See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Selgusid aasta parimad haridusteaduslikud uurimistööd


13.05.2022       Marika Meltsas
  • haridusteaduslike tööde preemiasaajad 2022.JPG

Täna, 13. mail toimunud haridusteaduste konverentsil “Uuringud koolist ja lasteaiast – kas teadlastele või praktikutele?” anti üle seekordsed haridusteaduslike tööde konkursi preemiad.

 

32. korda toimunud konkursile esitati 53 tööd, mille teemad ja sihtrühmad katsid pea kogu haridusmaastiku – väikelastest kuni põhikooli-, kutse- ja kõrgkoolide ning täiskasvanud õppijateni välja. Tööde teaduslik tase oli kõrge ning teemade ring mitmekülgne. Kesksel kohal olid lisaks õpilastele õpetajad ja õpetajaks õppijad. Mitmed tööd käsitlesid digipädevusi, tehnoloogia omaksvõttu koolides kui õpilaste tekstimõistmist või hoiakuid.

 

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna märkis, et on rõõm näha nii mitmekesist teadustööd haridusvaldkonnas. „Heal tasemel haridust saame pakkuda ainult siis, kui tehakse järjepidevalt teadustöid haridusvaldkonna erinevate tahkude uurimisel,“ ütles Kersna. „Teaduspõhisus on märksõnaks hariduse kõigil tasanditel – teame õppimise kohta järjest rohkem ning seda teadmist on vaja osata rakendada ka tegelikes õppimise olukordades.“

Eesti keeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias hinnati I preemia vääriliseks Margus Pedaste (Tartu Ülikool), Veronika Kalmuse (TÜ) ja Katariina Vainoneni (Haridus- ja Noorteamet) töö „Digipädevuse dimensioonid ja nende hindamine põhikoolis“. Komisjon leidis, et uuringu tulemused aitavad nii teadlastel kui ka praktikutel mõista, mis on digipädevus ja kuidas seda süsteemselt arendada.

 

II preemiaga auhinnati Pille Nelise ja Margus Pedaste (TÜ) tööd „Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade“. Artiklis sõnastati varasemast täielikum kaasava hariduse definitsioon ning koostati mudel selle võtmetunnustest: nii toetatakse kaasava hariduse rakendamist haridussüsteemi kõigil tasanditel ja eri osapoolte koostöös.

 

Võõrkeeles publitseeritud teadustööde või artiklite kategoorias pälvis I preemia Aivar Põldvee (Tallinna Ülikool) artikliga „Eestikeelne haridus ja pedagoogikauuendused 19. sajandi algul. Rahvusvahelised mõjud ja ajaloolised juured“. Põldvee käsitleb laiemas ajaloolises ja haridusloolises kontekstis küsimust, kuidas jõudis valgustusaja haridusuuendus eesti talupoegadeni.

 

II preemia said Timo Tobias Ley, Kairit Tammets,  Edna Milena Sarmiento-Márquez,  Janika Leoste, Maarja Hallik ja Katrin Poom-Valickis (TLÜ) tööga „Tehnoloogia omaksvõtt koolides: teadmiste omaksvõtu mudeldamine, mõõtmine ja toetamine“. Artiklis tutvustatud Õpetaja Innovatsioonilabori formaati saab kasutada ka Eesti õpetajahariduses, tuues õpetamisse rohkem koosloome, tõenduspõhisuse ja tähenduslikke tehnoloogiaga rikastatud elemente.

 

Publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööde ning monograafiate kategoorias anti seekord välja kolm II preemiat. Esimene neist läks Kati Vinterile (TLÜ), kelle töös „Eesti põhikooliõpilaste akadeemiline läbipõlemine: toimetulekumehhanismide analüüs“ rõhutatakse hariduse tähtsust toimetulekustrateegiate teadlikul õpetamisel ja õpilaste tervikliku arengu toetamisel. Teise preemia pälvis Janika Leoste (TLÜ) töö „Tehnoloogiliste innovatsioonide adopteerimine ja säilitamine õpetajate klassiruumi praktikates - õpperobotite matemaatikatundi integreerimise näide“. Doktoritöö raames loodud TELIP mudel aitab teadlikult kavandada tehnoloogilisi haridusuuendusi õppetöös. Kolmandana tunnustati Tauno Paltsi (TÜ) tööd „Algoritmilise mõtlemise oskuste hindamise mudel“, mille käigus loodi informaatikaviktoriini Kobras küsimuste baasil mõõtevahend põhikoolile ja gümnaasiumile.

 

Magistritööde kategoorias anti I preemia Kaisa Norakile (TLÜ) töö „Õppijakeele korpuse virtuaalse õpikeskkonna prototüübi disain“ eest. Korpuspõhine keeleõppekeskkond ELLE võimaldab keeleõppijatel oma kirjutisi analüüsida ja parandada, teadlastele või õpetajatele uurimiseks jagada ning saada kohest kasu kirjutiste põhjal loodud õppematerjalidest.

 

II preemiaga pärjati Kelly Paabuti (TLÜ) uurimus „Õpilaste uskumused matemaatikast, selle õppimisest ja õpetamisest gümnaasiumiastme lõpus“. Mida paremini mõistetakse õpilaste uskumusi, seda tõhusamalt saab neid juhendada. Töös antakse ka suuniseid õpilaste matemaatikahuvi tõstmiseks.

 

Lisaks tunnustati tänukirjaga Hans Põldoja ja Kais Allkivi-Metsoja (TLÜ) Kaisa Noraki magistritöö juhendamise eest.

 

Haridusteaduslike tööde konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus-ja Teadusministeerium. Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ja neile laiema kõlapinna andmise olulisust ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele.

 

 

Lisainfo:

 

Signe Toomla
Konkursi koordinaator
tel 730 0339
Signe.Toomla@etag.ee