See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogud (kultuuriloolised kogud)
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogud (kultuuriloolised kogud), Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn, osakond: Väikese Illimari 12, 11623 Tallinn
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogud (kultuuriloolised kogud)
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogud (kultuuriloolised kogud)
UTKK
  • {{item.DisplayName}}
kultuurilugu; eesti kirjandus; kirjandusklassika; F. Tuglas; M. Under; A. Adson; A. Adson; Estonian literature; cultural history; F. Tuglas; M. Under; Paul Reets; Paul Reets
Seotud teadusvaldkonnad (3)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH314 Kunstiteoste säilitamine ja restaureerimine6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (71)
Publikatsioon
1 2 3 >
Rand, Eha (koost.); Hain, Jüri; Lillemets, Enn (2011). Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas. Rand, Eha; Kurs, Ülle; Undusk, Jaan (_EditorsAbbr). .. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 5).
Rand, Eha (2010). Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu. Muutliku vikerkaare all. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu (8−13).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 4).
Rand, Eha (koost.) (2010). Muutliku vikerkaare all. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2011). Panteism ja inimsuhted. Friedebert Tuglase elutundest. 5, 676−695.
Undusk, Jaan (2009). Friedebert Tuglas, Valik proosat. Kommenteeritud autoriantoloogia. Koostanud ja saatetekstid kirjutanud J. Undusk. Tallinn: Avita.
Tuglas, Friedebert (2009). Eesti Kirjameeste Selts. (Kogutud teosed 13.) Toim. Ü. Kurs, T. Haug. Järelsõna: M. Laar. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Rand, Eha (2011). Sissejuhatuseks. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas (8−9).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 5).
Hain, Jüri (2011). Ado Vabbe hingerännud. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas (10−31).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 5).
Haug, Toomas (2011). Tuglase armastus: heitlemised 1918. aasta suvel. Looming, 5, 696−709.
Hain, Jüri (2010). Kahe taevalõigu lugu. Fridebert Tuglase ja Märt Laarmani ühisteest ja koostööst. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Muutliku vikerkaare all. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu (14−25).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 4).
Lillemets, Enn (2011). Tantsusamme kaskaad kajab vastu otse provintsist. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas (32−53).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 5).
Peets, Heige; Loodus, Holger (2010). Ants Laikmaa pastelli "Mutti" (1904) iluraami konserveerimine. Muutliku vikerkaare all. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu (40−43).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 4).
Nurkse, Alar (2010). Nikolai Triigi "Konrad Mägi portree". Rand, Eha (_EditorsAbbr). Muutliku vikerkaare all. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu (27−40).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 4).
Kuuskemaa, Jüri (2010). Modernismuse laineharjal. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Muutliku vikerkaare all. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogu (44-51).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 4).
Kurs, Ülle (2009). Toimetaja märkused. Kurs, Ülle; Haug, Toomas (_EditorsAbbr). Tuglas, Friedebert. Eesti Kirjameeste Selts (414−415).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Kogutud teosed; 13).
Tuglas, Fridebert; Tuglas, Elo (2001). Kirjad teineteisele 1917-1947. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Adson, Artur; Tuglas, Friedebert (2011). Paaži ja Felixi kirjavahetus 1947-1944. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Hinrikus, Mirjam (2011). On Decadent Europe and the Intellectual Identity of Young Estonia: J. Randvere's Ruth and Friedebert Tuglas' Felix Ormusson. 2 (16), 483−501.
Hinrikus, Mirjam (2011). Decadent modernism and the Imprint of Taine in Aino Kallas' "Young Estonia. Portraits and Trajectories (1918)". In: Lea Rojola; Leena Kurvet-Käosaar (Ed.). Aino Kallas, Negotiations With Modernity (66−90). . Helsinki [ilmumas].
Hinrikus, Mirjam (2011). Modernsuskogemuse kriisist A. H. Tammsaare loomingus ja romaanis "Ma armastasin sakslast". M. Hinrikus, J. Undusk (Toim.). "A. H. Tammsaare "Ma armastasin sakslast"" (xxx−xxx). . Tallinn [ilmumas].
Hinrikus, Mirjam (2011). Dekadentlik modernsuskogemus A. H. Tammsaare ja nooreestlaste loomingus. (The experience of decadent modernity in the texts of A. H. Tammsaare and Young-Estonia.). (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikool.
Hinrikus, Mirjam (2010). Aino Kallas Taine’i lugemas: dekadentsist esseekogumikus „Noor-Eesti". 10, 739−757.
Hinrikus, Mirjam (2010). Tekstiseminar Friedebert Tuglase romaanist „Felix Ormusson“. 4, 313−316.
Hinrikus, Mirjam (2007). Noor-Eesti intellektuaalide dekadentlikust Euroopa identiteedist: J. Randvere „Ruth“ ja Friedebert Tuglase „Felix Ormusson“. Looming, 1713−1730.
Hinrikus, Mirjam (2006). Spleen the Estonian Way: Estonian Literary Decadence in J. Randvere’s Ruth (1909), Friedebert Tuglas’Felix Ormusson (1915), and A. H. Tammsaare’s novellas Noored hinged (1909) and Kärbes (1917). 305−321.
Hinrikus, Mirjam (2006). Saateks. Kurs, Ülle; Hinrikus, Mirjam (_EditorsAbbr). J. Randvere Ruth 19.- 20. sajandi vahetuse kultuuris (artiklikogumik) (7−11).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Moodsa Eesti Kirjanduse Seminar).
Hinrikus, Mirjam (Koost.) (2006). J. Randvere "Ruth" 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris : [artiklikogumik]. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2010). Karl Ast Rumor ”Aegade sadestus”. Eesti Päevaleht 26. VI (12−12). Tallinn: Eesti Päevaleht.
Undusk, Jaan (2009). Jakob Pärn „Oma tuba, oma luba. Must kuub“, Edzard Schaper „Timukas“, Siegfried von Vegesack „Balti tragöödia“, August Gailit „Isade maa“, Oskar Luts „Vaikne nurgake“, Karl Ristikivi „Kõik, mis kunagi oli“, Voldemar Õun „Uus evangeelium“, Juhan Peegel „Ma langesin esimesel sõjasuvel“, Ilmar Talve „Juhansoni reisid“, August Gailit „Üle rahutu vee“, Mats Traat „Tants aurukatla ümber“, Paul Kuusberg „Andres Lapeteuse juhtum“, Enn Nõu „Koeratapja“, Enn Vetemaa „Monument. Pillimees“, Mati Unt „Sügisball“, Emil Tode „Piiririik“. - Eesti Päevaleht 16. I - 31. VII 2009. .
Undusk, Jaan (2007). Armastus revolutsiooni varjus: Under ja Tuglas aastal 1917. Postimees 10. III 2007. .
Undusk, Jaan (2006). Friedebert Tuglas erfarenheter och upplevelser på Åland. Koll, Kersti; Undusk, Jaan. Noor-Eesti: Unga estniska konstnärer och författare på Åland 1906–1913. Utställningskatalog (67−90).. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2006). Friedebert Tuglase Ahvenamaa-elamus. Koll, Kersti; Undusk, Jaan (_EditorsAbbr). Ahvenamaa fenomen: Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906–1913. Näituse kataloog (63−84).. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2006). The Åland Experience: Friedebert Tuglas’ Four Trips to the Happy Isles. In: Koll, Kersti; Undusk, Jaan (_EditorsAbbr). Åland Phenomenon: Young Estonian Artists and Writers in Åland 1906–1913. Exhibition Catalogue (67−91).. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kersti Koll, Jaan Undusk (koost.) (2006). Ahvenamaa fenomen: Noor-Eesti kunstnike ja kirjanike loomereisid Ahvenamaale 1906-1913. Tallinn: Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Talivee, Elle-Mari; Uustal, Meelis (2011). Rahvuslinnu lugu. Eesti Loodus, 12, 42−45.
Kruuspere, Piret (2008). Eesti kirjandus paguluses XX sajandil. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Rand, Eha (2012). Sissejuhatuseks. Varjust välja! Tuntud kunstnike vähetuntud teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogust (6−9).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (6).
Rand, Eha; Hain, Jüri (2012). Varjust välja! Tuntud kunstnike vähetuntud teoseid Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kunstikogust. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2012). Jüri Haini kiituseks talle Jaan Krossi kirjandusauhinna omistamise puhul. - Sirp 2. III 2012, nr. 9. (9−9)..
Undusk, Jaan (2012). Paul Reets ja tema kultuurikogu. 2, 139−144.
Kepp, Õnne (2012). Eesti luule taevalaotus. Tähekujundi funktsioonid ja semantiline tüpoloogia XIX sajandi teisel poolel ja XX sajandi alguses. Paar sammukest XXVI. Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, 189−201.
Kepp, Õnne (2012). Päivlik iin nink taivas takan. Artur Adsoni luule tunnetuslik tagapõhi. Võro Instituudi toimõndusõq, 26, 66−80.
Talivee, Elle-Mari (2013). Kommentaarid. F. Tuglas. Kogutud teosed. Juhan Liiv (418−469).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tuglas, Friedebert (2013). Juhan Liiv (Kogutud teosed 12).Toim. E.-M. Talivee. Järelsõnad: J. Talvet, J. Undusk. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2013). Tuglase sümbolistlik manifest. F. Tuglas, Kogutud teosed 12: Juhan Liiv (472−479). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2012). Paul Reets ja tema kultuurikogu. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2, 139−144.
Rand, Eha (2013). Sissejuhatuseks. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Õhtutund. Eesti kunsti Paul Reetsi kogust. (6−7).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 7).
Kepp, Õnne (2013). Mi elopäivä nigu puhmi rida katel puul armastuse kerikutiid. Kepp, Õnne; Allas, Tiia (Toim.). Artur Adson Luuletused. Luulõtusõ (497−516). . Tallinn-Võru [ilmumas].
Talvet, Jüri (2013). Tuglase Liiv ehk meelehaige luuleime. Elle-Mari Talivee (_EditorsAbbr). Friedebert Tuglas. Teosed. Liiv (392−417).. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Undusk, Jaan (2013). Paul Reets, omapäiuitaja Nõmmelt ja Bostonist. Rand, Eha (_EditorsAbbr). Õhtutund. Eesti kunsti Paul Reetsi kogust (24−33).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 7).
Kepp, Õnne (2014). Artur Adson. Varjuliste puie all. Luuletused. Luulõtusõ´. Tallinn-Võru: Eesti Keele Sihtasutus.
Talivee, Elle-Mari (2014). Lapsekuju Marie Underi luules. Jaanika Palm (Toim.). Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetised (68−82). Tallinn.
Tuglas, Friedebert (2014). Kriitika IX. Kriitika X (Kogutud teosed 11). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Vaino, Maarja; Kankare, Anneli; Nummenpää, Matti; Leventis, Antonis; Gulyas, Gabriella; Marson, Pierre; Seil, Pascal; Conter, Claude D. (2013). Comparing Learning Opportunities in the Field of Literary Heritage. Budapest, Helsinki, Heraklion, Luxembourg, Tallinn: puudub.
Kepp, Õnne (2014). Kalleim Paul Reets. Paul Reetsi ja Marie Underi kirjasõprus. Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog (32−38). . Tallinn. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8) [ilmumas].
Undusk, Jaan (2014). Terentiusest Dodererini. Kutse näitusele. Undusk, Jaan; Talivee, Elle-Mari (Toim.). Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog (6−11). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8).
Undusk, Jaan; Talivee, Elle-Mari (2014). Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Hain, Jüri (2014). Sõnasild ja pildisõnum. Sõnasild. Raamatuid ja kunsti Paul Reetsi kogust. Näituse kataloog (12−31). . (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud; 8) [ilmumas].
Kõvamees, Anneli (2014). Prantsuse vaimust kantud. Johannes Semper ja prantsuse vaim. Teesid.Johannes Semper ja prantsuse vaim, Tallinn, 4.06.2014.
Talivee, Elle-Mari; Finch, Jason (2015). Eduard Vilde and Tallinn´s Dynamic Peripheries, 1858–1903. In: Ameel, Lieven; Finch, Jason; Salmela, Markku (Ed.). Literature and the Peripheral City (164−183). London: Palgrave Macmillan.
Talivee, Elle-Mari (2015). "Nils Holgerssoni" ja "Väikese Illimari" kolm olulist ühisjoont. Jaanika Palm (Toim.). Eesti Lastekirjanduse Keskuse Toimetised (66−80). Tallinn: Eesti Lastekirjanduse Keskus.
(2015). ...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses. 11.-12.06.2015. Konverentsiteesid. <i>...rohelised õndsad lootused: aed ja loodus eesti kirjanduses. Tallinn, 11.-12.06.2015..</i> Toim. Tüür, Kadri; Talivee, Elle-Mari.
Talivee, Elle-Mari (2015). Kirjanike aed Nõmmel. Horisont, 5, 53−53.
Laanes, Eneken (2015). Cultural Memory, Travelling Forms and the Boundaries of the Nation: The Free Man in Eduard Bornhöhe’s The Avenger. In: Linda Kaljundi, Eneken Laanes, Ilona Pikkanen (Ed.). Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia (121−139). Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. (Studia Fennica Historica; 19).
Kruuspere, Piret (2015). Merle Karusoo. Kruuspere, Piret (peatoimetaja, pilditoimetaja); Epner, Luule; Linder, Eva-Liisa; Tuuling, Mari (Toim.). Eesti sõnateater 1965-1985 (620−643). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kruuspere, Piret (2015). Voldemar Panso. Kruuspere, Piret (peatoimetaja, pilditoimetaja); Epner, Luule; Linder, Eva-Liisa; Tuuling, Mari (Toim.). Eesti sõnateater 1965-1985 (327−365). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kruuspere, Piret (Toim.) (2015). Eesti sõnateater 1965-1985. I köide. Teatriprotsess: taustad, ilmingud, peegeldused. Lavastajaportreed. [Estonian Theatre in 1965-1985]. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Teatriliit, Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Tuglas, Friedebert (2014). Kriitika IX. Kriitika X. Kogutud teosed 11. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Kepp, Õnne (2015). Artur Adson ja Hendrik Adamson: võrdlevat. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (65−77). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Undusk, Jaan (2015). Mälupaik sinepigaas. Esimene maailmasõda, keemiarelv ja kirjandus (2). Looming, 10, 1454−1473.
Undusk, Jaan (2015). Mälupaik sinepigaas. Esimene maailmasõda, keemiarelv ja kirjandus (1). Looming, 9, 1300−1319.
Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna teaduskogud asuvad UTKK muuseumiosakonnas Väikese Illimari 12, Tallinnas. Friedebert Tuglase alustatud kultuuriloolistele kogudele on lisandunud Marie Under ja Artur Adsoni jt väliseesti kultuuritegelaste kunstikogud ja kultuuriloolised kogud, samuti alates 1976. aastast muuseumis toimunud kultuuriürituste materjalid. Teaduskollektsiooni hooldamise eesmärk Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonna kogude säilitamise ja kasutamistingimuste parandamine ning teadustöötajatele varade kasutamise lihtsustamine. Kollektsiooni finantseeriti aastail 2004–2008 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas riikliku sihtprogrammi "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" raames. Alates 2009. aastast finantseeritakse Kirjanduskeskuse kultuuriloolisi kogusid Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskollektsioonide säilitamise rahadest. Kollektsiooni osad on: 1. Arhiivraamatukogu. 2. Helikogu. Digitaliseeritud on Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse fonoteek (alates 1956. aastast kuni kaasajani), koos arhiiviga kokku 596 tundi. 3. Kunstikogu. Jätkatakse kunstikogu renoveerimist: raamide, paspartuude, klaaside puhastamist või vahetamist, pildistamist, digitaliseerimist. Korda tehtud töid eksponeeritakse näitustel. 4. Fotokogu. Tuglaste kultuuriajaloolise tähtsusega fotokogu (4500 pilti) tuleb uurijaile elektrooniliselt kättesaadavaks teha. 5. Artiklite lõigendite kogu. Friedebert Tuglase poolt 1905. aastast alates kogutud artiklite lõigendid on tööks kasutatud halva liimi tõttu hävimisohus ning vajavad kopeerimist ja digitaliseerimist. Kõik kogud on teaduslikuks uurimistööks avatud ja aktiivses kasutuses. Kollektsiooni kõige enam kasutatavad kogud on arhiivraamatukogu, kunsti- ja fotokogu.
The Scientific Collection of Under and Tuglas Literature Centre in the museum department (12 Väikese Illimari str, Tallinn) is a collection of high cultural historical value, based on heritage of Friedebert Tuglas, Artur Adson and Elo Tuglas, art collections and materials from Estonians in exile after World War II, including also materials recorded and collected at the museum’s events since 1976. The purpose of the Scientific Collection is to maintain and improve the conserving and using conditions of the collections. In 2004-2008 was the collection financed by the national programme Collections for the Humanities and Natural Sciences (2004–2008). Since 2009 the cultural collections are financed by scientific collections annual funding programme of Estonian Ministry of Education and Research. Collection includes: 1. Archival library 2. Audio collection since 1956, digitalized, 596 hours of materials 3. Art collection. Restoration, photographing and digitalization are in progress. Repaired works are shown in exhibitions. 4. Photographs. 4500 photos with significant value in cultural history. Photos will be digitalized and made available for researchers. 5. Press materials and articles since 1905, collection founded by Friedebert Tuglas. All sub-collections are open to researchers and been in active use. In most frequent use are archival library, art collection and photographs.
Alamkogud (5)
NimiNimi inglise keeles
Tuglaste pärandvaraTuglas' heritage
Underi ja Adsoni varaCollection of Under and Adson
Eesti Kultuurfondi kunstikoguArt Collection af Estonian Cultural Foundation in USA
Paul Reetsi kultuurikoguCultural Collection of Paul Reets
UTKK kultuurikoguUTLC Cultural Collection
Säilikud (8)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
filmid14tkTuglaste pärandvara, Underi ja Adsoni vara
esemed505tkTuglaste pärandvara, Underi ja Adsoni vara
käsikirjad13089säilitusühikTuglaste pärandvara
tarbekunst30tkTuglastele, Underile-Adsonile kuulunud vaasid, nõud, suveniirid
trükised29025tkTuglaste pärandvara, Underi ja Adsoni vara, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vara
kunstiesemed1120tkTuglaste pärandvara, Underi ja Adsoni vara, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vara
fotod6759tkTuglaste pärandvara, Underi ja Adsoni vara, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vara
helisalvestused411tkalates 1979. aastast on lindistatud muuseumiosakonnas toimunud Teadlaste Maja liikmete kohtumised kirjanikega sh Tuglase novelliauhindade võitjatega.
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (1)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
Eesti Muuseumide Veebivärav (MuIS)15134http://www.muis.ee/portaal/catalogue;jsessionid=C76FB2630102CFF2DE99D7443ED98F73Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond sai 2009. aastal muuseumide infosüsteemi MuIS liikmeks. Alustatud on kunstikogude kandmist MuISi (kataloog on sisestatud, järgneb piltide lisamine).
UTKK muuseumiosakonna kogudele pani aluse Friedebert Tuglas oma testamendiga, pärandades perekonna kultuurivara ENSV Teaduste Akadeemiale. Kirjaniku soov oli, et maja juurde loodaks uurimiskeskus, mis võimaldataks seal hoitavat kirjavara ning kunstiväärtusi kõigil huvilistel kasutada. Tuglaste raamatukogu koosseisus oli (koos perioodikaga) 15753 nimetust ja kunstikogus 1014 taiest, fotokogu 5474. Friedebert Tuglase Majamuuseum asutati 28. 09.1971 Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseisus. Pärast Tuglaste surma hoonet laiendati, juurde ehitati väike konverentsisaal ning tööruum uurijaile. Majamuuseum avati külastajatele Friedebert Tuglase 90. sünniaastapäevaks 1976. aastal. 1993. aastal moodustati Teaduste Akadeemia alla kuulunud Keele ja Kirjanduse Instituudi kahest kirjandussektorist ning Friedebert Tuglase Majamuuseumist Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Kogud on täienenud kingituste-annetuste arvel. 1993. aastast alates on UTKK muuseumisakonna kogus ka Underi ja Adsoni Rootsis soetatud raamatukogu, kunstitöid ja isiklikke esemeid. 2007 lisandus Eesti Kultuurfondi Ameerika Ühendriiges kunstikogu ja 2011. a. Paul Reetsi kultuuriajalooline kogu.
Teaduskollektsiooni kasutajad (4)
Kasutaja tüüp%
teadustöötajad40
kooliõpilased10
erialaspetsialistid30
kraadiõppurid20
UTKK kunstikogu tutvustamiseks korraldatakse näitusi, sh nii UTKK teemanäitused kui koostöönäitused teiste asutustega (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kunstimuuseum ja selle filiaalid, sh Adamson-Ericu muuseum, Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Tartu Kunstimuuseum jt). Kirjanduskeskuse näituste kataloogid avaldatakse eriraamatutena sarjas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud. Alates 2005. aastast on UTKK muuseumosakond korraldanud 8 teemanäitust Tallinnas, Tartus ja Soomes Önningeby muuseumis Ahvenamaal ja osaletud ühisnäitustel (vt http://www.utkk.ee/index.php/et/naitused). Kirjanduskeskuse näituste kataloogid avaldatakse eriraamatutena sarjas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse kultuuriloolised kogud (http://www.utkk.ee/index.php/et/valjaanded/kultuuriloolised-kogud). UTKK kogude säilikuid on reprodutseeritud eesti kunsti ülevaateteostes ("Eesti kunst paguluses", Eesti Kunstimuuseum 2010; "Eesti kunsti ajalugu" V, Eesti Kunstiakadeemia 2010; "Pallas", Tartu Kunstimuuseum 2010) ja eriväljaannetes ("Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg" Ilmamaa 2011; "Eesti kunstnikud Pariisis", Tammerraamat 2010). Muuseumiosakonna kultuuriloolistel kogudel põhinevate väljaannete ja kasutatud reproduktsioonide andmed vt lisainfo alt. Toimuvad loengud (nt 2.03. 2011 Kirjanike Majas Toomas Haugi ettekanne „Tuglase armastus: heitlemised 1918. aasta suvel“, mille koostamisel on kasutatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse teaduskogude käsikirju ja fotosid.). Maja kogudel põhinenud uurimuste esitlemiseks on korraldatud ettekandepäevi, loenguid ja esitatud ettekandeid konverentsidel ja seminaridel (viimati fotokogu tutvustus seminaril „Johannes Semper ja prantsuse vaim“, 4.06.2014, UTKK koostöös Tartu Ülikooliga).
To introduce the UTLC art collection in public, several exhibitions are organized, including both UTLC’s and co-operational exhibitions with Estonian Literary Museum, Art Museum of Estonia and its branches, e. g. Adamson-Eric Museum, Tartu Art Museum, Association of Estonian Writers' Museums. Since 005, UTLC has organized 8 exhibitions in Tallinn, Tartu and Önningeby, Finland (http://www.utkk.ee/index.php/et/naitused). Catalogues with research articles are published by each UTLC exhibition (http://www.utkk.ee/index.php/et/valjaanded/kultuuriloolised-kogud). UTLC records are represented in several publications Estonian art ("Eesti kunst paguluses", Art Musem of Estonia 2010; "Eesti kunsti ajalugu" V, Estonian Academy of Arts 2010; "Pallas", Tartu Art Museum 2010; "Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg", Ilmamaa 2011; "Eesti kunstnikud Pariisis", Tammerraamat 2010). In UTLC and based on UTLC collections are organized lectures and seminars.
Muuseumiosakond on külastajatele avatud esmaspäevast reedeni kl 10-17. UTKK arhiivraamatukogu ja kogude (helikogu, kunstikogu, fotokogu, artiklite lõigendite kogu) teavikud on uurimise eesmärgil kättesaadavad kõigile, välja arvatud materjalid, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang (arhiiveksemplarid, digiteeritud teavikud, restaureerimist vajavad trükised, korraldamata materjalid). Teavikuid saab kasutada kohapeal muuseumiosakonna lugemissaalis, teavikuid ei laenutata muuseumist välja. UTKK muuseumiosakonna materjalidedest saab tellida koopiaid juhul, kui skaneerimine ja kopeerimine on võimalik materjali kahjustamata. Arhiivraamatukogu kasutuseeskirjad: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/arhiivraamatukogu-kasutamise-kord Muuseumiosakonna kogude kasutamise kord: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/kogud Koopiate tellimine: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/koopiate-tellimine
UTLC affiliate museum is open for guests in workdays 10 am to 5 pm. Records in archival library and collections are available for researchers, except items with restrictions on access. Records can be used in museum’s reading hall; the items are not lent out. Scanning and photocopying is possible in case it does not affect the item. The order of usage of UTLC archival library: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/arhiivraamatukogu-kasutamise-kord The order of usage of UTLC collections: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/kogud Photocopying: http://www.utkk.ee/index.php/et/kollektsioon/koopiate-tellimine
Arhiivraamatukogu kasutamine ja kunstinäituste külastamine on külastaja jaoks tasuta, näitustele on kunstiteosed antud tasuta, kirjastused saavad fotode avaldamisõigused lepingu alusel, millega UTKK saab vastu 1-2 tasuta eksemplari oma raamatukogu jaoks. UTKK teaduskollektsiooni materjalide eksponeerimine näitustel, publitseerimisel ja reprodutseerimisel tuleb viidata UTKKle kui hoiukohale, kasutades korrektset viitamissüsteemi. Kunstikogu on püsiekspositsioonina maja I ja II korrusel, lisaks on keldrikorrusel maaliriiulitega hoidla. Juhendatakse magistrante UTKK teaduskogude (kultuurilooliste kogude) põhjal tehtavate tööde alal. Kogusid tutvustatakse gümnaasiumite viimaste klasside õpilastele.
Using the archival library and art exhibitions is cost free; the art works are given to exhibitions free of charge; publishers have a permission to publish UTLC collection’s photos according to contract and give 1-2 copies with reprinted data to UTLC library. In publication or exhibition the UTLC records have to be referred to UTLC as the repository, using correct system of reference. Art collection is displayed as permanent exhibition in the ground and 1st floor of the building, a repository with special shelves for the art collection is in the basement. MA students are tutored concerning their research based on UTLC’s scientific collections. Collections are also introduced to high school students.
UTKK kultuurilooliste kogude põhjal valminud publikatsioone: 1.3. teadusartiklid Eesti ja teiste riikide eelretsenseeritavates teadusajakirjades, millel on kohalik toimetuskolleegium, või teadusartiklid Eesti kultuurile olulistes ajakirjades Akadeemia, Looming ja Vikerkaar. Haug, Toomas 2011. Tuglase armastus: heitlemised 1918. aasta suvel. – Looming, nr. 5, lk. 696–709. Haug, Toomas 2011. Tuglase reis lõppu. Improvisatsioon kahe novelliga. – Looming nr 2, lk 270–282. Haug, Toomas 2009. Kohvijoomine ja kohviku loomine. Sõnaloolisi tähelepanekuid Madis Kõivu jälgedes. – Looming nr 6, lk 817–831. Haug, Toomas 2009. Felix Ormusson ja vana Aadam. – Looming nr 1, lk 129–137. 3.2. artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Hain, Jüri 2010. Eduard Wiiralt rakendusgraafikuna. – Väikene Wiiralti-raamat. TEA Kirjastus, lk 54–81. 3.3. spetsiifilised teadusväljaanded (sõnaraamatud, leksikonid, atlased, määrajad, tekstikriitilised väljaanded) Tuglas, Elo 2009. Elukiri 1952–1958. Koostanud ja toimetanud Mall Jõgi, 439 lk. Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus, koost. Rutt Hinrikus, Tänapäev 2006 6.3. populaarteaduslikud artiklid Hain, Jüri 2011. Oskar Kokoschka Tallinnas. Raamatulehitseja. Arlekiin, lk172–174. Hain, Jüri 2011. Illustreeritud Tuglas. – Raamatulehitseja. Arlekiin, lk 137–154. Hain, Jüri 2010. Järelmuljeid jalutuskäigult kultuuriloolise vikerkaare all – Muuseum, 1 (27), lk 27–29. Hain, Jüri 2009. Subjektiivseid hajamõtteid pagulaskirjanduse suurraamatu kohal. – Sirp 23.01. 6.6. muudes ajakirjades ja ajalehtedes avaldatud artiklid; Undusk, Maarja 2011. Kogunenud kunst Tuglase majas. Sirp, 03.11 UTKK kultuurilooliste kogude säilikute reproduktsioonid 3.2. artiklid/peatükid lisas mitte loetletud kirjastuste välja antud kogumikes Koll, Kersti 2010. Epp Ojamaa 1938. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 276–283 Koll, Kersti 2010. Hans Tsirk 1899–1987. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, 444–459 Komissarov, Eha 2010. Avangardistlik narratiiv Ado Vabbe loomingus 1913–25. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 217–261. Lamp, Ene 2010. Noor-Eesti kunst. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 157–180. Levin, Mai 2010. Juugendstiil. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 181–207 Lillemets, Enn 2010. Olev Mikiver 1922–1994. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 238–247 Mark, Reet; Pulk-Piatowska, Reet 2010. Nikolai Triik 1884–1940. – Eesti kunstnikud Pariisis. Toimetanud Tiina Tammer. Tammerraamat., lk 96–97. Mark, Reet 2010. Abel Lee 1918–2010. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 198–205. Mark, Reet 2010. Raoul Lind 1918–1993. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 214–215. Mark, Reet 2010. Osvald Timmas 1913–2005. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 418–427. Raitar, Maie; Sööt, Andres 2011. Mosaiik aja kildudest. Helsingi-päevade mälestusi Konrad Mäest. – Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg. Ilmamaa, lk 301–311. Talvistu, Tiiu 2010. Pallaslased Pariisi avastamas. – Pallas. Koostanud Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Tartu Kunstimuuseum, lk 104–126.
Publications based on the collections of the museum department of the Under and Tuglas Literature Centre of the Estonian Academy of Sciencies: Haug, Toomas 2011. Tuglase armastus: heitlemised 1918. aasta suvel. – Looming, nr. 5, lk. 696–709. Haug, Toomas 2011. Tuglase reis lõppu. Improvisatsioon kahe novelliga. – Looming nr 2, lk 270–282. Haug, Toomas 2009. Kohvijoomine ja kohviku loomine. Sõnaloolisi tähelepanekuid Madis Kõivu jälgedes. – Looming nr 6, lk 817–831. Haug, Toomas 2009. Felix Ormusson ja vana Aadam. – Looming nr 1, lk 129–137. Hain, Jüri 2010. Eduard Wiiralt rakendusgraafikuna. – Väikene Wiiralti-raamat. TEA Kirjastus, lk 54–81. Tuglas, Elo 2009. Elukiri 1952–1958. Koostanud ja toimetanud Mall Jõgi, 439 lk. Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus, koost. Rutt Hinrikus, Tänapäev 2006 Hain, Jüri 2011. Oskar Kokoschka Tallinnas. Raamatulehitseja. Arlekiin, lk172–174. Hain, Jüri 2011. Illustreeritud Tuglas. – Raamatulehitseja. Arlekiin, lk 137–154. Hain, Jüri 2010. Järelmuljeid jalutuskäigult kultuuriloolise vikerkaare all – Muuseum, 1 (27), lk 27–29. Hain, Jüri 2009. Subjektiivseid hajamõtteid pagulaskirjanduse suurraamatu kohal. – Sirp 23.01. Undusk, Maarja 2011. Kogunenud kunst Tuglase majas. Sirp, 03.11 Koll, Kersti 2010. Epp Ojamaa 1938. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 276–283 Koll, Kersti 2010. Hans Tsirk 1899–1987. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, 444–459 Komissarov, Eha 2010. Avangardistlik narratiiv Ado Vabbe loomingus 1913–25. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 217–261. Lamp, Ene 2010. Noor-Eesti kunst. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 157–180. Levin, Mai 2010. Juugendstiil. – Eesti kunsti ajalugu 5. 1900–1940. Toimetanud ja koostanud Mart Kalm. Eesti Kunstiakadeemia, lk 181–207 Lillemets, Enn 2010. Olev Mikiver 1922–1994. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 238–247 Mark, Reet; Pulk-Piatowska, Reet 2010. Nikolai Triik 1884–1940. – Eesti kunstnikud Pariisis. Toimetanud Tiina Tammer. Tammerraamat., lk 96–97. Mark, Reet 2010. Abel Lee 1918–2010. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 198–205. Mark, Reet 2010. Raoul Lind 1918–1993. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 214–215. Mark, Reet 2010. Osvald Timmas 1913–2005. – Eesti kunst paguluses. Koostanud Kersti Koll, Reet Mark, Tiiu Talvistu. Eesti Kunstimuuseum, lk 418–427. Raitar, Maie; Sööt, Andres 2011. Mosaiik aja kildudest. Helsingi-päevade mälestusi Konrad Mäest. – Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg. Ilmamaa, lk 301–311. Talvistu, Tiiu 2010. Pallaslased Pariisi avastamas. – Pallas. Koostanud Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Tartu Kunstimuuseum, lk 104–126.