See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Balti aktsiaturgudel on eriline side ainult Rootsiga


28.09.2021       Kaire Uusen

Teisisõnu esineb Balti ja Rootsi aktsiaturgude vahel kointegratsioon ehk pikaajaline stabiilne tasakaaluseos. Isegi siis, kui Balti ja Rootsi aktsiaturud liiguvad ajutiselt erisuunaliselt, võib olla kindel, et varem või hiljem tasakaaluline liikumine taastub. Teiseks kinnitab analüüs fakti, et igasugune šokk Rootsi aktsiaturgudel kandub alati üle ka Balti aktsiaturgudele, nendib Kersti Harkmann kolmest artiklist koosnevas doktoritöös „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”.

Teiste turgudega sarnane side puudub 

Balti aktsiaturgude integratsiooni arenenud aktsiaturgudega käsitlebki autor töö teises osas, uurides, kas meie ja valitud riikide aktsiaturgude vahel esineb ajavahemikus 2005-2015 pikaajalist stabiilset tasakaaluseost. Analüüsiks kasutatakse nädalase sagedusega andmeid ning arenenud aktsiaturgude võrdlusindeksitena Euro Stoxx 50 indeksit, OMX Helsingi aktsiaindeksit, Rootsi aktsiaindeksit ja USA S&P 500 indeksit.  

Tulemused näitavad, et peale Rootsi puudub Balti aktsiaturgudel pikaajaline tasakaalu seos teiste arenenud aktsiaturgudega. Ja tulemus kinnitab, et šokke ja finantskriise, mis kanduvad üle kointegratsiooni tõttu, ei saa pidada nakkuslikeks. Pigem on tegemist loomuliku levikuga, mis on tingitud turgude integratsioonist ja lähedastest seostest. Seega pakuvad Balti riikide aktsiaturud arenenud aktsiaturgudele häid portfelli hajutamise võimalusi. 

Kriisiaegne aktsiaturgude nakkuslikkus  

Harkmann keskendub doktoritöö esimeses artiklis „Kriisiaegne Lääne aktsiaturgude nakkuslikkus Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiaturgudele aastatel 2008 kuni 2012” Euroopa finantsturgude lühiajalistele koosliikumistele globaalse finantskriisi ajal. Tulemused näitavad, et ajal, mil finantsturud olid finantskriisist tingituna väga kõikuvad, suurenesid ka korrelatsioonikordajad valitud indeksite vahel hüppeliselt. Suurimad keskmised korrelatsioonitasemed saavutati Lehman Brothers’i pankroti ja Euroopa võlakriisi ajal, kui Kreeka taotles finantsabi. Need järsud tõusud on ajutised ja iseloomustavadki finantsturgude lühiajalisi koosliikumisi.  

Kolmas artikkel „Optimaalne valuutariski maandamine ja „carry“  tehingud“ otsib vastust küsimusele, kuidas saaksid institutsionaalsed ja riskikartlikud investorid vähendada finantsturgude koosliikumiste mõju välisriikide võlakirjadesse investeerimisel.  Küsimust uuriti euroala investori perspektiivist, kasutades seitsme riigi võlakirjadest koosnevat portfelli ja nädalase sagedusega andmeid. Klassikalist regressioonanalüüsi ja DCC-GARCH-mudelit kasutades leitakse võlakirjaportfellidele optimaalsed valuutariski maandamise tasemed. Omavahel võrreldakse maandamata, täielikult maandatud ja optimaalselt maandatud valuutariskidega portfelle.

Artiklis selgub, et valuutariski maandamisel väheneb välisriikide võlakirjade portfelli volatiilsus märkimisväärselt. Parim riski ja tulususe suhe saavutatakse valuutariski optimaalse maandamise korral. Lisaks näitavad tulemused, et optimaalselt maandatud portfelli puhul on optimaalsed valuutariski maandamise tasemed ja võlakirjade intressitasemed omavahel negatiivselt seotud – mida kõrgem on tulusus, seda madalam on optimaalne valuutariski maandamise tase. 

 

Tallinna Tehnikaülikooli 103. sünnipäeval, 17. septembril sai Kersti Harkmann kätte doktorikraadi, tema töö teemaks on „Esseed volatiilsusest ja nakkuslikkusest finantsturgudel”. Kokku promoveeriti 66 doktorit.