See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eesti Teadusagentuuril valmis baasfinantseerimise kasutamise analüüs 2014-2019


11.02.2021       Marika Meltsas

2020. aastaks on baasfinantseerimine üks suurimaid riigieelarvelisi teaduse rahastamise meetmeid. Selle eesmärk on toetada teadus- ja arendusasutuste arengueesmärkide saavutamist. Muuhulgas saab baasfinantseerimise abil avada uusi uurimissuundi, kaasfinantseerida teisi projekte ja uuendada või toetada taristut.

 

Riik ei reguleeri baasfinantseeringu kasutamist, kuid kogub selle kohta siiski igal aastal andmeid. Baasfinantseerimist eraldatakse alates 2005. aastast. Selle aja jooksul on meetme absoluutmaht ja osakaal kogu teadusrahastuses oluliselt suurenenud, mistõttu on strateegiliselt oluline jälgida selle raha kasutamist.

Analüüsi eesmärk ongi anda ülevaade TA-asutuste baasfinantseerimise kasutamisest, vaadelda eraldatud toetuse kasutamist kululiikide lõikes asutuse tüübi ja suuruse järgi (sh seostatult asutuse üldise eelarvemahuga). Analüüsis käsitletakse peamiselt aruandeid perioodil 2014-2020, kuid trendide välja toomiseks on põgusalt välja toodud ka varasem periood (2005-2013). Analüüsi tellis Haridus- ja Teadusministeerium.

 

Kokkuvõttes:

  • Baasfinantseerimise maht on algusaegadest (2005-2020) alates kasvanud 10,3 korda (vastavalt 4,12 miljonit ja 42,5 miljonit eurot). Käesolevas analüüsis vaadeldava perioodi (2014-2019) jooksul on kasv olnud 4,6-kordne (8,41 mln ja 39,08 mln eurot).
  • Baasfinantseerimise ja uurimistoetuste omavaheline suhe teaduse riiklikus rahastamises on vaadeldava perioodi jooksul peaaegu tasakaalustunud. 2014. aastal moodustasid 82% uurimistoetused ja 18% baasfinantseerimine, kuid 2019. aastal juba 51% uurimistoetused ja 49% baasfinantseerimine. Aastaks 2020 on saavutatud 50-50 tasakaal.
  • Baasfinantseerimise osatähtsus asutuste tuludes on kasvanud keskmiselt 3,7 korda, ulatudes 2019. aastal 8,4%-ni kõigist tuludest.
  • Baasfinantseerimise kasutamise juures on suhteliselt kasvanud taristukulude ja muude oluliste tegevuste rahastamine ning vähenenud asutuse enda projektide rahastamine ja teiste projektide kaasfinantseerimine.
  • Keskmine personalikulu moodustas 30% kogurahastusest.

Raportit saab lugeda ETAgi kodulehel. ETAgi uuringulehelt leiad lisaks baasfinantseerimise kasutamise analüüsile ülevaate teistest meie koostatud ja meilt tellitud uuringutest.

 

Lisainfo:

Eva-Liisa Otsus
Eesti Teadusagentuuri analüütik
Tel. 731 7347
eva-liisa.otsus@etag.ee