See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Eestis puudub vajadus suureks tööjõu sisserändeks, kuid probleeme tekitavad lõimumine ja keeleõpe


23.03.2021       Marika Meltsas

Valminud on aruanne Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringule, mis käsitleb rändesõltuvust ja lõimumise väljakutseid Eestile riiklikul, kogukondlikul, tööhõive ja hariduslikul tasandil. 

 

Uuring otsis lahendusi Eesti tööjõu ja -rändega seotud probleemidele: põhjalikumalt olid analüüsimata tööjõupuuduse leevendamise võimalused rände abil, puudus rände tulude ja kulude hindamise mudel ning nappis tõenduspõhiseid meetodeid ja töövahendeid ühiskonna mitmekultuurilisusega toimetulekuks.

„Uuringu taustaks on rändepööre: Eesti ei ole enam väljaränderiik, kust soovitakse lahkuda,  vaid sisseränderiik, kuhu soovitakse elama, tööle ja õppima tulla,” kommenteeris uuringu täitja, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru. „Rändepööre näitab, et Eesti areng on olnud kiire, meie atraktiivsus on suurenenud ning me võime selle üle riigina uhkust tunda.” Ta rõhutas: „Kasvanud sisseränne toob aga kaasa ka muresid, sest korraga vajavad tähelepanu nii varasema kui tänase sisserändega seotud lõimumise probleemid.”

Projektis keskenduti kooli ja hariduse rollile lõimumise probleemide lahendamisel, ütles Tammaru.

 

Tööjõupuudust pikemas perspektiivis ette ei nähta

 

Uuring leiab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. Uuringu tegijate soovitus on, et tänane töörännet reguleeriv kvoodisüsteem võiks säilida alalist elamis- ja tööluba taotlevatele inimestele. Kvoodi suurus võiks olla paindlik, sõltudes riigi majanduslikust olukorrast ning lõimumisvõimekusest. Selle eelduseks on aga teaduspõhise monitooringusüsteemi rakendamine, mis näitaks jätkuvalt saabujate kohanemist.

 

Tööränne toob rohkem tulu kui kulu 

 

Aruanne näitab, et Eesti riigieelarvesse toob tööränne rohkem tulu kui kulu, mida kõrgema haridusega on töörändaja, seda rohkem. Keerukus seisneb aga selles, et töörändega kaasneb pereränne, mille mõjud on komplekssemad.

 

Ränne kujundab ümber püsielanikkonda ning kultuuri- ja keeleruumi ja sellega  võivad seonduda sotsiaalsed ning kultuurilised pinged. Seda aitab maandada läbi mõeldud sisserändepoliitika, hõivega tegelemine vähendamaks vajadust ulatusliku sisserände järele ja lõimumine. 

 

Lõimumine on koostöö, mis vajab tuge

 

Lõimumine on ühisosa kasvatamine ühiskonnas, mille eeltingimus on sisserändajate eesti keele omandamine, et kultuuris orienteerudes tekiks mitmikidentiteet. Eestlased peaks omalt poolt olema avatud vähemustega suhtlusele ja koostööle, valmis neid omaks võtma ning austama õigust oma keele ja kultuuri hoidmisele. 

 

Ühiskonnas edukaks toimetulekuks on oluline, et Eesti püsielanikud valdaks eesti keelt. Tööturule sisenemiseks peab võimaldama täiskasvanud uussisserändajatele riiklikult rahastatud õpet, mis aitab õppija edukalt üle suhtlusläve. Selleks tuleb töötada välja sihtrühmade vajadusi arvestava keeleõppe ja seda toetavate tegevuste terviklahendus. 

 

„Rändega seotud väljakutsed on keerulised ja lahendused võivad olla vastuolulised. RITA-ränne projekt pakub teadus- ja tõenduspõhiseid poliitikasoovitusi, mis arvestavad teiste riikide kogemusi sarnaste probleemide lahendamisel ning meie kohalikku kultuuri konteksti,” selgitab üks uuringu tellijatest Tatjana Kiilo Haridus- ja Teadusministeeriumist. „Koostöös teadlastega on loodud ühtsed alused rändega seotud poliitikaküsimuste lahtimõtestamiseks ja süstematiseerimiseks. Tänu projektile oleme ühisele arusaamale mitu sammu lähemal.“

 

Keeleõppe abiline REDEL

 

Sisserändajate keeleõppe korraldamiseks töötati välja õpiteede mudel REDEL, mis on kohanemis- ja keeleõppeteenuseid pakkuvaid institutsioone koondav ja ühendav võrgustikmudel. Mudel eristab keeleõppes kolme õppevormi: kontakt-, kogukondlik ja iseseisev õpe, mis on igal keeleoskustasemel seotud õpinguväliste tegevustega.

 

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamson täiendas: „Mudel on heaks toetuseks nii uussisserändajate kui ka kogu täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe valdkonna kvaliteedi, kättesaadavuse ja infovahetuse kitsaskohtade lahendamisel.” Antud soovitused haakuvad hästi tööga, mida tehakse HTM-i juhtimisel koos teiste eesti keele õppe korraldajatega.

 

Lõppkokkuvõttes leidis uuring, et meetmed, poliitikasoovitused ja programmid eeldavad pikaajalisi ühiskondlikke kokkuleppeid ja selgeid prioriteete rände-, aga eriti hariduspoliitikas. Eesmärkide saavutamiseks on vaja märkimisväärseid täiendavaid rahalisi vahendeid. Muudatuste juhtimine ja läbiviimine hariduses on oluliselt ajakulukam kui tavaline valimistsükkel.

 

Uuringu viisid läbi Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR OÜ, OÜ Positium LBS ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tellijateks olid aga Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

 

RITA-RÄNNE projekt aitas välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele.  Uuringut rahastas Eesti Teadusagentuur RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest.

 

Loe uuringu lõpparuannet SIIT

 

Lisainfo:

Liina Eek
RITA programmi juht
tel 5300 1912
liina.eek@etag.ee

 

Tatjana Kiilo

Analüüsiosakonna juhataja

Haridus- ja Teadusministeerium
tatjana.kiilo@hm.ee

 

Tiit Tammaru

linna- ja rahvastikugeograafia professor

Tartu Ülikool

tiit.tammaru@ut.ee