See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Vanaraamatu kollektsioon
Vanaraamatu kollektsioon, Eesti Kirjandusmuuseum.
Vanemuise 42, Tartu
Vanaraamatu kollektsioon
Vanaraamatu kollektsioon
KMARVR
  • {{item.DisplayName}}
haruldased raamatud; Baltica; memoriaalkogud; teadusasutused; kirjandus; teavikud; raamatuteadus; ajalugu; kartograafia; rare books; baltic; memorial collections; academic institutsion; literature; maailmakirjandus; library materials; book science; history; cartography; kunstiajalugu; world literature; history of art; history of science; teaduse ajalugu
Seotud teadusvaldkonnad (5)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaator
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.14. Kommunikatsiooni- ja infoteadusedH100 Dokumentatsioon, informatsioon, raamatukogundus, arhiivindus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS100 Sotsiaalteaduste ajalugu ja filosoofia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)
Seotud publikatsioonid (196)
Publikatsioon
1 2 3 4 5 >
Tüür, Kadri; Kiipus, Merike (2011). Eesti kirjavara internetis. Lugu, 7, 44−45.
Kiipus, Merike (2011). Eesti trükise Punane Raamat II (1851-1917). Raamatukogu, 4, 13−15.
Kiipus, Merike (2011). Oskar Kallase päev Eesti Kirjandusmuuseumis. Raamatukogu, 2, 37.
Kiipus, Merike (2011). Väliseesti kultuuripärandi infopäev New Yorgis. Raamatukogu, 2, 29.
Kiipus, Merike (2011). Arhiivraamatukogu. Kõiva, Mare. Paar sammukest. XXVI : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. 2009 (304?). . Tartu. (Paar sammukest; 26) [ilmumas].
Kiipus, Merike; Tüür, Kadri (2010). Oskar Kallase päev - XXIII eesti raamatuteaduse konverents 25. oktoobril 2010 Eesti Kirjandusmuuseumis : ettekannete teesid. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kiipus, Merike (2010). Algab haruldaste raamatute ja käsikirjade digiteerimine.
Kiipus, Merike; Reial, Mihkel (2010). Eesti trükise Punase Raamatu kollektsiooni digiteerimine ja kättesaadavuse parandamine.
Kiipus, Merike (2009). Sada aastat võitlust eksistentsi pärast. Raamatukogu, 1, 5−7.
Kiipus, Merike; Onoper, Annemaria (2009). Arhiivraamatukogu bibliograafia. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (251−301).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Arhiivraamatukogu Paar sammukest. XXV : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. 2008. Labi, Kanni. Paar sammukest. XXV : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat. 2008 (271−287).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Kiipus, Merike (2009). Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu kroonika Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100. Labi, Kanni. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (229−250).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Esimesest eesti raamatuteaduse konverentsist : August Palmi päevikute põhjal. Labi, Kanni. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (55−75).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Intervjuu Mihkel Voldiga. Labi, Kanni. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (148−153).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Saateks. Labi, Kanni. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (7−9).. Tartu : Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Valeeria Villandi mälestusi arhiivraamatukogus. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (121−134).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike; Müller, Kalle; Madisson, Alar; Räim, Heino (2009). Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Personaalkogud arhiivraamatukogus (203−205).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike; Müller, Kalle; Madisson, Alar, Räim, Heino (2009). Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100. Labi, Kanni (_EditorsAbbr). Eesti raamatu fond (155−165).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Kiipus, Merike (2009). Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Maaslieb, Helle (2009). Arhiivraamatukogu digikogu Grafos. Raamatukogu, 1, 12.
Maaslieb, Helle (2009). Kalendrite kalender 2009/2010. Raamatukogu, 1, 42−43.
Maaslieb, Helle (2009). Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100. Labi, Kanni (Toim.). Paberilt baidiks (206−218).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Maaslieb, Helle (2009). Digitisation of the old book collection of the Archival Library on the website of the Estonian Literary Museum. <i>Linking the worlds of script and print: catalogues of European manuscripts and early printed books, 9: CERL Seminar Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus 18. juunil 2009.</i> Ed. Shaw, David. London: Consortium of European Research Libraries,. (CERL papers ;).
Paatsi, Vello; Pill, Ave (2011). Haruldane raamatuleid Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogust. LIV (5), 372−374.
Pill, Ave (2009). Arhiivraamatukogu ajakirjanduse fond. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (166−183).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Paatsi, Vello (2011). G. Malts Ajalugu Maltsveti usust ja Krimmi rändamisest. 3, 115−129.
Paatsi, Vello (2011). Maakuulajate reis Krimmi ja Gustav Malts. 3, 130−131.
Paatsi, Vello (2011). Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873-1887/Tartu Teacher Training Seminar 1873-1887. 12, 1−31 [ilmumas].
Paatsi1, Vello1; Paatsi2, Kristi2 (2010). Raamat eestlase eluringis. The Book in the Estonian Life Circle. Ergo-Hart Västrik (_EditorsAbbr). Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused. Commentationes Archivi Traditionum Popularium Estoniae (249−290).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Reimo, Tiiu; Paatsi, vello (2010). Eesti ja baltisaksa trükisõna aastail 1801-1917: Uurimisseis ja perspektiivid=Estnische und deutschbaltische Druckschriften in den Jahren 1801-1917: Forschungsstand und Aussichten. <i>Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917=Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917; 29.-30.10.2009 Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 7−19.
Paatsi, Vello (2010). Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 / Druckschriften in Estl- und Livland. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Paatsi, Vello (2010). Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 / Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Paatsi, Vello (koost.) (2010). Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 / Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917. 1−94.
Paatsi1, Vello1; Sudayeva2, Olga2 (2010). Map collection of the Estonian Literary Museum in Tartu. In: Kruup, Tiina (_EditorsAbbr). Abstracts of papers (25).Groupe des Cartothecaires de Liber 17th Conference 15-18 June 2010, Tallinn, Estonia. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Paatsi, Vello (2010). Hindrik Prants ja timä elokäük/Hindrik Prants and his Course of Life. Minu elukäik. (1−4).. Tallinn. (Eesti mälu).
Paatsi, Vello (2009). Raamat Saaremaa talurahvakoolides ja Kaarma kihelkonnas 1840. aastatel.Books in peasant schools of Saaremaa and in Kaarma parish in the 1840s. Akadeemia, 21 (1), 133−150.
Paatsi, Vello (2009). 150 aastat esimese eestikeelse atlase ilmumisest. 150 years since the first Estonian language atlas. Maakaardi-Raamat kus sees 16 Maa Kaarti (35).. Tartu: Kaardikirjastus Regio.
Paatsi, Vello (2009). 150 Years since the First Estonian Language Atlas. In: Maa Kaardi-Ramat kus sees 16 Maa Kaarti (36).. Tartu: Kaardikirjastus Regio.
Reimo1, Tiiu1, Paatsi2, Vello2 (2009). Eesti ja baltisaksa trükisõna aastail 1801-1917: Uurimisseis ja perspektiivid/Estnische und deutschbaltische Druckschriften in den Jahren 1801-1917: Forschungsstand und Aussichten. Estonian and Baltic-German printed word in 1801-1917: Research status and perspectives. <i>Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917. 29.-30. okt. 2009. Ettekanded.: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917. 29.-30. okt. 2009 Eesti Kirjandusmuuseum.</i> Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 8−13.
Reimo, Tiiu; Paatsi, Vello (2009). Estnische und deutschbaltische Druckschriften in den Jahren 1801-1917: Forschungsstand und Aussichten. <i>Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 29. ja 30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917, 29. bis 30. Oktober 2009, Estnisches Literaturmuseum. Beiträge: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917. 29.-30. oktoober 2009, Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 14−20.
Paatsi, Vello (2009). Kes on raamatu &quot;Põllumehe nöuandja&quot; autor?/Wer ist der Verfasser des &quot;Ratgebers für Landwirte&quot;? Who is the author of the book „Farmer&#39;s adviser”? <i>Rahvusvaheline konverents &quot;Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 29. ja 30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis.: &quot;Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917&quot; , 29. ja 30. oktoobril Tartus.</i> _EditorsAbbr Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 89−92.
Paatsi, Vello (2009). Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 29.-30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Internationale Konferenz Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften In Est- ja Livland 1801-1917 29. bis 30. Oktober 2009 Estnisches Literaturmuseum. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Paatsi, Vello (koost.) (2009). Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge. Paatsi, Vello; Metste, Kristi. Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge..Rahvusvaheline konverents “Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801−1917” 29.–30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekanded = Internationale Konferenz “Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801−1917” 29. bis 30. Oktober 2009. Beiträge.. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Pelkonen, Imbi (2010). Baltica kogu Eesti Kirjandusmuuseumis. Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 = Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917 (53−54).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Pelkonen, Imbi (2010). Die Baltica-Sammlung des Estnischen Literaturmuseums. Trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 = Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917 (55−56).. Tartu: EKM Teaduskirjastus.
Pelkonen, Imbi (2009). Baltica kogu ei ole lõpetatud kollektsioon, teavikuid lisandub pidevalt juurde. Raamatukogu, 1, 8 −10.
Pelkonen, Imbi (2009). Baltica kogu. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (185−192).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Pelkonen, Imbi (2009). Baltica kogu Eesti Kirjandusmuuuseumis; Die Baltica-Sammlung des Estnischen Literaturmuseums. <i>Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917, 29.-30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917, Eesti Kirjandusmuuseum, 29.-30. oktoober 2009.</i> _EditorsAbbr Vello Paatsi. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 53−55.
Lukas, L. (2011). Wandernde Seen. Estnische und lettische Natursagen in der deutschbaltischen Dichtung. In: Lukas, Liina; Plath, Ulrike, Tüür, Kadri, Undusk, Jaan (Ed.). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking (236−258). Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. (collegium litterarum; 24).
Undusk, Jaan; Lukas, Liina (2011). Baltisaksa kirjakultuur [Baltic German literary culture]. Keel ja Kirjandus 2011, nr. 8-9 [Special Issue].
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (toim.). (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum= Environmental philosophy and landscape thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Lukas, Liina; Plath, Ulrike; Tüür, Kadri; Undusk, Jaan (2011). Umweltphilosophie und Landschaftsdenken im baltischen Kulturraum / Environmental Philosophy and Landscape Thinking. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
Lukas, Liina (2009). Estnische Ortssagenmotive in deutschbaltischen Balladen. Interlitteraria, 14, 104−128.
Tüür, K. (2011). Like a Fish Out of Water: Literary Representations of Fish. <i>Zoosemiotics and Animal Representations. Abstracts: Zoosemiotics and Animal Representations. 4–8 April 2011, Tartu, Estonia.</i> _EditorsAbbr Rattasepp, S. Tartu: Tartu Ülikool, 96−97.
Tüür, K. (2010). Birds and herrings: the Estonian tradition of maritime travel literature. <i>Research seminar &quot;Zoosemiotics and animal representations&quot;, Tartu Ülikool, semiootika osakond, 02.04.2010.</i> Tartu: Tartu Ülikool,.
Tüür, K. (2010). Nature writing in translation: its role in the formation of the Estonian tradition. <i>Research seminar &quot;Zoosemiotics and animal representations&quot;. Abstracts: Research seminar &quot;Zoosemiotics and animal representations&quot;. Tartu: Tartu Ülikool, 29.11.2010.</i> Tartu: Tartu Ülikool,.
Tüür, K.; Reitalu, T. (2010). Plant diary: An example of Estonian botanical nature writing. <i>Conference „Plants and environment“. Abstracts: Conference „Plants and environment“. Tallinn: Teaduste Akadeemia, NSLS Network of Science and Literature Studies, 22.-23.10.2010..</i> Tallinn,.
Tüür, Kadri (2010). Tõlkekirjanduse osast eesti looduskirjanduse kujunemisel. <i>Oskar Kallase päev – XXIII eesti raamatuteaduse konverents. Ettekannete teesid.: Oskar Kallase päev – XXIII eesti raamatuteaduse konverents, Tartu, 25.10.2010.</i> Toim. Merike Kiipus, Kadri Tüür, Heino Räim. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 11.
Tüür, Kadri (2010). Ütle meri, mu meri... Heeringapüügilaev reisivahendina ja kirjanduse katalüsaatorina. <i>Reisikirjanduse konverents &quot;Kirjanik kohvriga&quot;, Tallinna Ülikool, 16.04.2010.</i> Tallinn: Tallinna Ülikool,.
Vooremäe, Sigrid (2009). Säilitusalasest tööst kirjandusmuuseumis. Varamu lummuses : Eesti rahvuslik arhiivraamatukogu 100 (115−120).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Räim, Heino (2009). Vanemad eesti raamatud meie kogus. Raamatukogu, 1, 10−11.
(2011). Inimene on minev, päevaleht jääv: Karl August Hermann 160. Postimees (11)..
(2009). Eesti Ajakirjanike Liidu sünd. 12, 925−940.
(2009). Eesti Rahva Muuseum 100. 4, 651−657.
(2009). Eesti Rahva Muuseum läbi saja aasta. 4, 269−273.
(2009). Arhiivraamatukogu oli ja on eriline raamatukogu. Kanni Labi (_EditorsAbbr). Varamu lummuses (13−17).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Lott, Mare; Möldre, Aile (2011). Virolaisen kirjan tarina. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Reimo, T.; Konsa, K. (2011). Red Book of Estonian publications 1535–1850: experience and lessons of the project. Knygotyra, 56, 18−32.
Reimo, Tiiu (2010). Library catalogues and books notated in probate inventories of the 17th and 18th centuries as sources for research on private libraries and reading. Knygotyra, 54, 233−253.
Konsa, K.; Reimo, T. (2009). Preservation Priorities: Red Book of Estonian Publications, 1535 - 1850. The International Journal of the Book, 6 (1), 11−16.
Reimo, Tiiu; Möldre, Aile (2009). Books That Common People Read: Estonian Public Libraries Through the Centuries. In: Dyrbye, Martin; Mäkinen, Ilkka; Reimo, Tiiu; Torstensson, Magnus (_EditorsAbbr). Library Spirit in the Nordic and Baltic Countries. Historical Perspectives (134−149).. Tampere: HIBOLIRE.
Reimo, Tiiu (2009). Eestimaa Kirjanduse Ühing ja selle kirjastustegevus 19. sajandil. Paatsi, Vello; Metste, Kristi (_EditorsAbbr). Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 29. ja 30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis = Internationale Konferenz Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917, 29. bis 30. Oktober 2009, Estnisches Literaturmuseum (67−70).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
(2011). Saksakeelsete lauluraamatute ja kalendrite väljaandmisest Tallinnas Põhjasõja aegu. 2, 13−16.
Aarma, L. (2010). Über das Lexikon der Geistlichen Estlands. Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung, Jahrganag 59, 255−258.
Aarma, Liivi (2010). Tallinna ja Pärnu eraraamatukogud 18. sajandil. 1, 140−142.
(2010). Der Beginn estnischsprachiger landwirtschaftlicher Literatur und der erste Ratgeber für Landwirte. Vello Paatsi, Kristi Metste. Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 [Võrguteavik] : ettekanded (28−30).. 2010: Eesti Kirjandusmuuseum.
Lotman, Piret (2010). Heinrich Stahli pastoraalne tegevus Rootsi Läänemere provintsides 17. sajandi esimesel poolel. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sõukand, Renata; Kalle, Raivo (2011). Change in medical plant use in Estonian ethnomedicine: A historical comparison between 1888 and 1994. Journal of Ethnopharmacology, 135(2), 251−260.10.1016/j.jep.2011.02.030.
Sõukand, Renata (2010). Herbal lanscape. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2010). Ravimtaimeraamatute muutus ajas. Oskar Kallase päev - XXIII eesti raamatuteaduse konverents 25. oktoobril 2010 Eesti Kirjandusmuuseumis. Ettekannete teesid (14−15).Oskar Kallase päev - XXIII eesti raamatuteaduse konverents 25. oktoobril 2010 Eesti Kirjandusmuuseumis.. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu.
Hinrikus, Rutt (2010). Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18. sajandist Teise maailmasõjani. Methis. Studia humaniora Estonica, 5-6, 20−37.
Pallas, A. (2009). Ajaleht &quot;Olevik&quot;, Jüri Tilk ja karskustrükis. <i>Rahvusvaheline konverents Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917 29.-30. oktoobril 2009 Eesti Kirjandusmuuseumis: Eesti- ja võõrkeelne trükis Eesti- ja Liivimaal 1801-1917, Eesti Kirjandusmuuseum; Tartu, Eesti; 29.-30.10.2009.</i> _EditorsAbbr Paatsi, V.; Metste, K. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 71−72.
Pallas, A. (2009). Die Zeitung &quot;Olevik&quot;, Jüri Tilk und die Veröffentlichungen über die Abstinenzbewegung. <i>Internationale Konferenz Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917 29. bis 30. Oktober 2009 Estnisches Literaturmuseum: Internationale Konferenz Estnisch- und fremdsprachige Druckschriften in Est- und Livland 1801-1917, Estnisches Literaturmuseum; Tartu, Eesti; 29-30.10.2009.</i> _EditorsAbbr Paatsi, V.; Metste, K. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 73−75.
Põldvee, A. (2011). Esimene eestikeelne aabits. 588−599.
Kingisepp, V.-L.; Ress, K.; Tafenau, K. (2010). Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350. Tartu: Tartu Ülikool.
Ress, Kristel (2009). XVII sajandi saksa-eesti sõnastike töötlemise probleemidest. Keel ja Kirjandus, 631−641.
Tafenau, Kai (2011). Heinrich Gösekeni sõnaraamatu seni märkamata eeskuju. Keel ja Kirjandus, 6, 425−439.
Tafenau, Kai (2011). Uue Testamendi tõlkimisest Rootsi ajal: käsikirjad, tõlkijad ja eesti kirjakeel. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tafenau, Kai (2010). Heinrich Gösekeni käsikirja kohast 17. sajandi eesti piiblitõlke traditsioonis. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, 176−200.
Tóth, Szilárd (2010). Johannes Gutslaffi nimekuju varieerumisest ehk tema allkiri versus tema eesti keele ortograafia. Keel ja Kirjandus, LIII (3), 211−218.
Tóth, Szilárd (2009). Johannes Gutslaffi, vana tartu kirjakeele arendaja jälgedel. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (27−44).. Tartu: Tartu Ülikool.
Kurvits, R. (2011). Eesti ajalehtede välimus 1806–2005. Periodiseering ja infoesitusviiside muutumine. Ude, I. (Toim.). Eesti Akadeemilise Ajakirjandusseltsi Aastaraamat (xx−xx). . Tartu [ilmumas].
Kurvits, Roosmarii (2010). Eesti ajalehtede välimus 1806-2005. (Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Laineste, Liisi (2010). The Frighteningly Funny Foreigner: Caricatures of the Other in Estonian Interwar Public Discourse. In: Demski, Dagnoslaw (_EditorsAbbr). Image of the Other: Ethnic Caricatures in the Second Half of 19th Century and First Half of 20th Century (92−121).. Polish Academy of Sciences.
Laineste, Liisi (2010). Frighteningly Funny Foreigner: Caricatures of the &quot;Other&quot; in Estonian Newspapers. <i>Images of the Other in Ethnic Caricatures, Warsaw, The State Ethnographical Museum, February 17 - 18.</i>
Kiipus, Merike (2012). Arhiivraamatukogu. Kõiva, Mare (_EditorsAbbr). Universumit uudistades : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2009 (209−222).. Tartu: EKM Teaduskirjastus. (Paar sammukest; XXVI).
Kiipus, Merike (2012). Eesti Kirjandusmuuseumi väljaanded. Kõiva, Mare (_EditorsAbbr). Universumit uudistades : Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat 2009 (313−319).. Tartu: EKM Teaduskirjastus. (Paar sammukest; XXVI).
Kiipus, Merike (2012). Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents, 29. oktoobril 2012 Eesti Kirjandusmuuseumis : ettekannete teesid. Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents, Eesti Kirjandusmuuseum, 29.okt. 2012. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Räim, Heino (2012). Arhiivraamatukogu memoriaalkogude kujunemisloost. <i>Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents : ettekannete teesid: Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents. Eesti Kirjandusmuuseum, 29. oktoober 2012.</i> _EditorsAbbr Kiipus, Merike. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 21-22.
Paatsi, Vello; Metste, Kristi (2012). J. H. Rosenplänteri maakeele päevaraamat. Faksiimiletrükk keeleliselt redigeeritud rööpteksti, kommentaaride ja saatesõnaga. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
(2012). Eestikeelne raamat 1918-1940. I, 1-he - Kandla, [kirjed] 1-8660 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940 / Eesti Rahvusraamatukogu ; [koostanud Anne Ainz (üldjuht) ... jt.] ; toimetanud Anne Ainz ja Leili Tenno [(peatoimetaja) ; eessõna: Aile Möldre ; eessõnad tõlkinud Leili Naan (saksa keel), Mari Kannusaar (inglise keel), Siivi Frey (vene keel) ; kujundanud Margit Plink]. Anne Ainz; Leili Tenno (peatoimetaja)... Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
(2012). Eestikeelne raamat 1918-1940. II, Kandle - Raimla, [kirjed] 8661-18683 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940 / Eesti Rahvusraamatukogu ; [koostanud Anne Ainz ... jt.] ; toimetanud Anne Ainz ja Leili Tenno [(peatoimetaja) ; kujundanud Margit Plink]. Anne Ainz ; Leili Tenno [(peatoimetaja... Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Tüür, Kadri; Reitalu, Triin (2012). Botanical Nature Writing: An Ecocritical Analysis. 1, xx−xx [ilmumas].
Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri (toim.) (2012). Karl Ristikivi 100. Konverentsi teesid 16.-17. oktoober 2012. <i>Karl Ristikivi 100, 16.10.2012 Tartus ja 17.10.2012 Tallinnas.</i> Eesti Kirjandusmuuseum,.
Paatsi, Vello (2012). Kui päevapiltnikud Pärnusse jõudsid/When Photographers Arrived in Pärnu. Tuna. Ajalookultuuri ajakiri, 49 (2), 145−154.
Paatsi, Vello (2012). &quot;Terre, armas eesti rahwas!&quot;: Kuidas maarahvast ja maakeelest sai eesti rahvas, eestlased ja eesti keel/How the country people and the country language became the Estonian people, the Estonians and the Estonian language? 24 (2), 231257.
Reimo, Tiiu (2012). August von Kotzebue und das Verlagswesen in Tallinn (Reval) am Ende des 18. Jahrhunderts. Mari Tarvas (hrsg,) unter Mitwirkung von Heiko F. Marten, Maris Saagpakk, Aigi Heero, Helju Ridali u. Von Kotzebue bis Fleming. Sprach-, Literatur- und Kulturkontakt im Baltikum (103−122).. Würzburg: Königshausen und Neumann.
Reimo, Tiiu (2012). Martin Zareniuse raamatupärand: mida luges 17. sajandi maapastor. Lugemise kunst (166−199).. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu. (Eesti Rahvusraamatukogu toimetised; 13).
(2012). The Shifting Position of German Literature in the Estonian Canon of World Literature. 17, 225−240.
Plath, Ulrike (2012). Libertine Literatur und die Erotik der baltischen Aufklärung. 7, 76−105.
Plath, Ulrike (2012). Neue Wege der baltischen Geschichtswissenschaft. Zur Gründung des Zentrums für Umweltgeschichte (KAJAK). 177−180.
Plath, Ulrike (2012). Plurilingualismus in den baltischen Provinzen Russlands 1750–1850. Konrad Maier. Nation und Sprache in Nordosteuropa im 19. Jahrhundert (107−128).. Harrassowitz . (Veröffentlichungen des Nordost-Instituts; 9).
Plath, Ulrike (2012). Aistilised maastikud. Eesti talupojakultuur kui meeleline tervikkunstiteos saksa reisijate perspektiivist 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Sooväli-Sepping, Helen, Kaljundi, Linda (Toim.). (Toim.). Maastik ja mälu: Eesti pärandiloome arengujooni (xx - xy). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus [ilmumas] (xxx−xxx). . [ilmumas].
Lotman, Maria-Kristiina (2012). Antiikvärsimõõdud eesti tõlgetes 19. sajandi lõpul – 20. sajandi esimesel poolel. Methis. Studia humaniora Estonica, 54−68.
Lotman, Rebekka (2012). Kas Jakob Liiv kirjutas esimesed eestikeelsed sonetid? Keel ja Kirjandus, 6, 401−417.
Tammiksaar, Erki, Pae, Taavi (2012). Eestlaste esimesed kogemused põleva kiviga. Eesti Loodus, 63 (12), 22−26.
Tammiksaar, Erki, Pae, Taavi (2012). Esimene eestlasest põlevkiviuurija oli Wilhelm Johanson. Eesti Loodus, 63 (11), 18-23−25.
[Tammiksaar, Erki, Pae, Taavi] (2012). Tolli kraav. Eesti Loodus, 63 (11), 24−25.
Pae, T. (2012). Võrdnimed Eestis. <i>Pärimus inimese ja maastiku dialoogis: VII folkloristide talvekonverents, Rogosi.</i> _EditorsAbbr Metssalu, Jüri. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 35−37.
Tammiksaar, Erki (2012). CARL FRIEDRICH GAUß UND RUSSLAND. SEIN BRIEFWECHSEL MIT IN RUSSLAND WIRKENDEN WISSENSCHAFTLERN. Karin Reich and Elena Roussanova. Unter Mitwirkung und mit einem Beitrag von Werner Lehfeldt. 2012. illustrated. Berlin/Boston: de Gruyter (Abhandlungen der Akademie der Wissenschaften zu Göttingen. Neue Folge, Bd. 16). xxxii + 905p, illustrated, hard/soft cover. ISBN 978-3- 11-025306-1, ISSN 0930-4304. €149.95, US$210.00. DOI: 10.1515/9783110253726. xx−xx. DOI: 10.1017/S0032247412000241 [ilmumas].
Tammiksaar, Erki; Kiik, Tarmo (2012). Origins of the Russian Antarctic expedition: 1819–1821. 1−13. DOI: 10.1017/S0032247412000113 [ilmumas].
Tammiksaar, Erki (2012). Baltisakslased olid agarad mammutite uurijad. 8, 8−13.
Kalmre, Eda (2012). Väikese rahva &quot;suured lood&quot; - rahvajuttude kaudu konstrueeritud eneseesitlusest. Keel ja Kirjandus, 5, 321−334.
Kalmre, Eda (2012). Estonian tradition of narratives of the seemingly dead. Some historical points to formation the tradition. <i>Belief and Narrative Genres.: The Third BNN Symposium. Novi Sad, Serbia, August 28-30 2012.</i> _EditorsAbbr Zoja Karanovic. Novi Sad : Department of Philosophy, Novi Sad, 26−27.
Kalmre, Eda (2012). Truth and Ethical Dilemmas in Contemporary Legends Told on Television. <i>FOAFTale News: The Thirtieth Perspectives on Contemporary Legend Conference, Göttingen, Germany June 5-9 2012.</i> _EditorsAbbr Ian Brodie. The International Society for Contemporary Legend Research, 26−27. (nr 79).
Undusk, Jaan (2012). Luterlik, valgustuslik ja romantiline keeleideoloogia meie vanemas kirjakultuuris. 73−90.
Olesk, Sirje (2012). Vironkielinen Kalevala: August Annistin elämä ja työ. Aarnipuu, Petja. Kalevala maailmalla. Kalevalan käännösten kultturihistoria (233−243).. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura.
Тот, С. Ф.; Петров, Н. В. (2012). Изменения в современном коми-пермяцком языке на примере употребления коми-пермяцких числительных. Филологические исследования на рубеже XX–XXI веков: традиции, новации, итоги, перспективы. Сборник статей по итогам Всероссийской научной конференции (19-21 октября 2011 г., Сыктывкар) (149−152).. Институт языка, литературы и истории Коми научного центра Уральского отделения РАН.
Krikmann, Arvo; Saukas, Rein (2012). Eesti mõistatused III:1. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Laanekask, Heli (2012). Sajandid käeulatuses: vanad grammatikad eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 57, 271−281.
Ponomarjova, G (2012). Pechorskii krai v &quot;Povesti o stihah &quot; Jurija Ivaska. 356−366.
Poniomarjova, G (2012). Russkaja kultura na stranitsah gazety &quot;Eesti Süna&quot; (1941-1944). 42, 125−135 [ilmumas].
Ponomarjova, G., Shor, T. (2012). Russkije datšniki v Estonii: Anastasija Tsvetajeva i estonskije pisateli. I. Belobrovtseva, A. Danilevski. Baltijskij Arhiv. Russkaja kultura v Privaltike (115−125).. Tallinn: VALI trükikoda.
Möldre, Aile. (2012). Ilukirjanduse tõlked 20. sajandi esimese poole Eesti ja Soome raamatutoodangus (1900–1940). Methis. Studia humaniora Estonica, 88−101.
Kiipus, Merike (2013). Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku kultuurimälu kandja digitaalajastul. Eesti kultuurimälu 2009-2013 : Riikliku programmi &quot;Eesti kultuurimälu&quot; teesid (17−18).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Räim, Heino (2013). Arhiivraamatukogu memoriaalkogude kuijunemisloost. Raamatukogu, 2, 27−29.
Reimo, Tiiu; Suurmaa, Lauri (2012). August Johann Beckeri raamatupoe raamatuloetelu aastast 1673. Vana Tallinn, XXIII (XXVII), 291−335.
Konsa, Kurmo; Lepp, Anu; Reimo, Tiiu. (2012). Books as Physical Objects: Damage Atlas and Condition Calculator. The International Journal of the Book, 9 (4), 111−121.
Paatsi, Vello (2013). Tartu Eesti Vallakoolmeistrite Seminar 1873-1887/Tartu Estonian Seminary of Commune School Teachers 1873-1887. Akadeemia, 25 (1), 50−81.
Kanarbik, Mare; Metste, Kristi; Paatsi, Vello; Jaanson, Mart; Kanarbik, Madis (2013). Martin Lipp, Minu elumälestused. Noorest põlvest kuni aastani 1910. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum.
Möldre, A. (2013). The popularisation of book history in Estonian textbooks and periodical press (19th century - 1917). Knygotyra, 60, 191−211.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2013). Eesti looduslikud toidutaimed. Kasutamine 18. sajandist tänapäevani. Tallinn: Varrak.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2012). Historical-ethnobotanical review of wild edible plants of Estonia, 1770s–1960s. Acta Societatis Botanicorum Poloniae, 81, 4, 271−281.
Talivee, Elle-Mari; Tüür, Kadri (2013). Libahunt: loom, inimene või naine? Looming, 6, 857−867.
Tönnessen, Morten; Tüür, Kadri (2013). Introduction: The semiotics of animal representations. In: Kadri Tüür and Morten Tönnessen (Ed.). The Semiotics of Animal Representations (5−32). . Amsterdam/New York. (Nature, Culture and Literature) [ilmumas].
Tüür, Kadri (2013). Like a fish out of water: Literary representations of fish. In: Tønnessen, Morten, Tüür, Kadri (Ed.). The semiotics of animal representations (255−281). . [ilmumas].
Tüür, Kadri; Reitalu, Triin (2012). Botanical Nature Writing: An Ecocritical Analysis. Estonian Journal of Ecology, 61 (1), 9−19.
(2012). Juhan Smuuli raamatukogu saatusest. <i>Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents: Oskar Kallase päev - XXIV eesti raamatuteaduse konverents, 29.10.2012, Tartu.</i> Toim. Kiipus, Merike. Eesti Kirjandusmuuseum, 16−17.
Leivo, M.; Lohk, A.; Ross, K.; Tafenau, K. (2013). Johannes Gutslaafi Piiblitõlge 1647-1657. Eesti Keele Sihtasutus.
Aru, Krista (2012). Eesti toimetajakeskne ajakirjandus kodanikuühiskonna kujundaja ja omakultuuri kandjana ajalehe Postimees (1886 - 1935) näitel. Indrek Ude, Peeter Vihalemm (_EditorsAbbr). Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2010/2011 (116−127).. Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts.
Ainz, Anne; Kalpus, Ülvi; Kaunissaar, Külli; Leppik, Maie; Mürk, Airi; Ruiso, Merike; Veikesaar, Aime; Plink, Margit (2013). Eestikeelne raamat 1918-1940 III Raine - Y, [kirjed] 18684-28120 = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Ainz, Anne; Kalpus, Ülvi; Kaunissaar, Külli; Leppik, Maie; Mürk, Airi; Ruiso, Merike; Veikesaar, Aime; Plink, Margit (2013). Eestikeelne raamat 1918-1940 IV Registrid = Estnisches Buch 1918-1940 = Estonian book 1918-1940 = Эстонская книга 1918-1940. Tallinn: Eesti Rahvusraamatukogu.
Kiipus, Merike (2014). Oskar Kallase päev – XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014 Eesti Kirjandusmuusuemis : ettekannete teesid. Räim, Heino (_EditorsAbbr). .XXV eesti raamatuteaduse konverents, Eesti Kirjandusmuuseum, 24.okt. 2014. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Paatsi, Vello (2014). Tsensuuri ja muid küsimusi Jaan Jõgeveri päevikutes. 3, 115−127.
Paatsi, Vello (2014). Piibliseltsid Eesti kultuuri arengus 19. sajandi esimesel poolel. Kanni Labi (_EditorsAbbr). Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (204−268).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. (EKLA töid kirjandusest ja kultuuriloost; 7).
Konsa, Kurmo; Reimo, Tiiu (2014). Books as informational artefacts. 1, 3−20. DOI: 10.12697/AA.2014.1.01 .
Reimo, Tiiu (2014). Development of Publishing Business in Tallinn in the 18th Century. Knygotyra, 62, 212−232.
Reimo, Tiiu (2014). Tallinna raamatuturg 17. sajandi teisel poolel. Raamatukaupmees August Johann Beckerist 1673. aastal Tallinna jäänud raamatud. Vana Tallinn, XXV (XXIX), 74−97.
Sõukand, Renata (2014). What are the main criteria of science? Unconventional methods in ethnopharmacology. 154, 475−478. DOI: 10.1016/j.jep.2014.03.024.
Kalle, Raivo; Sõukand, Renata (2014). A schoolteacher with a mission: Gustav Vilbaste (1885–1967) and ethnobotany in Estonia. In: Svanberg, Ingvar; Luczaj, Lukasz (Ed.). Pioneers in European ethnobiology. (199−216). . Uppsala [ilmumas].
Pae, Taavi (2014). Kultuurilooline Pühaste. Taavi Pae, Raivo Aunap, Age Poom (_EditorsAbbr). Pühaste koguteos (25−27).. Tartu Ülikooli Kirjastus.
Tóth, Szilárd (2014). Väärikas mälestusmärk tartu keelele. Keel ja Kirjandus, LVII (4), 317−319.
Tóth, Szilárd Tibor (2014). Eesti kirjakeele viienda perioodi algus- ja lõpuaasta väljaannetest tartu keele loojangu kontekstis. <i>Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents. Ettekannete teesid: Oskar Kallase päev - XXV eesti raamatuteaduse konverents 24. oktoobril 2014.</i> _EditorsAbbr Merike Kiipus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 9−10.
Tammiksaar, Erki (2014). Vene Lõunapooluseekspeditsioon poliitilistes tõmbetuultes. Akadeemia, 26, 72-95, −286-312.
Kurs, Ott; Tammiksaar, Erki (2014). In political draughts between science and the humanities: geography at the University of Tartu between the 17th–20th centuries. In: Vihalemm, Rein (Ed.). Estonian studies in the history of science (51−62). . Dordrecht: Springer. (Boston studies in the philosophy of science; 219). DOI: 10.1007/978-94-010-0672-9.
Ponomarjova, Galina (2014). Pribaltiiskije starovery v estonskoi presse. A.Gavrilin, N.Pazuhina. Latvias vecticibnieki: Identitates saglabašanas vesturiska pieredze. Латвийскиие староверы: истторический опыт сохранения идентичности (306−321).. Riga Рига: Latvian State University.
Plath, Ulrike (2014). Libertinistlik kirjandus ja „valgustuse erootika“ Baltikumis. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 28 (21), 283−310.
Lukas, Liina (2014). Die soziale (bzw nationale) Frage im Spiegel der deutschbaltischen Literatur. Dokilomunhak. Zeitschrift der Koreanischen Gesellschaft für Deutsche Sprach- und Literaturwissenschaft, 6, 357−375.
Laineste, Liisi (2014). End of the world narratives in Poland and Estonia: Images, texts and underlying attitudes. In: Baran, Anneli; Laineste, Liisi; Voolaid, Piret (_EditorsAbbr). Scala naturae. Festschrift in Honour of Arvo Krikmann (357−388).. Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus.
Laineste, Liisi (2014). Images from two sides of the front: Estonian caricatures from WWII. <i>Constructing the Other through the prism of war: Contested images in Eastern Europe (1930s to 1950s)” May 7–9, 2014 Estonian Literary Museum, Tartu, Estonia.</i> EKM Teaduskirjastus, 18.
Olesk, Sirje (2014). Aino Kallas Eesti, Soome ja maailma piiridel. Laak, Marin, Labi, Kanni (Toim.). Kultuuriajaloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (xx−xx). . Tartu [ilmumas].
Suits, Aino (2014). Aino Suits. Päevaraamat 1901-1964. Tallinn: Varrak.
Hinrikus, Rutt (2014). Väliseesti kirjandus ja lugeja. xx [ilmumas].
Korb, Anu (2014). From collecting to studying the folklore of Siberian Estonians and Latvians: Background. 58, 7−14.
Korb, Anu (2014). The Funeral Culture of Estonians in the Minusinsk Region, Siberia, as a Representation of the Community and Its Transformation. 58, 127−148. DOI: 10.7592/FEJF2014.58.korb.
Kalkun, Andreas; Oras, Janika (2014). Seto Singing Tradition in Siberia: Songs and &quot;Non-Songs&quot;. Folklore. Electronic Journal of Folklore, 57, 149−186.
Kalkun, Andreas (2014). Fasts and Feasts in Estonians’ Representations of the Seto Culture. Journal of Ethnology and Folkloristics, 8 (1), 53−73.
Kikas, Katre (2014). Folklore collecting as vernacular literacy: establishing a social position for writing in the 1890s Estonia. In: Edlund, A-C., Haugen, S. &amp; Edlund, L-E (_EditorsAbbr). Vernacular literacies - Past, present and future. (221−235).. Umeå: Umeå University.
Kõiva, Mare (2014). Under Foreign Stars. Australian Estonian Diaspora and Adaptation Narratives. In: Through the Ages. Time, Space and Eternity (41−58).. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus. (Sator; 13).
Kõiva, Mare; Vesik, Liisa. (2014). &quot;Yurop According to Estonians: Some Ethnic Stereotypes. In: Kõiva, Mare. (Ed.). Folklore Studies. Mission Possible (193−204).. Tartu: ELA.
Kõiva, Mare; Kuperjanov, Andres. (2014). The Moon, Astronomic Objects and Symbolic Rites in 20th Century Healing Strategies. In: Minniyakhmetova, T,.; Petzold, L.; Velkoborska, K. (Ed.). Magic in Rituals and Rituals in Magic (29).Magic in Rituals and Rituals in Magic, 10th annual conference of SIEF Working Group on the Ritual Year, 25.-27. September 2014; Innsbruck. University of Innsbruck: University of Innsbruck.
Räim, Heino (2014). Ülo Parbuse (1929–2013) elukäiku jälgimas. Aastaraamat 2013 / Eesti Kodu-uurimise Selts; Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Genealoogia Selts (124−128).. Tallinn: Eesti Kodu-uurimise Selts : Eesti Muinsuskaitse Selts.
Tamm, Marek; Jonuks, Tõnno (2014). Religious Practices of the Native Population of Livonia in the Medieval Written Sources (11th–15th centuries). In: Kõiva, Mare (Ed.). Mythologia Uralica. Esthonica (xxx−xxx). . [ilmumas].
Raudsepp, Anu (2014). Changes in initial training of history teaching at the University of Tartu in post-Soviet period. Jahrbuch 2014 der Internationalen Gesellschaft für Geschichtsdidaktik, 35, 293−304.
Veski, Karin; Raudsepp, Anu (2014). Vaenlase ja kangelase kuvandid sõjajärgse stalinismi aegsetes eestikeelsetes originaalõpikutes. Eesti Ajalooarhiivi Toimetised (XX−XX).. Eesti Ajalooarhiivi Kirjastus.
Metste, Kristi (2014). Ganander-Petersoni „Soome mütoloogia” motiivid Faehlmanni muistendites. Eesti rahvusmütoloogia loomisest. Labi, Kanni (Toim.). Kultuuriloo allikad ja kirjanduse kontekstuaalsus (xx−xx). . Tartu [ilmumas].
Tüür, Kadri (2014). Like a fish out of water: Literary representations of fish. In: Tønnessen, Morten, Tüür, Kadri (Ed.). The semiotics of animal representations (255−281). . [ilmumas].
Valk, Ülo (2014). Folkloristic Contributions towards Religious Studies in Estonia: A Historical Outline. Temenos : Nordic Journal of Comparative Religion, 50 (1), 137−163.
Kõuts, Ragne (2014). Die Rolle der Medien in den politischen Ereignissen des 20. und 21. Jahrhunderts: Medien und Totalitarismus. .Intensivkurs von Deutschbaltischen Studienstiftung und Domus Dorpatensis: Meinungsfreiheit in den Baltischen Staaten des 20. und 21. Jahrhunderts, Tartu, 1.-4.05.2014.
Kurvits, Roosmarii; Pallas, Anu (2014). Brendekenist Peeglini. Eesti ajakirjanduse biograafiline lühileksikon 1689-1940. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Jürgenson, Aivar. (2014). The symbols and stereotypes of Siberia for Estonians and their historical background. 58, 15−36.
Jürgenson, Aivar (2014). Vaterlandsliebe und rollende Steine. Die Rezeption der Auswanderung in Estland in der zweiten Hälfte des 19. Jahrhunderts und am Anfang des 20. Jahrhunderts. xx−xx [ilmumas].
Päll, Janika (2014). „Vale toel ei kõnet ma värvi“, vaid tõtt räägin, nii nagu käsib mind rinnus hing. Laenatud mõttetera roll Tartu humanistide juhuluules. Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae, 2013, 143−164.
Kilgi, Annika; Käsi, Inge; Põldvee, Aivar; Reila, Heiki; Ross, Kristiina; Tafenau, Kai (2014). Mis juhtus Puhja kiriklas? Ühe vana tõlke algust otsides. 7, 525−539.
Kisseljova, Ljubov (2014). Jazyk szeny i jazyk dramy v imperskom stroitel&#39;stve 1830-h godov. L. Kisseljova, T. Stepaništševa. Lotmanovskij sbornik (277−295).. Moskva: O.G.I.. (4).
Kisseljova, Ljubov (2014). Na podstupah k nikolaevskoi ideologii: &quot;nazional&#39;noe predstavlenie&quot; v russkom teatre nachala 1820-h gg. G. Obatnin, B. Hellman, T. Huttunen. Politika literatury - poetika vlasti (7−17).. Moskva: Novoje Literaturnoje Obozrenije. ( Studia Russica Helsingiensia et Tartuensia; XIII).
Projektid (20)
Projekt
EKKM09-155 (EKKM09-155) "Vanem eestikeelne ajakirjandus kui rahvusliku kultuurimälu kandja digitaalajastul (1.01.2009−31.12.2013)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
113 "Baltica/Estica materjalide arhiveerimine ja kättesaadavaks tegemine (1.01.2009−31.12.2009)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
ETF6084 (ETF6084) "Eesti- ja muukeelse trükise osa rahvusliku teadvuse äratamisel ja kujundamisel ning rahvuse konsolideerimisel: Kirjastamine, levitamine ja lugemine XIX sajandi algusest Eesti Vabariigi loomiseni (1.01.2005−31.12.2009)", Vello Paatsi, Eesti Kirjandusmuuseum.
94920-1 (10.1-8/739) "Interaktiivne teabekeskkond „Kreutzwaldi sajand“ (7.08.2009−31.12.2009)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP22-1 "Arhiivide kaasaegsete säilitamistingimuste tagamine. (1.01.2010−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP4-1 "Failirepositooriumi arendamiseks vajalik riistvara. (1.01.2009−31.08.2015)", Janika Kronberg, Eesti Kirjandusmuuseum.
LP1RT10041 "Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide digiteerimine (12.04.2010−12.02.2012)", Liisi Lembinen, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
TAP33-2 "Säilituslaborite ja-seadmete ajakohastamine (1.11.2011−31.12.2013)", Kadri Tüür, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP33-1 "Teaduskollektsioonide säilitustingimuste parendamine (1.11.2011−31.12.2013)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-300 "Eesti etnobotaanika allikpublikatsioonid: looduskultuuri tõlgendamine (1.01.2014−31.12.2018)", Mare Kalda, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-331 "Eluloolisest mälust kultuurimäluni (1.01.2014−31.12.2018)", Rutt Hinrikus, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-327 "Eesti regilaulude andmebaas ja akadeemilised publikatsioonid (1.01.2014−31.12.2018)", Janika Oras, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP49-1 "Digiteerimiskeskuse aparatuuri kaasajastamine (1.11.2013−31.12.2015)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
NSU 2013-2015 (NSU 2013-2015) "Partnerlus rahvusvahelises uurimistöös Nordic Summer University, 2013-2015 Heterologies of the Everyday (1.01.2013−31.12.2015)", Epp Annus, Eesti Kirjandusmuuseum.
TAP49-2 "Kirjandusmuuseumi teaduskollektsioonide säilitustingimuste parendamine (1.04.2013−31.12.2015)", Margus Peet, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-303 "Vanem ajakirjandus kui infoühiskonna kultuurimälu kandja (1.01.2014−31.12.2018)", Merike Kiipus, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-2 "Kirjanduse formaalsed ja informaalsed võrgustikud kultuuriloo allikate põhjal (1.01.2014−31.12.2019)", Marin Laak, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-322 "F. R. Faehlmanni monograafia ning tema kirjavahetust ja teisi biograafilisi dokumente koondav teaduslik väljaanne „Teosed“ IV (1.01.2014−31.12.2018)", Kristi Metste, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-4 "Folkloor kultuurilise kommunikatsiooni protsessis: ideoloogiad ja kogukonnad (1.01.2014−31.12.2019)", Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseum.
IUT22-5 "Folkloori narratiivsed ja usundilised aspektid (1.01.2014−31.12.2019)", Mare Kõiva, Eesti Kirjandusmuuseum.
Arhiivraamatukogu vanaraamatu kollektsioon jaguneb peamiselt nelja ossa: eesti raamat, perioodika, baltica ja erikogud. Arhiivraamatukogu vanema eestikeelse trükisõna fond (1632-1917) on kõige täielikum maailmas. Eesti raamatu ja perioodika fond jaguneb eraldi arhiiv- ja dublettide koguks. Baltica kirjanduse kollektsioon (1543-1917) sisaldab vanemaid võõrkeelseid trükiseid (raamatud, perioodika) ning väljaspool Eestit ilmunud trükiseid, mis käsitlevad Eestit või teisi Baltimaid ning soome-ugri rahvaid. AR-is säilitatakse erikogudena 32 eesti kultuuri- ja ühiskonnategelase (kirjanikud, teadlased jt) personaalkogu, ÕES-i eesti ja võõrkeelse raamatu ja perioodika fondi ja kaardikogu (maakaardid, linnaplaanid, atlased). AR vanaraamatu fondid on moodustunud peamiselt annetuste teel. Teaduskollektsiooni põhirõhk on suunatud eestikeelsete ja Eestis ilmunud trükiste ning baltica-alase kirjanduse säilitamisele ja kättesaadavaks tegemisele. Erilise tähelepanu alla on võetud eesti kirjanduse tõlked teistesse keeltesse, baltimaadega seotud kirjandus, kirjanike, teadlaste ja teadusseltside ja -ühingute pärandi säilitamine. Vanaraamatu kollektsioon sisaldab 183 300 eksemplari (v.a. eestikeelne raamat).
The old books collection of the Archival Library (AL) of Estonian Literary Museum is divided into four main sub-collections: collection of books in the Estonian language, periodical collection, Baltic collection, and special (memorial, map) collections. The Archival Library's collection of the oldest publications in Estonian language ( 1632-1917) is the most complete one among the analogous collections in the world. The collections of books in the Estonian language and periodical collection are divided into archive collection and collection for use. The Baltic collection (1543-1917) comprises older publications (books, periodicals) in foreign languages and publications that have been issued outside Estonia, that concern Estonia and other Finno-Ugric peoples, or the Baltic states. AL currently holds 32 memorial collections of Estonian public figures (writers, scientists, etc.). AL also holds collections of Estonian and foreign books and periodicals of the Learned Estonian Society, and map collection (maps, city plans, atlases). The old books collections of Archival Library have been formed mainly on the basis of donations, but also purchase, and exchange. The main emphasis of the scientific collection is on the preservation and public availability of the publications in Estonian language, publications issued in Estonia, and publications belonging to the Baltic collection. Special attention is paid to the preservation of the translations of Estonian literature into other languages, literature associated with Baltic countries, literary heritage of Estonian writers, scientists, scientific associations and societies. Old books collection of AL contains ca 183 000 items (except for collection of books in the Estonian language).
Alamkogud (5)
NimiNimi inglise keeles
baltica baltic collection
memoriaallkogudmemorial collections
Õpetatud Eesti Seltsi kogu collection of the Learned Estonian Society
kaardikogumap collection
perioodikaperiodical collection
Säilikud (5)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
trükised32000 eksemplarÕpetatud Eesti Seltsi eestikeelse vanaraamatu fond (1577-1950) on kõige täielkum Eestis. Muukeelsete trükiste fond on ainuaadne Eestis, kuid vajab korrastamist ning kataloogimist. Kogu sisadab ka perioodikat, väiketrükiseid, noote ja maakaarte. Kogus leidub kirjandusrt erinevatelt teadusaladelt sh ka loodusteaduste, meditsiini, põllumajanduse jne valdkonnas. Kirjandusmuuseumis asuvast kollektsioonist moodustavad enamuse saksakeelsed raamatud – 73%, venekeekseid trükiseid on 12%, ladinakeelseid 7%, soomekeelseid 4%, prantsuse- ja rootsikeelsed 2%, poolakeelsed 1%. Kogus on trükiseid ka inglise, norra, ungari, läti, taani, itaalia jpt. keeltes. Elektronkataloogi on kantud ainult “Eesti trükise Punase Raamatu kollektsiooni 1535-1850” arvatud teosed. 2013. a. deponeeriti muuseumile ÕESi kogu, mis seni asus TÜRis. Publications, 32000 units. The collection of old books of the Learned Estonian Society (1577-1950) is the most complete among analogous collections in Estonia. The collection of old books in foreign languages is unique in Estonia, but it is in the need of further systematisationand cataloguing. The collection also includes periodicals, pamphlets, chores, and maps.
raamatud75000köide32 eesti kutuuri- ja ühiskonnategelase, kirjaniku ja teadlase memoriaalkogu (Aavik, Alver, Antik, Ariste, Dresen, Eisen, Hubel, Hurt, Ird, Kallas, Kangur, Kippel, Koidula, Kuhlbars, Kuldsepp, Kurs, Kõressaar, Laaban, Lahi, Loorits, Menning, Permjakov, Reiman, Roos, Severjanin, Sööt, Sütiste, Toom, Unt, Vallak, Viirsalu, Visnapuu). Kogudes leidub raamatuid, jätkväjaandeid, noote, perioodikat, väiketrükiseid jne. Vanim kogu pärineb 1917.a. Publications, 75000 units, 32 memorial collections of Estonian cultural and social figures, writers and scientists (Aavik, Alver, Antik, Ariste, Dresen, Eisen, Hubel, Hurt, Ird, Kallas, Kangur, Kippel, Koidula, Kuhlbars, Kuldsepp, Kurs, Kõressaar, Laaban, Lahi, Loorits, Menning, Permjakov, Reiman, Roos, Severjanin, Sööt, Sütiste, Toom, Unt, Vallak, Viirsalu, Visnapuu). The collections comprise books, serial publications, periodicals, chores, pamphlets, etc. The oldest memorial collection dates back to 1917.
trükised60100eksemplarEests ilmunud muukeelsed raamatud, väljaspool Eestit ilmunud võõrkeelsed trükised (ka ajairjade üksiknumbrid jne), mis kuuluvad baltica kogusse nn vanem (1543-1917) baltica. Vanaraamatu kollektsiooni ehk baltica I (1543-1917) kuulub ca 60 000 eksemplari. Baltica kogu loomisele pandi alus 1909. a. Baltica mõistet on käsitletud algusest peale küllalt avaralt, kogudes ajaloolistel põhjustel ka Venemaa, Rootsi, Saksamaa ja Lätiga seotud materjale, samuti nagu ka kirjandust soome-ugri rahvaste ajaloo, etnograafia, folkloori ja keelte kohta. Kõige enam on fondis saksa- ja venekeelseid raamatuid, kuid rohkesti on ka soome, inglise, prantsuse, ungari, läti, rootsi, esperanto jt. keeltes teoseid. Baltica fond on üheks ainulaadsemaks Eestis ning pakub uurimisainestikku erinevate teadusvaldkondade (humaniora, reaalia, juridica jne) uurijatele. Alustatud on kogu sisestamist elektronkataloogi ESTER. Publications, ca 60100 units. Books in foreign languages issued in Estonia, foreign language books issued outside Estonia (including single copies of journal issues, etc.) that belong to the Baltic older collection (1543-1917. Ca 60 000 units belong to the Baltic collection I (rare books; 1543-1917).
kaardid2000eksemplarMaakaardid, linnaplaanid, atlased (-1917). Kogu vajab osalist restaureerimist. Vanem osa sisestatud elektronkataloogi ESTER. Maps, 2000 units. Geographical maps, city plans, atlases (-1917). The collection is partly in need of restoration. Metadata of the older part of the collection is entered into the electronic database ESTER.
perioodika6000aastakäikEesti- ja võõrkeelsed ajalehed, väike- ja infolehed, ning ajakirjad (-1917). Vanema eestikeese ajarjanduse arhiivkogu on dublettidest eraldatud. Vanem osa sisestatud elektronkataloogi ESTER. Periodical collection, 6000 annual volumes. Newspapers in Estonian and foreign languages, pamphlets and informational publications, journals (-1917). The archive collection of the older Estonian periodicals is separated from the duplicates. Metadata of the older part of the collection is entered into the electronic database ESTER.
Baltica - kirjeid paberkataloogis ca ca 60000 (osa vanemat materjali on küll inventeeritud, kuid kataloogimata, seega informatsioon ei kajastu ka paberkataloogis). Kaardikogu - kirjeid paberkataloogis ca 2000. Memoriaalkogud - kirjeid paberkataloogis ca 50000. ÕES - kirjeid paberkataloogis ca 20000. Baltica – ca 60 000 entries in the card catalogue. Map collection – ca 2000 entries in the card catalogue. Memorial collections – ca 50 000 entries in the card catalogue. Collection of Learned Estonian Society – ca 20 000 entries in the card catalogue. .
Digitaalselt kirjeldatud andmestik (5)
Andmebaasi nimetusSäilikute arvURLKirjeldusKirjeldus inglise keeles
DEA550000http://dea.nlib.ee/ Digitaliseeritud Eesti Ajalehtede andmebaasi DEA on lisatud KMARi poolt 907 mikrofilmirulli ca 550000 pildifaili. Andmebaasi koostatakse alates 2003.a. koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga ja TLÜ Akadeemilise Raamatukoguga. DEA 550000 http://dea.nlib.ee/ the database of Estonian Digitised Newspapers (DEA) has been supplemented with ca 907 rolls of microfilm with ca 550 000 picture files. The database is compiled in co-operation with National Library of Estonia and with the Academic Library of Tallinn University since 2003.
ESTER50000http://www.ester.ee/Arhiivraamatukogu on ELNET Konsortsiumi liige. Elektronkataloog võeti kasutusele 1999.a. Jooksvalt sisestatakse kataloogi kõik laekuvad teavikud. Retrospektiivselt kataloogitakse ja lisatakse eksemplaarus alates 1543.a. trükistest. Elektronkataloogi on sisestatud KMARi poolt ca 663000, sellest kuulub vanaraamatu kollektsiooni 50 000 eksemplari. ESTER 663000 http://www.ester.ee/ AL is a member of Consortium of Estonian Libraries Network. In 1999 a common electronic catalogue ESTER was started. All the aquisitions are entered into the database upon their receipt. Retrospectively, the publications since 1543 are catalogued and information about their exemplarity and distribution is added. Ca 663 000 (ca 50 000 old books collection) units have been entered into ESTER by AL.
GRAFO420http://www2.kirmus.ee/grafo/Arhiivraamatukogul on oma digitaalraamatukogu GRAFO, kus on üle 420 trükise (peamiselt kalendrid) pildifaild.GRAFO 420 http://www2.kirmus.ee/grafo/ AL has its own digital library GRAFO where more than 420 publifcations (mainly calendars) can be found in the format of picture files.
Kivike960http://kivike.kirmus.ee/ Digitaalraamatukogu Grafo pildifailid on arhiveeritud Eesti Kirjandusmuuseumi failirepositooriumis Kivike - http://kivike.kirmus.ee/ Jooksvalt lisatakse Kivikesse kõigi skaneeritud trükiste failid, esmajoones Eesti trükise Punase Raamatu kollektsiooni (1632-1917) kuuluvad raamatud. Arhiveeritud 1900 trükise 125000lk. Kivike 960 http://kivike.kirmus.ee/ The archival copies of the digital materials presented in GRAFO are held in the file repository of the Estonian Literary Museum, Kivike – http://kivike.kirmus.ee, set up for long-term preservation of digital cultural herigate. Archival copies of all the digitised publications in the format of tiff files are routinely inserted into the repository; the priority is given to the files of the books belonging to the collection of Red Book of Estonian Publications (1632-1917) - 1900 (125000pp).
Memoriaalkogude elektronkataloog33000http://www2.kirmus.ee/memoriaal/Memoriaalkogude elektronkataloogi (http://www2.kirmus.ee/memoriaal/) on sisestatud ca 33000 kirjet. The electronic catalogue of memorial collections, 33000 http://www2.kirmus.ee/memoriaal/. Ca 33000 entries have been made into the database.
Arhiivraamatukogu (KMAR) on ainus teadusraamatukogu Eestis, mis on spetsiaalselt loodud eestikeelse ja eestlastesse puutuva muukeelse kirjanduse kogumiseks, säilitamiseks ja uurijatele kättesaadavaks tegemiseks. KMAR asutati 14. apr. 1909. a. Eesti Rahva Muuseumi teadusliku keskraamatukoguna. 1923. aastal kinnitas Eesti Vabariigi Valitsus KMAR-ile rahvusraamatukogu ülesanded. Rahvusraamatukoguna tegutseti 1940. aastani. Alates 1. novembrist 1940. a. on KMAR Eesti Kirjandusmuuseumi (EKM) struktuuriüksus. KMAR koosseisu kuulub bibliograafiaosakond, mille eelkäijaks oli Eesti Bibliograafia Asutis (asutatud 21. novembril 1921). EKM kui riigi teadus- ja arendusasutus sh. KMAR on läbinud kaks rahvusvahelist evalvatsiooni (2002, 2010 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas (http://archimedes.ee/teadus/File/TKN/2010/ke2010_kk-714.pdf). Mõlemal korral on EKM-i sh KMAR tegevust hinnatud positiivselt. Eesti Vabariigi Valitsus on nimetanud KMAR-i viieks aastaks arhiivraamatukoguks 2002. ja 2007. a. Arhiivraamatukogu kollektsioonile pandi alus 19. saj., kui tegutsesid ÕES, Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, mille raamatukogud kuuluvad KMAR-i koosseisu. Arhiivraamatukogu fondid on välja kujunenud peamiselt tänu annetustele, raamatukogu kogumistööle ja sundeksemplaridele. KMAR komplekteerimine toimus 20. sajandi algusel peamiselt ühiskondlikel alustel ning rahva eneseteostuse toel. Intensiivse kogumistöö ja annetuste (EÜS, ÕES, tsensoriarhiivid, Vene ja Soome TA, trükikojad, kirjastajad, toimetused, organisatsioonid, üksikisikud) on suudetud koguda peaaegu 100%-liselt vanemat eesti trükisõna ja erakordselt rikkalik baltica teaduskirjanduse ja soome-ugri aineline fond (Arhiivraamatukogu fondid on kõige täielikumad Eestis – Projekt THULE – Kultuuriväärtuste seisund eesti suuremates raamatukogudes. Aruanne. Tallinn-Tartu, 2000). Sundeksemplare hakati saama alates 1918. a. vastavalt valitsuse määrustele. Nõukogude aastatel saadi tasulisi kontrolleksemplare ning alates 1997. a. saadakse vastavalt sundeksemplari seadusele 2 eksemplari igast nimetusest. Juurde ostetakse rahvusteavikuid, baltica-alast teaduskirjandust, EKM profiilile vastavat teaduskirjandust. AL is the only research library in Estonian that has been created specially for the aim of collecting, preserving, and making available for researchers of the publications in Estonian and those concerning Estonia in foreign languages. The Archival Library was established in April 14, 1909, as the central research library of the Estonian National Museum. In 1923 the Government of Estonian Republic granted the rights of National Library to AL. It acted as National Library until 1940. Nov 1, 1940, AL was reorganised to become a department of Estonian Literary Museum. Bibliography Department also belongs to the structure of AL. Its predecessor was the Estonian Bibliographical Institute, established Nov 21, 1921. AL, as a part of Estonian Literary Museum, has been positively evaluated in two international evalvations (2002, 2010) in the field of social and cultural studies (http://archimedes.ee/teadus/File/TKN/2010/ke2010_kk-714.pdf). According to the decree of the Government of Estonian Republic, Archival Library has been given the rights to act as State Archival Library for two 5-year-periods, in 2002 and in 2007. The ground for the collection of AL was laid in the 19th century when the Learned Estonian Society, The Society of Estonian Literati, and the Estonian Students' Society were active and collected their libraries that form the basis of the collections of AL. The collections of AL have developed predominantly on the basis of donations, the library's own collection activities, and legal deposit copies. In the beginning of the 20th century, the collections were supplemented by the help of voluntary co-operation, supported by the nation's wish for self-realisation. Thanks to intense collection work and voluntary donations (from Estonian Students' Society, The Society of Estonian Literati, censors' archives, Russian and German Academies of Science, printing houses, publishers, organisations, and private persons) almost 100 % complete collection of the older Estonian printed matter and an exceptionally rich collections of research literature on Baltic issues and Finno-Ugric subjects has been managed to be collected in AL. According to the report of Project Thule (2000), the collections of AL are the most complete ones in Estonia. AL started to receive legal deposit copies in 1918, on the basis of the decree of the Government of the Estonian Republic. During the Sovite period, AL purchased priced signal exemplars and since 1997, two legal deposit copies are received by AL of each Estonain publication. Additional purchases are made to complete the collections of national publications, research literature for the Baltic collection, and other research publications accordint to the research profile of Estonian Literary Museum as a R&D institution.
Teaduskollektsiooni kasutajad (3)
Kasutaja tüüp%
teadustöötajad40
erialaspetsialistid40
kraadiõppurid20
2009-2013.a. registreeriti 882 uut lugejat ning raamatukogul on 2137 lugejat. Raamatukogu külastati ca 18900 korral, sooritati ca 75200 laenutust, vastati ca 900 elektroonilisele päringule, konsultatsioone anti ka telefoni teel. Kohapeal jagati konsultatsioone ca 5000 korral. Korraldati 170 õppekskursiooni. Arhiivraamatukogus käis uurimistööd tegemas 53 uurijat Läti Ülikoolist, Kenti Ülikoolist, Wroclawi Ülikoolist, Budapesti Ülikoolist, Helsingi Ülikoolist, Bulgaaria TAst, Peterburi TAst jt. teadusasutustest välismaalt. Kollektsiooni kasutavad teiste teadusasutuste töötajad nii Eestist kui välismaalt. Koostöö: Rahvusbibliograafia andmebaasi koostamine ja vanema ajakirjanduse digitaliseerimine koostöös Rahvusraamatukoguga (projekt DEA). Koostööpartnerid: MTÜ Baltic Heritage Network, Eesti Arhiiv Austraalias, Eesti Arhiiv Ühendriikides, Eesti Keskarhiiv Kanadas, E. Aruja nimeline arhiiv ja raamatukogu Toronto Tartu Instituudi juures, Tuglase Selts Helsingis, Soome Teaduskirjanduse Vahetuskeskus, MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja koolituskeskus, Eesti Rahvusraamatukogu, Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, Eesti Rahvusarhiiv, Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu Kõrgem Kunstikool. Osalus rahvusvahelistes andmevõrgustikes Osalemine rahvusvahelistes võtgustikes: BaltherNet (http://balther.net) - mitmekeelne portaal Balti diasporaa kultuuripärandi ja sellealase tegevuse kohta. Portaali täiendamine vastavalt vajadusele (kollektsioonid, bibliograafia). Osalus rahvuskollektsioonipõhistes võrgustikes 1. Eesti kultuuripärandi andmebaas DIGAR (http://digar.nlib.ee/ - EL projekti raames digitaliseeriti 2010-2012.a. ca 1600 trükist, 110000 lk. (Riigihanke võitjad ühispakkujad Tartu Ülikool, Eesti Rahvusraamatukogu, OÜ Mandragora, trükiste digiteeriija Eesti Rahvusraamatukogu). 2. Eesti Kirjandusmuuseumi failiirepositoorium Kivike (http://kivike.kirmus.ee/ - koostöö rahvaluule ja kultuuriloo rahvuskollektsiooniga failirepositooriumi tarkvara arendamisel. EL projekti tarkvaraarendaja on AS Piksel, kes võitis vastava riigihanke. Repositooriumisse paigutatakse trükiste arhiivifailid. 3. Eesti rahvusbibliograafia (1918-1944) andmebaasi ja trükiväljaande koostamine ja toimetamine: paranduste tegemine.
In 2009-2013, 882 new readers were registered. The library has total of 2137 registered readers. 18900 visits to AL were made and 75200 loans were served. Ca 900 electronic inquiries were answered; consultations have been given by phone also. Ca 5000 consultations have been made in the library. 170 excursions for future researchers were made. 53 foreign researchers from Universisties of Latvia, Kent, Wroclaw, Budapest, Helsinki; from Academy of Sciences of Bulgaria and of St. Petersburg, etc. have been working in AL. In addition to foreign researchers, the collections are actively used by the researchers of ELM, as well as of other R&D and academic institutions of Estonia. Cooperation: compilation of the national bibliogreaphical database and the digitisation of older Estonian periodicals (project DEA) takes place in co-operation with the National Library of Estonia. Co-operation partners of AL also include: NGO Baltic Heritage Network, Estonian Archive in Australia, Estonian Archive in the United States, Estonian Central Archive in Canada, Archive and Library devoted to E. Aruja at the Tartu Institute of Toronto University, Tuglas Society in Helsinki, The Exchange Centre of Finnish Literature, NGO Research and Education Centre of Journalism, National Library of Estonia, Estonian National Archives, University of Tartu Library, Tartu Art School. Participation in international data networks: BaltherNet (http://balther.net) - multi-language portal featuring the cultural heritage adn its research of the Baltic diaspora. AL contributes to the updating of the contents of the portal (collections, bibliography) upon request. Participation in the national publication networks 1. The database of Estonian cultural heritage DIGAR - http://digar.nlib.ee/ - By the help of EU project money, 1600 publications (110000 pages) of older rare books from AL’s collection has been digitised as2010-2012. The digitisation procurement is fulfilled by University of Tartu Library, National Library of Estonia, and OÜ Mandragora. 2. The institutional file repository of ELM, Kivike (short for “ELM Virtual Cellar” - http://kivike.kirmus.ee/ - development of the repository and digital archival software in co-operation with Estonian Folklore Archive and Cultural History Archive of ELM; the software development procurement is fulfilled by AS Piksel. Digital archival copies of the AR publications are preserved in the repository. 3. AR participates in the compilation and checking of, and making corrections to the database and printed publication of the Estonian national bibliography (1918-1944).
Vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele on KMAR nimetatud 5- aastaks arhiivraamatukoguks. Arhiivraamatukogu tegutseb Kirjandusmuuseumi põhimääruse (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) ja KMARi põhimääruse alusel. Kogu saab kasutada ainult kohapeal vastavalt Arhiivraamatukogu laenutuseeskirjadele, mis on kinnitatud EKM direktori poolt ning on kättesaadavad ka KMAR kodulehe (http://www.kirmus.ee/128). Trükiseid koju ei laenutata. Erandkorras deponeeritakse teavikuid garantiikirja ja ajutise väljaandeakti alusel teistele teadusasutustele, raamatukogudele, muuseumidele ja arhiividele. Arhiiveksemplare laenutatakse dubleti puudumisel ainult teadustöö otstarbeks.
According to the decree of the Government of Estonian Republic, Archival Library has been given the rights to act as State Archival Library for two 5-year-periods, in 2002 and in 2007. The juridical basis for the operation of Archival Library is outlined in the statute of Estonian Literary Museum (https://www.riigiteataja.ee/akt/113082013002) and in the bylaws of the Archival Library. The collections can be used in the research rooms of the Archival Library, according to the loan policy of the AL, established by the director of ELM, available at ((http://www.kirmus.ee/128). No home loans are allowed. As an exception, publications can be deposited to other research institutions, libraries, museums, and archives on the basis of a deposit act. Archival copies are to be used only for the purposes of research in case there is no user copy in the collection.
KMAR materjalide kasutamisel tuleb viidata KMARile. Koopiaid valmistatakse vastavalt kehestatud tingimustele ja hinnakirjale, mis on kinnitatud KM direktori poolt ning kättesaadav ka veebis (http://www.kirmus.ee/133).
Copies of the materials are made according to the valid conditions and price list, established by the director of Estonian Literary Museum (available at http://www.kirmus.ee/133). A reference to the Archival Library must be made each time the material from its collections is used elsewhere.
KMAR on praktikabaasiks mitmete erialade tudengitele (infoteadused, IT, kirjandusteadus, restaureerimine). KMAR juhataja kuulub EKM teadusnõukokku ja EKM Teaduskirjastuse nõukokku on ELNET Konsortsiumi juhatuse liige, E-varamu nõukogu liige. KMAR töötajad osalevad ELNET Konsortsiumi ja eraiala ühendustes: tehnilises töörühmas, mikrofilmimise ja digiteerimise töörühmas, perioodika ja teenuste töörühmas, Eesti Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise töörühmas, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingus, Õpetatud Eesti Seltsis, Balti Saksa Kultuuriseltsis ja Tartu Restauraatorite Klubis.
Archival Library serves as a partner for a number of higher education institutions, offering practice possibilites for students from several different fields (bibliography, information management, IT, literary studies, restauration). The head of Archival Library belongs to the board of Estonian Literary Museum and of the ELM Press; she is also a member of the Board of ELNET Consortium and E-varamu. The employees of Archival Libaray participate in the work of the following work groups and professional associations: work groups of technical issues, microfilm, and digitisation, periodicals and services at the ELNET Consortium, web archival group of Estonian National Library, work group of old books of the Association of Estonian Librarians, Learned Estonian Society, Estonian Society of Baltic German cultural heritage, Tartu Association of restaurators.