See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

EKA doktoritöö: Vanema kunsti puhul on konossööri oskused autori tuvastamisel tänini asendamatud


16.12.2021       Kristina Jõekalda
  • Koppel_esikaas.jpg

Väitekiri lahkab mõneti unustuse hõlma langenud konossööri (connoisseur) mõiste ajaloolist ja tänast tähendust. Koppel näitab, et kuigi konossööri traditsioonilisi võtteid käsitletakse vahel karikatuurses võtmes, võimaldab see mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust ja detailitundmist hõlmav praktika saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks.

Objektikeskse uurimise tähtsust näitlikustatakse kolme kunstiajaloo juhtumi varal, mis seotud Koppeli aastatepikkuse kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis: 1) Tallinnast pärit rahvusvaheliselt hinnatud maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) looming, 2) 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst, ning 3) Kadriorus eksponeeritud Johannes Mikkeli (1907–2006) kunstikollektsioon ajaloodokumendina.

Koppeli töö näitab niisiis, kuidas sajanditepikkuse ajalooga konossöörlik lähenemine on endiselt relevantne tänapäeval, põimudes nüüd tehnilise kunstiajaloo vahenditega nagu dendrokronoloogia, röntgen ja UV-kiirgus. Nende andmete tõlgendamine on aga võimalik vaid eriteadmistega kunstiajalooeksperdi abiga.

Doktoritöö juhendaja oli prof Krista Kodres. Eelretsensendid dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum) ja dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool), viimane ühtlasi töö oponent. Kaitsmine toimus 10. detsembril 2021.
 

Doktoritöö täistekst on kättesaadav EKA repositooriumis:

https://eka.entu.ee/shared/429501/sna2olru3VLiCHHdBCT2SzpB6XzC028pnFJXiWfpWVZD7d3xaOuzrqZMZ1cRYdKx

 

Täiendav info: greta.koppel@ekm.ee