See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu , Akadeemiline Raamatukogu.
TLÜ Akadeemiline Raamatukogu, Rävala 10
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu
TLÜAR KK
  • {{item.DisplayName}}
rare books; haruldased raamatud; kultuurilugu; teaduslugu; käsikirjad; isiklikud raamatukogud; memoriaalkogud; mõisaraamatukogud; teadusseltsid; ajaloolised kaardid; fotokogu; graafika; history of culture; history of science; manuscripts; personal libraries; manor libraries; photo collections; graphics; map collection; Eestimaa Kirjanduse Ühing; Oleviste kiriku raamatukogu; Tallinna kultuurilugu; Tallinna ajalugu; Estländische Literärische Gesellschaft; Estonian Literaty Society; history of Tallinn
Seotud teadusvaldkonnad (7)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH110 Paleograafia, raamatuteadus, epigraafia, papüroloogia 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH260 Teaduse ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH355 Keele ajalugu 6.2. Keeleteadus ja kirjandus
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS282 Võrdlev ja ajalooline pedagoogika5.3. Haridusteadused
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (141)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Kodres, Krista (Mitarbeit von Markus Gerstmeier) (2011). Revaler Totentanz. Kommentarien zur Stadtpläne von Dorpat, Narva und Reval. M. Asche, W. Buchholz, A. Schindling. Die baltischen Lande im Zeilalter der Reformation und Konfessionalisierung. (9−15).. Münster: Aschendorff Verlag. (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensgespaltung. Hg. P. Walter. ; Bd.71).
(2010). Freedom from theory? An attempt to analyse Sten Karling's views on (Estonian) art history. Journal of Art Historiography, 3, 1−17.
(2010). Die kirchliche Kunst in den von Esten bewohnten Gebieten im Zeitalter der Reformation und der Konfessionalisierung. Anton Schindling, Werner Buchholz, Matthias Asche. Die baltischen Lande im Zeitalter der Reformation und Konfessionalisierung: Livland, Estland, Ösel, Ingermanland, Kurland und Lettgallen. Stadt, Land und Konfession 1500-1721. Teil 2. (41−98).. Münster: Aschendorf Verlag. (Katholisches Leben und Kirchenreform im Zeitalter der Glaubensspaltung; 69).
(2008). Pühakoda kui tempel ja korrastatud struktuur. A.W. Hupel arhitektuurihindajana. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 39−55.
(2008). "Aus dem Volk selbst ausgewachsen". Sten Karling and his book "Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. In: Krista Kodres, Merike Koppel (_EditorsAbbr). Art and the Church. Religious Art and Architecture in the Baltic Region in the 13th-18th Centuries (9−19).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus.
Kodres, Krista; Kurisoo, Merike (eds.) (2008). Art and the church: religious art and architecture in the Baltic Region in the 13th-18th centuries. / Kunst und Kirche: kirchliche Kunst und Architektur in der baltischen region im 13.-18. Jahrhundert. In: .. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus. (Estonian Academy of Arts proceedings ; 18).
Kodres, Krista (2006). Handwerker als Kulturvermittler am Beispiel des frühneuzeitlichen Reval in Estland. Schmidt, B.. Studien zum Ostseeraum I. Mittelständische Wirtschaft, Handwerk und Kultur im baltischen Raum (119−135).. Hamburg: Wissenschaftlicher Verlag.
Karling, Sten Ingvar (2006). Tallinn. Kunstiajalooline ülevaade. (91−182).. Tallinn: Kunst.
Hein, Ants (2011). Kadriorg kaante vahel. Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 20 (1), 249−253.
Hein, Ants (2011). Kiltsi mõis. Kiltsi: VR Kirjastus.
Hein, Ants (2011). Sagadi mõis. Tallinn: Hattorpe.
Hein, Ants (2010). Mõisate vananaistesuvi. Mart Kalm, Krista Kodres (_EditorsAbbr). Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art (50−66).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia .
Hein, Ants (2010). Virtsu ja Puhtu. Pilk minevikku. Toomas Kukk (_EditorsAbbr). Puhtu ajalugu ja loodus (5−38).. Tartu: MTÜ Estonia Maritima. (Estonia maritima; 8).
Hein, Ants (2009). Jälgimäe mõis enne Glehne. Lembit Teinbas, Evi Johandi (_EditorsAbbr). Jälgimäe–Pääsküla–Nõmme. Ajaloolisi materjale. Artiklite kogumik (19−24).. Saku: Lembit Teinbas.
Hein, Ants (2009). Järvamaa mõisaarhitektuur. Järvamaa: Loodus. Aeg. Inimene (245−259).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Hein, Ants (2009). Tallinna suvemõisatest. Ja Kosest eelkõige. Tiina Tammet (_EditorsAbbr). Eesti parkide almanahh (10−25).. Tallinn: Keskkonnaministeerium.
Hein, Ants (2009). Saksi mõis. Pilk ajalukku. Age Li Liivak, Ardo Niinre (_EditorsAbbr). Saksi: mõis, kool, lastekodu (8−16).. Aruküla: Saksi Sõbrad.
Hein, Ants (2009). Schloss Lohde in Estland. Koluvere (132−149). . Hattorpe.
Hein, Ants (2009). Koluvere. Tallinn: Hattorpe.
Hein, Ants (2008). Ah, Ahja... Muinsuskaitse aastaraamat 2007 (2−5).. Tallinn: Muinsuskaitseamet.
Hein, Ants (2008). Der Klassizismus in der Gutshof-Architektur Estlands. Klassizismus im Baltikum (105−126).. Lüneburg: Carl Schirren Gesellschaft. (Baltische Seminare; 3).
Hein, Ants (2008). Архитектура. С 1830-х до начала XX в. – историцизм. Эстония. Энциклопедический справочник. (673−674).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
Hein, Ants (2007). On the Early History of the Restoration and Protection of Architectural Landmarks in Estonia. Centropa. A Journal of Central European Architecture and Related Arts, 7 (1), 20−31.
Hein, Ants (2007). Viljandimaa vanad pargid. Eesti parkide almanahh (48−52).. Tallinn: Muinsuskaitseamet.
Abner, Olev; Konsa, Silja; Lootus, Kersti; Sinijärv, Urve; Hein, Ants (2007). Eesti pargid 1. Tallinn: Varrak.
Hein, Ants (2007). Maja kui sümbol : Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus. Tallinn: Hattorpe.
Hein, Ants (2006). Zeit und Raum. Innengestaltung est- und livländischer Herrenhäuser während der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts. Heinrich Wittram. Baltische Gutshöfe: Leben–Kultur–Wirtschaft (259−282).. Lüneburg: Carl Schirren Gesellschaft. (Baltische Seminare ; 7).
Pullat, Raimo; Hein, Ants; Leimus, Ivar; Viires, Ants (2006). Johann Christoph Brotze. Estonica. Estopol.
Hein, Ants (koost.); Leimus, Ivar (koost.); Pullat, Raimo (koost.); Viires, Ants (koost.); Heero, Aigi (tõlk.) (2006). Johann Christoph Brotze. Estonica / koostanud Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires ; [tõlge eesti keelde: Tõnis Liibek, Ivar Leimus, tõlge saksa keelde: Aigi Heero, Ene Rõngelep ; toimetajad Lauri Suurmaa ... jt.]. Tallinn: Estopol.
Hein, Ants (2005). Mõisaarhitektuur Rootsi ajal. Jacob Stael von Holstein ja palladionismi võidulepääs. Mõisaarhitektuuri 18. sajandi algul ja keskpaigas. Eesti kunsti ajalugu. History of Estonian Art. 2: 1520–1770 (209−249).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia .
Hein, Ants (2004). Albu. Lisandeid ühe 18. sajandi mõisamaja portreele. KUNST.EE, 1, 82−89.
Reimo, T.; Konsa, K. (2011). Red Book of Estonian publications 1535–1850: experience and lessons of the project. Knygotyra, 56, 18−32.
Reimo, Tiiu (2011). Elu raamatute keskel. Kyra Roberti tegemisi meenutamas. Raamatukogu, 3, 38−39.
Reimo, Tiiu (2011). Voldemar Miller TA Raamatukogu baltikaosakonna loojana. Raamatukogu, 1, 32−35.
(2011). Die Buchkultur in Reval im 17. Jahrhundert. Mari Tarvas. Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region (143−157).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Reimo, Tiiu (2010). Library catalogues and books notated in probate inventories of the 17th and 18th centuries as sources for research on private libraries and reading. Knygotyra, 54, 233−253.
Reimo, Tiiu (2010). Peamine on teadmine ja mäletamine. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu Aastaraamat (60−67).. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Reimo, Tiiu; Paatsi, vello (2010). Eesti ja baltisaksa trükisõna aastail 1801-1917: Uurimisseis ja perspektiivid=Estnische und deutschbaltische Druckschriften in den Jahren 1801-1917: Forschungsstand und Aussichten. <i>Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917=Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917; 29.-30.10.2009 Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 7−19.
Reimo, Tiiu (2010). Eestimaa Kirjanduse Ühing ja selle kirjastustegevus 19. sajandil=Die Estnische Literärische Gesellschaft und ihre Verlagstätigkeit im 19. Jahrhundert. <i>Trükis Eesti ja Liivimaal 1801-1917=Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917; Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu, 29.-30.10. 2009.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 68−73.
Konsa, K.; Reimo, T. (2009). Preservation Priorities: Red Book of Estonian Publications, 1535 - 1850. The International Journal of the Book, 6 (1), 11−16.
Reimo, Tiiu (2009). Raamatukoguvaim Põhja- ja Baltimaades. Raamatukogu, 5, 22−23.
Reimo, Tiiu; Möldre, Aile (2009). Books That Common People Read: Estonian Public Libraries Through the Centuries. In: Dyrbye, Martin; Mäkinen, Ilkka; Reimo, Tiiu; Torstensson, Magnus (_EditorsAbbr). Library Spirit in the Nordic and Baltic Countries. Historical Perspectives (134−149).. Tampere: HIBOLIRE.
Kreem, Juhan (2011). Der Deutsche Orden in Livland unter Hermann von Brüggenei: Bemerkungen zu Regierungspraxis und Religionspolitik. Ordines Militares Colloquia Torunensia Historica, 16, 303−315.
Kreem, Juhan (2011). Seasonal isolation in the communication in Livonia. In: Torstein Jørgensen, Gerhard Jaritz (_EditorsAbbr). Isolated islands in medieval culture and mind (120−127).. Budapest: CEU Press. (CEU Medievalia / The Muhu Proceedings; 14 / 2).
Kreem, Juhan (2011). Zeichnungen in Revaler Kämmereibüchern. Peter Johanek. Bild und Wahrnehmung der Stadt (x−x).. Münster: Böhlau. (Städteforschung ; 63).
Kreem, Juhan (2011). Wissenschaftssprachen in Estland. Prinz, Michael; Korhonen, Jarmo. Deutsch als Wissenschaftssprache im Ostseeraum - Geschichte und Gegenwart. (55−65).. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag. (Finnische Beiträge zur Germanistik; 27).
Kreem, Juhan (2011). Seasonality of transport network in the Eastern Baltic. In: Hubert Houben, Kristjan Toomaaspoeg (Ed.). Towns and Comunication, vol. II: Comunication between towns (259−269).. Galatina: Congedo Editore.
Kreem, Juhan (2010). Arhiiv ja saladus. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 2−5.
Kreem, Juhan (2010). Livonia, Henry of Livonia, Riga, Reval, Swordbrothers, Livonian Rhymed Chronicle. In: Robert E. Bjork (Ed.). The Oxford Dictionary of the Middle Ages (xx−xx).. Oxford: Oxford Univ Press Inc.
Kreem, Juhan (2009). Living on the edge: Pirates and the Livonians in the fifteenth and sixteenth centuries. In: Gerhard Jaritz, Juhan Kreem (Ed.). The edges of the Medieval World (70−81).. Budapest: CEU Press. (CEU medievalia/The Muhu proceedings; 11/1).
Aarma, L. (2010). Über das Lexikon der Geistlichen Estlands. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, Jahrganag 59, 255−258.
Aarma, Liivi (2010). Tallinna ja Pärnu eraraamatukogud 18. sajandil. 1, 140−142.
Aarma, Liivi (2010). Johann Fischer und Ernst Glück. Ihre Rolle bei der lettischen und estnischen Bibelübersetzung. Christiane Schiller, Mara Gradule. Mach dich auf undwerde licht –Celies nu, topi gaisˇs“.Zu Leben und Werk vonErnst Glück (1654–1705)Akten der Tagung anlässlichseines 300. Todestages vom10. bis 13. Mai 2005 in Halle(Saale) (79−110).. Saksamaa: Harrassowitz .
(2010). Der Beginn estnischsprachiger landwirtschaftlicher Literatur und der erste Ratgeber für Landwirte. Vello Paatsi, Kristi Metste. Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 [Võrguteavik] : ettekanded (28−30).. 2010: Eesti Kirjandusmuuseum.
AArma, Liivi (2009). Hariduselu kuni 1918. aastani lk. 9-68;. Urve Tammjärv, Toomas Tamla (_EditorsAbbr). Järvamaa 2 Loodus Aeg Inimenei (9−68).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. (Järvamaa koguteos; II).
Maiste, Juhan; Vseviov, David. (2011). Patarei - merekindlus ja vangla [ilmumas].
Maiste, Juhan; Hansar, Lilian; Nutt, Nele; Sipelgas , Kreeta; Sinijärv, Urve; Hiiop, Hilkka; Haljasmäe, Rene; Paju, Risto; Koha, Eve. (2009). Aeg ja ruum: uue muinsuskaitse poole. Randla, Anneli. (_EditorsAbbr). Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded (115−134).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Kunstiakadeemia toimetised; 19).
Juhan, M. (2009). Aeg ruumis ja ruum ajas. Tagasi asjade juurde. Randla, A. (_EditorsAbbr). Uue muinsuskaitse poole (9−16).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded; 4).
Juhan, M. (2009). Balti villa rustica ja &quot;Liivimaa Sveits&quot;. Külvik, M.; Maiste, J. (_EditorsAbbr). Park on paradiis looduses ja kunstis (138−155).. Tartu: Eesti Maaülikool.
Saagpakk, Maris (2011). Die Elemente des autobiogeaphischen Schreibens im Diarium von Caspar Meuseler aus Tallinn. 40, x−x [ilmumas].
Saagpakk, Maris (2011). Der Andere in den Texten evangelischer Geistlichen in der ersten Hälfte des 17. Jahrhunderts. Mari Tarvas. Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit (171−190).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (Koostaja) (2011). Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Jürjo, Indrek; Saagpakk, Maris, jt. (tõlk.) (2011). Ideed ja ühiskond : Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. . Ajaloo Instituut.
Saagpakk, Maris (2010). Ambivalentsus baltisaksa naiste mälestustekstides. Methis Studia humaniora Estonica, 82−92.
Saagpakk, Maris (2010). Arvustus: Elud ja maailmad. Lebenswelten von Frauen der deutschen Oberschicht im Baltikum (1800-1939). Akadeemia, 7, 1313−1317.
Saagpakk, Maris (2010). Verlust und Rückgewinnung im Wort. Deutschbaltische Autobiographien nach 1945. Gotzmann, Carola L; Kroll, Frank-Lothar. Deutschsprachige Literaturen im Baltikum und in St. Petersburg (147−156).. Berlin: Duncker &amp; Humblot. (Literarische Landschaften).
Saagpakk, Maris (2010). Die Gesellschaft für deutschbaltische Kultur in Estland und ihre Aktivitäten. Baltische Briefe (8)..
Saagpakk, Maris (2009). Noch nicht alle Ziele und Aufgaben erfüllt. Gesellschaft für deutschbaltische Kultur wird 20 Jahre. Baltische Briefe, 1, 9.
Tarvas, Mari (2011). Die Bibliothek von Justus Johannes Riesenkampf. Tarvas, Mari (Koostaja, toim); Marten, Heiko F. (toim.); Heero, Aigi (toim.); Jung, Merle (toim.). Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region (213−226).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (2011). Die Stadt Tallinn in den Texten von Hermann Graf Keyserling und Paul Fleming. Michael Jaumann, Klaus Schenk. Erinnerungsmetropole Riga: Deutschsprachige Literatur- und Kulturvielfalt im Vergleich (239−247).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Arold, Anne; Tarvas, Mari (2011). Germanistik in Estland 2008-2010. Barniškiene, Sigita, Lele-Rozenthale, Dzintra, Tarvas, Mari. Triangulum. Germanistisches Jahrbuch 2010 für Estland, Lettland und Litauen (179−198).. Kaunas, Riga und Tallinn: Verlag der Kunstakademie Vilnius.
Tarvas, Mari (2011). Zum Geleit. -- Tarvas, Mari (Koostaja, toim); Marten, Heiko F. (toim.); Heero, Aigi (toim.); Jung, Merle (to. Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region (7−10).. Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (2010). Zur Literaturgeschichte und zur Geschichte des Lesens. Privatbibliotheken in Tallinn/ Reval im 18. Jahrhundert. 15, 2, 442−456.
Jung, Merle; Tarvas, Mari (2010). Deutsch in Estland. Krumm, Hans-Jürgen; Fandrych, Christian; Riemer, Claudia; Hufeisen, Britta. Deutsch als Fremd- und Zweitsprache. Ein internationales Handbuch (1650−1654).. De Gruyter.
Tarvas, Mari (2010). Freundschaften in Reval: Paul Fleming und die Revaler Autoren des 17. Jahrhunderts. Internationale Vereinigung der Germanistik. Vielheit und Einheit der Germanistik weltweit. Abstracts. (202−202).. Uniwersytetu Jagiellońskiego.
Barniškiene, Sigita; Lele-Rozentale, Dzintra; Tarvas, Mari (2009). Zum Geleit. Triangulum : Germanistisches Jahrbuch für Estland, Lettland und Litauen, 14, 7−10.
Heero, Aigi (2011). Timotheus Polus’ deutschsprachige Epicedia als Zeugnisse von Kulturtransfer. Tarvas, Mari; Marten, Heiko F.; Heero, Aigi; Jung, Merle; Saagpakk, Maris; Ridali, Helju. Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region. (191−212).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Heero, Aigi (2010). Weiße Flecken in der estnischen Literaturgeschichtsschreibung. Timoteus Polus und der Revaler Gymnasialkreis. Interlitteraria, 457−471.
Heero, Aigi (2010). Paul Fleming und Timotheus Polus: Auf den Spuren einer Dichterfreundschaft. 11−27.
Raisma, Mariann; Jõekalda, Kristina; Raal, Mati; Hiiop, Hilkka; Haljasmäe, Rene. (2011). TLÜARi Baltika-osakonna hällitrükiste konserveerimismeetodid ja -tulem viimasel kolmel kümnendil. Randla, Anneli. (_EditorsAbbr). Mälu (197−231).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Eesti Kunstiakadeemia toimetised; Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded ; 20; 5).
Haljasmäe, Rene (2011). The book as a artefact: How to create closer reality through the digitisation. <i>Care and conservation of manuscripts. 12: Proceedings of the twelfth international seminar held at the University of Copenhagen 14th-16th October 2009, 12: Care and conservation of manuscripts. University of Copenhagen, 14th-16th October 2009.</i> _EditorsAbbr M. J. Driscoll. Kopenhaagen: Museum Tusculanum Press, 297−305.
Haljasmäe, Rene (2010). Veebipõhine andmebaas „Hällitrükised Eesti mäluasutustes“. Kriste Sibul (_EditorsAbbr). Renovatum Anno (132−134).. Tallinn: Ennistuskoda Kanut.
Haljasmäe, Rene (2010). WWW-Database of Incunabula in Memory Institutions of Estonia. <i>Historiae Scientiarum Baltica ’10: abstracts of XXIV International Baltic Conference of the History of Science: 24th International Baltic Conference on the History of Science &quot;Historiae Scientiarum Baltica ’10&quot;, Tallinna Tehnikaülikool, 08.-09.10.2010..</i> _EditorsAbbr Mait Talts, Kersti L. Linask. Tallinn: TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond, 106−107.
Haljasmäe, Rene (2009). Säilitustegevus akadeemilises raamatukogus. Raamatukogu, 2, 17−20.
Haljasmäe, Rene (2009). TLÜAR-i 2009. a kalender: valik ennistatud baltikakogu raamatuid. Raamatukogu, 1, 21−21.
Haljasmäe, Rene (2009). Varatrükise fragmentide leiust läbi oletuste atribueerimiseni. Raamatukogu, 3, 35−36.
Tarvas, Mari (2012). Raamatud XVIII sajandi Tallinna varaloendites. Ilukirjanduse tee literaatide kogudesse. 11, 807−823.
Tarvas, Mari (2012). Der Tod Kotzebues als journalistisches Ereignis. Bemerkungen anhand der Berichterstattung durch die Dörptsche Zeitung. Tarvas, Mari; Marten, Heiko F., Saagpakk, Maris; Heero, Aigi; Ridali, Helju; Jung, Merle. Von Kotzebue bis Fleming. Literatur-, Kultur- und Sprachkontakt im Baltikum (123−134).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari; Saagpakk, Maris (2012). Zum Geleit. Tarvas, Mari; Heiko F. Marten, Saagpakk, Maris; Heero, Aigi; Ridali, Helju; Jung, Merle. Von Kotzebue bis Fleming. Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt im Baltikum (7−10).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari; Marten, Heiko F.; Saagpakk, Maris; Heero, Aigi; Ridali, Helju; Jung, Merle (2012). Von Kotzebue bis Fleming. Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt im Baltikum. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (2011). Die Bibliothek von Justus Johannes Riesenkampf. Tarvas, Mari (Koostaja, toim); Marten, Heiko F. (toim.); Heero, Aigi (toim.); Jung, Merle (toim.). Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region (213−226).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (2011). Die Stadt Tallinn in den Texten von Hermann Graf Keyserling und Paul Fleming. Michael Jaumann, Klaus Schenk. Erinnerungsmetropole Riga: Deutschsprachige Literatur- und Kulturvielfalt im Vergleich (239−247).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (Koostaja) (2011). Paul Fleming und das literarische Feld der Stadt Tallinn in der Frühen Neuzeit. Studien zum Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt einer Region. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Tarvas, Mari (2010). Zur Literaturgeschichte und zur Geschichte des Lesens. Privatbibliotheken in Tallinn/ Reval im 18. Jahrhundert. Interlitteraria, 15, 2, 442−456.
Brüggemann, K.; Tuchtenhagen, R. (2011). Tallinn. Kleine Geschichte der Stadt. Köln, Weimar, Wien: Böhlau.
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum / Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Valtin, M. (2013). Florileegium ars grammatica õpetuse peegeldusena Nicolaus von Hövelni käsikirja näitel. 20, 272−296.
Kaju, Katre (Koost.) (2013). Kroonikast kantaadini. Muusade kunstid kesk- ja varauusaegsel Eesti- ja Liivimaal. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Kaju, Katre (2011). Põhjasõja peegeldusi ühes kaasaegses reisialbumis. Tartu Ülikooli Ajaloo Küsimusi, 39, 100−122.
Jürjo, Indrek (aut.); Kaju, Katre (toim.) (2011). Ideed ja ühiskond. Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.–19. sajandil. Koostanud Inna Põltsam-Jürjo ja Tõnu Tannberg. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
(2011). Vive hodie, cras vivere serum est: humanistlik-kristlik haridustraditsioon ja Riia pastori Adam Andreae reisialbum (1696–1702). (Tartu ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kaju, Katre (2010). Eesti juhuluulest ja Reiner Brockmannist - Einiges zur estnischen Gelegenheitsdichtung und Reiner Brockmann. Loone Ots. &quot;Carmen Alexandrinum. Kuidas sündis eesti luule&quot; (14−35).. Tallinn: Lohengrin.
Tering, A. (2008). Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561-1798. Tartu: Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus.
Valmas, Anne (2011). Eestlaste teadusühendused välismaal ja nende tegevus. Eesti teadlased ja insenerid välismaal (7−16).. Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Valmas, Anne (2009). Eesti Arhiiv Austraalias: noppeid Hugo salasoo kirjavahetusest Kaljo Käärikuga. Akadeemia, 21 (4), 829−858.
Mägi, V.; Valmas, A. (koost.) (2009). Eesti teadlased paguluses. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Raisma, Mariann; Jõekalda, Kristina; Raal, Mati; Hiiop, Hilkka; Haljasmäe, Rene. (2011). TLÜARi Baltika-osakonna hällitrükiste konserveerimismeetodid ja -tulem viimasel kolmel kümnendil. Randla, Anneli. (_EditorsAbbr). Mälu (197−231).. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia . (Eesti Kunstiakadeemia toimetised; Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded ; 20; 5).
Haljasmäe, Rene (2011). WWW-Database of Incunabula in Memory Institutions of Estonia. <i>Synthesis of art and science in conservation: trends and achievements. Preprints: The 9th Baltic States Triennial Restorers´meeting. Vilnius 2011.</i> _EditorsAbbr Dr. Jurate Senvaitiene. Vilnius: Lithuanian Art Museum, 248−252.
Haljasmäe, Rene (2010). WWW-Database of Incunabula in Memory Institutions of Estonia. <i>Historiae Scientiarum Baltica ’10: abstracts of XXIV International Baltic Conference of the History of Science: 24th International Baltic Conference on the History of Science &quot;Historiae Scientiarum Baltica ’10&quot;, Tallinna Tehnikaülikool, 08.-09.10.2010..</i> _EditorsAbbr Mait Talts, Kersti L. Linask. Tallinn: TTÜ rahvusvaheliste suhete osakond, 106−107.
Reimo, Tiiu; Suurmaa, Lauri (2012). August Johann Beckeri raamatupoe raamatuloetelu aastast 1673. Vana Tallinn, XXIII (XXVII), 291−335.
Konsa, Kurmo; Lepp, Anu; Reimo, Tiiu. (2012). Books as Physical Objects: Damage Atlas and Condition Calculator. The International Journal of the Book, 9 (4), 111−121.
Reimo, Tiiu; Lusmägi, Sirje (2012). Es war einmal ... : raamatunäitus baltisaksa kirjandusest. Raamatukogu, 1, 31.
Reimo, Tiiu (2012). August von Kotzebue und das Verlagswesen in Tallinn (Reval) am Ende des 18. Jahrhunderts. Mari Tarvas (hrsg,) unter Mitwirkung von Heiko F. Marten, Maris Saagpakk, Aigi Heero, Helju Ridali u. Von Kotzebue bis Fleming. Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt im Baltikum (103−122).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Reimo, Tiiu (2012). Martin Zareniuse raamatupärand: mida luges 17. sajandi maapastor. Lugemise kunst (166−199).. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised; 13).
Kaur, Kairit (2013). Dichtende Frauen in Est-, Liv- und Kurland, 1654-1800. Von den ersten Gelegenheitsgedichten bis zu den ersten Gedichtbänden. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). University of Tartu Press.
Viiding, K.; Kaur, K. (2012). Die gelehrte Frauendichtung in Livland: Gertrud Paffrath. Humanistica Lovaniensia, LXXI, 415−444.
Vanamölder, Kaarel (2013). Cristoph Prescher- riiklik ajalehekirjutaja ja uudistekaupmees 1680. aastate alguse Riias. Ajalooline Ajakiri, 203−216.
Vanamölder, Kaarel (2013). Ajalehed Narvas Rootsi aja lõpul. Narva Muuseumi Toimetised, 14, 21−38.
Vanamölder, Kaarel (2013). Välgatused Eesti pressiajaloo varjudeajas? Püüd ümber mõtestada vanimate ajalehtede uurimislugu. Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat, 115−124.
Vanamölder, Kaarel (2012). Morgen früh ist zu bekommen der warhaffte Bericht... – Zeitungsanzeigen in Tallinn am Ende der Schwedenzeit. Norbert Angermann; Karsten Brüggemann; Inna Põltsam-Jürjo. Die Baltischen Länder und Europa in der Frühen Neuzeit (x−x). . Münster. (Schriften der Baltischen Historischen Kommission) [ilmumas].
Vanamölder, Kaarel (2012). Kommunikatsiooiväli Rootsi Läänemere-provintsides 17. sajandi lõpul - Reval(i)sche Post-Zeitung varauusaegse informatsioonikandjana. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikool.
Kreem, Juhan (2013). Ajaloost kirjanduseks ja tagasi. Balthasar Russowi kroonika kirjutamisest, kasutamisest ja ärakasutamisest. Keel ja Kirjandus, 56, 579−590.
Kreem, Tiina-Mall; Kaljundi, Linda; Kreem, Juhan; Põltsam-Jürjo, Inna; Mäesalu, Ain (2013). Friedrich Ludwig von Maydelli pildid Baltimaade ajaloost. Eesti Kunstimuuseum.
Hein, Ants (2012). Altweibersommer der Gutshöfe: Die Gutshofsarchitektur in Estland am Anfang des 20. Jahrhunderts. Alexander von Knorre. Jugendstil im Baltikum (189−222).. Lüneburg: Verlag Carl-Schirren-Gesellschaft e.V.. (Baltische Seminare; 18).
Saagpakk, Maris (2013). MEMOIRS RECORDED BY BALTIC GERMAN WOMEN: AMBIVALENT LIVES AND TIMES. European Scientific Journal ESJ, 814−821.
Saagpakk, Maris (2013). &quot;Der Henker&quot; von Edzard Schaper aus postkolonialer Sicht. Sauerland, Karol. Edzard Schaper und die Totalitarismen seiner Zeit (xxx−xxx). . Berlin [ilmumas].
Kaju, Katre (2015). Tallinna rootsiaegsed haridustrükised ja koolielu. Tallinna linna- ja gümnaasiumitrükikoda (1634-1828). 10.10.-18.12.2014. Näituse kataloog (37−92).. Tallinn: Tallinna Linnaarhiiv.
Kaju, Katre (2014). Diedrich Johann Burmesteri raamatukogunimestik. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28), 369−471.
Kaju, Katre (2014). Pärnu raamatuimport 18. sajandi teisel poolel ja Diedrich Johann Burmesteri raamatukogu. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 21 (28), 324−368.
Kaju, Katre (Koost.) (2014). Balti kirjasõna ja kultuurielu valgustusajastu peeglis. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv.
Kaur, Kairit (2015). Charlotte Elisabeth Konstantia von der Recke. Akadeemia, 5, 890−893.
Kaur, Kairit (2014). Baltisaksa aadlidaamid pärisorjusest. Kolm häält 18. sajandi lõpust. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 80−92.
Kaur, Kairit (2014). Deutschbaltische Dichterinnen von Anfängen bis zum 19. Jahrhundert. Dokilomunhak. Zeitschrift der Koreanischen Gesellschaft für Deutsche Sprach- und Literaturwissenschaft, 6, 329−343.
Kaur, Kairit (2014). Ülevaade Balti naiste lugemis- ja kirjutamiskultuurist kuni 1840. aastani. Ariadne Lõng: nais- ja meesuuringute ajakiri, 119−132.
Kreem, Juhan (2015). 19. sajandi pilk reformatsioonile. Rudolf von zur Mühleni maal “Tartu linn ja stifti rüütelkond uuendavad liidulepingut 1522. aastal”. Eesti Kunstimuuseumi toimetised, 10, 381−411.
Kreem, Tiina-Mall (koostaja). (2015). Eesti Kunstimuuseumi Toimetised 5 (10) 2015. Kunstnik ja Kleio. Ajalugu ja kunst 19. sajandil = Proceedings of the Art Museum of Estonia 5 (10) 2015. The Artist and Clio. History and Art in the 19th Century = Schriften des Estnischen Kunstmuseums 5 (10) 2015. Der Künstler und Klio. Geschichte und Kunst im 19. Jahrhundert. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Kreem, Juhan (2015). Was ist Stadtgeschichte in Estland? Heidi Hein-Kircher, Ilgvars Misāns. Stadtgeschichte des Baltikums oder baltische Stadtgeschichte? Annäherungen an ein neues Forschungsfeld zur baltischen Geschichte (61−73).. Marburg: Herder-Institut. (Tagungen zur Ostmitteleuropaforschung; 33).
Allikvee, Anu ja Kreem, Tiina-Mall (koostajad); Kaugver, Katrin (tõlkija) (2015). Lavateri näoraamat. Valgustusajastu pilk inimesele ja kunstile. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.
Allikvee, Anu ja Kreem, Tiina-Mall (koostajad); Kaugver, Katrin (tõlkija) (2015). Tunne inimest. Johann Caspar Lavateri loomingulised fragmendid. . TLÜ Akadeemiline Raamatukogu.
Frei, Lauri (2016). Narva kirjastaja ja trükkal Joseph Drobinsky: Eesti oma Pierre Marteau. Raamatukogu, 2, 34−36.
Frei, Lauri (2015). Mõnda latgali raamatust, parun Manteuffelist ja nende seosest Eestiga. Raamatukogu, 3, 27−29.
TLÜAR kultuurilooline kogu Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kultuurilooline kogu (TLÜAR KK) on lahutamatu osa Eesti kultuuripärandist. Kogusse kuuluvad nii vanimate Tallinnas tegutsenud avalike raamatukogude kui ka baltisaksa teadusseltside raamatukogud, samuti mõned omaaegsed mõisaraamatukogud, paljude kultuurilooliselt oluliste isikute isiklikud raamatupärandid, rikkalik kaardi-, graafika ning eksliibriste kogu ning fotograafiline kogu. TLÜAR KK on ühtlasi ka parim allikabaas kohaliku trükikunsti ja köiteajaloo uurimiseks, rääkimata sellest, et selles kogus on ka rikkalikult Lääne-Euroopa haruldast varatrükist. TLÜAR KK raamatukollektsioonid põhinevad baltisaksa teadusseltsi Estländische Literärische Gesellschaft (seni eesti keeles nimetatud Eestimaa Kirjanduse Ühinguks, ehkki õigem oleks Eestimaa Literaatite Ühing, võrreldav hilisema Teaduste Akadeemiaga) raamatukogul, mis kogus teaduskirjandust kõikidelt teadusaladelt, kuna teadusseltsi juures tegutses hulk erialasektioone. Koguti ka muid kultuuriväärtusi nagu originaalgraafikat, kunsti jne. Teadusühingust on välja kasvanud näiteks ka tänane Eesti Ajaloomuuseum (tollane provintsiaalmuuseum), mille kogudesse kuuluvad teadusühingu muud varad. Eestimaa Kirjanduse Ühingust sai enne II Maailmasõda oluline institutsioon, kellele vaesunud või hiljem nõukogude võimu eest põgenevad baltisaksa aadlikud ja kultuuritegelased oma varad püüdsid müüa ja/või annetada. Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu on seega huvitav nii teadus- kui ka kultuuriloolisest vaatepunktist. TLÜAR kultuurilooline kogu koosneb sisuliselt suures osas Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogust, mis on antud juhul lahti kirjeldatud eraldi kollektsioonidena, kuid mida tervikuna tuleks samuti käsitleda teadusühingu memoriaalkoguna. Peale Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu kuuluvad TLÜAR KK-sse veel fotograafiline kogu, kunsti- ja graafikakogu, geograafiliste kaartide kogu, eksliibrised, käsikirjakogu, miniraamatute kogu, noodikogu ja väliseesti teadlaste separaatide kogu. 1) Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogu on aastail 1842-1940 Tallinnas tegutsenud baltisaksa teadusliku ühingu raamatukogu, mille väärtuseks on sinna kogutud Tallinna ja Põhja-Eesti vanemate raamatukogude ja isiku- ning memoriaalkogude rohkus. Peale Oleviste kogu (1831) liideti EKÜ raamatukoguga veel teisigi kogusid. Näiteks osa Tallinna raeraamatukogust (1882), Eestimaa Saksa Ühingu (Estländischer Deutscher Verein, 1914), Narva Vanaaja Uurimise Seltsi ja Toomkooli (1927) raamatukogud. Kogu suurus on ca 150 000 köidet raamatuid ning 59 000 arvestusühikut perioodilisi väljaandeid (ca 3200 nimetust). 2) Tallinna linna Oleviste raamatukogu. Dokumenteeritud andmetel oli Oleviste raamatukogu olemas juba 1552. aastal, tõenäoliselt veelgi varem ning 1552 korraldati raamatukogu ümber. 1831. aastal deponeeriti see Eestimaa Üldisse Avalikku Raamatukokku. Kogu sisaldas 2732 köidet. 3) Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste kiriku juurde rajatud Tallinna raamatukogu tuumikuks oli Oleviste kiriku viimase katoliikliku preestri Reinhold Gristi raamatupärand. Hiljemalt 1520. aastast alates oli Grist Tallinnas Oleviste kiriku preester. Kirjalikud tõendid viitavad, et pärast reformatsiooni tegutses Grist luterliku kirikuõpetajana. 1658. aasta nimekirja alusel oli Oleviste kogus 44 köidet Gristi raamatuid (sh 12 inkunaablit). Tänaseni on säilinud 39. 4) Paul Flemingi raamatupärand koosnes algselt 26 teosest kümnes köites, millest säilinud 16 teost viies köites. Paul Flemingist (1609-1640) Tallinna Niehusenite majja mahajäänud pärand on suures osas kaduma läinud (eeskätt käsikirjad). Säilinud on mõned raamatud, mis Elisabeth Niehusen, Flemingi kihlatu Anna vanem õde, annetas Oleviste kiriku raamatukogule. 5) Nicolaus Spechti raamatupärand. 1660. aastal andis Nigulitse pastori Nicolaus Spechti (surn. 1657) vend Oleviste kogu bibliotekaarile Heinrich Bröckerile üle kokku 836 trükist 322 köites. Tegemist on oma aja kohta väga suure ja väärtusliku raamatukoguga. TLÜAR KK-s on Spechti raamatupärandist seni kindlaks määratud 370 trükist 103 köites. 6) Gebhard Himseli raamatud. 1660. aastal reorganiseeritud Oleviste raamatukogule kinkis linna füüsikus ning meedikus Gebhard Himsel 20 köidet ajaloo, geograafia ja meditsiini alalt. 7) Petrus Sixtus Kochi raamatupärand. Oleviste raamatukogule jäid 1764. aastal surnud Oleviste pastori Petrus Sixtus Kochi raamatud. (Uurimata) 8) Martin Zareniuse raamatupärand. 1662. aastal kinkis Haljala pastori Martin Zareniuse lesk oma mehe raamatud Tallinna Oleviste raamatukogule. Annetuse suuruseks oli 263 teost 207 köites. Zareniuse kollektsiooni raamatud pärinevad Euroopa 51 linna trükikodadest. 16. sajandist pärineb 69 teost, enne 1640. aastat ilmunuid 133 teost ning hilisemast ajast 57 teost. Identifitseeritud on käesolevaks ajaks 251 teost. Zareniuse pärand ei ole säilinud tervikuna. Mõned köited on järgnevatel sajanditel kaduma läinud, mida näitab kirjete puudumine EKÜ raamatukogu 19. sajandi teisel poolel loodud sedelkataloogis. TLÜAR KK-s leidub Zareniuse raamatupärandis nimetatud teostest 193 nimetust 178 köites. 9) Tallinna toomkooli raamatukogu. Tallinna toomkool on Eesti vanim kool, mis suutis üle elada reformatsiooni ning jätkata tegevust – küll väikeste vaheaegadega – kuni 1939. aastani. Tallinna toomkooli raamatukogule pandi alus 1727. aastal. Sarnaselt kõigi teiste tolleaegsete raamatukogudega oli ka Tallinna toomkooli raamatukogu tekkinud ning järk-järgult kasvanud annetustest ja pärandustest. Alles 1828. aastast alates oli koolil igal aastal kasutada kindel summa uute raamatute muretsemiseks. 1893. aastaks oli Tallinna toomkooli raamatukogus kokku 4064 teost 11386 köites. Põhiliselt pärinevad Tallinna toomkooli raamatukogule kuulunud trükised 16.-19. sajandist. Kõige rohkem on 17. Ja 18. sajandil välja antud kirjandust. 1927. aastal liideti Tallinna toomkooli raamatukogu Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukoguga, mille koosseisus see on jõudnud TLÜAR KK-sse. 10) Pahlenite ehk Palmse mõisa raamatukogu. Pärast Eesti Vabariigi loomist ja sellele järgnenud mõisate võõrandamist loovutas Pahlenite perekond oma raamatukogu 1936. aastal Eestimaa Kirjanduse Ühingu raamatukogule. Palmse mõisa raamatukogu näol oli tegemist ligi 8000-köitelise koguga. Kogu on uurinud ja kirjeldanud Mare Luuk, kuid kogu süstemaatiline läbitöötamine seisab ees. Kogus on palju spetsiaalselt selle kogu jaoks valmistatud köiteid, mis eriti kogu vanemas osas on põhiliselt kullaga kaunistatud täisnahkköited. Palju on ka erinevaid omanikumärke ja sissekirjutusi. Suur osa kogust ei ole põhifondi arvele võetud ja ei ole lugejatele kättesaadav ega otsitav (hoiul nö varukogus). 11) Conrad Joseph de Nussi raamatukogu. Parun (vabahärra) Conrad Joseph de Nuss (1746-1795) tegutses Tallinnas asehalduskonna tsiviilkohtu nõunikuna (alates 1783) ja 1793 ülendati kolleegiuminõunikuks. TLÜAR KK-s on seni õnnestunud leida 98 tema eksliibrisega raamatut. 12) Carl Ernst von Baeri teoste isikukogu, mis sisaldab Baeri teoseid, artiklite separaate ja tema juubelite auaadresse 19. sajandist. Kogu anti EKÜ-le üle 1877. aastal. 13) Vähe uuritud ja teaduslikult kirjeldamata isiklikud raamatupärandid: -1200 köidet õigusteaduslikku ja ajaloolist kirjandust Tallinna bürgermeistri ja sündiku Jobst Heinrich Willeni pärandist -Tallinna toomkooli õpetaja F. W. Schüdlöffeli raamatupärand -1892. aastal sai EKÜ annetusena Eestimaa Rüütelkonna sekretäri, pärastise riiginõuniku Georg von Breverni umbes 6400-köitelise raamatukogu -Annetus kaupmees E. F. Hoeppenerilt (ca 1000 köidet) -C. J. A. Pauckeri pärandist saadud raamatuannetus -dr. J. Dehni pärandist saadud raamatuannetus -praost C. E. Malmi pärandist saadud raamatuannetus -Eduard Ahrensi pärandist saadud raamatuannetus -E. Pabsti pärandist saadud raamatuannetus -A. Bertingi pärandist saadud raamatuannetus -C. Russwurmi pärandist saadud raamatuannetus -Kingitused A. H. Neusilt, Eestimaa kubermangu koolide direktorilt L. Gahlnbäckilt, Kuramaa provintsiaalmuuseumi direktorilt F. S. Klopmannilt ja paljudelt teistelt Ostetud: -1873. aastal õigusteadlase E. Iverseni Tallinna ja Eesti ajalugu käsitlevate teoste ja käsikirjade kogu -1929. aastal geoloog A. Mickwitzi geoloogiaalane raamatukogu -1936. aastal Kiltsi mõisast Krusensternide kogu -1966. aastal A. Looritsa kogu „Eesti laululiteratuur 1830-1939” -1969. aastal folklorist O. Looritsa kogu Pärast II Maailmasõda TLÜAR kogudesse jõudnud kultuuriloolised raamatupärandid: 14) Tartu Kubermangugümnaasiumi raamatukogu. 1881. aasta kooli aruandest selgub, et raamatukogu sisaldas 4802 teost 9700-s köites. TLÜAR KK-s on täna kindlaks tehtud 2300 Tartu kubermangugümnaasiumile kuulunud köidet. Kogu säilitatakse eraldiseisva memoriaalkoguna. 15) Vene riigiduuma raamatukogu saksa-, prantsuse- ja ingliskeelsed õigusajaloolised raamatud. (Hetkel sorteerimisel ja läbitöötamisel, hinnanguliselt vähemalt 5000 köidet.) 16) Friedrich Karl Akeli eestikeelsete piiblite kogu. Arsti ja diplomaati ja endise EELK asepresidendi Friedrich Akeli piiblikogu annetas TLÜARile 1999. aastal Akeli tütar Lia von Sydow. Kogu hõlmab esimesed 16 eestikeelset piibliväljaannet aastaist 1739-1914, kokku 18 köidet. 17) Mikk Põlde memoriaalkogu. Sisaldab 505 köidet 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse eestikeelset kirjandust ja väliseesti trükist. Omaniku soovile vastavalt säilitatakse seda kogu ühtse tervikuna. Teised TLÜAR kultuuriloolise kogu alamkogud: 18) Käsikirjade kogu (17.-20. sajand) 19) Noodikogu (võõrkeelsed noodid alates 15. saj. lõpp -1940), sh maailmakuulsa 18. saj. lõpu ja 19. saj alguse saksa lauljanna Elisabeth Gertrud Mara aariad. (Läbi töötamata.) 20) Miniraamatute kogu. Sisaldab nõukogudeaegseid miniraamatuid. 21) Eksliibriste kogu. 22) Fotograafiline kogu. Alates 2013. aasta jaanuarist algas fotograafilise kogu inventuur ja digiteerimine. Hetkel on kogus arvel üle 15 000 postkaardi ja foto (sh vanimad pärinevad 1860. aastatest). Kogus leidub ka üks originaalne juugendfotoalbum, mis loodetakse lähiajal restaureerida. Kogu kureerib teadur Eero Kangor. 23) Graafikakogu (17. saj.-20.saj.) 24) Geograafiliste kaartide kogu (sisaldab kaarte ja atlasi 16. sajandist-20. sajandini). Kogus on hulgaliselt Tallinna ja Eesti kaarte, mida teistes Eesti kogudes, sh Rahvusraamatukogus ei leidu. Eesti Maaamet on kasutanud TLÜAR KK geograafilisi kaarte ajalooliste digiteeritud kaartide koostamiseks. 25) Vabamüürlaste kirjanduse kogu (sisaldab erinevate Euroopa riikide vabamüürlaste loožidele kuulunud kirjandust)  
Wrtitten Cultural Heritage of Tallinn University Academic Library
Teaduskollektsiooni kasutajad (6)
Kasutaja tüüp%
õppejõud51
kraadiõppurid13
üliõpilased12
teadustöötajad4
erialaspetsialistid10
harrastusuurijad10
TLÜAR kultuuriloolist kogu kasutavad uurijad kõikidest teadusvaldkondadest. Kogusid laenutavad pikaajaliseks kasutamiseks (üksikud eksemplarid näitustel) ka muuseumid, nt Meremuuseum näitusteks Lennusadamas, Eesti Kunstimuuseumi näitus "Ars Moriendi" Niguliste kirikus. TLÜAR KK geograafilisi kaarte laenutab digiteerimise eesmärgil Eesti Maaamet, Rahvusraamatukogu laenutab digiteerimise eesmärgil nende kogudes puuduvaid ekseplare. Aktiivne koostöö TLÜ infoteaduste instituudiga, kes viib vanaraamatu ja haruldaste kogude praktikume läbi just TLÜAR KK baasil. TLÜAR kultuuriloolisel kogul oli 2015. aastal 390 uurijat-kasutajat, kes külastasid kogu füüsiliselt 1570 korral. Kogu 390 kasutajast on 60 ehk 15,4 % doktorikraadiga uurijad ning 57 ehk 14,6 % magistrikraadiga (sh 14 ehk 3,6% doktorandid) uurijad. Kõrgharidusega lugejaid-uurijad on 148 ehk 38%, üliõpilasi on kogu kasutajate seas 100 ehk 25,6%. Vaid 6,4% kogu kasutajatest ei ole kõrgharidusega uurijad või üliõpilased.
Kasutuseeskirjad baltika lugemissaali kodulehel: http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/teeninduspunktid/i-korrus/baltika-lugemissaal Üldine TLÜ AR-i lugejaks registreerimise info: http://www.tlulib.ee/index.php/et/lugejale-et/hakka-lugejaks
http://www.tlulib.ee/index.php/en/for-reader/reader-registration
TLÜAR kultuuriloolise kollektsiooniga seotud kataloogijaid ja bibliograafe ei ole hetkel lisatud kogude kirjeldusele. Kuna suurem osa neist inimestest ei oma ETISes kasutajakontot ja nende kohta puuduvad andmed. Eelimiste aastate info koguda seotud töötajate kohta leidub aruandes. Ühe alamkollektsiooni (väliseesti teadlaste separaadid) eest vastutavad väliseesti kirjanduse keskuse töötajad, teiste alamkollektsioonide eest vastutavad baltika ja haruldaste raamatute osakonna töötajad (juhataja, 2 poole kohaga teadurit ja 9 raamatukoguhoidjat, kellest 3 seotud retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisega). Vt nimekirja http://www.tlulib.ee/index.php/et/raamatukogust-et/kontakt-struktuur/osakonnad/baltika-ja-haruldaste-raamatute-osakond. Alamkollektsioonid ei ole kõik eraldi lahtrites välja toodud, vaid sisalduvad suures ülevaatlikus kirjelduses. Kogude põhjalikum ja teaduslikum kirjeldamine seisab ees. Antud kogu kirjelduses on püütud näidata, et TLÜAR kogu eest vastutavad isikud teavad, millised kultuuriväärtused kogus on hoiul, kuid annavad aru, et inimresurssi on väga vähe. Seni on olnud põhieesmärk teha eelisjärjekorras elektroonilises kataloogis kättesaadavaks kõige vanemad trükised ehk vanaraamat (kuni 1830). 2009. aastal lisati 9000 vanaraamatu kirejt ka CERL-i ehk Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumi andmebaasi, mille liige on ka TLÜAR.