See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eesti Haridusteaduste Ajakirja uues erinumbris räägitakse üldpädevustest


26.04.2021       Sandra Sommer

1. mail ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja erinumber, milles avatakse riiklikes õppekavades kirjeldatud üldpädevusi ning käsitletakse nende mõtestamist, hindamist ja arendamist teadusuuringute põhjal.

Eesti Haridusteaduste Ajakirja värske numbri avaartiklis võtab Keith Devlin Stanfordi Ülikoolist kokku oma pika kogemuse professionaalse matemaatikuna ja arutleb selle üle, kuidas matemaatika õpetamine vajaks ümbermõtestamist. Ta leiab, et matemaatika õpetamise viis on iganenud ja varasemast tähtsamaks peaks saama matemaatilise mõtteviisi kujundamine. Seejuures tuleb õppida kasutama probleemide lahendamiseks selliseid tavapäraseid töövahendeid nagu Google, Wikipedia, e-post ja YouTube.

Kaks artiklit keskenduvad üldpädevuste kirjeldamisele eri kontekstides. Neist esimeses, mille autorid on Halliki Põlda, Triin Roosalu, Katrin Karu, Lianne Teder ja Maigi Lepik, analüüsitakse üldpädevuste arendamist mitteformaalõppes. Teises, Krista Loogma, Birgit Petersoni ja Sirje Rekkori artiklis pööratakse tähelepanu ettevõtlusõppele kutsehariduses. Mitteformaalhariduse ja kutsehariduse kõrval on vaatluse all veel üldpädevused koolieelses eas ja loomulikult kõige enam üldharidusõppe kontekstis.

Eesti teadlased keskenduvad oma uurimistöödes suhteliselt palju üldpädevuste hindamisele. Nii on ka ajakirja erinumbris sellele fookuse seadnud koguni neli tööd. Anni Tamm analüüsib gümnaasiumiõpilaste väärtuspädevust ja leiab mitmeid tegureid, mis seostuvad ühtede või teiste Schwartzi mudelist lähtuvate väärtustega. Margus Pedaste, Tauno Palts, Tiina Kraav ja Kerli Orav-Puurand näitavad, et loodusteaduste, matemaatika- ja tehnoloogiapädevust võiks vaadelda kompleksse probleemilahendusoskusena, mida võiks pidada üheks keskseks tulevikuoskuseks. Nad liidavad matemaatiliste, uurimuslike ja algoritmiliste probleemide lahendamise oskused empiiriliste uuringute põhjal ühtseks mudeliks. Mari-Liis Kaldoja, Anni Mäeots, Merli Tolli ja Helen Saareoja pakuvad välja eestindatud versiooni kolmeaastaste laste sotsiaal-emotsionaalse arengu hindamiseks ning kaks sama uurimisrühma liiget, Helen Saareoja ja Mari-Liis Kaldoja, tutvustavad uuringut laste sotsiaalse taju hindamiseks. Seejuures on põnev, et kasutatakse Eesti haridusuuringutes veel suhteliselt uudset pilgujälgimistehnoloogiat.

Kolmes erinumbri artiklis on üldpädevuste arendamiseks pakutud erinevaid meetodeid ja hinnatud ka nende tõhusust. Krista Merilo, Eve Eisenschmidt ja Eve Kikas on sihikule võtnud õpipädevuse. Nad uurivad, kuidas nende väljatöötatud sekkumisprogramm „Õpime mõttega“ võimaldab arendada õpilaste õpistrateegiate rakendamise oskusi. Helen Hint ja Anni Jürine tutvustavad protsessikeskse kirjutamise meetodit ning analüüsivad selle kasulikkust gümnaasiumiõpilaste kirjaliku tekstiloome oskuse kui suhtluspädevuse ühe komponendi arendamisel. Mare Kitsnik ja Jekaterina Petuhhova on uurinud eesti ja eestivene põhikoolinoorte vastastikuste hoiakute muutumist mängustatud koostöötegevuste rakendamisel.

Erinumbris tutvustatakse ka kaht hiljuti avaldatud raamatut: Tartu Ülikooli uurimismeeskonna väljaantud käsiraamatut „Üldpädevused gümnaasiumis“ ja Tallinna Ülikooli teadlaste koostatud kogumikku „Haridusmõte“.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor Margus Pedaste ja Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor Eve Kikas. Järgmine erinumber ilmub 2021. aasta novembris ning see keskendub kirjaoskustele.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.

Lisateave:
Margus Pedaste, Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor, 515 6095 margus.pedaste@ut.ee
Eve Kikas, Tallinna Ülikooli koolipsühholoogia professor, 640 9469, eve.kikas@tlu.ee