See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Tartu Ülikooli teadlaste geenitestiga saab tulevikus diagnoosida kõrgushaigust


19.05.2021       Sandra Saar

Tartu Ülikooli noortest teadlastest koosnev uurimismeeskond Altigene ja TÜ Eesti geenivaramu töötavad välja geenitesti, mis hoiataks mägironijaid kõrgushaiguse eelsoodumuse eest.

Nime Altigene taga peitub rühm noori Tartu Ülikooli teadlasi, kes usuvad, et geenitesti abil on võimalik diagnoosida kõrgushaigust ja vältida sellega kaasnevaid raskeid tagajärgi. Kõrgushaigus esineb gripilaadsete sümptomitena ning halvimal juhul võib see areneda edasi eluohtlikuks aju- ja kopsuturseks.

Kirglike mägimatkajatena on Altigene’i meeskonna liikmed olnud tunnistajaks mitmele haigusjuhule ning nad on veendunud, et suurem teadlikkus aitab surmaga lõppevaid juhtumeid ennetada.

Maailmas tegeleb mägimatkamisega ligi 45 miljonit inimest ja seiklusturismi üleilmne käive on umbes 650 miljonit dollarit. Nepalis tehtud uuringu kohaselt sureb kõrgushaigusest põhjustatud tüsistuste tagajärjel kaheksa inimest iga 100 000 matkaja kohta.

Hobimägironijat Indrek Koemetsa tabas kõrgushaigus 2019. aastal Kazbeki mäe tõusul. Ta rääkis, et nii madalal nagu 3800 meetri peal ilmnevad tõsised mäehaiguse tunnused teadaolevalt väga vähestel, aga temal tõusis palavik ja tekkis vappekülm. „Viimast ööd ma enam ei mäletagi, ärkasin Poola meedikute telgis tilgutite all,“ sõnas ta. Koemetsal läks hästi, sest tema pääses tüsistusteta.

Tartu Ülikooli doktorant ja Altigene’i tegevjuht Allan Tobi selgitas, et Altigene kavatseb pakkuda kolme teenust: geenitesti, arsti konsultatsiooni ja vereanalüüse. Eesmärk on määrata kindlaks kõrgushaiguse ja teiste kõrguses avalduvate haiguste eelsoodumus.

Tobi sõnul on geenitesti põhilised sihtrühmad mägimatkajad, giidid, sportlased, aga ka sõjavägi, kes viib ellu missioone kõrgmäestikes. Nimelt oleks ka militaarvaldkonnas suur abi sellest, kui missioonile saaks valida sõdurid, kes saavad mägedes kõige paremini hakkama.

Allan Tobi sõnul võiks tulevikus üks geenitesti sihtrühm olla ka kariloomad, kes kannatavad samuti kõrgushaiguse all. Hooajati kõrgrohumaadele saadetavatest loomadest teatud hulk hukkub ja loomapidajad saavad selle tagajärjel igal aastal miljoneid dollareid kahju.

Altigene soovib testiga turule jõuda 2023. aastal. Meeskond ootab oma uuringus osalema mägimatkajaid, kes on kõrgushaigust juba põdenud või kes soovivad saada selle kohta rohkem teavet. Oodatud on ka uued ettevõtlikud uurimismeeskonna liikmed. Kui soovid Altigene’i tegemistes kaasa lüüa, kirjuta Allan Tobile (allan.tobi@ut.ee).