See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Karl Pajusalu

https://etis.ee/CV/Karl_Pajusalu/est
20.06.1963
737 6124
526 7733 (6124)
karl.pajusalu@ut.ee
H-6344-2018

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
01.01.2000–...   
Tartu Ülikool, eesti keele ajaloo ja murrete professor (tagasivalitud 2005, 2010)
2001-2003 Helsingi Ülikool, eesti keele külalisprofessor
1997-2000 Tartu Ülikool, eesti keele dotsent
1998-1999 Tartu Ülikool, eesti keele vanemteadur (järeldoktor)
1992-1996 Turu ülikool, eesti keele lektor
1990-1991 Pennsylvania ülikool, külalisteadur
1987-1990 Tartu Ülikool, eesti keele kateedri õppeülesande täitja
1986-1987 Tartu 1. Keskkool, õpetaja
01.09.2012–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktoriõppe programmijuht
01.09.2012–31.12.2013   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, osakonna juhataja
07.12.2011–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, akadeemik
01.09.2010–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor (1,00)
09.02.2009–16.08.2009   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofiateaduskonna dekanaat, dekaani ülesannetes
09.02.2009–16.08.2009   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Filosoofiateaduskonna dekanaat, teadusprodekaan
01.09.2007–31.12.2007   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, osakonna juhataja
29.05.2007–31.08.2010   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor (1,00)
15.04.2007–31.12.2007   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, instituudi juhataja
01.09.2005–28.05.2007   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor (1,00)
01.09.2005–14.04.2007   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, osakonna juhataja
01.09.2004–31.08.2005   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, osakonna juhataja
01.01.2004–31.08.2005   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele ajaloo ja murrete professor (1,00)
 
 
Haridustee
1993-1997 Turu ülikool, doktorantuur (soome-ugri keeled)
1987-1990 ETA Keele ja Kirjanduse Instituut, aspirantuur (soome-ugri keeled)
1981-1986 Tartu Ülikool, eesti keel ja kirjandus
1981 Pärnu 1. Keskkool
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2015−...   
Läti Teaduste Akadeemia välisliige
2011−...   
Eesti Teaduste Akadeemia liige
2009−...   
Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli nõukogu esimees
Keel ja Kirjandus: toimetuskolleegiumi liige
2006−2009   
Eesti Teadusfond, Kultuuri ja ühiskonna ekspertkomisjoni esimees
2005−2008   
Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikooli juhataja

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Karl Pajusalu, doktorikraad, 1997, (juh) , Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi, Turu ülikool.
 
 
Teaduspreemiad ja tunnustused
2016, Karl Pajusalu, Läti Ülikooli audoktor
2015, Karl Pajusalu, Valgetähe III klassi teenetemärk
2014, Karl Pajusalu, Liivi Kultuuri Keskuse (Riias) preemia
2011, Karl Pajusalu, Helsingi ülikooli külalisprofessor
2005, Karl Pajusalu, valiti Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte dotsendiks
2001, Karl Pajusalu, ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia
2001, Karl Pajusalu, Helsingi ülikooli külalisprofessor
2000, Karl Pajusalu, USA rahvuslike teadusuuringute fondi kaksikgrant (koos Stanfordi ülikooli professori Paul Kiparskyga)
1997, Karl Pajusalu, Riigi teaduspreemia
 
 
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika; TÄPSUSTUS: soome-ugri keeled
 
 
Lisainfo
PhD
MA
Turu Ülikool, 1997
Tartu Ülikool, 1992

Jooksvad projektid

Lõppenud projektid

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
2.4.
2020
Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri (2020). Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: EKSA.
3.1.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Prosody. In: Bakró-Nagy, Marianne; Laakso, Johanna; Skribnik, Elena (Ed.). The Oxford Guide to the Uralic Languages (xxx−xxx). Oxford : Oxford University Press [ilmumas].
3.1.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Seto South Estonian. In: Bakró-Nagy, Marianne; Laakso, Johanna; Skribnik, Elena (Ed.). The Oxford Guide to the Uralic Languages (xxx−xxx). Oxford: Oxford University Press [ilmumas].
3.1.
2020
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2020). Temporal patterns of geminates in Inari Saami trisyllabic words. Proc. 10th International Conference on Speech Prosody 2020. Tokyo, Japan: ISCA, 81−85. DOI: 10.21437/SpeechProsody.2020-17.
3.1.
2020
Pajusalu, Renate; Pajusalu, Karl (2020).

Vabatahtlik sundgrammatisatsioon: nuks-i edulugu

. Rogier Blokland, Riitta-Liisa Valijärvi (Toim.). Seal, kus Läänemeri on Idameri (95−104). Uppsala: Uppsala University Press.
6.3.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Eesti põliskeeled ja murdekeeled. Allilender, Kaja (Toim.). Rahvakultuuri Aastaraamat 2019 (12−19). Viljandi: Eesti Rahvakultuuri Keskus.
1.1.
2019
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2019). The acoustic correlates of quantity in Inari Saami. Journal of Phonetics, 72, 35−51. DOI: 10.1016/j.wocn.2018.11.001.
1.1.
2019
Honkola, T; Santaharju, J; Syrjänen, K; Pajusalu, K (2019). Clustering Lexical Variation of Finnic Languages Based on Atlas Linguarum Fenni­carum. Linguistica Uralica, 55 (3), 161−184. DOI: 10.3176/lu.2019.3.01.
3.2.
2019
Balodis, Uldis; Pajusalu, Karl (2019). Southern Finnic jää, jägi, jegä, jej, etc. 'ice'. In: Santeri Junttila, Juha Kuokkala (Ed.). Petri Kallio Rocks. Liber semisaecularis 7.2.2019 (54−58). Helsinki: Kallion etymologiaseura.
3.2.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Liivi keel Eesti rahvusülikoolis. Riho Altnurme (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (120−131). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.1.
2019
Saar, Eva; Pajusalu, Karl; Velsker, Mart (2019). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XVII-XVIII. Lõuna-Eesti sõnas ja pildis. . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.4.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Eesti keele 100 aastat. Tallinn: Post Factum.
6.6.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Sajand kogemusi eesti riigikeelega. Oma Keel, 1, 3−7.
1.1.
2018
Norvik, Miina; Metslang, Helle; Pajusalu, Karl (2018). The supine inessive construction in Salaca Livonian. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (2), 215−240. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.2.10.
1.1.
2018
Tuisk, Tuuli; Pajusalu, Karl (2018). A journey of discovery through the Livonian world: the scholarly work of Tiit-Rein Viitso. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (2), 13−34. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.2.01.
1.1.
2018
Pajusalu, Karl; Uiboaed, Kristel; Pomozi, Péter; Németh, Endre; Fehér, Tibor (2018). Towards a phonological typology of Uralic languages. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (1), 187−207. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.1.08.
1.1.
2018
Pajusalu, Karl (2018). Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses. Keel ja Kirjandus, LXI (1-2), 56−66.
2.4.
2018
Pajusalu, Karl (Autor); Hennoste, Tiit (Autor); Niit, Ellen (Autor); Päll, Peeter (Autor); Viikberg, Jüri (Autor); Hennoste, Tiit (Toimetaja) (2018). Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
3.1.
2018
Habicht, Külli; Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate (2018). Estonian aga and ikka: from temporal lexis to interaction. In: Marri Amon, Marie-Ange Julia (Ed.). Oralité, Information, Typologie. Orality, Information, Typology. Hommage á M.M. Jocelyne Fernandez-Vest. (317−342). Paris: L'Harmattan. (Langue et parole).
3.3.
2018
Kallasmaa, Marja; Saar, Evar; Päll, Peeter; Joalaid, Marje; Kiristaja, Arvis; Ernits, Enn; Faster, Mariko; Puss, Fred; Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Pall, Valdek; Blomqvist, Marianne; Kuslap, Marge; Šteingolde, Anželika; Pajusalu, Karl; Sutrop, Urmas (2018). Eesti kohanimeraamat. DOI: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-07004L.
3.3.
2018
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl (2018). Salis-Livisch II. Grammatik und Wörterverzeichnis. Mit einem Anhang zu den salis-livischen Sprichwörtern. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
4.1.
2018
Ernštreits, Valts; Pajusalu Karl (2018). Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Tartu: University of Tartu Press. DOI: 10.12697/issn1736-8987.
1.1.
2017
Veismann, Ann; Jürine, Anni; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona (2017). Eesti taeva tähendused. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (1), 323−347.10.12697/jeful.2017.8.1.17.
1.1.
2017
Pajusalu, Renate; Kaska, Maret; Klaas-Lang Birute; Pajusalu, Karl; Treikelder, Anu; Vihman Virve-Anneli (2017). Characteristics of request formulation in Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian. Language Typology and Universals, 70 (3), 455−488.10.1515/stuf-2017-0021.
1.1.
2017
Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2017). Where do polar question markers come from? Language Typology and Universals, 70 (3), 489−521.10.1515/stuf-2017-0022.
1.2.
2017
Pajusalu, Renate; Klaas-Lang, Birute; Pajusalu, Karl; Kalnaca, Andra; Lokmane, Ilze (2017). Requests, questions and space: evidence from Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. Valoda: nozime un forma, 8, 212−231. DOI: 10.22364/VNF.8.16.
3.2.
2017
Pajusalu, Karl (2017). La langue des Setos. Tatiana Benfoughal, Olga Fishman, Heiki Valk. Missions du Musée de l’Homme en Estonie. Boris Vildé et Léonide Zouroff au Setomaa (1937-1938) (421−431). Paris: Muséum National d’Historie Naturelle Publications Scientifiques. (Publications Scientifiques du Muséum National d’Historie Naturelle ).
3.4.
2017
Pajusalu, Karl (2017). A nyelvi kutatások és a nyelvi adattárak tervezése Észtországban. Péter Pomozi. Anyanyelv és nemzeti jövő (24−31). Budapest: Magyar Nyelv és Kultúra Nemzetközi Társasága.
1.1.
2016
Antso, Siim; Koreinik, Kadri; Pajusalu, Karl (2016). Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis. Keel ja Kirjandus, LIX (3), 176−192.
1.1.
2016
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Kabayeva, Nadezhda (2016). Gemination in the Mordvin Languages. Linguistica Uralica, LII (2), 81−92.10.3176/lu.2016.2.01.
1.1.
2016
Jürine, Anni; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona; Veismann, Ann (2016).

Estonian jumal 'god'

. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 64, 9−32.10.7592/FEJF2016.64.jumal.
1.1.
2016
O'Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl (2016). Livonian features in Estonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7 (1), 67−85. DOI: 10.12697/jeful.2016.7.1.03.
1.2.
2016
Balodis, Uldis; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2016). Broken tone in South Estonian dialects in Latvia. Linguistica Lettica, 24, 98−114.
2.1.
2016
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2016). Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.1.
2016
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; (2016). Quantity contrast in Inari Saami: The role of pitch and intensity. Speech Prosody 2016. Boston MA: Boston University, 1090−1094.
3.2.
2016
Pajusalu, Karl (2016). Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana. Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest (9−16). Tallinn: Emakeele Selts. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised; 74).
3.3.
2016
Kallasmaa, Marja; Saar, Evar; Päll, Peeter; Joalaid, Marje; Kiristaja, Arvis; Ernits, Enn; Faster, Mariko; Puss, Fred; Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Pall, Valdek; Blomqvist, Marianne; Kuslap, Marge; Šteingolde, Anželika; Pajusalu, Karl; Sutrop, Urmas (2016). Eesti kohanimeraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.3.
2016
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl (2016). Salis-Livisch I. J.A. Sjögrens Manuskript. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
3.3.
2016
Leas, Reene (Autor); Könninge, Reti (Autor); Murulauk, Silvi (Autor); Niit, Ellen (AUTOR); Pajusalu, Karl (Toimetja); Viikberg, Jüri (Toimetaja) (2016). Kihnu sõnaraamat. Eesti Keele Sihtasutus.
3.4.
2016
Iva, Sulev; Pajusalu, Karl (2016). Hao Paul – seto keele vidosnik. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (19−21). Tartu-Värska: Tartu Ülikool.
4.1.
2016
Ernštreits, Valts; Pajusalu, Karl (2016). Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Tartu: University of Tartu Press. DOI: 10.12697/issn1736-8987.
1.1.
2015
Pajusalu, Karl (2015). Eesti vältesüsteemi olemusest. Keel ja Kirjandus, LVIII (4), 262−267.
3.1.
2015
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2015). Conjunctive markers of polar questions in Estonian. In: Martin Hilpert; Jan-Ola Östman; Christine Mertzlufft; Michael Rießler; Janet Duke (Ed.). New Trends in Nordic and General Linguistics (283−306). Berlin: De Gruyter. (Linguae et litterae 42).
3.1.
2015
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Viitso, Tiit-Rein (2015). Negation in Livonian. In: Matti Miestamo, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy (Ed.). Negation in Uralic languages (433−456). Amsterdam: Benjamins. (Typological Studies in Language.). DOI: 10.1075/tsl.108.16met.
3.4.
2015
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2015). Temporal patterns of quantity in Inari Saami. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). . Glasgow: University of Glasgow.
5.2.
2015
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Kabayeva, Nadezhda (2015). Geminates in the Mordvin languages. In: Mantila, H.;Sivonen, J.; Brunni, S.; Leinonen, K.; Palviainen, S. (Ed.). Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Book of Abstracts (21−21).Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Oulu: University of Oulu.
6.3.
2015
Pajusalu, Karl (2015). Puude nimetused liivi keeles. Eesti Loodus, 60 (6), 26−28.
6.3.
2015
Pajusalu, Karl; Winkler, Eberhard (2015). Salatsiliivi maastikusõnad Põhja-Liivi kohanimedes. Eesti Loodus, 60 (6), 22−25.
1.1.
2014
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161.10.3176/esa59.07.
1.1.
2014
Pajusalu, Karl (2014). The relationship between Salaca Livonian and Courland Livonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (1), 149−171. DOI: 10.12697/jeful.2014.5.1.08.
1.1.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal. Keel ja Kirjandus, LVII, 575−589.
1.1.
2014
Teras, Pire; Pajusalu, Karl (2014). Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaanses eesti keeles. Keel ja Kirjandus, 4, 257−269.
1.1.
2014
Keevallik, Leelo; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl (2014). Estonian as a heritage language in Sweden: Acoustic and perceptual characteristics of the quantity system. Sociolinguistic Studies, 8 (3), 357−382.10.1558/sols.v8i3.13978.
1.1.
2014
Keevallik, Leelo; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl (2014). Estonian as a heritage language in Sweden: Variability in the phonological quantity system. Sociolinguistic Studies, 8 (3), 357−382.
3.1.
2014
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2014). The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. In: Campbell, Nick; Gibbon, Dafydd; Hirst, Daniel (Ed.). Social and Linguistic Speech Prosody. Proceedings of the 7th international conference on Speech Prosody (361−364). . Dublin: International Speech Communications Association.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Kas on mitu eesti keelt? Tiit Hennoste. Rahvusvahelised rahvusteadused (115−129).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Dienvidigauņi valodas paveidi Latvijā. Valodas prakse: vērojumi un ieteikumi (35−49).. Riia: Latviešu Valodas aģentūra.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Verbal categories in Salaca Livonian grammar. In: Language: Meaning and Form 4. Boundaries of Categories in Grammar. (119−135). Latvijas Universitāte.
3.3.
2014
Mets, Mari; Haak, Anu; Triin, Iva; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit (2014). Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.1.
2014
Ernštreits, Valts; Pajusalu, Karl (Toim.) (2014). Studies on Livonian. In: Ernštreits, Valts, Pajusalu, Karl (Ed.). . University of Tartu Press.
6.3.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Pakatav paakspuu ja torkiv türnpuu. Eesti Loodus, 11, 44−45.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Edela-Eesti kohad ja keel Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 93−120. DOI: 10.12697/jeful.2013.4.3.05.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Eesti keeleuuendus ja murded. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 168−185.10.3176/esa58.08.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Eesti keeleala piirid. Keel ja Kirjandus, LVI (3), 210−213.
2.1.
2013
Aasmäe, Niina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Salveste, Nele; Viitso, Tiit-Rein; Zirnask, Tatiana (2013). Moksha Prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
3.1.
2013
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2013). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. In: Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel (Ed.). Nordic Prosody. Proceedings of the XIth conference; Tartu; 2012 (225−234).. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
3.2.
2013
Pajusalu, Karl; Pomozi, Péter (2013). Lõunapoolseima lõunaeesti ja ülemungari keele- ja kultuuripiirid. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (42−72).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Salacas lībiešu valoda. Blumberga, Renāte; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl. Lībieši. Vēsture, valoda un kultūra (287−301).. Līvõ Kultūr sidām.
3.3.
2013
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik. Abja-Paluoja, Tallinn, Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
3.3.
2013
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik (veebiversioon). DOI: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-06336L.
4.1.
2013
Mets, Mari; Pajusalu, Karl (Toim.) (2013). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XI-XII. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2013
Bumberga, Renāte; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl (toim.) (2013). Lībieši. Vēsture, valoda un kultūra. Riia: Līvõ Kultūr sidām.
6.2.
2013
Hennoste, Tiit; Pajusalu, Karl (2013). Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.3.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Loitev lodjapuu. Eesti Loodus, 11, 50−52.
6.6.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Mulgi sõnad said raamatuks. Sirp, 17, 32.
1.1.
2012
Pajusalu, Karl; Pomozi, Péter; Juhász, Dezsö; Viitso, Tiit-Rein (2012). Sociolinguistic comparison of the development of Estonian and Hungarian dialect areas. Linguistica Uralica, 48 (4), 241−264. DOI: 10.3176/lu.2012.4.01.
1.1.
2012
Kehayov, P.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (2012). Evidentiality in Livonian. Linguistica Uralica, 48 (1), 41−54.
3.1.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Dialectal features in recordings of Estonian speech in the Berlin archives. In: Jaan Ross (Ed.). Encapsulated voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916-1918 (99−108).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart; 5).
3.2.
2012
Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest: prevokalisatsioon eesti ja liivi murretes. Argus, Reili; Hussar, Annika; Rüütmaa, Tiina (Toim.). Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks (156−176).. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised; 14).
3.2.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Phonological Innovations of the Southern Finnic Languages. Grünthal, Riho; Kallio, Petri (Toim.). Linguistic Map of Prehistoric North Europe (201−224).. Suomalais-Ugrilaisen Seura.
3.4.
2012
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Salveste, Nele; Zirnask, Tatiana (2012). Quantity in Moksha-Mordvin. XXVII Fonetiikan päivät 2012 - Phonetics Symposium 2012, February 17-18, 2012, Tallinn, Estonia: Proceedings (6-11): XXVII Fonetiikan päivät 2012 - Phonetics Symposium 2012, February 17-18, 2012, Tallinn, Estonia. Ed. Meister, Einar. Tallinn: TUT Press, 1−5.
4.2.
2012
Viitso, Tiit-Rein; Ernštreits, Valts (2012). Līvõkīel-ēstikīel-leţkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu- igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu / Riga: Tartu Ülikool.
5.2.
2012
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. Nordic Prosody XI. University of Tartu, Estonia, 15-17 August 2012. Tartu, 32.
6.3.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Õunapuu nimetuse saladus. Eesti Loodus, 63 (12), 51−52.
6.6.
2012
Pajusalu, Karl; Laanekask, Heli; Niit, Ellen (2012). Kümme küsimust Wiedemanni grammatika kohta. Sirp, 16−17.
1.1.
2011
Pajusalu, K.; Pajusalu, R. (2011). From conversation to proverbs: Estonian ikka- and iks-constructions. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 47, 77−90.
1.1.
2011
Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica, 32 (1), 149−187.10.1515/FLIH.2011.006.
1.2.
2011
Pajusalu, K.; Winkler, E. (2011). Salatsi liivi kohanimed keelekontaktide kajastajana. Keel ja Kirjandus, LIV (3), 176−189.
3.1.
2011
Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2011). The role of pitch cue in the perception of the Estonian long quantity. In: Frota, S.; Elordieta, G.; Prieto, P. (Ed.). Prosodic Categories: Production, Perception and Comprehension (231−242). . Springer. (Studies in Natural Language and Linguistic Theory; 82). DOI: 10.1007/978-94-007-0137-3_10.
3.2.
2011
Õim, H.; Pajusalu, K. (2011). The Estonian language and linguistics: state-of-the-art and future perspectives. In: J. Engelbrecht (editor-in-chief), G. Varlamova (Ed.). Research in Estonia. Present and Future (385−399).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Eduard Vääri sugulaskeelte ja murrete uurijana. Kerge, Krista; Reet Vääri (Toim.). Keeleteadlane Eduard Vääri: artikleid ja bibliograafia (17−28).. Tallinna Ülikool.
3.2.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Salatsi liivi keel. Blumberga, Renate; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl (Toim.). Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur (219−229).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.4.
2011
Aasmäe, N.; Pajusalu, K.; Zirnask, T. (2011). Variability of vowel durations in Erzya and Moksha. Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba 2010, IV. Piliscsaba: Reguly Társaság, 9−17.
4.1.
2011
Sutrop, U.; Pajusalu, K. Mets, M. (Toim.) (2011). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Secial issue. Papers from the 12th International Conference on Minority Languages. Tartu: Tartu Ülikool.
4.2.
2011
Pajusalu, Karl (toim.); Niit, Ellen (keeletoim.) (2011). Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.3.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Kust jalakas ja künnapuu nime said? Eesti Loodus, 12, 24−25.
1.1.
2010
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, VI, 207−224.10.5128/ERYa6.13.
1.1.
2010
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Forms of address across languages: Formal and informal second person pronoun usage among Estonia's linguistic communities. Intercultural Pragmatics, 7 (1), 75−101.10.1515/IPRG.2010.004.
1.2.
2010
Pajusalu, Renate; Pajusalu, Karl (2010). Konditsionaal relatiivlauses. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 243−254.
3.1.
2010
Pajusalu, K. (2010). Äidin nimityksiä viron murteissa. Sanoista kirjakieliin (329−224).. Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia; 259).
3.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Džunglilindude maakeelne laul. Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100 (239−251).. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Keeleline kujunemine. Pärnumaa. Loodus, aeg, inimene (421−425).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3.4.
2010
Lehiste, I.; Pajusalu, K. (2010). Experimental study of prosody in Finno-ugric languages. Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba 2010, Pars I, I: Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba, Ungari, 2010. Ed. Sandor Csucs, Nora Falk, Viktoria Püspök, Viktoria Toth, Gabor Zaics. Piliscaba: Reguly Tarsasag, 225−245.
5.2.
2010
Aasmäe, N.; Pajusalu, K.; Zirnask, T. (2010). Variability of vowel durations in Erzya and Moksha. Congressus XI Internationalis Fenno-ugristarum, II: 11th International Congress for Fenno-Ugric Studies; Piliscsaba, Hungary; 9.-14.08.2010. Ed. Csu´cs, S.; Falk, N.; Püspök, V.; Tóth, V.; Zaicz, G. Piliscsaba: Reguly Tarsasag, 15. (Summaria acroasium in sectionibus).
5.2.
2010
Praakli, K.; Metslang, H.; Pajusalu, K.; Koreinik, K. (2010). Teadusprojekti ELDIA (European Language Diversity for All) tutvustus. Pool, R.; Kikerpill, T. (Toim.). (18−18). Emakeel ja teised keeled VII, Tartu Ülikool, 02.-03.12.2010.
6.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Kihnu keel Eesti murdekaardil. Laos, K. (Toim.). Kihnlasõ emäkiel (7−9).. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.
6.3.
2010
Pajusalu, K. (2010). Kodukeel internetis. Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi (183−184).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.6.
2010
Pajusalu, K. (2010). Jäljed Liivimaa liivi keelest. (15).. Sihtasutus Kultuurileht.
1.1.
2009
Sutrop, U.; Pajusalu, K. (2009). Medieval Livonian county Metsepole and the historical and linguistic border between Livonians and Estonians. Linguistica Uralica, XLV (4), 253−268. DOI: 10.3176/lu.2009.4.02.
1.1.
2009
Pajusalu, K.; Krikmann, A.; Winkler, E. (2009). Lexical relations between Salaca Estonian and Estonian dialects. Linguistica Uralica, XLV (4), 283−298. DOI: 10.3176/lu.2009.4.04.
1.1.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2009). The tonal component of Estonian quantity in native and non-native perception. Journal of Phonetics, 37 (4), 388−396. DOI: 10.1016/j.wocn.2009.07.002.
1.1.
2009
Pajusalu, K. (2009). Dynamics of Estonian phonology. Sprachtypologie und Universalienforschung, 62, 109−121.
1.2.
2009
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
2.2.
2009
Pajusalu, K.; Hennoste, T.; Niit, E.; Päll, P.; Viikberg, J. (2009). Eesti murded ja kohanimed (2., täiendatud trükk). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.1.
2009
Pajusalu, K. (2009). The reforming of the Southern Finnic language area. In: Jussi Ylikoski (Ed.). The Quasquicentennial of the Finno-Ugrian Society (95−107).. Suomalais-ugrilainen seura. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia; 258).
3.1.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K. (2009). Regional variation in the perception of Estonian quantity. In: Vainio, M.; Aulanko, R.; Aaltonen, O. (Ed.). Nordic Prosody – Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008 (151−157).. Frankfurt: Peter Lang Verlag.
3.2.
2009
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
3.2.
2009
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Pajusalu, K.; Klaas, B. (2009). Politeness in a bilingual society: Estonians and Russians in Estonia. In: Fernandez-Vest, M.M.J.; Do-Hurinville, D.-T. (Ed.). Plurilinguisme et traduction des enjeux pour L'Europe/ Multilingualism and translation: challenges for Europe (135−150).. Paris: L'Harmattan. (Grammaire & Cognition; 6).
3.2.
2009
Pajusalu, K. (2009). Uuritud ja uurimata eesti keel. Eesti keel ja kultuur maailmas III (23−29).. Eesti Instituut.
3.2.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K. (2009). Is Estonian a tonal language? The perception of pitch cue. In: Asta Leskauskaite, Violeta Meiliunaite (Ed.). Sound and its Research Aspects: Methodology and Practice (125−132).. Vilnius: Lietuvių kalbos instituto leidykla.
3.3.
2009
Winkler, E.; Pajusalu, K. (2009). Salis-Livisches wörterbuch. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.2.
2008
Pajusalu, K. (2008). Eesti fonoloogia teisenemised Keeles ja Kirjanduses. Keel ja Kirjandus, LI, 16−27.
2.1.
2008
Lehiste, I.; Teras, P.; Ernštreits, V.; Lippus, P.; Pajusalu, K.; Tuisk, T.; Viitso, T.-R. (2008). Livonian prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
3.2.
2008
Pajusalu, K. (2008). Lõunaeesti keel Lätis. Pomozi, P. (Toim.). Navigare humanum est... Pusztay Janos hatvanadik születésnapjara (159−167).. Budapest: Finnugor Népek Vilagkongresszusa Magyar Nemzeti Szervezete.
4.1.
2008
Pajusalu, K.; Sutrop, U.; Teras, P. (Toim.) (2008). Viitso, T-R. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu ja Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.1.
2007
Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Pajusalu, Karl; Tuisk, Tuuli (2007). Quantity in Livonian: Preliminary Results. Linguistica Uralica, 1, 29−44.
3.2.
2007
Pajusalu, K. (2007). Kuidas äratada keelt: salatsiliivi väljavaateid. Merkityksen ongelmasta vähemmistökielten oikeuksiin (211−227).. Oulu: Oulu University Press. (Acta Universitatis Ouluensis B Humaniora; 79).
3.2.
2007
Koreinik, K.; Pajusalu, K. (2007). Language naming practices and linguistic identity in South-Eastern Estonia. In: Hasselblatt, C.; Blokland, R. (Ed.). Language and Identity in the Finno-Ugric World (192−204). . Maastricht: Shaker. (Studia Fenno-Ugrica Groningana; 4).
3.4.
2007
Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Allik, Jüri (2007). The Tonal Component in Perception of the Estonian Quantity. The Proceedings of the 16th International Congress of Phonetic Sciences: 16th International Congress of Phonetic Sciences, Saarbrücken, Germany, 6-10 August 2007. Ed. Jürgen Trouvain, William J. Barry. Saarbrücken, 1049−1052.
1.2.
2006
Pajusalu, K. (2006). Die südestnischen Schriftsprachen und ihr dialektaler Hintergrund. Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge, 20, 86−100.
1.2.
2006
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2006). Mauno Koski 1930–2005. Virittäjä, 1, 93−98.
3.1.
2006
Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu (2006). Tense and evidentiality in Estonian. In: Bert Cornillie, Nicole Delbecque (Ed.). Topics in Subjectification and Modalization (125 −136).. Amsterdam: John Benjamins. (Belgian Journal of Linguistics; 20).
3.2.
2006
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
1.1.
2005
Pajusalu, Karl (2005). Language, Power and Society. A Textbook of Sociolinguistics and Language Policy. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 26 (5), 478−480.
1.1.
2005
Pajusalu, K. (2005). Estonian Grammars by Ferdinand Johann Wiedemann. Linguistica Uralica, 4, 241−246.
1.1.
2005
Pajusalu, K.; Help, T.; Lippus, P.; Niit, E.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2005). On the Temporal Structure of Estonian Secondary-Stressed Feet. Linguistica Uralica, 2, 98−106.
1.2.
2005
Pajusalu, K. (2005). Wiedemanni kohalolek. Keel ja Kirjandus, 3, 169-170.
2.1.
2005
Lehiste, I.; Teras, P.; Help, T.; Lippus, P.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2005
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2005). Ways of revealing and concealing person: the conditional in Estonian conversation. In: Monticelli, D.; Pajusalu, R.; Treikelder, A. (Ed.). Regards multidisciplinaires sur la deixis (67−79).. Tartu: Tartu University Press.
3.2.
2005
Pajusalu, K. (2005). Keelesaarte se-minevik. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (145−150).. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
3.2.
2005
Pajusalu, K.; Sutrop, U. (2005). Vorwort zur Faksimileausgabe. Grammatik der estnischen Sprache. Ferdinand Johann Wiedemann. Durchgesehenes Faksimile der Ausgabe von 1875. Herausgegeben von Karl Pajusalu und Urmas Sutrop. (5-12).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.2.
2005
Pajusalu, K.; Sutrop, U. (Eds.) (2005). Grammatik der estnischen Sprache / Ferdinand Johann Wiedemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.2.
2005
Pajusalu, K.; Rahman, J. (2005). Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja keeled. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Konvõrents Kurgjärvel, 21.-23. rehekuu 2004. Võro: Võro Instituut.
6.7.
2005
Pajusalu, Karl (2005). Doktoriõppest humanitaarerialadel. Väino Puura; Anita Kärner; Ene Voolaid (Toim.). Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem. Artiklid ja elulood (52−57).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.1.
2004
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2004). The Conditional in Everyday Estonian: Its Form and Functions. Linguistica Uralica, 4, 257−269.
1.2.
2004
Fernandez-Vest, M.; Pajusalu, K. (2004). Grammar and Interaction: Introduction. Linguistica Uralica, 4, 241−242.
3.3.
2004
Pajusalu, K. (2004). Esimesest eesti sotsiolingvistika õpikust. Keel ja Kirjandus, 11, 860−862.
3.3.
2004
Pajusalu, K. (2004). Viimasest murdetekstide sarja köitest ehk kuidas minna edasi? Keel ja Kirjandus, 2, 148−150.
3.4.
2004
Iva, S.; Pajusalu, K. (2004). The Võro Language: Historical Development and Present Situation. Language Policy and Sociolinguistics I: "Regional Languages in the New Europe" International Scientific Conference; Rēzeknes Augstskola, Latvija; 20-23 May 2004. Rezekne: Rezekne Augstskolas Izdevnieceba, 58−63.
4.2.
2004
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2004). Kiil ja hindätiidmine. Keel ja identiteet. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2004
Pajusalu, K. (2004). Tanning, S. Karksi murrak. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.1.
2003
Kiparsky, P.; Pajusalu, K. (2003). Towards a typology of disharmony. The Linguistic Review, 20, 217−241.
1.1.
2003
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Eesti keele ajaloo uurimine. Emakeele Seltsi aastaraamat, 166−198.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Eesti murrete uurimine. Emakeele Seltsi aastaraamat, 197−216.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Estonian Dialects. In: Erelt, M. (Ed.). Estonian Language. Linguistica Uralica. Supplementary series (231−272).. Tallinn: Estonian Academy Publishers.
2.1.
2003
Lehiste, I.; Aasmäe, N.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2003). Erzya Prosody. Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura.
3.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). What Has Changed in Estonian Pronunciation: the Making of Estonian Accents. In: Languages in development (107−114).. München: Lincom Europa.
3.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Keeleajalugu ja murded kohtavad tänapäeva. Erelt, M. (Toim.). 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis. Juubelikogumik (241−256).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 25).
4.2.
2003
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2003). Õdagumeresoomõ hummogupiir. Läänemeresoome idapiir. Konvõrents Rõugõn, 24.-26. rehekuu pääväl 2002. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2003
Pajusalu, K.; Teras, P. (Toim.) (2003). Lõunaeesti häälikud II. Tartu: Tartu Ülikool.
1.1.
2002
Metslang, H.; Pajusalu, K. (2002). Evidentiality in South Estonian. Linguistica Uralica, 38 (2), 98−108.
2.2.
2002
Pajusalu, K.; Hennoste, T.; Niit, E.; Päll, P.; Viikberg, J. (2002). Eesti murded ja kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.2.
2002
Pajusalu, K. (2002). Lõunaeesti murdeuuringud viimasel kümnendil. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (35−48).. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
3.2.
2002
Pajusalu, K. (2002). Varieerumisreeglid ja optimaalsusteooria. Pajusalu, R.; Traagel, I.; Hennoste, T.; Õim, H. (Toim.). Teoreetiline keeleteadus Eestis (195−208).. Tartu: TÜ Kirjastus. (TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised).
3.4.
2002
Metslang, H.; Pajusalu, K. (2002). Evidentsiaalsusest eesti keeles ja Tartu murde na- tunnuselisest kaudsest kõneviisist. Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid: konvõrents Pühajärvel, 15.-17. märdikuu 2001 (161−177).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõndusõq; 14).
4.2.
2002
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2002). Väikeisi kiili kokkuputmisõq. Väikeste keelte kontaktid: konvõrents Pühäjärvel, 15.-17. märdikuu 2001. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2002
Habicht, K.; Pajusalu, K. (toim); Annom, I. (tõlk.) (2002). Ferdinand Johann Wiedemann. Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Uurimus Võru murdest. Tartu: TÜ Kirjastus.
1.2.
2001
Pajusalu, K. (2001). Baby talk as a sophisticated register: a phonological analysis of South Estonian. Psychology of Language and Communication, 5 (2), 81−92.
1.2.
2001
Eichenbaum, K.; Pajusalu, K. (2001). Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus, 7, 483−489.
3.2.
2001
Lindström, L.; Lonn, V.; Mets, M.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Veismann, A.; Velsker, E.; Viikberg, J. (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Eichenbaum, K.; Pajusalu, K. (2001). Setukaisten ja võrulaisten identiteetit. Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti II (244-263).. Oulu: Oulun yliopistopaino. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja).
3.2.
2001
Lindström, Liina; Lonn, Varje; Mets, Mari; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Veismann, Ann; Velsker, Eva; Viikberg, Jüri (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Kasik, Reet (Toim.). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.4.
2001
Lehiste, I.; Asu, E.L.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2001). Acoustic Analysis of Erza Prosody. Dissertationes sectionum: linguistica II, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 248−255.
3.4.
2001
Lehiste, I.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2001). Acoustic Analysis of Meadow Mari Prosody. Dissertationes sectionum: linguistica II, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 256−263.
3.4.
2001
Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P. (2001). On the Main Characteristics of the Prosody of South Estonian Dialects. Dissertationes sectionum: linguistica III, VI: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 9−13.
3.4.
2001
Pajusalu, Karl; Parve, Merike; Teras, Pire; Viitso, Tiit-Rein; Lehiste, Ilse; Asu, Eva; Meister, Einar (2001). Acoustic analysis of Erza prosody. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13. 8. 2000 Tartu, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum, Tartu 2000. Tartu: OÜ Paar, 248−255.
1.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. Keel ja Kirjandus, 3, 153−160.
2.2.
2000
Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Iva, S. (2000). Võru vokaalid I. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Võro-setu vähemmistökielenä. Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja (118-125).. Oulu: Oulun yliopistopaino.
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Lõunaeesti murdeliigendusest. Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. (76−86).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõndusõq).
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Alternation of e and a, ä in non-initial syllables in the southern group of the Finnic languages. Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics, 59: Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum 9. Symposium "Facing Finnic", Tartu, Eesti; august 2000. Ed. Laakso, J. Helsinki: Helsinki University, 156−167. (Castrenianumin toimitteita).
3.2.
2000
Pajusalu, K.; Krikmann, A. (2000). Kus on keskmurde keskpunkt? Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000 (131−172).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi toimetised).
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Järgsilpide vokaalide muutustest Lõuna-Eesti murretes. Pajusalu,K.; Parve, M.; Teras, P; Iva, S. (Toim.). Võru vokaalid. I (74−84).. Tartu: TÜ Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised).
3.4.
2000
Pajusalu, K. (2000). Eteläviro opetettavana kielimuotona. Kieli- ja kulttuurikontaktit: Kielikontaktit - kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa - seminaari; Kajaani, Suomi; 6.-7.5.1999. Oulu, Kajaani: Gummerus Kirjapaino OY, 66−75.
3.4.
2000
Pajusalu, K.; Rahman, J.; Koreinik, K. (2000). Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (13−37).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq ).
4.2.
2000
Iva (Jüvä), S.; Pajusalu, K.(toim.) (2000). Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. Võro: Võro Instituut.
6.6.
2000
Pajusalu, K. (2000). Veske ja Veski ehk Kuhu küll kõik murded jäid. Oma Keel, 1, 18−22.
1.2.
1999
Hennoste, T.; Keevallik, L.; Pajusalu, K. (1999). Introduction to the Estonian volume. International Journal of the Sociology of Language, 139, 1−16.
1.2.
1999
Muižniece, L.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (1999). Eesti ja läti keele mineviku partitsiibi finiidistumine. Keel ja Kirjandus, 8, 522−534.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Murrete triumfist Ameerikas ja Euroopa perifeeriates. Keel ja Kirjandus, 7, 505−507.
1.2.
1999
Pajusalu, K.; Velsker, E.; Org, E. (1999). On recent changes in South Estonian: dynamics in the formation of the inessive. International Journal of the Sociology of Language, 139, 87−103.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Etelä-Viron murremaisemat uudessa valaistuksessa. Sananjalka, 41, 145−166.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Sanojen juurista eteläviron juuriin (Eino Koponen Eteläviron murteiden sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa). Virittäjä, 103 (1), 129−133.
3.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Eesti murded ja murderühmad. Emakeele Seltsi aastaraamat (64-98).. Tartu: Emakeele Selts.
3.2.
1999
Muižniece, L.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (1999). Past participle finitization in Estonian and Latvian. In: Erelt, M. (Ed.). Estonian: typological studies. III (128−157).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu).
3.4.
1999
Pajusalu, K. (1999). Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. (65−79).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq).
4.2.
1999
Pajusalu, K.; Tender, T. (Toim.) (1999). Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro: Võro Instituut.
1.2.
1998
Pajusalu, K. (1998). Kas väliseesti keel on olemas? Keel ja Kirjandus, 4, 286−288.
1.2.
1998
Pajusalu, K. (1998). Vowel reduction in South Estonian. Linguistica Uralica, 3, 234−240.
3.4.
1998
Pajusalu, K. (1998). Järgsilpide vokaalide reduktsioonist Lõuna-Eesti murretes. Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled (28−37).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq).
4.2.
1998
Pajusalu, K.; Sullõv, J. (toim.) (1998). Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. Võro: Võro Instituut.
1.2.
1995
Keevallik, L.; Pajusalu, K. (1995). Linguistic Diversity and Standardization in Estonia: The History of the Active Past Participle. Dialectologia et Geolinguistica, 3, 13−41.
1.2.
1994
Org, E.; Pajusalu, K; Reiman, N.; Uind, K.; Velsker, E. (1994). Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutes. Keel ja Kirjandus, 4, 203−209.
30.11.2020

Karl Pajusalu

https://etis.ee/CV/Karl_Pajusalu/eng
20.06.1963
737 6124
526 7733 (6124)
karl.pajusalu@ut.ee
H-6344-2018

Career

Institutions and positions
01.01.2016–...   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor of History and Dialects of Estonian Language (1,00)
01.01.2000–...   
University of Tartu, Professor of History and Dialectology of the Estonian language (re-elected 2005, 2010)
2001-2003 University of Helsinki, Visiting Professor of Estonian
1997-2000 University of Tartu, Ass. Professor of Estonian
1998-1999 University of Tartu, Senior Researcher (postdoc)
1992-1996 University of Turku, Lecturer of Estonian
1990-1991 University of Pennsylvania, visiting scholar
1987-1990 University of Tartu, Instructor at the Department of Estonian
1986-1987 Tartu 1st Secondary School, Teacher
01.09.2012–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Programme Director
01.09.2012–31.12.2013   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Head of Department
07.12.2011–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Academician
01.09.2010–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor of History and Dialects of Estonian Language (1,00)
09.02.2009–16.08.2009   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Dean's Office, Acting Dean
09.02.2009–16.08.2009   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Dean's Office, Vice Dean
01.09.2007–31.12.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Head of Office
29.05.2007–31.08.2010   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor of History and Dialects of Estonian Language (1,00)
15.04.2007–31.12.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Head of Institute
01.09.2005–28.05.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor (1,00)
01.09.2005–14.04.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Head of Office
01.09.2004–31.08.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Head of Office
01.01.2004–31.08.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor (1,00)
 
 
Education
1993-1997 University of Turku, doctoral studies (Finno-Ugric languages)
1987-1990 Institute of Language and Literature of the Estonian Academy of Sciences, postgraduate studies (Finno-Ugric languages)
1981-1986 University of Tartu, Estonian language and literature
1981 Pärnu 1st Secondary School
 
 
R&D related managerial and administrative work
2015−...   
Latvian Academy of Sciences, foreign member
2011−...   
Estonian Academy of Sciences, member
2009−...   
Head of the Council of the Doctoral School of Linguistics, Philosophy and Semiotics
Keel ja Kirjandus: member of the editorial board
2006−2009   
Estonian Science Foundation, Head of the Expert Commission for Culture and Society
2005−2008   
Head of the Doctoral School of Linguistics and Language Technology

Qualifications

Academic degrees
Karl Pajusalu, Doctor's Degree, 1997, (sup) , Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi (Mitmesed keelekontaktid lõunaeestis: verbimorfoloogia varieerumine Karksis), Turu ülikool.
 
 
Honours & awards
2016, Karl Pajusalu, Honorary doctor of the University of Latvia
2015, Karl Pajusalu, III Class Order of the White Star
2014, Karl Pajusalu, Award of the Livonian Culture Centre (in Riga)
2011, Karl Pajusalu, University of Helsinki, visiting professor
2005, Karl Pajusalu, University of Helsinki, Docent of Finnic languages
2001, Karl Pajusalu, Annual Award of the journal "Keel ja Kirjandus"
2001, Karl Pajusalu, University of Helsinki, visiting professor
2000, Karl Pajusalu, NSF Twinnig grant (with professor Paul Kiparsky, Stanford University)
1997, Karl Pajusalu, Estonian National Science Prize
 
 
Fields of research
ETIS CLASSIFICATION: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics; SPECIFICATION: Finno-Ugric languages
 
 
Additional information
PhD
MA
University of Turku, 1997
University of Tartu, 1992

Projects in progress

Completed projects

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
2.4.
2020
Pajusalu, Karl; Hennoste, Tiit; Niit, Ellen; Päll, Peeter; Viikberg, Jüri (2020). Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: EKSA.
3.1.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Prosody. In: Bakró-Nagy, Marianne; Laakso, Johanna; Skribnik, Elena (Ed.). The Oxford Guide to the Uralic Languages (xxx−xxx). Oxford : Oxford University Press [forthcoming].
3.1.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Seto South Estonian. In: Bakró-Nagy, Marianne; Laakso, Johanna; Skribnik, Elena (Ed.). The Oxford Guide to the Uralic Languages (xxx−xxx). Oxford: Oxford University Press [forthcoming].
3.1.
2020
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2020). Temporal patterns of geminates in Inari Saami trisyllabic words. Proc. 10th International Conference on Speech Prosody 2020. Tokyo, Japan: ISCA, 81−85. DOI: 10.21437/SpeechProsody.2020-17.
3.1.
2020
Pajusalu, Renate; Pajusalu, Karl (2020).

Vabatahtlik sundgrammatisatsioon: nuks-i edulugu

. Rogier Blokland, Riitta-Liisa Valijärvi (Toim.). Seal, kus Läänemeri on Idameri (95−104). Uppsala: Uppsala University Press.
6.3.
2020
Pajusalu, Karl (2020). Eesti põliskeeled ja murdekeeled. Allilender, Kaja (Toim.). Rahvakultuuri Aastaraamat 2019 (12−19). Viljandi: Eesti Rahvakultuuri Keskus.
1.1.
2019
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2019). The acoustic correlates of quantity in Inari Saami. Journal of Phonetics, 72, 35−51. DOI: 10.1016/j.wocn.2018.11.001.
1.1.
2019
Honkola, T; Santaharju, J; Syrjänen, K; Pajusalu, K (2019). Clustering Lexical Variation of Finnic Languages Based on Atlas Linguarum Fenni­carum. Linguistica Uralica, 55 (3), 161−184. DOI: 10.3176/lu.2019.3.01.
3.2.
2019
Balodis, Uldis; Pajusalu, Karl (2019). Southern Finnic jää, jägi, jegä, jej, etc. 'ice'. In: Santeri Junttila, Juha Kuokkala (Ed.). Petri Kallio Rocks. Liber semisaecularis 7.2.2019 (54−58). Helsinki: Kallion etymologiaseura.
3.2.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Liivi keel Eesti rahvusülikoolis. Riho Altnurme (Toim.). Humanitaarteadused ja kunstid 100-aastases rahvusülikoolis (120−131). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.1.
2019
Saar, Eva; Pajusalu, Karl; Velsker, Mart (2019). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XVII-XVIII. Lõuna-Eesti sõnas ja pildis. . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
6.4.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Eesti keele 100 aastat. Tallinn: Post Factum.
6.6.
2019
Pajusalu, Karl (2019). Sajand kogemusi eesti riigikeelega. Oma Keel, 1, 3−7.
1.1.
2018
Norvik, Miina; Metslang, Helle; Pajusalu, Karl (2018). The supine inessive construction in Salaca Livonian. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (2), 215−240. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.2.10.
1.1.
2018
Tuisk, Tuuli; Pajusalu, Karl (2018). A journey of discovery through the Livonian world: the scholarly work of Tiit-Rein Viitso. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (2), 13−34. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.2.01.
1.1.
2018
Pajusalu, Karl; Uiboaed, Kristel; Pomozi, Péter; Németh, Endre; Fehér, Tibor (2018). Towards a phonological typology of Uralic languages. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 9 (1), 187−207. DOI: 10.12697/jeful.2018.9.1.08.
1.1.
2018
Pajusalu, Karl (2018). Emakeele Seltsi üliõpilasliikmed eestlust sõnastamas 1920-ndate alguses. Keel ja Kirjandus, LXI (1-2), 56−66.
2.4.
2018
Pajusalu, Karl (Autor); Hennoste, Tiit (Autor); Niit, Ellen (Autor); Päll, Peeter (Autor); Viikberg, Jüri (Autor); Hennoste, Tiit (Toimetaja) (2018). Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts.
3.1.
2018
Habicht, Külli; Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate (2018). Estonian aga and ikka: from temporal lexis to interaction. In: Marri Amon, Marie-Ange Julia (Ed.). Oralité, Information, Typologie. Orality, Information, Typology. Hommage á M.M. Jocelyne Fernandez-Vest. (317−342). Paris: L'Harmattan. (Langue et parole).
3.3.
2018
Kallasmaa, Marja; Saar, Evar; Päll, Peeter; Joalaid, Marje; Kiristaja, Arvis; Ernits, Enn; Faster, Mariko; Puss, Fred; Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Pall, Valdek; Blomqvist, Marianne; Kuslap, Marge; Šteingolde, Anželika; Pajusalu, Karl; Sutrop, Urmas (2018). Eesti kohanimeraamat [Dictionary of Estonian Toponyms]. DOI: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-07004L.
3.3.
2018
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl (2018). Salis-Livisch II. Grammatik und Wörterverzeichnis. Mit einem Anhang zu den salis-livischen Sprichwörtern. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
4.1.
2018
Ernštreits, Valts; Pajusalu Karl (2018). Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Tartu: University of Tartu Press. DOI: 10.12697/issn1736-8987.
1.1.
2017
Veismann, Ann; Jürine, Anni; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona (2017). Eesti taeva tähendused [Taevas 'sky, heaven' in Estonian ]. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (1), 323−347.10.12697/jeful.2017.8.1.17.
1.1.
2017
Pajusalu, Renate; Kaska, Maret; Klaas-Lang Birute; Pajusalu, Karl; Treikelder, Anu; Vihman Virve-Anneli (2017). Characteristics of request formulation in Estonian, Finnish, French, Lithuanian and Russian. Language Typology and Universals, 70 (3), 455−488.10.1515/stuf-2017-0021.
1.1.
2017
Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2017). Where do polar question markers come from? Language Typology and Universals, 70 (3), 489−521.10.1515/stuf-2017-0022.
1.2.
2017
Pajusalu, Renate; Klaas-Lang, Birute; Pajusalu, Karl; Kalnaca, Andra; Lokmane, Ilze (2017). Requests, questions and space: evidence from Estonian, Latvian, Lithuanian, Finnish and Russian. Valoda: nozime un forma, 8, 212−231. DOI: 10.22364/VNF.8.16.
3.2.
2017
Pajusalu, Karl (2017). La langue des Setos. Tatiana Benfoughal, Olga Fishman, Heiki Valk. Missions du Musée de l’Homme en Estonie. Boris Vildé et Léonide Zouroff au Setomaa (1937-1938) (421−431). Paris: Muséum National d’Historie Naturelle Publications Scientifiques. (Publications Scientifiques du Muséum National d’Historie Naturelle ).
3.4.
2017
Pajusalu, Karl (2017). A nyelvi kutatások és a nyelvi adattárak tervezése Észtországban. Péter Pomozi. Anyanyelv és nemzeti jövő (24−31). Budapest: Magyar Nyelv és Kultúra Nemzetközi Társasága.
1.1.
2016
Antso, Siim; Koreinik, Kadri; Pajusalu, Karl (2016). Eesti kohamurrete olukord viimase rahvaloenduse peeglis [Estonian dialects in the mirror of the last Estonian census]. Keel ja Kirjandus, LIX (3), 176−192.
1.1.
2016
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Kabayeva, Nadezhda (2016). Gemination in the Mordvin Languages. Linguistica Uralica, LII (2), 81−92.10.3176/lu.2016.2.01.
1.1.
2016
Jürine, Anni; Pajusalu, Karl; Pajusalu, Renate; Tragel, Ilona; Veismann, Ann (2016).

Estonian jumal 'god'

. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 64, 9−32.10.7592/FEJF2016.64.jumal.
1.1.
2016
O'Rourke, Patrick; Pajusalu, Karl (2016). Livonian features in Estonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 7 (1), 67−85. DOI: 10.12697/jeful.2016.7.1.03.
1.2.
2016
Balodis, Uldis; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2016). Broken tone in South Estonian dialects in Latvia. Linguistica Lettica, 24, 98−114.
2.1.
2016
Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2016). Eesti keele hääldus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.1.
2016
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; (2016). Quantity contrast in Inari Saami: The role of pitch and intensity. Speech Prosody 2016. Boston MA: Boston University, 1090−1094.
3.2.
2016
Pajusalu, Karl (2016). Eduard Vääri liivi keele ja kultuuri uurijana. Liivi rahva keel ja meel. Eduard Vääri uurimused liivlastest ja liivi keelest (9−16). Tallinn: Emakeele Selts. (Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi toimetised; 74).
3.3.
2016
Kallasmaa, Marja; Saar, Evar; Päll, Peeter; Joalaid, Marje; Kiristaja, Arvis; Ernits, Enn; Faster, Mariko; Puss, Fred; Laansalu, Tiina; Alas, Marit; Pall, Valdek; Blomqvist, Marianne; Kuslap, Marge; Šteingolde, Anželika; Pajusalu, Karl; Sutrop, Urmas (2016). Eesti kohanimeraamat [Dictionary of Estonian Toponyms]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.3.
2016
Winkler, Eberhard; Pajusalu, Karl (2016). Salis-Livisch I. J.A. Sjögrens Manuskript. Wiesbaden: Harrassowitz Verlag.
3.3.
2016
Leas, Reene (Autor); Könninge, Reti (Autor); Murulauk, Silvi (Autor); Niit, Ellen (AUTOR); Pajusalu, Karl (Toimetja); Viikberg, Jüri (Toimetaja) (2016). Kihnu sõnaraamat [Kihnu Dictionary]. Eesti Keele Sihtasutus.
3.4.
2016
Iva, Sulev; Pajusalu, Karl (2016). Hao Paul – seto keele vidosnik. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (19−21). Tartu-Värska: Tartu Ülikool.
4.1.
2016
Ernštreits, Valts; Pajusalu, Karl (2016). Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Tartu: University of Tartu Press. DOI: 10.12697/issn1736-8987.
1.1.
2015
Pajusalu, Karl (2015). Eesti vältesüsteemi olemusest. Keel ja Kirjandus, LVIII (4), 262−267.
3.1.
2015
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2015). Conjunctive markers of polar questions in Estonian. In: Martin Hilpert; Jan-Ola Östman; Christine Mertzlufft; Michael Rießler; Janet Duke (Ed.). New Trends in Nordic and General Linguistics (283−306). Berlin: De Gruyter. (Linguae et litterae 42).
3.1.
2015
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Viitso, Tiit-Rein (2015). Negation in Livonian. In: Matti Miestamo, Anne Tamm, Beáta Wagner-Nagy (Ed.). Negation in Uralic languages (433−456). Amsterdam: Benjamins. (Typological Studies in Language.). DOI: 10.1075/tsl.108.16met.
3.4.
2015
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2015). Temporal patterns of quantity in Inari Saami. In: Wolters, Maria; Livingstone, Judy; Beattie, Bernie; Smith, Rachel; MacMahon, Mike; Stuart-Smith, Jan (Ed.). Proceedings of the 18th International Congress of Phonetic Sciences (1−5). . Glasgow: University of Glasgow.
5.2.
2015
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Kabayeva, Nadezhda (2015). Geminates in the Mordvin languages. In: Mantila, H.;Sivonen, J.; Brunni, S.; Leinonen, K.; Palviainen, S. (Ed.). Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum. Book of Abstracts (21−21).Congressus Duodecimus Internationalis Fenno-Ugristarum, Oulu 2015. Oulu: University of Oulu.
6.3.
2015
Pajusalu, Karl (2015). Puude nimetused liivi keeles. Eesti Loodus, 60 (6), 26−28.
6.3.
2015
Pajusalu, Karl; Winkler, Eberhard (2015). Salatsiliivi maastikusõnad Põhja-Liivi kohanimedes. Eesti Loodus, 60 (6), 22−25.
1.1.
2014
Metslang, Helle; Pajusalu, Karl; Habicht, Külli (2014). Koordinatiivsed partiklid lause perifeerias. Emakeele Seltsi aastaraamat, 59 (1), 139−161.10.3176/esa59.07.
1.1.
2014
Pajusalu, Karl (2014). The relationship between Salaca Livonian and Courland Livonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 5 (1), 149−171. DOI: 10.12697/jeful.2014.5.1.08.
1.1.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Eesti keele sõnaprosoodia lõuna-läänemeresoome taustal. Keel ja Kirjandus, LVII, 575−589.
1.1.
2014
Teras, Pire; Pajusalu, Karl (2014). Palatalisatsioonist ja prepalatalisatsioonist spontaanses eesti keeles [Palatalization and prepalatalization in Estonian spontaneous speech]. Keel ja Kirjandus, 4, 257−269.
1.1.
2014
Keevallik, Leelo; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl (2014). Estonian as a heritage language in Sweden: Acoustic and perceptual characteristics of the quantity system. Sociolinguistic Studies, 8 (3), 357−382.10.1558/sols.v8i3.13978.
1.1.
2014
Keevallik, Leelo; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl (2014). Estonian as a heritage language in Sweden: Variability in the phonological quantity system. Sociolinguistic Studies, 8 (3), 357−382.
3.1.
2014
Türk, Helen; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2014). The ternary contrast of consonant duration in Inari Saami. In: Campbell, Nick; Gibbon, Dafydd; Hirst, Daniel (Ed.). Social and Linguistic Speech Prosody. Proceedings of the 7th international conference on Speech Prosody (361−364). . Dublin: International Speech Communications Association.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Kas on mitu eesti keelt? Tiit Hennoste. Rahvusvahelised rahvusteadused (115−129).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Dienvidigauņi valodas paveidi Latvijā. Valodas prakse: vērojumi un ieteikumi (35−49).. Riia: Latviešu Valodas aģentūra.
3.2.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Verbal categories in Salaca Livonian grammar. In: Language: Meaning and Form 4. Boundaries of Categories in Grammar. (119−135). Latvijas Universitāte.
3.3.
2014
Mets, Mari; Haak, Anu; Triin, Iva; Juhkason, Grethe; Kalmus, Mervi; Norvik, Miina; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Tuisk, Tuuli; Vaba, Lembit (2014). Lõunaeesti keelesaarte tekstid. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.1.
2014
Ernštreits, Valts; Pajusalu, Karl (Toim.) (2014). Studies on Livonian. In: Ernštreits, Valts, Pajusalu, Karl (Ed.). . University of Tartu Press.
6.3.
2014
Pajusalu, Karl (2014). Pakatav paakspuu ja torkiv türnpuu. Eesti Loodus, 11, 44−45.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Edela-Eesti kohad ja keel Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus [South-western Estonian places and language in Salomo Heinrich Vestring's dictionary]. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (3), 93−120. DOI: 10.12697/jeful.2013.4.3.05.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Eesti keeleuuendus ja murded. Emakeele Seltsi aastaraamat, 58, 168−185.10.3176/esa58.08.
1.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Eesti keeleala piirid. Keel ja Kirjandus, LVI (3), 210−213.
2.1.
2013
Aasmäe, Niina; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Salveste, Nele; Viitso, Tiit-Rein; Zirnask, Tatiana (2013). Moksha Prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
3.1.
2013
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2013). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. In: Asu, Eva Liina; Lippus, Pärtel (Ed.). Nordic Prosody. Proceedings of the XIth conference; Tartu; 2012 (225−234).. Frankfurt am Main: Peter Lang Verlag.
3.2.
2013
Pajusalu, Karl; Pomozi, Péter (2013). Lõunapoolseima lõunaeesti ja ülemungari keele- ja kultuuripiirid. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (42−72).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
3.2.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Salacas lībiešu valoda. Blumberga, Renāte; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl. Lībieši. Vēsture, valoda un kultūra (287−301).. Līvõ Kultūr sidām.
3.3.
2013
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik [Mulgi Dictionary]. Abja-Paluoja, Tallinn, Tartu: Eesti Keele Sihtasutus.
3.3.
2013
Laande, Alli; Todesk, Triin (2013). Mulgi sõnastik (veebiversioon) [Online Mulgi Dictionary]. DOI: 10.15155/3-00-0000-0000-0000-06336L.
4.1.
2013
Mets, Mari; Pajusalu, Karl (Toim.) (2013). Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat XI-XII. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
4.2.
2013
Bumberga, Renāte; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl (toim.) (2013). Lībieši. Vēsture, valoda un kultūra. Riia: Līvõ Kultūr sidām.
6.2.
2013
Hennoste, Tiit; Pajusalu, Karl (2013). Eesti keele allkeeled. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.3.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Loitev lodjapuu. Eesti Loodus, 11, 50−52.
6.6.
2013
Pajusalu, Karl (2013). Mulgi sõnad said raamatuks. Sirp, 17, 32.
1.1.
2012
Pajusalu, Karl; Pomozi, Péter; Juhász, Dezsö; Viitso, Tiit-Rein (2012). Sociolinguistic comparison of the development of Estonian and Hungarian dialect areas. Linguistica Uralica, 48 (4), 241−264. DOI: 10.3176/lu.2012.4.01.
1.1.
2012
Kehayov, P.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (2012). Evidentiality in Livonian. Linguistica Uralica, 48 (1), 41−54.
3.1.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Dialectal features in recordings of Estonian speech in the Berlin archives. In: Jaan Ross (Ed.). Encapsulated voices: Estonian Sound Recordings from the German Prisoner-of-War Camps in 1916-1918 (99−108).. Köln, Weimar, Wien: Böhlau. (Das Baltikum in Geschichte und Gegenwart; 5).
3.2.
2012
Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Ühest edelaläänemeresoome fonoloogilisest ühisuuendusest: prevokalisatsioon eesti ja liivi murretes [A common phonological innovation in south-western Finnic languages: prevocalization in Estonian and Livonian dialects]. Argus, Reili; Hussar, Annika; Rüütmaa, Tiina (Toim.). Pühendusteos emeriitprofessor Mati Hindi 75. sünnipäevaks (156−176).. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Tallinna ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised; 14).
3.2.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Phonological Innovations of the Southern Finnic Languages. Grünthal, Riho; Kallio, Petri (Toim.). Linguistic Map of Prehistoric North Europe (201−224).. Suomalais-Ugrilaisen Seura.
3.4.
2012
Aasmäe, Niina; Pajusalu, Karl; Salveste, Nele; Zirnask, Tatiana (2012). Quantity in Moksha-Mordvin. XXVII Fonetiikan päivät 2012 - Phonetics Symposium 2012, February 17-18, 2012, Tallinn, Estonia: Proceedings (6-11): XXVII Fonetiikan päivät 2012 - Phonetics Symposium 2012, February 17-18, 2012, Tallinn, Estonia. Ed. Meister, Einar. Tallinn: TUT Press, 1−5.
4.2.
2012
Viitso, Tiit-Rein; Ernštreits, Valts (2012). Līvõkīel-ēstikīel-leţkīel sõnārōntõz. Liivi-eesti-läti sõnaraamat. Lībiešu- igauņu-latviešu vārdnīca. Tartu / Riga: Tartu Ülikool.
5.2.
2012
Markus, Elena; Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Teras, Pire (2012). Three-way opposition of consonant quantity in Finnic and Saamic languages. Nordic Prosody XI. University of Tartu, Estonia, 15-17 August 2012. Tartu, 32.
6.3.
2012
Pajusalu, Karl (2012). Õunapuu nimetuse saladus. Eesti Loodus, 63 (12), 51−52.
6.6.
2012
Pajusalu, Karl; Laanekask, Heli; Niit, Ellen (2012). Kümme küsimust Wiedemanni grammatika kohta. Sirp, 16−17.
1.1.
2011
Pajusalu, K.; Pajusalu, R. (2011). From conversation to proverbs: Estonian ikka- and iks-constructions. Folklore: Electronic Journal of Folklore, 47, 77−90.
1.1.
2011
Metslang, Helle; Habicht, Külli; Pajusalu, Karl (2011). Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. Folia Linguistica, 32 (1), 149−187.10.1515/FLIH.2011.006.
1.2.
2011
Pajusalu, K.; Winkler, E. (2011). Salatsi liivi kohanimed keelekontaktide kajastajana [Salaca Livonian Place Names as Indicators of Language Contacts]. Keel ja Kirjandus, LIV (3), 176−189.
3.1.
2011
Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2011). The role of pitch cue in the perception of the Estonian long quantity. In: Frota, S.; Elordieta, G.; Prieto, P. (Ed.). Prosodic Categories: Production, Perception and Comprehension (231−242). . Springer. (Studies in Natural Language and Linguistic Theory; 82). DOI: 10.1007/978-94-007-0137-3_10.
3.2.
2011
Õim, H.; Pajusalu, K. (2011). The Estonian language and linguistics: state-of-the-art and future perspectives. In: J. Engelbrecht (editor-in-chief), G. Varlamova (Ed.). Research in Estonia. Present and Future (385−399).. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Eduard Vääri sugulaskeelte ja murrete uurijana. Kerge, Krista; Reet Vääri (Toim.). Keeleteadlane Eduard Vääri: artikleid ja bibliograafia (17−28).. Tallinna Ülikool.
3.2.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Salatsi liivi keel. Blumberga, Renate; Mäkeläinen, Tapio; Pajusalu, Karl (Toim.). Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur (219−229).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.4.
2011
Aasmäe, N.; Pajusalu, K.; Zirnask, T. (2011). Variability of vowel durations in Erzya and Moksha. Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba 2010, IV. Piliscsaba: Reguly Társaság, 9−17.
4.1.
2011
Sutrop, U.; Pajusalu, K. Mets, M. (Toim.) (2011). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Secial issue. Papers from the 12th International Conference on Minority Languages. Tartu: Tartu Ülikool.
4.2.
2011
Pajusalu, Karl (toim.); Niit, Ellen (keeletoim.) (2011). Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.3.
2011
Pajusalu, Karl (2011). Kust jalakas ja künnapuu nime said? Eesti Loodus, 12, 24−25.
1.1.
2010
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Eestlaste ja venelaste suhtluskäitumine: sina, teie ja keegi veel. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, VI, 207−224.10.5128/ERYa6.13.
1.1.
2010
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Klaas, B.; Pajusalu, K. (2010). Forms of address across languages: Formal and informal second person pronoun usage among Estonia's linguistic communities. Intercultural Pragmatics, 7 (1), 75−101.10.1515/IPRG.2010.004.
1.2.
2010
Pajusalu, Renate; Pajusalu, Karl (2010). Konditsionaal relatiivlauses. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 243−254.
3.1.
2010
Pajusalu, K. (2010). Äidin nimityksiä viron murteissa. Sanoista kirjakieliin (329−224).. Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia; 259).
3.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Džunglilindude maakeelne laul. Inimesepoeg valgel laeval. Uku Masing 100 (239−251).. Eesti Kirjandusmuuseum, Tartu Ülikool.
3.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Keeleline kujunemine. Pärnumaa. Loodus, aeg, inimene (421−425).. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus.
3.4.
2010
Lehiste, I.; Pajusalu, K. (2010). Experimental study of prosody in Finno-ugric languages. Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba 2010, Pars I, I: Congressus XI Internationalis Fenno-Ugristarum, Piliscsaba, Ungari, 2010. Ed. Sandor Csucs, Nora Falk, Viktoria Püspök, Viktoria Toth, Gabor Zaics. Piliscaba: Reguly Tarsasag, 225−245.
5.2.
2010
Aasmäe, N.; Pajusalu, K.; Zirnask, T. (2010). Variability of vowel durations in Erzya and Moksha. Congressus XI Internationalis Fenno-ugristarum, II: 11th International Congress for Fenno-Ugric Studies; Piliscsaba, Hungary; 9.-14.08.2010. Ed. Csu´cs, S.; Falk, N.; Püspök, V.; Tóth, V.; Zaicz, G. Piliscsaba: Reguly Tarsasag, 15. (Summaria acroasium in sectionibus).
5.2.
2010
Praakli, K.; Metslang, H.; Pajusalu, K.; Koreinik, K. (2010). Teadusprojekti ELDIA (European Language Diversity for All) tutvustus [Research Project ELDIA (European Language Diveristy for All) ]. Pool, R.; Kikerpill, T. (Toim.). (18−18). Emakeel ja teised keeled VII, Tartu Ülikool, 02.-03.12.2010.
6.2.
2010
Pajusalu, K. (2010). Kihnu keel Eesti murdekaardil. Laos, K. (Toim.). Kihnlasõ emäkiel (7−9).. Pärnu: Kihnu Kultuuri Instituut.
6.3.
2010
Pajusalu, K. (2010). Kodukeel internetis. Keelekosti kodumaalt. Kümme aastat Peterburi keelepäevi (183−184).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
6.6.
2010
Pajusalu, K. (2010). Jäljed Liivimaa liivi keelest. (15).. Sihtasutus Kultuurileht.
1.1.
2009
Sutrop, U.; Pajusalu, K. (2009). Medieval Livonian county Metsepole and the historical and linguistic border between Livonians and Estonians. Linguistica Uralica, XLV (4), 253−268. DOI: 10.3176/lu.2009.4.02.
1.1.
2009
Pajusalu, K.; Krikmann, A.; Winkler, E. (2009). Lexical relations between Salaca Estonian and Estonian dialects. Linguistica Uralica, XLV (4), 283−298. DOI: 10.3176/lu.2009.4.04.
1.1.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K.; Allik, J. (2009). The tonal component of Estonian quantity in native and non-native perception. Journal of Phonetics, 37 (4), 388−396. DOI: 10.1016/j.wocn.2009.07.002.
1.1.
2009
Pajusalu, K. (2009). Dynamics of Estonian phonology. Sprachtypologie und Universalienforschung, 62, 109−121.
1.2.
2009
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes [The first person singular reference in Estonian Dialects]. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
2.2.
2009
Pajusalu, K.; Hennoste, T.; Niit, E.; Päll, P.; Viikberg, J. (2009). Eesti murded ja kohanimed (2., täiendatud trükk). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.1.
2009
Pajusalu, K. (2009). The reforming of the Southern Finnic language area. In: Jussi Ylikoski (Ed.). The Quasquicentennial of the Finno-Ugrian Society (95−107).. Suomalais-ugrilainen seura. (Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia; 258).
3.1.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K. (2009). Regional variation in the perception of Estonian quantity. In: Vainio, M.; Aulanko, R.; Aaltonen, O. (Ed.). Nordic Prosody – Proceedings of the Xth Conference, Helsinki 2008 (151−157).. Frankfurt: Peter Lang Verlag.
3.2.
2009
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
3.2.
2009
Pajusalu, R.; Vihman, V.; Pajusalu, K.; Klaas, B. (2009). Politeness in a bilingual society: Estonians and Russians in Estonia. In: Fernandez-Vest, M.M.J.; Do-Hurinville, D.-T. (Ed.). Plurilinguisme et traduction des enjeux pour L'Europe/ Multilingualism and translation: challenges for Europe (135−150).. Paris: L'Harmattan. (Grammaire & Cognition; 6).
3.2.
2009
Pajusalu, K. (2009). Uuritud ja uurimata eesti keel. Eesti keel ja kultuur maailmas III (23−29).. Eesti Instituut.
3.2.
2009
Lippus, P.; Pajusalu, K. (2009). Is Estonian a tonal language? The perception of pitch cue. In: Asta Leskauskaite, Violeta Meiliunaite (Ed.). Sound and its Research Aspects: Methodology and Practice (125−132).. Vilnius: Lietuvių kalbos instituto leidykla.
3.3.
2009
Winkler, E.; Pajusalu, K. (2009). Salis-Livisches wörterbuch. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Kirjastus.
1.2.
2008
Pajusalu, K. (2008). Eesti fonoloogia teisenemised Keeles ja Kirjanduses [Development of Estonian Phonology as Reflected in Keel ja Kirjandus]. Keel ja Kirjandus, LI, 16−27.
2.1.
2008
Lehiste, I.; Teras, P.; Ernštreits, V.; Lippus, P.; Pajusalu, K.; Tuisk, T.; Viitso, T.-R. (2008). Livonian prosody. Helsinki: Suomalais-ugrilainen seura.
3.2.
2008
Pajusalu, K. (2008). Lõunaeesti keel Lätis [South Estonian in Latvia]. Pomozi, P. (Toim.). Navigare humanum est... Pusztay Janos hatvanadik születésnapjara (159−167).. Budapest: Finnugor Népek Vilagkongresszusa Magyar Nemzeti Szervezete.
4.1.
2008
Pajusalu, K.; Sutrop, U.; Teras, P. (Toim.) (2008). Viitso, T-R. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu ja Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.1.
2007
Lehiste, Ilse; Teras, Pire; Pajusalu, Karl; Tuisk, Tuuli (2007). Quantity in Livonian: Preliminary Results. Linguistica Uralica, 1, 29−44.
3.2.
2007
Pajusalu, K. (2007). Kuidas äratada keelt: salatsiliivi väljavaateid. Merkityksen ongelmasta vähemmistökielten oikeuksiin (211−227).. Oulu: Oulu University Press. (Acta Universitatis Ouluensis B Humaniora; 79).
3.2.
2007
Koreinik, K.; Pajusalu, K. (2007). Language naming practices and linguistic identity in South-Eastern Estonia. In: Hasselblatt, C.; Blokland, R. (Ed.). Language and Identity in the Finno-Ugric World (192−204). . Maastricht: Shaker. (Studia Fenno-Ugrica Groningana; 4).
3.4.
2007
Lippus, Pärtel; Pajusalu, Karl; Allik, Jüri (2007). The Tonal Component in Perception of the Estonian Quantity. The Proceedings of the 16th International Congress of Phonetic Sciences: 16th International Congress of Phonetic Sciences, Saarbrücken, Germany, 6-10 August 2007. Ed. Jürgen Trouvain, William J. Barry. Saarbrücken, 1049−1052.
1.2.
2006
Pajusalu, K. (2006). Die südestnischen Schriftsprachen und ihr dialektaler Hintergrund. Ural-Altaische Jahrbücher. Neue Folge, 20, 86−100.
1.2.
2006
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2006). Mauno Koski 1930–2005. Virittäjä, 1, 93−98.
3.1.
2006
Mati Erelt, Helle Metslang, Karl Pajusalu (2006). Tense and evidentiality in Estonian. In: Bert Cornillie, Nicole Delbecque (Ed.). Topics in Subjectification and Modalization (125 −136).. Amsterdam: John Benjamins. (Belgian Journal of Linguistics; 20).
3.2.
2006
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
1.1.
2005
Pajusalu, Karl (2005). Language, Power and Society. A Textbook of Sociolinguistics and Language Policy. Journal of Multilingual and Multicultural Development, 26 (5), 478−480.
1.1.
2005
Pajusalu, K. (2005). Estonian Grammars by Ferdinand Johann Wiedemann. Linguistica Uralica, 4, 241−246.
1.1.
2005
Pajusalu, K.; Help, T.; Lippus, P.; Niit, E.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2005). On the Temporal Structure of Estonian Secondary-Stressed Feet. Linguistica Uralica, 2, 98−106.
1.2.
2005
Pajusalu, K. (2005). Wiedemanni kohalolek. Keel ja Kirjandus, 3, 169-170.
2.1.
2005
Lehiste, I.; Teras, P.; Help, T.; Lippus, P.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Viitso, T.-R. (2005). Meadow Mari prosody. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2005
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2005). Ways of revealing and concealing person: the conditional in Estonian conversation. In: Monticelli, D.; Pajusalu, R.; Treikelder, A. (Ed.). Regards multidisciplinaires sur la deixis (67−79).. Tartu: Tartu University Press.
3.2.
2005
Pajusalu, K. (2005). Keelesaarte se-minevik. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (145−150).. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
3.2.
2005
Pajusalu, K.; Sutrop, U. (2005). Vorwort zur Faksimileausgabe. Grammatik der estnischen Sprache. Ferdinand Johann Wiedemann. Durchgesehenes Faksimile der Ausgabe von 1875. Herausgegeben von Karl Pajusalu und Urmas Sutrop. (5-12).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.2.
2005
Pajusalu, K.; Sutrop, U. (Eds.) (2005). Grammatik der estnischen Sprache / Ferdinand Johann Wiedemann. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
4.2.
2005
Pajusalu, K.; Rahman, J. (2005). Piirikultuuriq ja -keeleq. Piirikultuurid ja keeled. Toimõndanuq Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Konvõrents Kurgjärvel, 21.-23. rehekuu 2004. Võro: Võro Instituut.
6.7.
2005
Pajusalu, Karl (2005). Doktoriõppest humanitaarerialadel. Väino Puura; Anita Kärner; Ene Voolaid (Toim.). Eesti doktoriõppe kvaliteedi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse tagamise süsteem. Artiklid ja elulood (52−57).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.1.
2004
Pajusalu, R.; Pajusalu, K. (2004). The Conditional in Everyday Estonian: Its Form and Functions. Linguistica Uralica, 4, 257−269.
1.2.
2004
Fernandez-Vest, M.; Pajusalu, K. (2004). Grammar and Interaction: Introduction. Linguistica Uralica, 4, 241−242.
3.3.
2004
Pajusalu, K. (2004). Esimesest eesti sotsiolingvistika õpikust. Keel ja Kirjandus, 11, 860−862.
3.3.
2004
Pajusalu, K. (2004). Viimasest murdetekstide sarja köitest ehk kuidas minna edasi? Keel ja Kirjandus, 2, 148−150.
3.4.
2004
Iva, S.; Pajusalu, K. (2004). The Võro Language: Historical Development and Present Situation. Language Policy and Sociolinguistics I: "Regional Languages in the New Europe" International Scientific Conference; Rēzeknes Augstskola, Latvija; 20-23 May 2004. Rezekne: Rezekne Augstskolas Izdevnieceba, 58−63.
4.2.
2004
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2004). Kiil ja hindätiidmine. Keel ja identiteet. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2004
Pajusalu, K. (2004). Tanning, S. Karksi murrak. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
1.1.
2003
Kiparsky, P.; Pajusalu, K. (2003). Towards a typology of disharmony. The Linguistic Review, 20, 217−241.
1.1.
2003
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Eesti keele ajaloo uurimine. Emakeele Seltsi aastaraamat, 166−198.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Eesti murrete uurimine. Emakeele Seltsi aastaraamat, 197−216.
1.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Estonian Dialects. In: Erelt, M. (Ed.). Estonian Language. Linguistica Uralica. Supplementary series (231−272).. Tallinn: Estonian Academy Publishers.
2.1.
2003
Lehiste, I.; Aasmäe, N.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2003). Erzya Prosody. Helsinki: Suomalais-Ugrilaisen Seura.
3.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). What Has Changed in Estonian Pronunciation: the Making of Estonian Accents. In: Languages in development (107−114).. München: Lincom Europa.
3.2.
2003
Pajusalu, K. (2003). Keeleajalugu ja murded kohtavad tänapäeva. Erelt, M. (Toim.). 200 aastat eesti keele ülikooliõpet. 1803 eesti ja soome keele lektoraat Tartu ülikoolis. Juubelikogumik (241−256).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 25).
4.2.
2003
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2003). Õdagumeresoomõ hummogupiir. Läänemeresoome idapiir. Konvõrents Rõugõn, 24.-26. rehekuu pääväl 2002. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2003
Pajusalu, K.; Teras, P. (Toim.) (2003). Lõunaeesti häälikud II. Tartu: Tartu Ülikool.
1.1.
2002
Metslang, H.; Pajusalu, K. (2002). Evidentiality in South Estonian. Linguistica Uralica, 38 (2), 98−108.
2.2.
2002
Pajusalu, K.; Hennoste, T.; Niit, E.; Päll, P.; Viikberg, J. (2002). Eesti murded ja kohanimed. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.2.
2002
Pajusalu, K. (2002). Lõunaeesti murdeuuringud viimasel kümnendil. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat (35−48).. Tartu: Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus.
3.2.
2002
Pajusalu, K. (2002). Varieerumisreeglid ja optimaalsusteooria. Pajusalu, R.; Traagel, I.; Hennoste, T.; Õim, H. (Toim.). Teoreetiline keeleteadus Eestis (195−208).. Tartu: TÜ Kirjastus. (TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised).
3.4.
2002
Metslang, H.; Pajusalu, K. (2002). Evidentsiaalsusest eesti keeles ja Tartu murde na- tunnuselisest kaudsest kõneviisist. Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid: konvõrents Pühajärvel, 15.-17. märdikuu 2001 (161−177).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõndusõq; 14).
4.2.
2002
Pajusalu, K.; Rahman, J. (toim.) (2002). Väikeisi kiili kokkuputmisõq. Väikeste keelte kontaktid: konvõrents Pühäjärvel, 15.-17. märdikuu 2001. Võro: Võro Instituut.
4.2.
2002
Habicht, K.; Pajusalu, K. (toim); Annom, I. (tõlk.) (2002). Ferdinand Johann Wiedemann. Versuch ueber den Werroehstnischen Dialekt. Uurimus Võru murdest. Tartu: TÜ Kirjastus.
1.2.
2001
Pajusalu, K. (2001). Baby talk as a sophisticated register: a phonological analysis of South Estonian. Psychology of Language and Communication, 5 (2), 81−92.
1.2.
2001
Eichenbaum, K.; Pajusalu, K. (2001). Setode ja võrokeste keelehoiakutest ja identiteedist. Keel ja Kirjandus, 7, 483−489.
3.2.
2001
Lindström, L.; Lonn, V.; Mets, M.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Veismann, A.; Velsker, E.; Viikberg, J. (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211).. Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Eichenbaum, K.; Pajusalu, K. (2001). Setukaisten ja võrulaisten identiteetit. Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Vähemmistökielten tutkimus- ja koulutusverkoston raportti II (244-263).. Oulu: Oulun yliopistopaino. (Suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja).
3.2.
2001
Lindström, Liina; Lonn, Varje; Mets, Mari; Pajusalu, Karl; Teras, Pire; Veismann, Ann; Velsker, Eva; Viikberg, Jüri (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Kasik, Reet (Toim.). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211).. Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.4.
2001
Lehiste, I.; Asu, E.L.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2001). Acoustic Analysis of Erza Prosody. Dissertationes sectionum: linguistica II, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 248−255.
3.4.
2001
Lehiste, I.; Meister, E.; Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Viitso, T.-R. (2001). Acoustic Analysis of Meadow Mari Prosody. Dissertationes sectionum: linguistica II, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 256−263.
3.4.
2001
Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P. (2001). On the Main Characteristics of the Prosody of South Estonian Dialects. Dissertationes sectionum: linguistica III, VI: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 9−13.
3.4.
2001
Pajusalu, Karl; Parve, Merike; Teras, Pire; Viitso, Tiit-Rein; Lehiste, Ilse; Asu, Eva; Meister, Einar (2001). Acoustic analysis of Erza prosody. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum 7.-13. 8. 2000 Tartu, V: Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum, Tartu 2000. Tartu: OÜ Paar, 248−255.
1.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Eesti keele kujunemisjärgud ja sotsioperioodid. Keel ja Kirjandus, 3, 153−160.
2.2.
2000
Pajusalu, K.; Parve, M.; Teras, P.; Iva, S. (2000). Võru vokaalid I. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Võro-setu vähemmistökielenä. Tutkielmia vähemmistökielistä Jäämereltä Liivinrantaan. Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen ja logopedian laitoksen julkaisuja (118-125).. Oulu: Oulun yliopistopaino.
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Lõunaeesti murdeliigendusest. Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. (76−86).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõndusõq).
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Alternation of e and a, ä in non-initial syllables in the southern group of the Finnic languages. Facing Finnic. Some challenges to historical and contact linguistics, 59: Congressus Internationalis Fenno-Ugristarum 9. Symposium "Facing Finnic", Tartu, Eesti; august 2000. Ed. Laakso, J. Helsinki: Helsinki University, 156−167. (Castrenianumin toimitteita).
3.2.
2000
Pajusalu, K.; Krikmann, A. (2000). Kus on keskmurde keskpunkt? Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000 (131−172).. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi toimetised).
3.2.
2000
Pajusalu, K. (2000). Järgsilpide vokaalide muutustest Lõuna-Eesti murretes. Pajusalu,K.; Parve, M.; Teras, P; Iva, S. (Toim.). Võru vokaalid. I (74−84).. Tartu: TÜ Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised).
3.4.
2000
Pajusalu, K. (2000). Eteläviro opetettavana kielimuotona. Kieli- ja kulttuurikontaktit: Kielikontaktit - kieli ja kulttuuri päiväkodissa, koulussa ja opettajankoulutuksessa - seminaari; Kajaani, Suomi; 6.-7.5.1999. Oulu, Kajaani: Gummerus Kirjapaino OY, 66−75.
3.4.
2000
Pajusalu, K.; Rahman, J.; Koreinik, K. (2000). Lõunaeesti keele kasutusest Kagu-Eestis. A kiilt rahvas kynõlõs: võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (13−37).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq ).
4.2.
2000
Iva (Jüvä), S.; Pajusalu, K.(toim.) (2000). Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. Võro: Võro Instituut.
6.6.
2000
Pajusalu, K. (2000). Veske ja Veski ehk Kuhu küll kõik murded jäid. Oma Keel, 1, 18−22.
1.2.
1999
Hennoste, T.; Keevallik, L.; Pajusalu, K. (1999). Introduction to the Estonian volume. International Journal of the Sociology of Language, 139, 1−16.
1.2.
1999
Muižniece, L.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (1999). Eesti ja läti keele mineviku partitsiibi finiidistumine. Keel ja Kirjandus, 8, 522−534.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Murrete triumfist Ameerikas ja Euroopa perifeeriates. Keel ja Kirjandus, 7, 505−507.
1.2.
1999
Pajusalu, K.; Velsker, E.; Org, E. (1999). On recent changes in South Estonian: dynamics in the formation of the inessive. International Journal of the Sociology of Language, 139, 87−103.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Etelä-Viron murremaisemat uudessa valaistuksessa. Sananjalka, 41, 145−166.
1.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Sanojen juurista eteläviron juuriin (Eino Koponen Eteläviron murteiden sanaston alkuperä. Itämerensuomalaista etymologiaa). Virittäjä, 103 (1), 129−133.
3.2.
1999
Pajusalu, K. (1999). Eesti murded ja murderühmad. Emakeele Seltsi aastaraamat (64-98).. Tartu: Emakeele Selts.
3.2.
1999
Muižniece, L.; Metslang, H.; Pajusalu, K. (1999). Past participle finitization in Estonian and Latvian. In: Erelt, M. (Ed.). Estonian: typological studies. III (128−157).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu).
3.4.
1999
Pajusalu, K. (1999). Lõunaeesti murdekeskused ja -perifeeriad. Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. (65−79).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq).
4.2.
1999
Pajusalu, K.; Tender, T. (Toim.) (1999). Õdagumeresoomõ veeremaaq. Läänemeresoome perifeeriad. Võro: Võro Instituut.
1.2.
1998
Pajusalu, K. (1998). Kas väliseesti keel on olemas? Keel ja Kirjandus, 4, 286−288.
1.2.
1998
Pajusalu, K. (1998). Vowel reduction in South Estonian. Linguistica Uralica, 3, 234−240.
3.4.
1998
Pajusalu, K. (1998). Järgsilpide vokaalide reduktsioonist Lõuna-Eesti murretes. Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled (28−37).. Võro: Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq).
4.2.
1998
Pajusalu, K.; Sullõv, J. (toim.) (1998). Õdagumeresoomõ väikuq keeleq. Läänemeresoome väikesed keeled. Võro: Võro Instituut.
1.2.
1995
Keevallik, L.; Pajusalu, K. (1995). Linguistic Diversity and Standardization in Estonia: The History of the Active Past Participle. Dialectologia et Geolinguistica, 3, 13−41.
1.2.
1994
Org, E.; Pajusalu, K; Reiman, N.; Uind, K.; Velsker, E. (1994). Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutes. Keel ja Kirjandus, 4, 203−209.
30.11.2020

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 28 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
MUUSFLEE082422009. a koos Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Võru Instituudi ja Eesti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liiduga rahvusvaheline vähemuskeelte teemalise konverentsi (ICML XII) korraldamine25.11.200826.06.2009Karl PajusaluTartu Ülikool6 391,16 EUR
MUUNFLFL05113Doktorikool "Keeleteadus ja -tehnoloogia"01.07.200530.06.2008Karl PajusaluTartu Ülikool442 980,01 EUR
EKKMEKKM11-220Eesti foneetika tervikkäsitlus01.01.201131.12.2013Eva Liina Asu-GarciaTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond25 500,00 EUR
EKKMEKKM14-337Eesti foneetika tervikkäsitlus01.01.201431.12.2014Eva Liina Asu-GarciaTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond10 880,00 EUR
EKKMEKKM14-345Eesti keele ajaloo tervikkäsitlus01.01.201431.12.2016Karl PajusaluTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond31 650,00 EUR
EKKMEKKM17-459Eesti keele ajaloo tervikkäsitlus II01.01.201731.12.2018Karl PajusaluTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut20 000,00 EUR
EKKMEKKM14-340Eesti keele akadeemiline grammatika01.01.201431.12.2018Helle MetslangTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut131 360,00 EUR
ETFETF5812Eesti keele piirkondlikud aktsendid01.01.200431.12.2007Karl PajusaluTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond32 026,05 EUR
EKKTTEKKTT06-16Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus01.01.200631.12.2010Pire TerasTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond196 696,72 EUR
EKTEKT4Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendused01.01.201131.12.2014Pire TerasTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond130 000,00 EUR
EKTEKT71Eesti keele spontaanse kõne foneetilise korpuse arendused II01.01.201531.12.2017Pire TerasTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut150 000,00 EUR
EKKMEKKM11-241Eesti keelekujude ja keelekontaktide uuring01.01.201131.12.2013Helle MetslangTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond9 600,00 EUR
EKKMEKKM09-111Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas01.01.200931.12.2013Liina LindströmTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond86 140,34 EUR
HLKHLK05-9Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv01.01.200531.12.2008Karl PajusaluTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond44 061,98 EUR
EKRMEKRM04-8Eesti murrete korpus II01.01.200431.12.2008Karl PajusaluTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond53 685,79 EUR
EKKDEKKD12Eesti rahva etniline ajalugu uute teadustulemuste valguses01.01.201931.12.2021Mari TõrvTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut70 000,00 EUR
MUULFLEE06014Eestikeelse kõne temporaalstruktuuri uurimine13.01.200615.10.2006Karl PajusaluTartu Ülikool6 391,16 EUR
MUUMFLEE04079Eksperimentaalfoneetilise uurimuse tegemine liivi keele prosoodiast.01.08.200430.06.2005Karl PajusaluTartu Ülikool974,27 EUR
MUUMFLEE10011RELDIA - Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile: individuaalse ja ühiskondliku mitmekeelsuse ümberkavandamine, edendamine ja ümberhindamine01.03.201031.08.2013Helle MetslangTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut217 680,01 EUR
HPSHVEE20134Inarisaami prosoodia01.01.202031.12.2020Helen TürkTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut9 770,00 EUR
MUU-Informatsiooni struktureerimine ja tüpoloogia: küsimuse-vastuse paarid eesti ja prantsuse keeles võrrelduna mõningate eri keelkondade keeltega01.01.201131.12.2012Helle MetslangTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut2 300,00 EUR
ETFJDJD100Ingrian verbal morphophonology: the interaction of prosody and paradigmatics01.01.200931.12.2011Elena MarkusTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond100 341,29 EUR
MUUSFLEE07151Keelehoole01.07.200730.06.2008Karl PajusaluTartu Ülikool12 782,33 EUR
MUUSFLKUARENGKultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse konsortsium01.01.201231.12.2014Art LeeteTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja kunstide instituut50 000,00 EUR
ETFETF8409Liivi morfoloogia läänemeresoome keeleareaalis01.01.201031.12.2012Karl PajusaluTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond35 661,97 EUR