogust. 19. sajandi II poolel levinud fototehnikates tööd, erinevad motiivid (kunstireprod, arhitektuuri- ja linnavaated, maastiku- ja arhitektuurivaaed Vahemere-äärsetest piirkondadest, 19. sajandi Euroopa muuseumidest ja reproduktsioonid kunstiteostest, TÜ õppejõudude portreed, baltisaksa fotograafide tööd). Kogu peegeldab 19. saj teise poole kiiret fotograafia arengut. Fotokogu sisaldab ka TÜ tegevust ja isikuid ning Eesti haridus- ja kultuurilugu kajastavaid materjale. Eesti kontekstis unikaalne ning rahvusvaheliselt oluline on muuseumi teadusfotograafia kogu: Tartu Ülikooli kirurgiakliiniku ja Tartu meditsiinikliiniku patsientide haiguspiltide ülesvõtted (1860–1924) ning antropoloogiateemaline klaasnegatiivide kogu Balti provintsidest pärit meessoost isikute ülesvõtetega 19.–20. sajandi vahetusest. Eelviimasest sajandivahetusest (1896–1901) pärinevad stereonegatiivid klaasil Tartu ja lähiümbruse vaadetega ning Peterburi ja Venemaa äärealade revolutsioonieelsed vaated (botaanik Sukatšovi ning meedik Jaan Ruga kogud). Ülikoolielu 20. sajandi kroonikavõtted kajastuvad fotograaf Elmar Kaldi (1898–1969) ning Tartu Ülikooli kino- ja fotolaboratooriumi (1948–1998, fotograaf Eduard Sakk jt) negatiivide kogudes. Digifotode teemadeks on muutused ülikooli hoonestuses (vanad ja uued õppehooned, renoveerimised, sisseseade vahetused), ülikoolielu sündmuste ja muuseumi tegevuste kajastused. The photo collection comprises the photo collections of the University of Tartu Art Museum and the former History Museum and includes images produced using techniques that were popular in the second half of the 19th century, various motifs (art reproductions, architectural and city views, landscapes and architectural views of the Mediterranean region, 19th century museums and reproductions of artworks, portraits of UT lecturers, works of Baltic German photographers). The collection reflects the rapid development of photography in the second half of the 19th century. Additionally, the photo collection features depictions of the activities and persons affiliated with the University of Tartu and materials on the history of education and culture in Estonia. The Museum’s science photography collection is unique in Estonia and can be said to be of international importance, containing photos of patients’ illnesses from the University of Tartu Surgery Clinic and Medical Clinic (1860–1924) and a collection of anthropologically significant glass negatives of men of the Baltic provinces dating from the turn of the 19th and 20th centuries. The glass stereo negatives of Tartu and its surroundings as well as the pre-revolutionary views of St Petersburg and remote Russian regions (the collections of botanist Sukachev and medic Jaan Ruga) date from the turn of the penultimate century (1896–1901). The negative collections of photographer Elmar Kald (1898–1969) and the University of Tartu Cinema and Photo Laboratory (1948–1998, photographer Eduard Sakk et al.) provide a chronicle of 20th century university life. The digital photos depict changes in the University buildings (old and new study facilities, renovations, changes in interior), events and the Museum’s activities.
gemmivalandid18823säilitusühikKogu sisaldab valandeid Euroopa muuseumides ja erakogudes asuvatest antiiksetest ja uusaegsetest gemmide järgi tehtud valanditest. Gemmid ehk lõigatud pildiga vääris- ja poolvääriskivid olid antiikajal kasutuses nii pitsatite, ehtekivide kui ka ilupiltidena. Renessansiajal hakati neid kollektsioneerima tänu väärtuslikule materjalile ja ilusale pildile. 18. ja 19. sajandil hakati gemme lähemalt uurima, neid süstematiseeriti kogudeks, publitseeriti katalooge ning reprodutseeriti rikkaliku ja väärtusliku pildimaterjali tõttu nii kipsist, väävelmassist valandite kui ka pitsatlakist jäljenditena. Gemmivalandite kogu sisaldab 19. sajandil Tartu Ülikoolile õppetööks ostetud kollektsioone ja kunstimuuseumi esimese direktori J. K. Morgensterni erakasutuses olnud kollektsioonide pärandit. 2016. aastal täienes kogu 1750 gemmivalandiga, mis anti üle Eesti Kunstimuuseumist, et tagada nende kättesaadavaks tegemine ja teaduskasutusse võtmine. TÜ gemmivalandite kollektsioon on väga hea säilivuse eksemplaarsuse tõttu saanud viimastel aastatel palju tähelepanu, kuna paljud originaalgemmid on kadunud/hävinud ning valandikogude seisukord pole kõikjal nii hea kui Tartus. Valandikogu näol on tegemist hindamatu pildimaterjaliga antiikaja ja selle retseptsiooni kohta.The collection includes plaster cast copies of antique and modern engraved gems found in European museums and private collections. In the antiquity, engraved gems were used in jewellery, as seals and decorative art. In the Renaissance period, they became collectibles due to their valuable material and beautiful images. The 18th and 19th century saw the beginning of a closer study: gems were arranged into systematic collections, featured in catalogues and reproduced by means of plaster, sulphur and sealing wax casting. The collection of gem casts includes the collections purchased in the 19th century for the University of Tartu for educational purposes and the private collections of the Art Museum’s first head J. K. Morgenstern. 1,750 gem casts from the Art Museum of Estonia were added to the collection to ensure their accessibility and use in research in 2016. The UT collection of gem casts has received much attention in the recent years thanks to its exemplary condition, since many original gems have been lost or destroyed and the condition of other gem cast collections is not as good as Tartu’s. The gem cast collection provides priceless visual material about the antiquity and its reception.
graafika7666säilitusühikGraafikakogu kuulub Eesti kolme suurema ja väärtuslikuma vanagraafika kogu hulka. Väärtuslikum osa on pärit Raadi mõisa Liphartite kunstikollektsioonist, mis jõudis ülikooli 1920. aastatel. Liphartite kogu peegeldab hästi 19. sajandi kunstikogumise põhimõtteid, sisaldades nii vanagraafikat kui ka 19. sajandi reprodutseerivaid sarju. Kogu põhiosa moodustab Lääne-Euroopa vanagraafika 15.–19. sajandist. Selles leidub väärikaid lehti Euroopa eri koolkondade ja ajastute meistritelt (A. Dürer, Pollaiuolo, Ugo da Carpi, A. van Ostade, W. Hogarth jt), aga ka jaapani vanema puulõike näiteid. Lääne-Euroopa graafika kõrval sisaldab kogu väikese valiku baltisaksa (K. A. Senff, K. J. Senff, Fr. L. Maydell, G. Fr. Schlater, L. Höflinger jt) ja valdavalt Teise maailmasõja järgsest perioodist pärinevat eesti graafikat. The graphics collection is one of the three largest and most prized collections of old prints in Estonia. The most valuable part originates from the Raadi manor’s Liphart art collection, which reached the University in the 1920s. The Liphart collection is an excellent example of 19th century art collection principles, containing both old graphic art as well as 19th century reproductions. The core of the collection consists of old Western European graphic prints from the 15th–19th century. This features venerable prints by masters from different European schools and ages (A. Dürer, Pollaiuolo, Ugo da Carpi, A. van Ostade, W. Hogarth et al.) as well as examples of older Japanese woodblock prints. In addition to Western European graphic art, the collection also includes a small selection of Baltic German (K. A. Senff, K. J. Senff, Fr. L. Maydell, G. Fr. Schlater, L. Höflinger et al.) and Estonian graphic art, dating mainly from the post-World War II period.
ikoonid228säilitusühikIkoonikogu kujunes 1970.–1980. aastatel riiklikest annetustest. Kogu sisaldab ikoone 18. sajandist kuni 20. sajandi alguseni ja peegeldab vene hilise ikoonimaali tüüpilisemaid ilminguid: vanu meistreid matkiv kaanonitruudus, lihtsakoeline talupoeglik laad, suurlinnade kõrgetasemeliste töökodade tööd ja Lääne-Euroopa kunstistiilide mõjutused. Kogus on väiksemamõõdulised kodudes kasutusel olnud puitikoonid ja sõdurite ikoonid, samuti metallist teekonnaikoonid ning mõned käsiristid.The icon collection was formed owing to state donations in the 1970–1980s. The collection consists of iconography from the 18th century to the beginning of the 20th century and reflects the most typical characteristics of late Russian iconography: faithfulness to the canon reminiscent of old masters, simple rustic style, the high-quality works by big city workshops and influences of Western European art. The collection contains small wooden icons used in homes and soldier icons as well as metal travel icons and some holding crosses.
joonistused552säilitusühikJoonistuste kogu vanemad tööd on pärit Raadi mõisnike Liphartite kogust. Kogus on on saksa (J. Schnorr von Carolsfeld, J. Koch, A. L. Richter jt), inglise (W. J. Ottley), baltisaksa (E. von Liphart, J. Hagen-Schwarz), Madalmaade, jaapani jm joonistusi ning kolm illumineeritud pärgamendifragmenti. Teiseks suuremaks tulmeallikaks on 1923. aastal haridusministeeriumi poolt üle antud Ernst Jürgenson-Vakseli kogu, mis sisaldab 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse vene joonistusi. Väikesearvulise eesti joonistuste kogu põhiosa moodustavad 2010. aastal muuseumile annetatud karikatuurid ülikooli õppejõududest (autorid H. Valk, U. Nemvalts, A. Juhanson, E. Reier, J. Kuusik). The older works in the collection of drawings originate from the Raadi manor’s Liphart collection. The collection includes German (J. Schnorr von Carolsfeld, J. Koch, A. L. Richter et al.), English (W. J. Ottley), Baltic German (E. von Liphart, J. Hagen-Schwarz), Netherlandish, Japanese and other drawings and three illuminated parchment fragments. The second greatest source of works was the Ernst Jürgenson-Vaksel collection given to the Museum by the Ministry of Education in 1923, which contains Russian drawings dating from the end of the 19th and the beginning of the 20th century. The main part of the small collection of Estonian drawings consists of caricatures of university professors (by H. Valk, U. Nemvalts, A. Juhanson, E. Reier, J. Kuusik) donated to the museum in 2010.
maalid290säilitusühikKogu suurema osa moodustab peamiselt Eesti kunstnike nõukogude perioodi looming, mille Eesti Kunstifond annetas muuseumile aastatel 1976–1984. Lisaks on kogus Tartu Ülikoolile kingitud teosed. Siin on Edgar Valteri, Alo Hoidre, Jüri Kase, Lola Liivat-Makarova, Kristiina Kaasiku, Enn Põldroosi, Rein Metsa, Ilmar Malini, Ludmilla Siimu, Malle Leisi, Ants Viidalepa, Enn Tegova, Rein Tammiku, Jüri Arraku, Jaan Elkeni ja teiste töid. Kuigi kogu on mõneti juhuslikku laadi, kuna on kujunenud sihipäratu kogumistöö tulemusena, pakub see kuraatoritele ja uurijatele põnevaid näited kunstnike loomingust. Mõningal määral sisaldab kogu ka 19. sajandi maalikunsti, sh ülikooli esimese rektori G. Fr. Parrot`portree. Maalikogu on suure kasutusega teaduskogu. Most of the collection consists of the works of Estonian artists of the Soviet Era, donated to the Museum by the Estonian Art Foundation in 1976–1984. This includes works by Edgar Valter, Alo Hoidre, Jüri Kask, Lola Liivat-Makarova, Kristiina Kaasik, Enn Põldroos, Rein Mets, Ilmar Malin, Ludmilla Siim, Malle Leis, Ants Viidalepp, Enn Tegova, Rein Tammik, Jüri Arrak, Jaan Elken and others. Even though it is a result of an unorganised collection process and consequently somewhat erratic, it offers many exciting examples of artists’ work for curators and researchers. The collection also features some examples of 19th century painting, including a portrait of the University’s first rector G. Fr. Parrot. The collection of paintings is widely used in research.
mündid3964säilitusühikMündikogu kogu sisaldab antiikmüntide järgi valmistatud väävelmassist valandeid ja originaalmünte. Tartu Ülikooli kunstimuuseumisse osteti mündivalandite kogud 19. sajandil ja need olid heaks näidismaterjaliks üliõpilastele. Selliseid terviklikke valandikogusid pakiti kaunitesse raamatukujulistesse karpidesse, nagu näiteks Th. E. Mionnet’ kogu, ja kummutilaadsetesse sahtlitega kastidesse, nagu näiteks Stieglitzi kogu Tartu Ülikooli kunstimuuseumis. Originaalmünte koguda oli kulukas ning ühte kogusse parimaid eksemplare koondada võimatu, mistõttu hakati müntidest valmistama valandeid. Tänapäeval on mündivalandid käepäraseks ja süstematiseeritud materjaliks teadlastele. 2016. aastal kasvas mündivalandite kollektsioon 522 valandi võrra, sest Eesti Kunstimuuseum andis üle oma mündivalandite kollektsiooni, et tagada objektide kättesaadavaks muutmine ja teaduskasutus teiste samatüübiliste kogude seas. Mündikogu on kujunenud pärast Teist maailmasõda muuseumisse alles jäänud antiikmüntide baasil tänu juhuslikele annetustele. Mündikogus on enam kui 300 Eesti, Läti, Leedu, Venemaa ja teiste Euroopa riikide münte 18.–20. sajandist ning 35 peamiselt hellenismiaegset Kreeka hõbe- ja vaskmünti. Muuseumi kogus oli mitu tuhat antiikmünti, kuid need evakueeriti 1915. aastal maailmasõja eest Venemaale ning asuvad nüüd Voronež oblasti kunstimuuseumis.The coin collection consists of sulphur casts of ancient coins as well as originals. The University of Tartu Art Museum obtained the collections of coin casts in the 19th century and they were a great visual aid for students. These intact cast collections were stored in beautiful book-shaped boxes, such as the Th. E. Mionnet collection, and dresser-type boxes, such as the Stieglitz collection in the University of Tartu Art Museum. Casts of coins became popular because original coins were expensive to collect and it was impossible to include all the best items in one collection. Nowadays, casts of coins provide handy and systematic research material. In 2016, the Art Museum of Estonia handed over its collection of 522 coin casts to ensure their accessibility and availability for research among other similar collections. The coin collection is based on the ancient coins that were left at the Museum after World War II, supported by random donations over the years. The collection includes more than 300 Estonian, Latvian, Lithuanian, Russian and other European coins from the 18th–20th century and 35 silver and copper coins mainly from Hellenistic Greece. The Museum’s collection used to have several thousand antique coins but they were evacuated to Russia in 1915 and are now in the Voronezh Regional Art Museum.
skulptuur490säilitusühikPeamiselt antiikskulptuuride järgi valmistatud kipsvalanditest koosnev skulptuurikogu on kujunenud 19.-20. sajandil. Kogule pani aluse direktor J. K. S. Morgenstern. Kuna skulptuurid olid kallid ja nende vedu keeruline, piirduti soodsate ostude ja kingituseks saadud valanditega. 1858.a vaadati üle kunstimuuseumi kogumispõhimõtted ning keskenduti antiikkunsti kogumisel, mis oli tolleaegse kunstiteaduse uurimissuundi. Selle eelduseks olid klassikalise arheoloogia areng, väljakaevamised ja uued leiud. Tänapäeval on skulptuuride valandikogud teadlaste kasvava tähelepanu alla, kuna annavad võimaluse uurida kunstiteaduse ja klassikalise arheoloogia arengut ning antiikkunsti retseptsiooni. Kogusse kuuluvad ka 19. saj alguses TÜ raamatukogu kui valgustusaja ideede järgi kaunistatud avaliku ruumi jaoks tellitud kipsvalandid. 1930ndatel lisandus skulptuurikogusse hulk Raadi mõisast pärit valandeid, mille annetas perekond Liphart. Kogus on ka üksikuid eesti skulptorite töid (A. Starkopf, J. Koort, Ü. Õun, E. Taniloo, A. Seppet jt).The sculpture collection consists mainly of plaster cast copies of antique sculptures and was formed during the 19th–20th century. The collection was initiated by the Museum’s first head J. K. S. Morgenstern. Since sculptures were expensive and difficult to transport, the collection was limited to affordable purchases and casts received as gifts. In 1858, the replenishment principles of the Museum were reviewed and the focus was shifted to collecting antique art, which was one of the main fields of study in art at the time. The premise for this was the development of classical archaeology, excavations and new finds. Nowadays, plaster cast sculptures are receiving increasingly more attention from researchers, as they provide an opportunity to study the development of art history and classical archaeology and the reception of antique art. The collection also includes the plaster casts ordered for the University of Tartu Library—a public space decorated according to the ideas of the Enlightenment. In the 1930s, the sculpture collection received a number of casts from Raadi manor, donated by the Liphart family. Additionally, the collection features a few works by Estonian sculptors (A. Starkopf, J. Koort, Ü. Õun, E. Taniloo, A. Seppet et al.).
medalid972säilitusühikÜlikooli muuseumis säilitatakse nii originaalmedalite kui medalivalandite kollektsiooni. Medalikollektsioon tuntud inimeste portreedega pakub pildimaterjali fotograafiaeelsest ajast. Medalivalandite kollektsioon suurenes 2016. aastal Eesti Kunstimuuseumi poolt üle antud 410 valandi võrra. Üleandmise eesmärk on teha medalikogu paremini kättesaadavaks ja kasutatavaks.The University of Tartu Art Museum preserves collections of both original medals as well as cast copies. The medal collection of famous people’s portraits offers visual material from the pre-photography era. In 2016, the collection of medal casts was complemented with 410 casts from the Art Museum of Estonia. The aim of the donation is to make the medal collection more accessible and easy to use.
käsikirjalised materjalid3935säilitusühikKäsikirjalised materjalid moodustavad ühe osa arhiivkogust. Siia kuulub valik Tartu Ülikooli 19. sajandi magistri- ja doktoridissertatsioonidest, ülikooliga seotud isikute dokumente, sh professor Hugo Kaho materjale ning vähesel määral ka isikuarhiive. Siia kuulub ka Gustav Suitsu arhiiv. Mahukaim terviklik dokumentide kollektsioon on suure teaduspotentsiaaliga ülikooli sisekliiniku haiguslugude arhiiv aastaist 1846–1962.A part of the archive collection is reserved for manuscripts. This includes a selection of the University of Tartu Master’s and Doctoral dissertations from the 19th century, personal documents associated with the University, including the materials of Professor Hugo Kaho, and a small number of personal archives including the Gustav Suits archive. The patient history archives of the University’s Clinic of Internal Medicine from the years 1846–1962 is the most extensive intact document collection with great research potential among the collection.
kultuuriloolised esemed8896säilitusühikKultuurilooliste esemete hulka on arvatud ajaloolisesse kogusse kuuluvad ülikoolis kasutusel olnud esemed, ülikooli sümboolikaga esemed, tähtpäevade meened ning tarbekunst. Siia kuuluvad ka üliõpilaselu iseloomustavad üliõpilasorganisatsioonide esemed, Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva sümboolikaesemed, üliõpilaste vormiriietuse näidised jms ning ülikooli akadeemiliste kunstiliste kollektiivide mees- ja naiskoorid, rahvakunstiansambel) ning kolme Balti riigi üliõpilaste ühislaulupidude (Gaudeamus) materjalid, sh koorijuhi ja helilooja Richard Ritsingu (1903–1994) materjalid. Ülikooli õppetöö poolelt on kogusse arvatud õppematerjale (õppetahvlid, diapositiivid, slaidid), näitlikustamise seadmed (epidiaskoobid). Kultuurlooliste esemete hulgas on Eesti rikkalikum varase fotograafia seadmete kogu (fotokaamerad, fotoateljee sisustus (1920), fotoaparaadid). Siin leidub ka endiste õppejõudude pärandit, ülikooli temaatikat kajastavaid kunstitöid, ülikooli õppejõudude ja Eesti kultuuritegelaste eksliibriseid, maailma eri paigus tegutsevate ülikoolide sümboolikaga meeneid, ülikooli olulisemate juubelite järel kujunenud nahkehistöös esemeid (auaadressid, külalisraamatud), klaasikunstitöid jpm. Siia kuulub ka ülikooli hoonete interjööride elemendid ehk ülikooli kultuurivara: valgustid, sidevahendid, mööbel kui olulised näited ülikooli ajaloost muutumisest.The cultural history collection consists of items used in the University, objects with University insignia and various memorabilia. This comprises student organisations’ objects characteristic to student life, Estonian Students’ Building Brigade insignia, samples of student uniforms, etc. and materials from the University’s academic performing art groups (male and female choirs, folk art ensemble) and the Baltic Students’ Song Festivals (Gaudeamus), including materials of conductor and composer Richard Ritsing (1903–1994). University studies are reflected in a collection of teaching aids (boards, diapositives, slides), visual aid devices (epidiascopes). The cultural history collection includes Estonia’s richest collection of early photographic equipment (photo cameras, studio equipment from the 1920s). Additionally, the collection contains the heritage of previous professors, sculptures that decorated the Tartu Cathedral as of 1806, university-themed artworks, bookplates that previously belonged to university professors and Estonian cultural figures, memorabilia bearing the insignia of different universities all over the world, leather items commemorating the University’s significant anniversaries (honorary addresses, guest books), art glass, etc. This also includes the interior elements of University buildings, i.e., the University’s cultural assets: lighting fixtures, communication devices, furniture—significant examples of changes that have taken place in the University throughout history.
negatiivid4235säilitusühikKogu sisaldab negatiive Tartust, Tartu ülikooliga seotud hoonetest ja sündmustest, sh fotograaf Elmar Kaldi (1898–1969) ning Tartu Ülikooli kino- ja fotolaboratooriumi (1948–1998, fotograaf Eduard Sakk jt) negatiive.The collection consists of negatives of events related to the University of Tartu, including the negatives of photographer Elmar Kald (1898–1969) and the University of Tartu Cinema and Photo Laboratory (1948–1998, photographer Eduard Sakk et al.).
digifotod2571säilitusühikSisaldab fotomaterjali Tartu ülikooliga seotud kaasaegsetest sündmustest. Digifotode teemadeks on muutused ülikooli hoonestuses (vanad ja uued õppehooned, renoveerimised, sisseseade vahetused), ülikoolielu sündmuste ja muuseumi tegevuste kajastused. Photographic material of contemporary events related to the University of Tartu.
Paberkandjale (inventarikaartidele) on kataloogitud (teaduslikult kirjeldatud) kokku u 30 000 säilikut. Suurem osa inventarikaarte on varustatud ka fotode või joonistega. Kataloogikaarte on võimalik kasutada muuseumis.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (5)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
Ester2294http://tartu.ester.eeTrükised TÜ muuseumi arhiivkogust.
DSpace5842http://dspace.utlib.ee/dspaceTÜR digitaalarhiivi DSpace sisestatud 3608 sissekannet 5842 foto ja negatiivi kohta.
Ester4187http://tartu.ester.eeTÜR ESTER kataloogi sisestatud 3087 eksemplari-, 2747 bibliokirjet TÜ muuseumi fotokogu museaali kohta.
Eesti Muuseumide Veebivärav61425http://www.muis.eeLisaks objektikirjetele on MuISi lisatud 17670 museaali juurde 27153 digikujutist.
Archibus 598Kättesaadav üksnes TÜ sisevõrgus.Sisaldab Tartu Ülikooli kasutuses olevat kultuurivara.
Alates 01.01.2014 koosnevad Tartu Ülikooli muusemi kogud Eesti ühe vanima muusuemi, TÜ kunstimuusemi kollektsioonidest ja 1976. aastal asutatud end. TÜ ajaloomuuseumi kollektsioonidest. Tartu Ülikooli kunstimuuseum asutati 1803. aastal pärast ülikooli taasavamist. Kogus saab eristada kahte ajaloolist etappi. Esiteks Tartu Ülikooli kunstimuuseum oma kunsti-, numismaatika- ja antiigikoguga 19. sajandil, mis 1915 Venemaale evakueerit ja skulptuuri- ning gemmi- ja mündivalandite kogud ning hiljem kogutud antiiksed muistised ja Raadi mõisast ja Liphartite kunstikogust 1920. aastal Tartu ülikoolile üle antud graafika, joonistused, fotod, kipsvalandid jms. Mõlemad osad on terviklikult säilinud ning seetõttu omaette väärtuslikud 19. sajandi kollektsioneerimise ajaloo uurimiseks. 20. sajandi teisel poolel on lisandunud Eesti uuemat kunsti ja moodustatud ikoonikogu, kuid põhiosas on tegemist 19. sajandil moodustatud kollektsioonidega. 19. sajandil loodi kunstimuuseum õppetöö tarbeks, kuid kogud leidsid juba siis siinsete õppejõudude poolt teaduskasutust. Kunstimuuseumist on saanud valandikogude kompetentsikeskus Eestis, millest annab tunnistust ka Eesti Kunstimuuseumi initsiatiiv pisivalandite kogude üleandmisel. Valandikollektsiooni erakordselt hea säilivus ja näidete rohkus toob muuseumisse ka välisuurijaid ja koostööhuvi selle publitseerimise vastu. Tartu Ülikooli muuseumi kogud on alguse saanud ülikooli instituutide ja õppetoolide juurde kogunenud materjalidest, mis erialade loomuliku arengu tulemusena ei leidnud enam kasutamist õppe- ja teadustöös. 19. sajandi algusest alates hoiti ja täiendati õppekogusid instituutide juures, samuti teadusriistu ja laborite sisustust. Ülikooli ajaloo muuseumi loomine oli kõne all esimese Eesti Vabriigi ajal, kuid selleni ei jõutud. 1960. aastate alguses hakati koondama ajaloolisi füüsikariistu peahoone aula kõrvale füüsikaosakonna ruumidesse. Aula põlengu ajal 1965. a. detsembris said paljud neist kahjustatud. 1975. a. loodi ülikooli juurde Ülikooli Ajaloo Komisjon, mis hakkas ette valmistama ajaloomuuseumi loomist. 1976. a. ilmus rektori käskkiri muuseumi loomise kohta, tegutsema hakati 1979. a. Sellest ajast algas süstemaatiline töö ülikooli hoonetes hoiul olevate ajalooliste teadusriistade ja ülikooliga seotud materjalide koondamisel muuseumikogusse. Muuseumi kogud on aasta-aastalt kasvanud ülikoolis toimunud arengute rütmis: 19. sajandi füüsika eksperimentaalriistade kogu aluseks said ülikooli peahoones asunud füüsikakabineti esemed, astronoomiakogu aluseks Tartu tähetorni ajaloolised riistad, meditsiiniajaloolised kogud anti muuseumile üle seoses moodsa õppehoone kasutuselevõtuga (Biomeedikum) jne. 2014. aastal toimunud SICi (Scientific Instrument Commission) kogunemine Tartu, mis andis hea võimaluse tutvustada TÜ muusemi teaduskogusid spetsialistidele üle maailma.
Teaduskollektsiooni kasutajad (6)
Kasutaja tüüp%
erialaspetsialistid30
kraadiõppurid5
teadustöötajad44
välisteadlased10
õppejõud10
harrastusuurijad1
Tartu Ülikooli muuseumi kogud on üldsusele avalikud ja suures mahus kättesaadavad avalikes andmebaasides. Kogude kasutamise ja museaalide laenutamise kord on reguleeritud TÜ muuseumikogu korraldumise eeskiri. Muuseum teeb aktiivset koostööd Eesti mäluasutuste (muuseumid), teadusasutuste (Tartu Observatoorium), teaduskeskusega Ahhaa ja õppeasutustega. Teaduskollektsioone laenutatakse füüsiliselt muuseumist välja peamiselt näitusetele Eesti muuseumides ja raamatukogudes, nii ajutistele teemanäitustele kui püsinäitusetele. Teise teaduskogude kasutajate grupi moodustavad teadlased ja kraadiõppurid, kes käivad kollektsioonidega tutvumas muuseumis kohapeal. Kolmas teaduskollektsioonide kasutajaskond saab vajalikud andmed kogude kohta erinevatest infosüsteemidest ja andmebaasidest ning vajadusel tehakse täiendav päring muuseumisse. Infosüsteem MUIS võimaldab ka säiliku juures kuvatud foto salvestamist, mistõttu on üha raskem registreerida kõiki teaduskogude kasutusi nii info kogumise ja töötlemise perioodis kui publitseerimisi. Muuseum on Ülemaailmse muuseumiühingu ICOM alakomitee University Museums and Academic Collections ja European Academic Heritage Network (www.universeum.it) ja International Association for the Conservation and the Promotion of Plaster Cast Collections (plastercastcollection.org) liige. Koostöös Tartu Observatooriumiga korraldatakse avalikkusele astronoomilisi vaatlusõhtuid Tartu tähetornis, kunstimuuseumis ja toomkirikus toimuvad regulaarselt täiskasvanutele suunatud publikuprogrammid. Kooliõpilased külastavad regulaarselt TÜ kolme muuseumimaja haridusprogramme, mis baseeruvad teaduskogudel, muuseum osaleb linnaruumis avalike ürituste korraldamisel (nt. Teaduslinn Hansapäevade raames) jm. Muuseum on oluline koht üliõpilastele praktiliste oskuste omandamiseks kui uurimistöö läbiviimiseks. Muuseum pakub praktikavõimalust erinevate erialade üliõpilaste, sh praktikat teaduskogudega töötamises. Üliõpilased puutuvad teaduskollektsioonidega kokku ka seminaride ja loengute raames, nt museoloogia, klassikaliste filoloogide sissejuhatus erialasse, Rooma õigus, õigusteaduse ajalugu, kunstiajalugu, restaureerimine jms. Välisteadlastele on enim huvipakkuvad ajalooliste esemete kollektsioonid ja trükised, sagenenud on fotomaterjalide laenutus avalikes andmebaasides esitatud fotode baasil ning valandikogu, mis on suures osas kättesaadav nii Muuseumide infosüsteemis, kui dissertatsioonide sarjas ilmunud monograafiana paberkandjal ja elektrooniliselt. Arhiiv- ja fotomaterjale kasutatakse nii kraadiõppurite kui uurijate poolt. Eesti uurijad kasutavad sageli kunstimuuseumi maali- ja graafikakogu. Tehakse koostööd koostööd Eesti ja Euroopa kunstimuuseumidega museaaalide eksponeerimiseks ja museaalide andmete vahetamiseks (Ateneum Helsingis, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum jt) .
The collections of the University of Tartu Museum are open to the public and largely available in public databases. The use and lending of museum objects is regulated with the Terms of Replenishment of the University of Tartu Museum Collection. The Museum engages in active cooperation with Estonian heritage institutions (museums), science institutions (Tartu Observatory), Science Centre AHHAA and educational institutions. The scientific collections are mainly lent out for display to Estonian museums and libraries and are featured in thematic as well as permanent exhibitions. Researchers and degree candidates who study the collections at the museum are another user group of the scientific collections. The third user group obtains the necessary data about the collections through various information systems and databases, submitting their further inquiries to the museum, if necessary. The information system MuIS enables its users to save the photograph displayed next to the archival document, which makes it increasingly harder to register all uses of the science collections during the period of information collection, as well as publications. The Museum belongs to the International Committee for University Museums and Collections (UMAC) operating within the International Council of Museums (ICOM), European Academic Heritage Network (www.universeum.it) and International Association for the Conservation and the Promotion of Plaster Cast Collections (plastercastcollection.org). In cooperation with the Tartu Observatory, the Museum organises public astronomical observation evenings at the Old Observatory; the University of Tartu Art Museum and Tartu Cathedral host regular public programmes for adults. The educational programmes based on the scientific collections of the three University of Tartu Museum buildings are regularly visited by school students, the Museum participates in organising public events in the city (e.g., the Science Town at the Hanseatic Days) etc. The Museum is an important place for a student to gain practical skills as well as conducting research. The Museum offers internship opportunities for students from different fields of study, including practical work with the scientific collections. Students also get acquainted with the scientific collections via seminars and lectures, for instance, museology, introduction to classical philology, Roman law, history of law, art history, restoration, etc. Foreign researchers are mainly interested in the collections of historical objects and printed materials—the borrowing of photographic materials on the basis of photos displayed in public databases has increased—and the plaster cast collection, which is largely available both in the Museums Public Portal and in the form of a printed and digital monograph published in the dissertation series. The archival and photographic materials are used both by degree candidates as well as researchers. Estonian researchers often use the Art Museum’s painting and graphic art collections. The Museum collaborates with Estonian and European art museums (Ateneum in Helsinki, the Art Museum of Estonia, Estonian History Museum, etc.) to display museum objects and exchange related data.
Tartu Ülikooli muuseumikogu korraldamise eeskiri on kättesaadav muuseumi kodulehel: http://www.muuseum.ut.ee/et/node/246 Kodulehelt leiab info olemasolevate andmebaaside kasutamisvõimaluste kohta: http://www.muuseum.ut.ee/et/node/189
Esemete, fotode-negatiivide ja arhivaalide pildistamine, skäneerimine ja valguskoopiate tegemine ning kasutamine on reguleeritud ülikooli ajaloo muuseumi teenuste hinnakirjaga ning kasutamisõiguse andmise kaudu. Kunstimuuseumi andmebaasid ja paberkandjad on uurijatele kättesaadavad muuseumis kohapeal, MUISi sisestatud andmed on kõigile kättesaadavad. Muuseumi ajaloolised inventariraamatud on leitavad repositooriumist Dspace.
Photographing, scanning, photocopying and using objects, photos-negatives and archival documents is regulated with the University of Tartu Museum service fee list and through the granting of the right of use. The Art Museum databases and paper materials are available for researchers at the Museum, the data on MuIS is accessible to everyone. The Museum’s historical inventory catalogues can be found from the Dspace Repository.
Kogusid restaureeritakse vastavalt vajadusele (näitusetegevus jm kasutamine) ja prioriteetidele (kahjustused, unikaalsus jms). Kunstimuusemis töötab 0,5 kohaga paberikonservaator (4. kutsejärk, praktika Grazi ülikooli juures) ja 0,5 kohaga polükroomsete kunstiteoste konservaator (täiendkoolitus Berliinis Humboldti ülikooli kipsirestauraatori juures). Sisse on seatud lihtsamaid vajadusi arvestav pabersäilikute konserveerimise ja restaureerimis- ning puhastustöödeks kasutatav labor. Restaureerimiseks vajalike alusuuringute teostamiseks kasutatakse TÜ erinevate erialaspetsialistide abi, vajadusel konsulteeritakse Kanuti või Eesti Kunstimuuseumi restauraatoritega. Keerukamat sisseseadet vajavaid konserveerimistöid on tellitud ka Kanutist. Puitesemeid on konserveerinud ka muuseumi näituste meister, kel on puidukonservaatori ettevalmistus.
The collections are restored depending on the necessity (exhibitions and other uses) and priorities (damage, uniqueness, etc.). The Art Museum employs a half-time paper conservator (qualification rank 4, internship at the University of Graz) and a half-time conservator of polychromatic artworks (in-service training with the plaster cast restorer of the University of Humboldt in Berlin). The Museum has a laboratory fitted for simple the conservation, restoration and cleaning of paper objects. In order to conduct basic studies necessary for restoration, the Museum seeks help from different specialists at the University of Tartu, consulting the restorers of the Conservation and Digitization Centre Kanut and the Art Museum of Estonia, if necessary. Kanut has also helped the Museum with restoration works that require more sophisticated equipment. Some wooden objects have been conserved by the Museum’s exhibitions expert who is a qualified wood conservator.