See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Teadlased võitlevad emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsuse vastu


26.03.2021       Priit Tuvike

Tartu Ülikooli teadlased osalevad üleeuroopalises koostööprojektis, millega tahetakse vähendada emakakaelavähi sõeluuringutega seotud ebavõrdsust. Eesmärk on suurendada haavatavatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvate naiste osalust sõeluuringutes 26%-lt 45%-le, tänu millele võiks igal aastal säästa 6000–7000 naise elu.

Euroopas saab emakakaelavähi diagnoosi üle 61 000 naise aastas ja pea 26 000 neist sureb sellesse vähki. Iga selline surm on tragöödia, arvestades, et tänapäeval on võimalik emakakaelavähki ennetada ja ravida.

Tartu Ülikooli epidemioloogia professor Anneli Uusküla, kes on rahvusvahelises projektis CBIG-SCREEN Eesti esindaja, ütles, et suhteliselt suurt suremust seostatakse paljuski asjaoluga, et haavatavamate naiste vaktsineeritus ja osalus emakakaelavähi sõeluuringutes on vähene. „Kuigi on tõestatud, et sõeluuringuprogrammid vähendavad märkimisväärselt emakakaelavähki suremust, on need haavatavate naiste jaoks endiselt suures osas kättesaamatud. Need naised osalevad sõeluuringutes vähe. See tekitab nii Eesti kui ka kogu Euroopa tervishoiusüsteemis ebavõrdsust ja suurendab probleeme, millega juba niigi raskustes olevatel ühiskonnarühmadel tuleb oma heaolu tagamisel silmitsi seista,“ rääkis Uusküla.

Teiste seas vangid ja HIV nakkuse kandjad

Koostööprojektis keskendutakse kehvemal sotsiaal-majanduslikul järjel olevatele naistele, HIV-ga nakatunutele, vangidele, seksitöötajatele ning sisserännanutele, kes ei pruugi olla saanud oma päritoluriigis osaleda vähi sõeluuringus ja kellel võib olla keeruline uue kodumaa tervishoiusüsteemis orienteeruda.

Professor Uusküla tõdes, et Eestis on olukord emakakaelavähki haigestumisega silmapaistvalt halb, eriti võrreldes naaberriikidega Skandinaavia maades ja teiste Lääne-Euroopa riikidega. „Ülevaade eriti haavatavatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukorrast on paljuski puudulik. Rahvatervishoiu nooremteadur Anna Tisler kirjeldab oma peagi ilmuvas teadustöös, kuidas võrreldes Eesti üldnaisrahvastiku isegi kehva osalusega sõeluuringus on HIV-ga nakatunud naiste osalus selles veel palju kehvem,“ rääkis Uusküla.

Uuringus tehakse kindlaks asjakohased parandusvõimalused ja arutatakse need sihtrühma kuuluvate naistega läbi. Konsortsium töötab välja strateegiad, mis vastaksid nende vajadustele, et kutsuda neid edukalt sõeluuringutele ja hoida nendega kontakti esimesest analüüsist ravini. Pideva dialoogi kaudu püütakse veenda poliitikakujundajaid neid strateegiaid vastu võtma, et riiklikud sõeluuringuprogrammid jõuaksid ka haavatavamas seisus naisteni.

Nii luuakse projekti käigus üleeuroopaline laiapõhjaline emakakaelavähi sõeluuringutes osalemise takistuste kohta ning töötatakse välja poliitikapõhimõtted, programmid, kommunikatsiooniviisid ja muud vajalikud vahendid, et neid takistusi ületada.

Tartu Ülikooli osalus

Tartu Ülikool osaleb projektis algusest lõpuni, alustades teaduskirjanduse ülevaatest ja lõpetades uuringu tulemuste katsetamisega. Muu hulgas juhivad Tartu Ülikooli teadlased ühte kolmest väljatöötatavast sõeluuringu tõhusust kontrollivast sekkumisuuringust, mis korraldatakse Eestis.

Projekti CBIG-SCREEN koordineerib Prantsusmaa Riiklik Tervishoiu- ja Meditsiiniuuringute Instituut. Eestit esindab projektis Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist „Horisont 2020“(grant nr 964049).