See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Õpi vaenlast tundma! Parasiidi geenide järjestamine tuvastas uudsed ravimite sihtmärgid


02.02.2021       Risto Mets
  • Fish Parasites - Tetracapsuloides bryosalmonae parasites in rainbow trout kidney. Tissue section stained with haematoxylin and eosin. Photo courtesy of Cefas Wikicommons_cropped.jpg
  • Fish parasites - Prediction of 3D structure of antiparasitic drug target.jpg

Parasiidi transkriptoomi dešifreerimine võimaldab leida uusi ravimite sihtmärke, pakkudes lahendusi vohava neeruhaiguse vastu võitlemiseks lõhilastel, selgus Eesti Maaülikooli teadlaste uuringust.

Nugiliste maailmas on kõige väiksemad parasiidid sageli peremeesorganismile kõige raskemaks koormaks. Evolutsiooni käigus on nad miljoneid aastaid suutnud peremehe immuunsüsteemi edukalt ninapidi vedada, nautides täiel rinnal saadavaid hüvesid. Üheks selliseks parasiidiks on meduusi ja hüdra kauge sugulane, Tetracapsuloides bryosalmonae-nimeline limaeoslane, kes on laialt levinud nii Eestis, Lääne-Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Kõrge veetemperatuuri juures põhjustab limaeoslasega nakatumine lõhilastel neeruhaigust, mis sageli lõppeb surmaga. Efektiivsed ja keskkonnale ohutud meetodid vohava neeruhaiguse ravimiseks siiani paraku puuduvad.

Uuringut juhtinud Eesti Maaülikooli (EMÜ) vesiviljeluse õppetooli vanemteaduri ja Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli professori Anti Vasemägi sõnul on limaeoslase põhjustatud neeruhaiguse ravimiseks ja selle mõju leevendamiseks oluline mõista parasiidi bioloogiat. “Hiina filosoofi Sun Tzu poolt juba kuus sajandit enne Kristuse sündi kirja pandud sõjastrateegia järgi on lahingus edu saavutamiseks vajalik võimalikult hästi tunda oma vaenlast”, selgitas Vasemägi. Ta lisas, et sama printsiip kehtib ka haigustekitajate ohjamise puhul, mille käigus on oluline teada nii parasiidi levikut, elutsüklit kui ka nakatumise dünaamikat mõjutavaid tegureid. ”Lisaks pakuvad uudsed genoomi sekveneerimise tehnoloogiad võimaluse mõista geenide rolli organismi talitluses, võimaldades kindlaks määrata spetsiifilised geenid, mida saab kasutada uute ravimite sihtmärkina”, rääkis Vasemägi. 

Uuringus osalenud EMÜ vesiviljeluse õppetooli juht professor Riho Gross selgitas, et avaldatud teadusartiklis järjendati limaeoslasel üle 3400 geeni, sekveneerides RNA tasemel samaaegselt nii parasiidi ja kui ka forelli transkriptoomid, kasutades selleks parasiidiga tabandunud forellidelt kogutud neeruproove. ”Nakatunud forellide sekveneerimine oli hädavajalik seetõttu, et mikroskoopilise parasiidi eraldamine peremeesorganismi kudedest on praktiliselt võimatu,” lisas ta. ”Seetõttu pidime välja arendama uudse bioinformaatilise meetodi, et eristada parasiidile kuuluvad RNA järjestused forelli omadest. Lihtsustatult võiks seda võrrelda rosinate noppimisega saia seest, mis küpsetatud võrdlemisi ihne pagari poolt. Kuid erinevalt Tootsist, kes noaotsaga rosinaid taga ajas, ei olnud meil töö alguses aimugi, kuidas niinimetatud rosinad välja näevad ja kus nad paikneda võivad, sest puudus varasem informatsioon parasiidi genoomi kohta. Seetõttu keskendus meie bioinformaatiline analüüs algselt RNA järjestuste identifitseerimisele, mis erinesid lõhilaste genoomist“, selgitas Gross.

Vasemägi rääkis, et limaeoslaste genoomid on teiste ainuõõssete ehk kõrveraksete organismidega võrreldes miniatuursed, sest evolutsiooni käigus on nad kaotanud suure osa geenidest, mis parasiitse elustiili jaoks otseselt vajalikud pole. Läbiviidud uuringu tulemusena tuvastati kokku kuus parasiidi geeni, mille toodetavad valgud on potentsiaalseks sihtmärgiks parasiidi vastaste ravimite välja töötamisel. Ta lisas, et mitmed leitud ravimite sihtmärgid on juba edukalt kasutusel erinevate parasiithaiguste puhul inimesel. ”Seega võivad algselt algloomade ja imiusside vastu välja töödatud ravimid pakkuda kaitset ka lõhilastele limaeoslase vastu,” selgitas Vasemägi. ”Meie töö tulemused toetavad seetõttu seisukohta, et mitmesugused geeni inhibiitorid võivad efektiivselt toimida ka evolutsiooniliselt kaugete liikide puhul,” lisas ta. Avaldatud töö on ka hea näide alusuuringute tähtsusest ning sellest, kuidas parasiidi geenide ja ökoloogia parem mõistmine viib uute võimalike ravimite avastamiseni, rõhutas Vasemägi. 

 

Uurimus on osa Freed Ahmadi doktoritööst Turu Ülikoolis. Artikkel nimega „Know your enemy - transcriptome of myxozoan Tetracapsuloides bryosalmonae reveals potential drug targets against proliferative kidney disease in salmonids“ ilmus käesoleva aasta 22. jaanuaril ajakirjas Parasitology.