See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Puuvilja- ja marjakultuuride geneetiliste ressursside kollektsioon
Puuvilja- ja marjakultuuride geneetiliste ressursside kollektsioon, Eesti Maaülikool.
Polli, Karksi-Nuia 69108, Viljandimaa
Puuvilja- ja marjakultuuride geneetiliste ressursside kollektsioon
Collection of genetic resources of fruits and berries
  • {{item.DisplayName}}
genetic resources; fruit breeding; geneetiline ressurss; sordiaretus
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB225 Taimegeneetika4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)
Seotud publikatsioonid (52)
Publikatsioon
1 2 3 >
Kahu, Kersti; Klaas, Liidia; Kikas, Ave (2010). Effect of cultivars and different growing tehnologies on strawberry yield and fruit quality. 8 (3), 589−593.
Kikas, A.; Libek, A.; Kaldmäe, H.; Arus, L. (2009). Influence of spring frost and blossom weevil damage on strawberry yield formation. <i>Proceedings of the VI International Strawberry Symposium, 842.</i> _EditorsAbbr J. Lopez-Medina. Leuven, Belgium: ISHS, 347−350.
Kikas, A; Libek, A; Kaldmäe, H; Hanni, L (2007). Evaluation of strawberry cultivars in Estonia. Horticulture and Vegetable Growing, 26, 3, 131−137.
Kask, Kalju; Jänes, Heljo; Libek, Asta-Virve; Arus, Liina; Kikas, Ave; Kaldmäe, Hedi; Univer, Neeme; Univer, Toivo (2010). New cultivars and perspectives in professional fruit breeding in Estonia. Agronomy Research, 8 (3), 603−614.
Karhu, S.; Antonius, K.; Kaldmäe, H.; Pluta, S.; Rumpunen, K.; Ryliškis, D.; Sasnauskas, A.; Schulte, E.; Strautina, S.; Grout, B. (2007). The core collection of the northern European gene pool of&nbsp; <EM>Ribes</EM> created by RIBESCO project. Horticulture and Vegetable Growing, 26 (3), 179−186.
Kikas, Ave; Kaldmäe, Hedi; Libek, Asta (2011). Genotype and climate conditions influence the drop off of flowers and premature berries of blackcurrant (Ribes nigrum L.). 61 (6), 551−558.
Kaldmäe, Hedi; Libek, Asta; Kikas, Ave; Arus, Liina (2010). Influence of Pollination Conditions on Fruit Set of Selected Blackcurrant Genotypes and Recently Released Cultivars. 10 (2), 187−194. DOI: 10.1080/15538362.2010.492336.
Raudsepp, Piret; Kaldmäe, Hedi; Kikas, Ave; Libek, Asta-Virve; Püssa, Tõnu (2010). NUTRITIONAL QUALITY OF BERRIES AND BIOACTIVE COMPOUNDS IN THE LEAVES OF BLACK CURRANT (Ribes nigrum L.) CULTIVARS EVALUATED IN ESTONIA. 1 (1), 53−59. DOI: 10.3233/BR-2010-006.
Antonius, K.; Karhu, S.; Kaldmäe, H.; Lacis, G.; Rugenius, R.; Baniulis, D.; Sasnauskas, A.; Schulte, E.; Kuras, A.; Korbin, M.; Gunnarsson, A.; Werlemark, G.; Ryliskis, D.; Todam-Andersen, T.; Kokk, L.; Järve, K. (2012). Development of the Northern European Ribes core collection based on a microsatellite (SSR) marker diversity analysis. Plant Genetic Resources, 10 (1), 70−73.10.1017/S1479262111000980.
Kikas, A.; Kaldmäe, H.; Arus, L.; Libek, A.-V. (2012). Evaluation of blackcurrant cultivars for machine harvesting in Estonia. 946, 143−147.
Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Pedastsaar, Priit; Mäesaar, Mihkel; Raal, Ain; Laikoja, Katrin; Püssa, Tõnu (2013). The antioxidative and antimicrobial properties of the blue honeysuckle (Lonicera caerulea L.), Siberian rhubarb (Rheum rhaponticum L.) and some other plants, compared to ascorbic acid and sodium nitrite. 31, 129−135. DOI: 10.1016/j.foodcont.2012.10.007.
Raudsepp, Piret; Anton, Dea; Roasto, Mati; Meremäe, Kadrin; Pedastsaar, Priit; Raal, Ain; Püssa, Tõnu. (2012). Kuue taimeleotise toimete võrdlus askorbiinhappe antioksüdantse ja klooramfenikooli ning naatriumnitriti antimikroobse toimega. <i>Tervislik Toit: Terve Loom ja Tervislik Toit, Tartu, 2012.</i> Eesti Maaülikool, Tartu: Eesti Maaülikool, Pajoprint, 13−19.
Kviklys, D.; Kviklienė, N.; Bite, A.; Lepsis, J.; Univer, T.; Univer, N.; Uselis, N.; Lanauskas, J.; Buskienė, I. (2012). Baltic fruit rootstock studies: evaluation of 12 apple rootstocks in North-East Europe. Horticultural Science (HORTSCI), 1, 1−7.
Univer, N.; Tiirmaa, K.; Ojarand, A.; Univer, T. (2012). Mõnede õunasortide sisemise kvaliteedi muutusest säilitusperioodil. Agronoomia 2012 (221−224).. Tartu, Eesti Vabariik: Eesti Maaülikool.
Kivistik, Jaan; Kivistik, Jaa; Kask, Kalju; Jänes, Heljo; Libek, Asta-Virve; Piir, Robert; Univer, Toivo (2010). Puuviljad ja marjad Eestis 2010 : pomoloogia. Tallinn: TEA Kirjastus.
Univer, Neeme; Univer, Toivo; Bleive, Uko; Tiirmaa, Krista (2010). Õunte säilitusuuringud reguleeritud gaasikeskkonnaga hoidlates. Aiandusfoorum 2010 (16−17).. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Tiirmaa, K.; Univer, T.; Univer, N. (2009). The evaluation of scab resistant appple cultivars in Estonia. In: Agronomy Research (528−531).. Eesti Rohumaade Ühing. (special issue I).
Декена, Д.; Алсиня, И.; Янес, Х.; Лепсис, Я. (2011). Влияние различных подвоев на зимостойкость генеративных почек сливы в зимний период 2010/2011 годов. <i>Совершенствование адаптивного потенциала косточковых культур. Орёл, 18-21 июля 2011 г..</i> 65−70.
Jänes, H. (2011). Eestis enamkasvatatavad ploomi- ja maguskirsisordid; mõnda vanematest ja uuematest maguskirsipuu sortidest. Vevo Olevsoo (_EditorsAbbr). Aiandusfoorum 2011 (6−10).. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Tallinn.
Jänes, H.; Ardel, P.; Kahu, K.; Kelt, K.; Kikas, A. (2010). Some biological properties and fruit quality parameters of new sweet cherry cultivars and perspective selections. Agronomy Research, 8 (3), 583−588.
Jänes, H.; Kelt, K.; Kahu, K.; Klaas, L.; Kikas, A.; Ardel, P. (2010). Fruit Quality and Productivity Evaluation of Nine Plum Cultivars. <i>Proceedings of the Ninth International Symposium on Plum and Prune Genetics, Breeding and Pomology: 9th International Symposium on Plum and Prune Genetics Breeding and Pomology: 16-19 March, 2008, Palermo Italy.</i> Ed. F.Sottile. Leuven, Belgium: ISHS (International Society for Horticultural Science), 357−361.
Kask, K.; Jänes, H.; Ardel, P. (2009). Sources of winter hardiness in sweet sherry breeding in Estonia. In: R. Socias i Company, M.T. Espiau, J.M. Alonso (_EditorsAbbr). Proceedings of the XII EUCARPIA Symposium on Fruit Breeding and Genetics (805−807).. Leuven, Belgium: ISHS: ISHS. (Acta Horticulturae; 814).
Karhu, S., Antonius, K.;Rantala, S.; Kaldmäe, H.; Pluta, S.; Rumpunen, K.; Ryliskis, D.; Sasnauskas, A.; Schulte, E.; Strautina, S; Toldam-Andersen, T.B. (2012). A MULTINATIONAL APPROACH FOR CONSERVING THE EUROPEAN GENETIC RESOURCES OF CURRANTS AND GOOSEBERRY. <i>Acta Horticulturae: XXVIII International Horticultural Congress - IHC2010; Symposium Berries: From Genomics to Sustainable Production Quality and Health.</i> _EditorsAbbr B. Mezzetti; P. Brás de Oliveira. ISHS (International Society of Horticultural Scientists), 27−32. (926).
Sasnauskas, A.; Rugienius , R.; Bobinas, C.; Strautina, S.; Kaldmäe, H.; Nes, A.; Pedersen, H.L.; Mladin , P.; Coman, M. (2012). EUROPEAN NETWORK FOR BLACKCURRANT (RIBES NIGRUM L.) CULTIVAR EVALUATION. <i>Acta Horticulturae: XXVIII International Horticultural Congress - IHC2010; Symposium Berries: From Genomics to Sustainable Production Quality and Health.</i> _EditorsAbbr B. Mezzetti; P. Brás de Oliveira. ISHS (International Society of Horticultural Scientists), 125−131. (926).
Baruzzi, G.; Ancay, A.; Chartier, P.; Kikas, A.; Koron, D.; Martinelli, A.; Masny, A.; Medina-Mínguez, J.J.; Mezzetti, B.; Sasnauskas, A.; Serce, S.; Strautina, S.; Faedi, W. (2012). EUROPEAN NETWORK FOR STRAWBERRY CULTIVAR EVALUATION. <i>Acta Horticulturae: XXVIII International Horticultural Congress - IHC2010; Symposium Berries: From Genomics to Sustainable Production Quality and Health.</i> _EditorsAbbr B. Mezzetti; P. Brás de Oliveira. ISHS (International Society of Horticultural Scientists), 133−138. (926).
Kikas, Ave; Arus, Liina; Kaldmäe, Hedi; Libek, Asta-Virve (2017). New introduced strawberry genotypes for Nordic Baltic conditions. Horticultural Science, 44 (3), 141−147. DOI: 10.17221/52/2016-HORTSCI.
Libek, Asta-Virve; Kikas, Ave (2016). Vanad, säilitamist vajavad marjasordid. Olevsoo Veevo (Toim.). Aiandusfoorum 2016 (12−15). Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Libek, Asta-Virve (2015). Kevadised hooldustööd marjaaias. – TM Kodud ja Õued aprill, 4, 18−20.
Libek, Asta-Virve (2014). Marjapõõsad ja maasikad talvepuhkusele. TM Kodu ja Ehitus, 11, 60−62.
Libek, Asta-Virve (2014). Marjapõõsad koduaias. TM Kodu ja Ehitus, 4, 56−59.
Libek, Asta-Virve (2014). Marjapõõsaste kahjustajad. TM Kodu ja Ehitus, 7, 52−55.
Libek, Asta-Virve (2014). Millist maasikasorti eelistada. TM Kodu ja Ehitus, 3, 58−61.
Libek, Asta-Virve (2014). Musta sõstra uued sordid. Olevsoo, Vevo (Toim.). Aiandusfoorum 2014 (15−17).. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Kikas, Ave; Libek, Asta-Virve (2014). Maalehe sõstra- ja karusmarjaraamat. Tallinn: OÜ Hea Lugu.
Kaldmäe, H.; Kikas, A.; Arus, L.; Libek, A-V. (2013). Genotype and microclimate conditions influence ripening pattern and quality of blackcurrant (Ribes nigrum L.) fruit. Zedmirbyste-Agriculture, 100 (2), 167−174.10.13080/z-a.2013.100.021.
Libek, Asta-Virve; Kikas, Ave; Kahu, Kersti (2013). Musta sõstra kasvatus. Eesti Loodusfoto.
Arus, Liina (2015). Vaarikakasvatuse rõõmud, mured ja võimalused. Vevo Olevsoo (_EditorsAbbr). Aiandusfoorum (18−21).. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.
Arus, Liina; Luik, Anne (2014). Kuidas saaks vähendada vaarikamardika kahjustust? Teaduselt mahepõllumajandusele (13−16)..
Arus, Liina; Kikas, Ave; Kaldmäe, Hedi; Kahu, Kersti; Luik, Anne (2013). Damage by the raspberry beetle (Byturus tomentosus De Geer) in different raspberry cultivars. Biological Agriculture &amp; Horticulture, 29, 4, 227−235. DOI: 10.1080/01448765.2013.828655.
Univer, Toivo; Univer, Neeme; Tiirmaa, Krista (2015). Commercially viable and biochemocally valuable sea buckthorn cultivars in Estonia. In: Virendra Singh, Poonam Thakur (_EditorsAbbr). Seabuckthorn-emerging technologies for health protection and enviromental conservation (37−40). Seabuckthorn Association of India.
Univer, Toivo; Univer, Neeme (2015). Eesti uued õunapuusordid. Agronoomia 2015 (199−204). Eesti Maaülikool.
Univer, Toivo; Univer, Neeme (2015). The Hardiness of Sea Buckthorn Cultivars in Estonian Climatic Conditions. 95−97.
Univer, Toivo; Univer, Neeme (2015). The results of comparsion trial of apple scab resistant cultivars in Estonia. In: Proceedings of the 25th NJF Congress (70−74).16.- 18.07.2015, Riga, Latvia. Riga, Latvia University.
Rohtla, Antu; Univer, Toivo (2015). Mesilaste kärjevahas ja suiras leiti pestitsiidijääke. Mesinik, 2, 5−7.
Kviklys, D.; Kvikliene, N.; Bielicki, P.; Bite, A.; Lepsis, J.; Univer, T.; Univer, N.; Uselis, N.; Lanauskas, J. (2014). Baltic fruit rootstock studies: evaluation of new Polish apple rootstocks. ..− [ilmumas].
Univer, Toivo (2014). Arthur Jaama - 100. Agraarteadus, 25 (1), 53−54.
Univer, Toivo (2014). Julius Eslon -120. Agraarteadus, 25 (1), 51−52.
Kviklys, Darius; Bielicki, Pawel; Bite, Andris; Lepsis, Janis; Univer, Toivo; Univer, Neeme; Uselis, Norbertas, Lanauskas, Juozas. (2013). Baltic fruit rootstock studies: evaluation of apple (Malus domestica Borkh.) new rootstocks. Zemdirbyste-Agriculture, 100 (4), 441−446.
Univer, T.; Tiirmaa, K.; Univer, N. (2013). Õunasordi ‘Ligol’ puu kasv, saak ja selle kvaliteet erinevatel õunapuu nõrgakasvulistel kloonalustel. Tiia Kangor, Sirje Tamm, Raine Lindepuu (_EditorsAbbr). Agronoomia 2013 (198−205).. Jõgeva: AS Rebellis.
Univer, Toivo; Tiirmaa, Krista (2013). Fungitsiidide jäägid maasikates. Aiandusfoorum 2013 (18−19)..
Kahu, Kersti (2014). Mahe musta sõstra saak masinkoristuse rakendamisel. Teaduselt mahepõllumajandusele (44−47).. AS Ecoprint.
Jänes, H.; Kahu, K. (2013). Kirsipuude kasvatamine. Riskid ja rõõmud. Eesti Loodusfoto.
Projektid (8)
Projekt
8-2/T9013PKPA "Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007-2013 / Puu- ja luuviljade ning marjakultuuride säilikute uurimine ja iseloomustamine, kollektsioonide hooldamine, andmekogude koostamine aastatel 2014-2020 (29.01.2009−31.12.2020)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
8-2/T7197PKPK "Tööd põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi sordilise ja liigilise mitmekesisuse kaitsmiseks ning säilitamiseks ja säästva arengu tagamiseks "Arengukava "Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastateks 2007 - 2013 (18.12.2007−1.12.2008)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
8-2/T7172PKPK "Trükise "Puuviljandus Eestis. Meie puuvilja- ja marjasordid" käsikirja koostamine (30.10.2007−31.03.2008)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
ETF7703 "Bioaktiivsete ühendite mitmekesisus puuviljades ja marjades. (1.01.2008−31.12.2011)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
SF1092711s06 "Aiakultuuride sortimendi parandamine, geneetilise mitmekesisuse säilitamine ja keskkonnasäästliku viljelustehnoloogia arendamine II (1.01.2006−31.12.2011)", Asta-Virve Libek, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
8-2/T9028PKPK "Osalemine RIBESCO - Põhja-Euroopa Ribes geneetiliste ressursside tuumikkollektsiooni - projektis ja Eesti osaluse korraldamine projekti 2009.a. etapi töös (10.03.2009−30.11.2009)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
8-2/T10115PKPK "Rakendusliku teadusuuringu RIBESCO - Põhja-Euroopa Ribes geneetiliste ressursside tuumikkollektsiooni 2010. a etapi töö (21.06.2010−30.11.2010)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
8-2/T11050PKPA "Rakendusliku teadusuuringu RIBESCO - Põhja-Euroopa Ribes geneetiliste ressursside tuumikkollektsiooni 2011. a etapi töö (29.03.2011−30.11.2011)", Ave Kikas, Eesti Maaülikool, põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Polli aiandusuuringute keskus.
EMÜ PKI Polli Aiandusuuringute Keskuses kollektsioonides kasvab üle tuhande säilikut viljapuu- ja marjakultuure 17 taimeliigist. Neist 253 sorti ja aretist on aretatud Eestis, sealhulgas 43 õuna-, 7 pirni-, 23 ploomi-, 17 kirsi-, 17- sõstra ja 7 karusmarjasorti. Vanimad säilikud kollektsioonis pärinevad 1945. aastast. Praegu on kollektsioonides ligi tuhat säilikut viljapuu- ja marjakultuure 17 taimeliigist. Neist 253 sorti ja aretist on aretatud Eestis, sealhulgas 43 õuna-,7 pirni-, 23 ploomi-, 17 kirsi-, 17- sõstra ja 7 karusmarjasorti. Alates 1994 aastast moodustavad need kollektsioonid osa eesti kultuurtaimede geenvaramust. Eesti riik on võtnud rahvusvahelise kohustuse säilitada kultuurtaimede geneetiline mitmekesisus ja Polli aiandusuuringute keskus on riikliku programmi täitjana vastutav Eestis aretatud puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise mitmekesisuse säilitamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kõikidele kasutajatele. Kultuurtaimede geenivaramut Eestis kureerib Jõgeva Sordiaretusinstituut ja Pollis säilitatavate Eesti sortide passiandmed on geenivaramu kaudu kantud IPGRI andmebaasi. Polli aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonid leiavad kasutust nii teadustöös, sordiaretuses kui ka aiandusalase õppetöö läbiviimisel. Kollektsiooni põhieesmärk on koguda ja säilitada kõik Eestis aretatud sordid ja silmapaistvate omadustega Eesti päritolu aretised. Välismaistest sortidest säilitatakse kollektsioonides eelkõige neid, mille omadused on väärtuslikud kasutamiseks sordiaretuse lähtematerjalina, aga ka teisi Eestis majanduslikult perspektiivseid sorte.
The Polli research institute for horticulture was founded in 1945. Almost 50 years it belonged to the Estonian Institute of Agriculture and Land Reclamation as the department of fruit growing. Since 1994 it was included to the Estonian Agricultural University in rights to institute. Polli has a suitable site with characteristic soil and climate in South Estonia which belongs to one of the best region for fruit growing in the republic. The main directions of the research are the following: * Breeding apple, (pear), plum, sweet cherry, black currant, and raspberry new cultivars; in earlier decades, the breeding of sour cherry, red currant, white currant, strawberry, and gooseberry also took place. * Scientific research in new technologies of fruit and berry cultivating, plant protection, and organic gardening. * Introducing new cultivars for fruit and berry production in Estonia; testing them for evaluation of their perspective for cultivating. * Investigating new crops: sea buckthorn, edible honeysuckle, sorb. * Breeding of apple vegetative rootstocks. * Preserving genetic diversity and cultivars' resources of fruit and berry crops of Estonian origin. Polli is a practical basis for provision of horticultural education in fruit science for the students: introducing the diversity of cultivars and fruit crops, experiments in fruit gardens, and supervision of post-graduate students, and applicants for doctor's degree.
Säilikud (1)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
eluskultuurid1151säilikInventuuri järgi (01.11.2012) on Polli Aiandusuuringute Keskuse kollektsioonistandikes säilikuid kokku 1151 , sh 431 õunapuu, 97 pirnipuu, 90 ploomipuu, 77 maguskirsipuu, 21 hapukirsipuu, 71 maasika, 73 vaarika, 6 pampli, 1 tayberry, 110 musta sõstra, 28 punase sõstra, 13 valge sõstra, 33 karusmarja, 31 söödava kuslapuu, 20 astelpaju, 25 pihlaka sorti ja aretist ning 24 õunapuu pookealust.
Paberkandjal on kataloogitud kõigi säilikute passiandmed vastavalt ECPGR reeglistikule
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (3)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
The Estonian National Inventory255http://www.nordgen.org/sesto/index.php?scp=est&thm=sesto&lev=&rec=&lst=taxSESTO andmebaasi kaudu on kättesaadavad Eesti päritolu sortide passiandmed
EMÜ puuviljade ja marjakultuuride sordivaramu1151http://sordivaramu.emu.ee/
ECPGR Rubus Ribes database159http://euroribes.ateisiu.lt/ Sisaldab infot sõstra ja karusmarja säilikute kohta. Lisaks passiandmetele ka aastatel 2007-2011 läbi viidud projekti "RIBESCO - Core collection of Northern European gene pool of Ribes" raames kogutud vaatlusandmeid ja fotosid ning säilikute kirjeldusi
Puuviljasortide kollektsioonidele ja nende uurimisele Pollis pandi alus 1945.aastal kui Polli rajati Aianduse ja Mesinduse Instituut, sellest ajast on pärit ka vanimad säilikud kollektsioonis. Aastatel 1948-1952.a koguti kollektsiooni täienduseks üle-eestilise aktsioonina 1939-1940 a. külma talve üleelanud puuvilja- ja marjakultuure, sealhulgas Eesti originaalsorte ja -aretisi. 1939/40. aasta talvekatastroofis oli hävinud 3/4 viljapuudest Eestis. Mõnel liigil, nagu magus kirsipuu, säilisid vaid üksikud eksemplarid, mida kasutati emapuudena sortide paljundamisel. Pollis asuva kollektsiooni unikaalsus seisneb tema formeerimise printsiibis, kus talvekindlus kui sorditunnus oli valikul esmane. Tänaseks kasvab Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonna instituudi Polli Aiandusuuringute Keskuse kollektsioonaedades üle 1100 säiliku viljapuu- ja marjakultuure 17 taimeliigist. Sordikollektsiooni tuumikosa moodustavad kohalikud Eesti päritoluga sordid. Lisaks eesti päritolu sortidele säilitatakse Polli kollektsioonides ka lõpetamata aretustöö perspektiivseid seemikud ja Eesti aedadest kogutud vorme: 46 õunapuu, 35 pirnipuu, 16 ploomipuu ja 18 maguskirsipuu säilikut. Aretustöö lähtevanematena ja sordiuurimise vajadusteks, samuti Eesti kliimatingimustesse sobivuse selgitamiseks on Polli sordikollektsioonidesse enam kui poole sajandi jooksul lisandunud veel arvukas välisriikides aretatud sortide hulk mille kohta on süstemaatiliselt tehtud fenoloogilisi vaatlusi. Kollektsioonis on säilinud mitmeid sorte, mis sõdadest ja intensiivse viljelussüsteemi rakendamisest tingituna on Lääne-Euroopas hävinud. Polli Aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonid leiavad kasutust nii teadustöös, sordiaretuses kui ka aiandusalase õppetöö läbiviimisel Eesti Maaülikoolis.
Teaduskollektsiooni kasutajad (7)
Kasutaja tüüp%
teadustöötajad50
kraadiõppurid10
üliõpilased10
erialaspetsialistid10
täiendkoolitatavad5
harrastusuurijad5
välisteadlased10
Polli Aiandusuuringute keskuse sordikollektsioonid leiavad kasutust nii teadustöös, sordiaretuses kui ka aiandusalase õppetöö läbiviimisel Eesti Maaülikoolis. Kollektsiooni materjali kasutatakse sordiuuringutes ja aretusprogrammmides ka väljaspool Eestit.