See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

EKA doktoritöö: Käekott kui disainobjekt ja ajaloo uurimise allikas


03.12.2021       Kristina Jõekalda
  • P2eva.jpg

Käekottide olulisus moeaksessuaari ja staatusobjektina on viimasel kümnendil sel määral teisenenud, leiab Päeva, et „käekott on muutunud funktsionaalsest tarbeesemest kaasaskantavaks manifestatsiooniks“. Oma töös uuris ta, kuidas käekott tähendusi kommunikeerib ja kuidas saab disainer teadlikult tähendusi luua. Ta lähenes ühest küljest nahakunstniku ja disainerina, kuid ammutas teisalt ideid minevikust.

Töö ajaloolises osas keskendus Päeva muuseumikollektsioonide ja omaaegse ajakirjanduse toel käekottide disainimise ajaloole Eestis aastatel 1918–1940, mil nii vormiliselt kui tehniliselt palju katsetati. Seda siinse tarbekunstiajaloo tahku varem põhjalikult läbi käidud ei olegi.

Sellest uurimistööst inspireerituna lõi Päeva väitekirja loovuurimuslikus osas kolm käekoti kollektsiooni, millest esimene keskendus uuenduslikkuse ideele, teine klassikalisele vormile ja ajas vastu pidamisele, ning kolmas kohalikkuse teemale – käekottide eestipäraste tunnusjoonte tuvastamisele. Doktoritöö sisaldab nii disainiprotsessi kirjeldust, detailset ülevaadet prototüüpide valmimisest kui kasutajate tagasiside analüüsi.

Doktoritöö juhendaja oli dr Nithikul Nimkulrat (Ontario College of Art and Design University), eelretsensendid dr Rosita Nenno ja dr Malcolm Barnard (Loughborough University). Viimane oli ühtlasi doktoritöö oponent. Avalik kaitsmine toimus 9. septembril 2021.

Doktoritöö täistekst on kättesaadav EKA repositooriumis: https://eka.entu.ee/shared/429485/lest3Ko4mM7XzAZQ00kffmhGCs0NrE4uat2OGNPMeUl8AVXF3KbOgs31Lmb3lJfC

Täiendav info: jaana.paeva@artun.ee