See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Põllumehed ja teadlased ühendavad jõud elurikkuse suurendamiseks


01.02.2021       Risto Mets
  • Mitmekesine_serv_P_Veromann.jpg


Elurikkusel põhinevad olulised loodusehüved nagu näiteks mullaviljakus ja mullapatogeenide allasurumisvõime, tolmeldamine, kahjuritõrje jt, selgitas maaülikooli taimetervise õppetooli professor Eve Veromann. "See aitab säilitada produktiivsed agroökosüsteemid esteetilise, taskukohase ja täisväärtusliku toidu allikatena. Elurikkusel on toidutoomises asendamatu osa."
Nii lõid 11 Euroopa riiki ühise koostööprojekti, kus põllumajandustootjad ja teadlased ühendavad jõud, et suurendada elurikkust maastikel. Senised erinevad loodussõbralikud tootmisviisid ja toetusskeemid pole olnud piisavad. Teadlastelt oodatakse abi elurikkuse hindamisel ja lahendusi keskkonna säilitamiseks ning parandamiseks.
Koostööprojekt (FRAMEwork), milles lööb kaasa ka Eesti Maaülikool, on ambitsioonikas lähenemine neile kriitilistele probleemidele ja põhineb Suurbritannias edukalt toimivale põllumeeste ühenduste süsteemile. Algselt ühingu Wildlife Conservation Trust (GWCT) poolt loodud lähenemine on tänaseks kasvanud ÜK-s üleriigiliseks koostöövõrgustikuks kus on rohkem kui 170 põllumeeste/maaomanike ühendust. Põllumeeste ühenduste eesmärk on enda poolt hallataval maal, ühiselt valitud sihtliikide olukorra parandamine või ka näiteks üleujutusohu vähendamine või jõgede veekvaliteedi parandamine.
FRAMEwork eesmärk on luua elurikkust arvestav põllumajandussüsteem, mis julgustab ja võimaldab tootjatel säilitada elurikkust, edendab elurikkusest kasu saavat jätkusuutlikku põllumajandust ning parandab põllumajanduse paindlikust muutuvates klimaatilistes tingimuses. Elurikkusega arvestava põllumajandussüsteemi raamistik koosneb neljast elemendist, mille aluseks on täiustatud põllumeeste ühendused (klastrid), kus kohalikud tootjad töötavad üheskoos, et saavutada maastiku tasemel soovitud muutusi. Teiseks elemendiks on tehniline oskusteave: spetsialistid annavad nõu ja meetodeid elurikkuse seire läbiviimiseks ja haldamise toetamiseks. Kolmandaks osaks on teaduslik innovatsioon, mis keskendub jätkusuutlikkuse ja põllumajandussüsteemide ökoloogia, sotsioloogia ja majanduse mõistmisele, et inspireerida ja luua uusi lahendusi. Viimaseks elemendiks on digitaalne platvorm, teabe, andmete ja ressursside jagamiseks ning propageerimaks nii virtuaalseid- kui ühistegevusi.
FRAMEwork’is osaleb kokku 18 teadus- ja arendusasutust 11 Euroopa riigist. Projekti rahastab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” toetuslepingu nr [862731] alusel.

Lisainfo: Eve Veromann (eve.veromann@emu.ee); Riina Kaasik (rkaasik@emu.ee)
www.framework-biodiversity.eu