See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2021. aasta teaduspreemiate määramiseks


18.01.2021       Marika Meltsas

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud: Jaan Aarik, Talis Bachmann, Irina Belobrovtseva, Mihkel Kaljurand, Rein Laaneots, Viive Rosenberg, Jaan Sootak,  Toomas Andreas Sulling, Jüri Talvet, Ene-Margit Tiit ja Asta Õim.

 

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

 

Arved Vain – Skeletilihase mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse biomehaaniliste parameetrite määramise müomeetrilise tehnoloogia leiutamine ning seadmete arendamine.

 

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

 

Täppisteadused

Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Juha-Matti Linnanto ja Margus Rätsep – Klorofülli fotofüüsikat ja funktsionaalsust määravad vibroonsed vastastikmõjud;

Gert Hütsi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe – Mustadest aukudest koosnev tumeaine;

Jaan Kalda – Juhumuutlikkus ja mastaabiinvariantsus looduses ja ühiskonnas;

Yury Orlovskiy, Alexander Vanetsev ja Ilmo Sildos – Nanoskaalas kuvamine, kuumutamine ja termomeetria biomeditsiinilisteks rakendusteks;

 

Keemia ja molekulaarbioloogia

Tuuli Käämbre – Metaboolse plastilisusega seotud mehhanismid vähirakkude mitokondrites;

Enn Lust ja Alar Jänes – Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks,

Kristiina Tambets, Siiri Rootsi, Lehti Saag, Anne-Mai Ilumäe ja Aivar Kriiska – Eesti alade elanikkonna kujunemisest kaasaegsete inimgenoomide ja vana DNA alusel soome-ugri kontekstis;

 

Tehnikateadused

Maarja Gossberg ja Jüri Krustok – Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia;

Indrek Must – Looduskaaslejad pehmerobotid terviserakendustele;

Eduard Petlenkov, Juri Belikov ja Aleksei Tepljakov – Murrulistel tuletistel põhinevad meetodid juhtimisteoorias;

Jaan Raik – Usaldusväärsete ja turvaliste arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid 2017-2020;

Dominique Unruh – Infoturve kvantarvutite ajastul;

 

Arstiteadus

Eero Vasar (kollektiivi juht), Mario Plaas, Mari-Anne Philips ja Liina Haring – Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel;

Katrin Õunap – Uute haruldaste haiguste avastamine ja nende levimuse uurimine;

 

Geo- ja bioteadused

Aveliina Helm ja Tsipe Aavik – Maastikuskaalalised protsessid elurikkuse ja loodushüvede hoidmisel ning taastamisel;

Kaja Kasemets – Metalliliste nanoosakeste antimikroobsed omadused ja toksikoloogilised riskid;

Hannes Kollist ja Ebe Merilo – Taimed muutuvas kliimas: õhulõhed ja veekasutuse regulatsioon põua ja muutuva CO2 tingimustes;

Jonne Kotta – Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes;

Urmas Raudsepp – Läänemere seisundi kompleksne analüüs kasutades Copernicus Mereteenuste suurandmeid;

 

Põllumajandusteadused

Kaarel Adamberg – Tervist toetava toidu arendus seedetrakti mikrobioomi põhjal;

Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

 

Sotsiaalteadused

Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;

Merike Sisask – Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid;

Karsten Staehr – Ülemaailmse finantskriisi makroökonoomika: taust, tagajärjed ja poliitikad;

Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;

 

Humanitaarteadused

Epp Annus – Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud;

Siobhan Kattago – monograafia Encountering the Past within the Present: Modern Experiences of Time;

Timo Maran – monografia Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry; lühimonograafia Ecosemiotics. The Study of Signs in Changing Ecologies;

Kersti Markus  – monograafia Visual Culture and Politics in the Baltic Sea Region, 1100-1250;

Marek Tamm – uurimistööd keskaja uuringute ja ajalooteooria valdkonnas;

Andreas Ventsel – Poliitikasemiootika ja infomõjutustegevuste semiootiline analüüs.