See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
Jakobi 2 (ruumid 011 ja 012), 50090 Tartu
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages
EMSA
  • {{item.DisplayName}}
eesti murded; eesti murrete korpus; elektroonilised kogud; soome-ugri keeled; Estonian dialects; Finno-Ugric languages; Corpus of Estonian Dialects; electronic collections
Seotud teadusvaldkonnad (1)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkond
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus
Seotud publikatsioonid (96)
Publikatsioon
1 2 3 4 >
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129). . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
Lindström, L.; Müürisep, K. (2009). Parsing corpus of Estonian dialects. <i>Proceedings of the NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, 8: NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, Odense, Taani; 14.05.2009.</i> Ed. Bick, E.; Hagen, K.; Müürisep, K.; Trosterud, T. Tartu: Tartu University Library. (NEALT Proceedings Series).
Kehayov, P.; Lindström, L.; Niit, E. (2011). Imperative in interrogatives in Estonian (Kihnu), Latvian and Livonian. Linguistica Uralica, 47 (2), 81−93.
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167). . Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
Lindström, L. (2004). Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat 2003 (85−94). . Tartu.
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
Tuisk, T. (2010). Some aspects of quantity in Central Veps. Linguistica Uralica, 46 (4), 241−249. DOI: 10.3176/lu.2010.4.01.
Tuisk, T.; Teras, P. (2009). The role of duration ratios and fundamental frequency in spontaneous Livonian. Linguistica Uralica, 4, 241−252.
Teras, P.; Tuisk, T. (2009). The characteristics of stød in Livonian. In: Vainio, M.; Aulanko, R.; Aaltonen, O. (Ed.). Nordic Prosody – Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008 (217−226). . Frankfurt: Peter Lang Verlag.
Lehiste, I.; Teras, P.; Ernštreits, V.; Lippus, P.; Pajusalu, K.; Tuisk, T.; Viitso, T.-R. (2008). Livonian prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Pajusalu, Karl; Tuisk, Tuuli (2007). Quantity in Livonian: Preliminary Results. Linguistica Uralica, 1, 29−44.
Tuisk, T. (2007). Liivi keele prosoodia põhijooned. Koks, H; Mets, M. (Toim.). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (31−38). . Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Uiboaed, K. (2010). <i>Ühendverbid eesti murretes</i>. Keel ja Kirjandus, 1, 17−36.
Uiboaed, K. (2010). Statistilised meetodid murdekorpuse ühendverbide tuvastamisel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu Aastaraamat (307−326).. Eesti Keele Sihtasutus.10.5128/ERYa6.19.
Asu, E. L.; Niit, E. (2010). Prosodic features of the West Estonian dialect of Kihnu. <i>Summaria acroasium in symposiis factarum, III: Congressus XI Internationalis Fenno-ugristarum; Piliscsaba; 9.–14. 8. 2010.</i> _EditorsAbbr Csu´cs, S.; Falk, N.; Püspök, V.; Tóth, V.; Zaicz, G. Piliscsaba: Reguly Tarsasag, 77.
Mets, Mari (2011). Spoken Võro in Real Time. Variation of the Inessiv Ending. 47 (4), 257−272.
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustike mõjust võru kõnekeelele. Oma Keel, 2, 37−42.
Mets, Mari (2010). Suhtlusvõrgustikud reaalajas: võru kõnekeele varieerumine kahes Võrumaa külas. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikool.
Teras, Pire (2010). Quantity in Leivu. Linguistica Uralica, 46 (1), 1−16. DOI: 10.3176/lu.2010.1.01.
Teras, P. (2007). Leivu hääldusjoontest. Koks, H.; Mets, M. (Toim.). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (19−30). . Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen (2012). Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders (11−29). . Võro Instituut. (Võro Instituudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute).
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu ­variety of Estonian. 48 (3), 161−170. DOI: 10.3176/lu.2012.3.01.
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen; Türk, Helen (2012). The acoustic characteristics of monophthongs and diphthongs in the Kihnu variety of Estonian. In: Meister, Einar (Ed.). XXVII Fonetiikan päivät 2012 – Phonetics Symposium 2012, 17-18 February 2012, Tallinn, Estonia : Proceedings (6−11). . Tallinn: TUT Press.
Mets, M. (2012). Social Networks and Real-Time Analysis. In: Jaroslaviene, Jurgita; Meiliunaite, Violeta; Morozova, Nadežda; Zabarskaite, Jolanta (_EditorsAbbr). Naujausi kalbu ir kulturu tyrimai (105−136).. Vilnius: Europas kalbu ir kulturu dialogo tyreju asociacija. (Kalbu ir kulturu sankirtu archyvai; 4).
Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John (2013). Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. 28 (1), 42−62. DOI: 10.1093/llc/fqs053.
Tuisk, Tuuli (2012). Tonal and Temporal Characteristics of Disyllabic Words in Spontaneous Livonian. 48 (1), 1−11.
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2013). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. In: Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel (Ed.). Nordic Prosody. Proceedings of the XIth conference; Tartu; 2012 (225−234). . Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. <i>Nordic Prosody XI. University of Tartu, Estonia, 15-17 August 2012.</i> Tartu, 32.
Lindström, Liina (2013). Huno Rätsep. Oma Keel, 26 (1), 100−106.
Markus, Elena; Rozhanskiy, Fedor (2013). Correlation between social and linguistic parameters in modeling language contact: evidence from endangered Finnic varieties. International Journal of the Sociology of Language, 221, 53−76.10.1515/ijsl-2013-0023.
Viitso, Tiit-Rein; Ernštreits, Valts (2012). Līvõkīel-ēstikīel-lețkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu-igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu / Rīga: Tartu Ülikool.
Kehayov, Petar; Saar, Eva; Norvik, Miina; Karjus, Andres (2013). Hääbuva kesklüüdi murde jälgedel suvel 2012. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 58−101.
Velsker, Eva (2013). Aeg eesti murretes. 58, 265−295. DOI: 10.3176/esa58.13.
Uiboaed, Kristel (2013). Kollostruktsioonilised meetodid ja konstruktsioonilise varieerumise tuvastamine. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri / Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 185−204.
Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina (2014). Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Oma Keel, 1, 12−21.
Uiboaed, Kristel (2013). Verbiühendid eesti murretes. (Doktoritöö). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Norvik, Miina (2014). Change-of-state predicates and their use in expressing the future: the case of Livonian. 5 (1), 117−148.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2014). The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. In: Campbell, Nick; Gibbon, Dafydd; Hirst, Daniel (Ed.). Social and Linguistic Speech Prosody. Proceedings of the 7th international conference on Speech Prosody (361−364). . Dublin: International Speech Communications Association.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2014). Padezhnoje oformlenije objekta v izhorskom jazyke s tochki zrenija sintaksicheskoj tipologii. Язык. Константы. Переменные. Памяти Александра Евгеньевича Кибрика. (564−578).. St. Petersburg: Алетейа.
Mets, Mari (2013). Lõunaeesti keelesaarte tekstikogumikust. Mari Mets, Karl Pajusalu (_EditorsAbbr). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XI-XII (185−193).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Lindström, Liina, Uiboaed, Kristel, Vihman, Virve-Anneli (2014). Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. 609−630.
Tuisk, Tuuli (2015). The Temporal Structure of Livonian Tri-, Tetra- and Pentasyllabic Words. Linguistica Uralica, 51 (3), 177−195. DOI: 10.3176/lu.2015.3.02.
Tuisk, Tuuli (2015). Acoustics of stød in Livonian. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). . Glasgow: University of Glasgow.
Tuisk, Tuuli (2015). Livonian word prosody. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). University of Tartu Press.
Mets, Mari; Haak, Anu; Triin, Iva; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit (2014). Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2015). Temporal patterns of quantity in Inari Saami. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). . Glasgow: University of Glasgow.
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Viitso, Tiit-Rein (2015). Negation in Livonian. In: Matti Miestamo, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy (Ed.). Negation in Uralic languages (433−456). Amsterdam: Benjamins. (Typological Studies in Language.). DOI: 10.1075/tsl.108.16met.
Uiboaed, Kristel; Kyröläinen, Aki-Juhani (2015). Keeleteaduslike andmete ruumilisi visualiseerimisvõimalusi. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, 11, 281−295.
Lindström, Liina (2015). Subjecthood of the agent argument in Estonian passive constructions. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical (141−173). . John Benjamins. (Constructional Approaches to Language; 16).
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). Dialectal variation in Votic: Jõgõperä vs. Luuditsa. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 6 (1), 23−39. DOI: 10.12697/jeful.2015.6.1.02.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). A new resource for Finnic languages: the outcomes of the Ingrian documentation project. <i>Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Book of Abstracts..</i> _EditorsAbbr Harry Mantila, Jari Sivonen, Sisko Brunni, Kaisa Leinonen, Santeri Palviainen. University of Oulu, 210−211.
Plado, Helen (2015). des- ja mata-konverbi kasutusest eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 195−218. DOI: 10.3176/esa60.10.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2015). Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 39−70.
Metslang, Helle; Lindström, Liina (2017). Essive in Estonian. In: Casper de Groot (Ed.). Uralic Essive and the Expression of Impermanent State (57−90). John Benjamins. (Typological Studies in Language; 119). DOI: 10.1075/tsl.119.03met.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2019). On the use of perfect and pluperfect in Estonian dialects: frequency and language contacts. In: Sofia Björklöf &amp; Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (155-−193). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia). DOI: 10.33341/uh.85035.
Klavan, Jane; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel (2015). The Use of Multivariate Statistical Classification Models for Predicting Constructional Choice in Spoken, Non-Standard Varieties of Estonian. SKY Journal of Linguistics, 28, 187−224.
Ruutma, Mirjam; Kyröläinen, Aki-Juhani; Pilvik, Maarja-Liisa; Uiboaed, Kristel (2016). Ambipositsioonide morfosüntaktilise varieerumise kirjeldusi kvantitatiivsete profiilide abil. Keel ja Kirjandus, 2, 92−113.
Pilvik, Maarja-Liisa (2016). olema + Vmine konstruktsioonid eesti murretes. Keel ja Kirjandus, 6, 429−446.
Norvik, Miina (2016). Tuleviku väljendamisest liivi keeles ja teistes lähedastes sugulaskeeltes. Oma Keel, 17−21.
Norvik, Miina (2015). The past participle constructions LEE(NE)- + PTCP and SAA- + PTCP as future time reference devices: the example of Livonian against a Southern Finnic background. Suomalais-Ugrilaisen Seuran Aikakauskirja, 95, 201−236.
Norvik, Miina (2015). Future time reference devices in Livonian in a Finnic context. (Doktoritöö, University of Tartu). Tartu: University of Tartu Press.
Rozhanskiy, Fedor (2015). The Length of Final Vowels with Respect to Case ­Syncretism in Luuditsa Votic. Linguistica Uralica, 51 (2), 100−133. DOI: 10.3176/lu.2015.2.02.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2015). Expressing possession in Votic. <i>48th Annual Meeting of the Societas Linguistica Europaea. 2-5 September 2015..</i> Leiden: Leiden University Centre for Linguistics (LUCL), 412−413.
Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Tuisk, Tuuli (2019). The online database of the University of Tartu Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages and the Corpus of Estonian Dialects. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (327−350). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia).
Türk, Helen; Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Niit, Ellen (2016). Diftongidest ja triftongidest eesti keeles Kihnu vokaalisüsteemi näitel. Keel ja Kirjandus, 59 (1), 1−12.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; (2016). Quantity contrast in Inari Saami: The role of pitch and intensity. <i>Speech Prosody 2016.</i> Boston MA: Boston University, 1090−1094.
Lindström, Liina, Pilvik, Maarja-Liisa, Plado, Helen (2018). Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks? Mäetagused, 70, 91−126. DOI: 10.7592/MT2018.70.lindstrom_pilvik_plado.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2018). Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia. Keel ja Kirjandus, 8-9, 643−662. DOI: 10.54013/kk730a3.
Lindström, Liina (2017). Partitive subjects in Estonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 191−231. DOI: 10.12697/jeful.2017.8.2.07.
Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel (2017). Syntactic variation in ‘need’-constructions in Estonian dialects. Nordic Journal of Linguistics, 40 (3), 313−349. DOI: 10.1017/S0332586517000191.
Lindström, Liina (2017). Audru keelest. Põllu, Kersti (Toim.). Jääajast siia ja edasi ehk killukesi Audrust (29−42). Audru: Audru vallavalitsus.
Norvik, Miina; Prillop, Külli (2017). The Estonian jääda and Livonian īedõ: expressions of REMAIN and CHANGE in various grammatical constructions. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 233−266. DOI: 10.12697/jeful.2017.8.2.08.
Norvik, Miina (2016). Research into Livonian syntax: the results of previous studies and the tasks ahead. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 177−201.
Tragel, Ilona; Habicht, Külli; Piiroja, Piret (2015). Rise and fall of the TAKE-future in written Estonian. In: Brian Nolan, Gudrun Rawoens and Elke Diedrichsen (Ed.). Causation, Permission, and Transfer: argument realisation in GET, TAKE, PUT, GIVE and LET verbs (353−383). Amsterdam: John Benjamins. (Studies in Language Companion Series; 167).
Habicht, Külli; Piiroja, Piret; Tragel, Ilona (2015). Eesti võtma-tuleviku lugu. Mati Erelt (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (19−50). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. DOI: 10.3176/esa60.02.
Pilvik, Maarja-Liisa (2017). Deverbal -mine action nominals in the Estonian Dialect Corpus. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8, 2, 295−326. DOI: 10.12697/jeful.2017.8.2.10.
Velsker, Eva (2018). Ööpäev ja aastaaeg eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 63, 260−291.10.3176/esa63.12.
Plado, Helen; Lindström, Liina; Iva, Sulev (2022). Võro - South Estonian. In: Riitta-Liisa Valijärvi, Daniel Abondolo (Ed.). The Uralic Languages. Routledge [ilmumas].
Tuisk, Tuuli (2018). Observations on affricates in Livonian. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (2), 189−214. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.2.09.
Ruutma, Mirjam (2019). Do contact languages influence the distribution of prepositions in Estonian dialects? Nordic Journal of Linguistics, 42 (3), 365−384. DOI: 10.1017/S033258651900009X.
Pook, Hanna (2019). The pronoun kes ‘who’ and its referent’s animacy in Estonian dialects. SKY Journal of Linguistics, 32, 105−144.
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen (2021). Variation in negation in Seto. Studies in Language, 45 (3), 557−597. DOI: 10.1075/sl.19063.lin.
Pilvik, Maarja-Liisa (2019). Assessing the productivity of the Estonian deverbal suffix -mine in five registers of Estonian. SKY Journal of Linguistics, 32, 75−103.
Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen ; Lindström, Liina (2021). Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. Keel ja Kirjandus, 64 (8-9), 771−796. DOI: 10.54013/kk764a7.
Kehayov, Petar; Lindström, Liina; Norvik, Miina (2022). Finnic participles and participial constructions in typological, intra-genetic and areal perspective. In: Arkadiev, Peter; Wiemer, Björn (Ed.). Convergence and Divergence in the Eastern Circum-Baltic Area (A Triangulation Approach) (x). Berlin: de Gruyter. ( Studia Typologica) [ilmumas].
Lindström, Liina (2022). Seto lause põhijooned. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [ilmumas].
Lindström, Liina (2022). Keelelised välitööd Ida-Setomaal: dokumenteerimas ohustatud keelt. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [ilmumas].
Pook, Hanna (2021). Object case variation of the pronoun mis ‘what’ in spontaneous spoken Estonian and Estonian dialects. ESUKA-JEFUL, 12 (1), 259−301. DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.07.
Kehayov, Petar (2017). The Fate of Mood and Modality in Language Death: Evidence from Minor Finnic. Berlin/Boston: De Gruyter Berlin/Boston.
Pilvik, Maarja-Liisa (2021). Comparing the productivity of Estonian deverbal suffixes -mine, -us, and -ja in five registers: A quantitative usage-based approach. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 12 (1), 189−258. DOI: 10.12697/jeful.2021.12.1.06.
Viikberg, Jüri (2020). Eesti murrete grammatika. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Norvik, Miina (2020). Üldise muutumistähendusega verbid ja neid sisaldavad lausetüübid läänemeresoome keeltes. Erelt, Mati; Reinsalu, Riina (Toim.). Emakeele Seltsi aastaraamat (106−141). Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. DOI: 10.3176/esa65.05.
Pilvik, Maarja-Liisa (2021). Action nouns in a constructional network: A corpus-based investigation of the productivity and functions of the deverbal suffix -<em>mine</em> in five different registers of Estonian. (Doktoritöö, University of Tartu). University of Tartu Press.
Rozhanskiy, Fedor; Markus, Elena (2019). A new resource for Finnic languages: The outcomes of the Ingrian documentation project. In: Sofia Björklöf &amp; Santra Jantunen (Ed.). Multi lingual Finnic. Language contact and change (303−327). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia; 14). DOI: 10.33341/uh.85039.
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2019). The acoustic correlates of quantity in Inari Saami. Journal of Phonetics, 72, 35−51. DOI: 10.1016/j.wocn.2018.11.001.
Projektid (11)
Projekt
EKKM09-111 "Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas" (1.01.2009−31.12.2013); Vastutav täitja: Liina Lindström; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 86 140 EUR.
EKKM10-202 "Keelealased välitööd Eestis ja Loode-Venemaal" (1.01.2010−31.12.2013); Vastutav täitja: Liina Lindström; Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 24 991 EUR.
HLK05-9 "Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv" (1.01.2005−31.12.2008); Vastutav täitja: Karl Pajusalu; Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 44 062 EUR.
SF0180076s08 "Soome-ugri keelte foneetilised, fonoloogilised ja morfofonoloogilised seaduspärasused" (1.01.2008−31.12.2012); Vastutav täitja: Karl Pajusalu; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 382 685 EUR.
PUT90 "Eesti murrete süntaks" (1.01.2013−31.12.2016); Vastutav täitja: Liina Lindström; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 214 400 EUR.
IUT2-37 "Soome-ugri keelte prosoodiline struktuur ja keelekontaktid" (1.01.2013−31.12.2018); Vastutav täitja: Karl Pajusalu; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 768 000 EUR.
EKKM14-319 "Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas II" (1.01.2014−31.12.2018); Vastutav täitja: Liina Lindström; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 54 350 EUR.
EKKM14-356 "Eesti murrete grammatika" (1.01.2014−31.12.2017); Vastutav täitja: Jüri Viikberg; Eesti Keele Instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 48 600 EUR.
EKKD41 "Interdistsiplinaarne seto korpus" (1.01.2019−31.12.2021); Vastutav täitja: Liina Lindström; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Haridus- ja Teadusministeerium; Eraldatud summa: 105 000 EUR.
SHVEE20193 "Liivi keele hääldusstandard" (1.01.2020−31.12.2020); Vastutav täitja: Tuuli Tuisk; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: MTÜ Fenno-Ugria Asutus; Eraldatud summa: 9 849 EUR.
SHVEE21397 "Liivi keele hääldusjooned" (1.01.2021−31.12.2022); Vastutav täitja: Tuuli Tuisk; Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut; Finantseerija: Eesti Keele Instituut; Eraldatud summa: 33 764 EUR.
Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab unikaalset keelematerjali eesti murrete ja sugulaskeelte kohta. Arhiivi moodustavad helikandjal olevad, digitaliseeritud ja käsikirjalised keelematerjalid (heli- ja videosalvestised, transkribeeritud tekstid, ülevaated, kogumispäevikud ja vanad seminaritööd, välitöödel tehtud fotod) ning digitaalne arhiiv, mis võimaldab neid materjale veebipõhiselt sirvida ja kasutada. Arhiiv täieneb pidevalt nii vanemate salvestustega, mida on tehtud varasemate välitööde käigus, kui ka viimase aja välitöödel jm kogunenud materjalidega. Oluliseks on peetud, et lisaks helisalvestustele oleks arhiveeritud ka helisalvestistega kaasnevad lisamaterjalid: fotod, välitööde päevikud, litereeritud tekstid, muud materjalid. Arhiivis on esindatud ka muud käsikirjalised materjalid, mis on tekkinud murrete ja sugulaskeelte kogumise ja uurimise käigus (murdeülevaated, kogumispäevikud, murdealased vanad seminaritööd, lõputööd). Kuna enamik soome-ugri keeli on ohustatud keeled, on kollektsioon vajalik allikas soome-ugri keeli ja kultuure uurivatele teadlastele ja asjaarmastajatele. Arhiivi peaeesmärk on unikaalsete eesti murrete, teiste läänemeresoome keelte ja kaugemate soome-ugri keelte keelematerjalide säilitamine ning kättesaadavaks tegemine teadustööks ning õpetamisprotsessis. Arhiivi ühe osa moodustab elektrooniline Eesti murrete korpus ja sellega seotud elektroonilised andmebaasid (ka: eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas, http://www.murre.ut.ee/murdekorpus). Korpus ja andmebaasid sisaldavad digitaliseeritud helisalvestisi, transkribeeritud tekste eesti murretest ja lähisugukeeltest, morfoloogiliselt ja süntaktiliselt märgendatud tekstidest, millele on loodud kasutajaliides. Eesti murrete korpus kasutab arhiivi materjale (lisaks sellele ka Eesti Keele Instituudi arhiivi) sisendmaterjalina. Murdekorpuse töö käigus on helisalvestised üle kuulatud ja litereeritud, morfoloogiliselt märgendatud, osaliselt ka süntaktiliselt märgendatud. Failidele on lisatud metaandmed (sh geoinfo ja kõnelejainfo). Murdekorpus on allikaks eelkõige korpuspõhisele murdeuurimisele ja eriti murrete grammatika uurimisele.
Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages consist of sound recordings, old manuscripts (mainly fieldwork diaries, overviews of dialects, transcribed texts, etc), collected by the University of Tartu since 1950s. Some manuscripts (old seminar works, etc.) date back to 1920s. Manuscripts and sound recordings are digitalized and can be used via digital archives in the internet (murdearhiiv.ut.ee). The aim of the archives is to preserve these unique materials from highly endangered varieties - Estonian dialects and other Finno-Ugric languages - and make them available for researchers around the World. Corpus of Estonian Dialects is a part of the archives that can be used independently from the archives (www.murre.ut.ee/murdekorpus). Corpus of Estonian Dialects contains electronic texts and other electronic materials from Estonian dialects and some other Finnic languages (Livonian, Votic). In in the corpus of Estonian Dialects, the recordings are transcribed and morphologically annotated.
Säilikud (5)
TüüpHulkÜhikKirjeldusKirjeldus inglise keeles
käsikirjalised materjalid400465lehekülgKäsikirjalised materjalid koosnevad põhiosas transkribeeritud tekstidest, sellele lisanduvad vanad seminaritööd, häälikuloolised ülevaated, sõnavara ülevaated, morfoloogia ülevaated, süntaksi ülevaated, kogumispäevikud, ülevaated, küsitluskavade alusel kogutud materjalid ja abitekstid, üliõpilaste lõputööd. Käsikirjaliste materjalide hulk on esitatud seisuga 9.11.2021. Enamik materjalist on digitaliseeritud.
helisalvestused2947tundHelisalvestised on põhiosas eesti murrete lindistused, sellele lisaks sugulaskeelte lindistused. Viimastel aastatel on lisandunud veel foneetika andmebaasi jaoks tehtud lindistused. Helisalvestised on osalt vanadel magnetlintidel ja helikassettidel. Enamik helisalvestistest on digitaliseeritud. Helisalvestiste hulk kasvab välitööde käigus digitaalsete helisalvestistega, samuti lisatakse muudelt uurijatelt saadud vanemaid salvestisi. Helisalvestiste hulk on esitatud 9.11.2021 seisuga.
elektrooniline kogu1900000tekstisõnaMurdekorpus on elektrooniline andmekogu, mis sisaldab autentseid helisalvestusi, nende põhjal tehtud foneetilises transkriptsioonis tekste, lihtsustatud transkriptsioonis tekste, morfoloogiliselt märgendatud tekste, mis on loetud MySQL-andmebaasi, süntaktiliselt analüüsitud tekste.
videosalvestused89tundVälitöödel kogutud videosalvestused
fotod3224andmefailFotokogu hõlmab peamiselt välitöödel tehtud materjale
Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli ühine eesti keele arhiiv loodi 1921. aastal. Aastal 1952 viidi Keele ja Kirjanduse Instituut ning Emakeele Selts üle Tartust Tallinna, sinna viidi ka eesti keele arhiiv. Uurimis- ja õppetöö eesmärgil otsustati luua oma arhiiv. Eesti keele kateeder sai instituudilt tagasi oma varasemad, Eesti Vabariigi aegsed seminari- ja magistritööd, millest kujunes alus uuele arhiivile. Käsikirjalistest materjalidest suurema osa moodustab sõjajärgsetel aastatel praktikate käigus kogutu ja olemasoleva materjali põhjal koostatud uurimis- ja seminaritööd. Osaliselt on EKI arhiivist kopeeritud paremaid käsikirjalisi materjale. Helisalvestisi on alates aastast 1959, peamiselt ekspeditsioonidel salvestatud keeleaines. Helisalvestisi ning tänapäeval ka videosalvestisi kogutakse välitööde käigus pidevalt juurde, ent arhiivi kogutakse ka varasemate keeleuurijate välitöödel tehtud salvestisi (nt helilintidel või kassettidel). Eesti murrete korpust hakati koostama 1998. aastal koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korpuse koostamise tingis asjaolu, et eesti murdetekstid olid seni saadaval vaid käsikirjaliselt TÜ ja EKI kogudes ning avaldatud tekstiköidetes "Eesti murded I-VIII", ent mitte elektrooniliselt. Korpuse koostamistöö on toimunud aktiivselt kuni 2018. aastani.
Teaduskollektsiooni kasutajad (3)
Kasutaja tüüp%
üliõpilased
teadustöötajad
õppejõud
Kasutus on pidev. Kollektsiooni peamised kasutajad on eesti murrete ja soome-ugri keelte uurijad, ent huvi tuntakse ka mujalt (seotud valdkondade esindajad, kodu-uurijad jne). Kollektsiooni kasutavad muuhulgas eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala üliõpilased. Peamiselt kamassi keele materjaldie osas on koostööleping rahvusvahelise uurimisprojektiga INEL (Grammatical Descriptions, Corpora, and Language Technology for Indigenous Northern Eurasian Languages https://www.slm.uni-hamburg.de/inel/ ), mida koordineerib Hamburgi Ülikooli soome-ugri/uurali uuringute instituut. 2020. aastal ühendati INELi projekt prantsuse-saksa projektiga DoReCo (Language Documentation Reference Corpora http://doreco.info/project/ ). Asutuseväliselt on teaduskollektsiooni käidud uurimas nii Eestist kui ka mujalt (Eesti Rahva Muuseumist, Läti Ülikoolist, Helsingi Ülikoolist jm). Materjale on uurinud nii kohapeal kui ka veebis filmitegijad, muusikud jt. Ainestiku kasutamise osas on sõlmitud mitmeid kasutuslepinguid (koduloouurijatega, Seto instituudiga jt). Arhiivis olevaid fotomaterjale on kasutatud mitmete raamatute, ajakirjade ja artiklite illustreerimiseks. Materjalide kogumisel ja säilitamisel tehakse jooksvalt koostööd Eesti Keele Instituudi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukoguga jne. 2019. aastal ühines teaduskollektsioon rahvusvahelise COIMBRA Grupi ülikoolide teaduskogudega (platvormina kasutatakse olemasoleva veebinäituse keskkonda https://collections.ed.ac.uk/coimbra/#). Eesti murrete korpust on koostatud koostöös Eesti Keele Instituudiga. Korpuses on kasutatud ka EKI murdearhiivi materjale. Korpuse kasutamiseks on veebipõhine otsimootor, mille kaudu saab andmeid ka uurimistööks alla laadida. Korpust kasutavad nii TÜ, Eesti Keele Instituudi keeleuurijad kui üliõpilased, magistrandid, doktorandid. Arvestatav huvi korpuse vastu on ka keeleuurijate seas väljaspool Eestit.
Juurdepääs arhiivile on vaba kõigile soovijaile. Digitaalset arhiivi saab kasutada interneti kaudu: murdearhiiv.ut.ee, sealt leiab ka täpsema info arhiivi kasutamistingimuste kohta. Autoriseerimata saab kasutada digitaalseid materjale, mis on salvestatud/koostatud enne 1990. aastat. Hilisemate materjalide kasutamiseks tuleb luua kasutajatunnus ja aktsepteerida arhiivi kasutamistingimused. Autoriseeritud kasutajad saavad materjale interneti kaudu ka salvestada. Kõiki paberkandjal materjale on võimalik kasutada ainult kohapeal. Eesti murrete korpust saab kasutada interneti kaudu, vt http://www.murre.ut.ee/murdekorpus. Korpuse foneetilises transkriptsioonis tekste ja helisalvestisi saab alla laadida ja kuulata arhiiviliidese kaudu (www.murre.ut.ee/arhiiv). Morfoloogilist andmebaas ning lihtsustatud transkriptsioonis tekste saab kasutada Interneti kaudu (www.murre.ut.ee). Korpuse kasutamine on kõigile vaba. Korpuse kasutamisel palume korpusele viidata.
Arhiivi ja korpuse andmete kasutamine on kõigile vaba. Arhiivi ja korpuse põhjal tehtud uurimustes palume arhiivile/korpusele viidata.