See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus

Liina Lindström

https://etis.ee/CV/Liina_Lindström/est
24.07.1973
513 8446 (8446)
liina.lindstrom@ut.ee
H-3694-2012

Teenistuskäik

Töökohad ja ametid
01.09.2020–...   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, tänapäeva eesti keele professor (1,00)
08.01.2018–...   
Vilniuse Ülikool, projekt "The Baltic Verb: Grams, Categories, and Domains" (0,10)
01.01.2017–31.08.2020   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele dotsent (0,50)
01.01.2017–31.08.2020   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,50)
2017–2019   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna õppeprodekaan (0,40)
01.09.2016–31.12.2016   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, projektijuht (0,25)
01.09.2016–31.12.2016   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,35)
01.09.2016–31.12.2016   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele dotsent (0,40)
01.01.2016–31.08.2016   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele dotsent (0,50)
01.01.2016–31.08.2016   
Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,50)
01.09.2015–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele dotsent (0,50)
01.09.2015–31.12.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,50)
01.08.2014–31.08.2015   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (1,00)
01.01.2014–31.07.2014   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,50)
03.08.2013–31.12.2013   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, eesti keele vanemteadur (0,50)
01.08.2013–31.12.2014   
Turu ülikool, Teadur (1,00)
2011–02.08.2013   
Tartu Ülikool, Keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikooli juhataja (0,40)
2008–2010   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Teadur (1,00)
2007–2008   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Eesti keele osakond, Teadur (0,50)
2007–2008   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Eesti keele osakond, Teadur (0,50)
2005–2008   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Eesti keele õppetool, eesti keele teadur (0,50)
2005–2005   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool, erakorraline teadur (0,20)
2004–2008   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Eesti keele õppetool, Teadur (0,50)
2001–2008   
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut, Eesti keele osakond, Eesti keele õppetool, Teadur (0,50)
01.01.1995–31.12.1997   
AS Postimees, keeletoimetaja-korrektor
 
 
Haridustee
2012–2012   
kursus "Statistics for linguists with R", University of California, Santa Barbara
2012–2012   
kursus "Corpus linguistics with R", University of California, Santa Barbara
2012–2012   
Talveakadeemia 2012: Kaasaegsed lähenemised teadustööde juhendamisele 24.01.2012 - 26.01.2012, Pärnu
2008–2008   
NordLingi kursus doktoritööde juhendajatele, Soome 13.-15.11.2008
2001–2001   
doktorantide seminar "Narrative, Cognition and Culture" Taanis Odenses
2001–2001   
doktorantide suvekool "Interaction" Taanis Odenses
2000–2000   
Morfoloogia suvekool kraadiõppuritele, Tartu
1999–1999   
Helsingi ülikool, CIMO stipendiaat
1999–2005   
Tartu Ülikool, doktoriõpe
1997–1999   
Tartu Ülikool, magistriõpe (eesti keel)
1994–1995   
vahetusüliõpilane Helsingi ülikoolis
1991–1997   
Tartu Ülikool, bakalaureuseõpe (eesti keel)
1988–1991   
Ülenurme Keskkool
 
 
Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus
2019−...   
Suomen Kirjallisuuden Seura kirjavahetajaliige
2018−...   
Virittäjä toimetuskolleegiumi liige
2018−...   
Ühingu Digital Humanities in the Nordic Countries liige
2018−...   
Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse juhataja
2016−...   
Eesti Digitaalhumanitaaria Seltsi liige
2013−...   
Soome Keeleteaduse Ühingu liige
2009−...   
Societas Linguistica Europaea liige
2007−...   
Eesti Kognitiivse Keeleteaduse Ühingu asutajaliige, juhatuse liige
1997−...   
Emakeele Seltsi liige
1996−...   
Liivi Sõprade Seltsi liige

Kvalifikatsioon

Teaduskraadid
Liina Lindström, doktorikraad, 2005, (juh) Mati Erelt, Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
Liina Lindström, magistrikraad (teaduskraad), 1999, (juh) Ellen Uuspõld, Sõnajärg eesti narratiivides, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
 
 
Teaduspreemiad ja tunnustused
2007, Liina Lindström, Valter Niiluse preemia
 
 
Teadustöö põhisuunad
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika; CERCS KLASSIFIKAATOR: H350 Keeleteadus; TÄPSUSTUS: süntaks, eesti murded, dialektoloogia, murdesüntaks, keele muutumine, keele varieerumine , grammatika
ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.6. Filoloogia ja lingvistika

Jooksvad projektid

Lõppenud projektid

Juhendamisel väitekirjad

Juhendatud väitekirjad

Publikatsioonid

Klass
Aasta
Publikatsioon
 
1.1.
2021
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen (2021). Variation in negation in Seto. Studies in Language, 45 (3), 557−597. DOI: 10.1075/sl.19063.lin.
1.1.
2021
Lindström, Liina (2021). Keelekorraldus meie elu kujundamas. Keel ja Kirjandus, 5, 451−455.
1.1.
2021
Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina (2021). Digihumanitaaria Eestis. Keel ja Kirjandus, 64 (8-9), 667−677. DOI: 10.54013/kk764a1.
1.1.
2021
Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen ; Lindström, Liina (2021). Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. Keel ja Kirjandus, 64 (8-9), 771−796. DOI: 10.54013/kk764a7.
1.3.
2021
Lindström, Liina (2021). Kas keel saab olla "õige" või "vale": keeleteadlase vaade. Akadeemia, 5, 780−783.
3.1.
2021
Plado, Helen; Lindström, Liina; Iva, Sulev (2021). Võro - South Estonian. In: Riitta-Liisa Valijärvi, Daniel Abondolo (Ed.). The Uralic Languages. Routledge [ilmumas].
3.1.
2021
Kehayov, Petar; Lindström, Liina; Norvik, Miina (2021). Finnic participles and participial constructions in typological, intra-genetic and areal perspective. In: Arkadiev, Peter; Wiemer, Björn (Ed.). Convergence and Divergence in the Eastern Circum-Baltic Area (A Triangulation Approach) (x). Berlin: de Gruyter. ( Studia Typologica) [ilmumas].
3.2.
2021
Lindström, Liina (2021). Seto lause põhijooned. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [ilmumas].
3.2.
2021
Lindström, Liina (2021). Keelelised välitööd Ida-Setomaal: dokumenteerimas ohustatud keelt. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [ilmumas].
4.1.
2021
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (Ed.) (2021). Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa. Kasutuspõhine lähenemine eesti ja soome grammatikale / Käyttöpohjaisia näkökulmia viron ja suomen kielioppiin / Usage-based approach to Estonian and Finnish grammar. Journal of Estonian and Finno-ugrian Linguistics (JEFUL).
4.1.
2021
Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina (Toim.) (2021). Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina. Digihumanitaaria Eestis. Keel ja Kirjandus.
6.6.
2021
Lindström, Liina (2021). Mitu grammatikat on keeles? Õpetajate Leht, 24.09.2021.
6.8.
2021
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2021). Foreword. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 12 (1), 3−8.
1.1.
2020
Lindström, Liina; Nau, Nicole; Spraunienė, Birutė; Laugalienė, Asta (2020). Impersonal constructions with personal reference. Referents of deleted actors in Baltic and Estonian. Baltic Linguistics, 11, 129−213. DOI: 10.32798/bl.700.
2.4.
2020
Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra; Aasa, Anto; Ainsaar, Mare; Beilmann, Mai; Himma, Marju; Ibrus, Indrek; Järv, Olle; Kelli, Aleksei; Kirt, Toomas; Koit, Mare; Kõuts, Ragne; Kull, Irene; Kuusik, Andres; Laineste, Liisi; Lindström, Liina; Liiv, Innar; Masso, Jaan; Muischnek, Kadri ... Vihalemm, Triin (2020). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
3.2.
2020
Muischnek, Kadri; Lindström, Liina (2020). Digitaalsed tekstiandmed ja korpuslingvistika. Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra (Toim.). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht (306−339). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Gigantum Humeris).
6.3.
2020
Lindström, Liina (2020). Mis on eesti keeles erilist? Horisont, 6, 24-−27.
6.3.
2020
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2020). Keeleteaduse muutumine arvutiajastul. Horisont, 6, 38−40.
6.3.
2020
Rumm, Andra; Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina; Vihman, Virve-Anneli (2020). Kas noored ropendavad liiga palju? Horisont (70−72).
6.3.
2020
Ilona Tragel, Liina Lindström, Ulvar Käärt, Geda Paulsen (Toim.) (2020). Horisont Keeleteaduse erinumber. Horisont.
1.1.
2019
Pilvik, Maarja-Liisa; Muischnek, Kadri, Jaanimäe, Gerth; Lindström, Liina; Lust, Kersti; Orasmaa, Siim; Türna, Tõnis (2019). Möistus sai kuulotedu: 19. sajandi vallakohtuprotokollide tekstidest digitaalse ressursi loomine. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian papers in applied linguistics, 15, 139−158.
1.1.
2019
Nau, Nicole; Kozhanov, Kirill; Lindström, Liina; Laugalienė, Asta; Paweł Brudzyński (2019). Pseudocoordination with ‘take’ in Baltic and its neighbours. Baltic Linguistics, 10, 237−306. DOI: 10.32798/bl.365.
1.1.
2019
Holvoet, Axel; Daugavet, Anna; Lindström, Liina (2019). Insubordinated concessive imperatives: An areal constructional idiom type. Baltic linguistics, 10, 307−354.
3.2.
2019
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2019). On the use of perfect and pluperfect in Estonian dialects: frequency and language contacts. In: Sofia Björklöf & Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (155-−193). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia). DOI: 10.33341/uh.85035.
3.2.
2019
Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Tuisk, Tuuli (2019). The online database of the University of Tartu Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages and the Corpus of Estonian Dialects. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (327−350). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia).
6.9.
2019
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina (2019). Tutkimus inkoatiivisista tunneverbeistä ja niiden rektioista. Virittäjä, 123 (2), 277−280. DOI: 10.23982/vir.75313.
1.1.
2018
Lindström, Liina, Pilvik, Maarja-Liisa, Plado, Helen (2018). Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks? Mäetagused, 70, 91−126. DOI: 10.7592/MT2018.70.lindstrom_pilvik_plado.
1.1.
2018
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2018). Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia. Keel ja Kirjandus, 8-9, 643−662.
1.1.
2017
Lindström, Liina (2017). Partitive subjects in Estonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 191−231. DOI: 10.12697/jeful.2017.8.2.07.
1.1.
2017
Lindström, Liina; Vihman, Virve-Anneli (2017). Who Needs It? Variation in experiencer marking in Estonian “need”-constructions. Journal of Linguistics, 53 (4), 789−822. DOI: 10.1017/S0022226716000402.
1.1.
2017
Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel (2017). Syntactic variation in ‘need’-constructions in Estonian dialects. Nordic Journal of Linguistics, 40 (3), 313−349. DOI: 10.1017/S0332586517000191.
3.1.
2017
Metslang, Helle; Lindström, Liina (2017). Essive in Estonian. In: Casper de Groot (Ed.). Uralic Essive and the Expression of Impermanent State (57−90). John Benjamins. (Typological Studies in Language; 119). DOI: 10.1075/tsl.119.03met.
3.2.
2017
Lindström, Liina (2017). Lause infostruktuur ja sõnajärg. Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.). Eesti keele süntaks (537−565). Tartu Ülikooli Kirjastus. (Eesti keele varamu; 3).
3.2.
2017
Lindström, Liina (2017). Audru keelest. Põllu, Kersti (Toim.). Jääajast siia ja edasi ehk killukesi Audrust (29−42). Audru: Audru vallavalitsus.
4.1.
2017
Lindström, Liina; Huumo, Tuomas (toim) (2017). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Special issue: Grammar in use: approaches to Baltic-Finnic. University of Tartu Press.
6.3.
2017
Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel (2017). Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria. Novaator | ERR.
6.3.
2017
Uiboaed, Kristel; Muischnek, Kadri; Lindström, Liina (2017). Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle. Novaator | ERR.
6.8.
2017
Lindström, Liina; Huumo, Tuomas (2017). Foreword. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 3−4.10.12697/jeful.2017.8.2.00.
6.3.
2016
Lindström, Liina (2016). Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus? Novaator | ERR.
6.3.
2016
Lindström, Liina (2016). Grammatikat lüpsmas. Keel ja Kirjandus, 482−484.
1.2.
2015
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2015). Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 39−70.
3.1.
2015
Lindström, Liina (2015). Subjecthood of the agent argument in Estonian passive constructions. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical (141−173). . John Benjamins. (Constructional Approaches to Language; 16).
6.3.
2015
Lindström, Liina (2015). "Jumalast lollakas!" - miks me nii ütleme? Novaator | ERR.
1.1.
2014
Lindström, Liina, Uiboaed, Kristel, Vihman, Virve-Anneli (2014). Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. Keel ja Kirjandus, 609−630.
3.1.
2014
Huumo, Tuomas, Lindström, Liina (2014). Partitives across constructions: on the range of uses of the Finnish and Estonian “partitive subjects”. In: Luraghi, Silvia, Huumo, Tuomas (Ed.). Partitive Cases and Related Categories (153−176). . De Gruyter. DOI: 10.1515/9783110346060.153.
6.3.
2014
Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina (2014). Murrete lauseehitus ja selle uurimine. Oma Keel, 1, 12−21.
1.1.
2013
Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John (2013). Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. Literary and Linguistic Computing, 28 (1), 42−62. DOI: 10.1093/llc/fqs053.
1.2.
2013
Lindström, Liina; Taremaa, Piia (2013). Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 35−52.
3.1.
2013
Lindström, L. (2013). Between Finnic and Indo-European: Variation and change in the Estonian experiencer-object construction. In: Ilja A. Seržant, Leonid Kulikov (Ed.). The Diachronic Typology of Non-Canonical Subjects (141−164). . Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins.
6.3.
2013
Lindström, Liina (2013). Huno Rätsep. Oma Keel, 26 (1), 100−106.
1.2.
2012
Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen (2012). Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders (11−29). . Võro Instituut. (Võro Instituudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute).
1.2.
2012
Plado, Helen; Lindström, Liina (2012). Eesti keele mööndlause: markerid ning koht alistuse ja rinnastuse teljel. Emakeele Seltsi aastaraamat, 57, 131−161. DOI: 10.3176/esa57.08.
1.2.
2012
Lindström, Liina (2012). Tundekausatiivikonstruktsioon eesti moodi. Keel ja Kirjandus, 1, 30−47.
1.3.
2012
Lindström, Liina (2012). Tutkimus nollapersoonasta suomen ja viron kielessä. Sananjalka, 54, 202−206.
6.2.
2012
Uuspõld, Ellen (2012). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool.
1.1.
2011
Kehayov, P.; Lindström, L.; Niit, E. (2011). Imperative in interrogatives in Estonian (Kihnu), Latvian and Livonian. Linguistica Uralica, 47 (2), 81−93.
6.2.
2011
Lindström, Liina (2011). Eesti keele lauseõpetuse harjutused. . Tartu.
1.1.
2010
Lindström, L.; Tragel, I. (2010). The possessive perfect construction in Estonian. Folia Linguistica, 2, 371−400. DOI: 10.1515/FLIN.2010.014.
1.2.
2010
Lindström, L. (2010). Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, 88−118.
1.2.
2010
Lindström, L.; Vihman, V.-A. (2010). Ise ise. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 219−241.
1.2.
2009
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
2.2.
2009
Kallasmaa, Marja; Oja, Vilja; Cižmarova, Libuše; Hänninen, Anneli; Juhkam, Evi; Kendla, Mari; Le Du, Jean; Lindström, Liina; Velsker, Eva; Niit, Ellen; Pajusalu, Karl; Metsmägi, Iris; Pall, Valdek; Ross, Kristiina; Saarinen, Sirkka; Sedrik, Meeli; Suhonen, Seppo; Škofic, Jožica; Zajceva, Nina; Tuomi, Tuomo ... Tärk, Tiina (2009). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.2.
2009
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129). . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
3.4.
2009
Lindström, L.; Müürisep, K. (2009). Parsing corpus of Estonian dialects. Proceedings of the NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, 8: NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, Odense, Taani; 14.05.2009. _EditorsAbbr Bick, E.; Hagen, K.; Müürisep, K.; Trosterud, T. Tartu: Tartu University Library,. (NEALT Proceedings Series).
6.2.
2008
Pajusalu, R.; Jagau, A.; Lindström, L.; Taremaa, P.; Teras, P.; Torn-Leesik, R.; Gerassimenko, O.; Silk, A. (Koost.) (2008). Lingvistikaülesandeid. Tartu: Atlex.
1.2.
2007
Lindström, L.; Tragel, I. (2007). Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutamise põhjal. Keel ja Kirjandus, 7, 532−553.
3.4.
2007
Lindström, L. (2007). Verb-final clauses in spoken Estonian. Grammatika és kontextus - uj szempontok az urali nyelvek kutatasaban: Budapest, 2004. aprilis 4-7.. _EditorsAbbr M. Csepregi; V. Masonen. Budapest: Eötvös Loránd University, 227−247. (Uralisztikai tanulmanyok ; 17).
1.2.
2006
Lindström, L. (2006). Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. Keel ja Kirjandus, 11, 875−888.
3.2.
2006
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167). . Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
3.5.
2006
Lindström, L.; Tragel, I. (2006). Mul on saba. Adessiivsest omajakonstruktsioonist. Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics: May 6-7, 2004; Tallinn. Toim. K. Kerge, M.-M. Sepper. TLÜ, 386−399.
2.3.
2005
Lindström, L. (2005). Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2004
Lindström, L. (2004). Verbi asend eesti kõrvallauses. Relatiivlaused. Keel ja Kirjandus, 6, 414−429.
3.2.
2004
Lindström, L. (2004). Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat 2003 (85−94).. Tartu.
3.2.
2004
Lindström, L. (2004). Sõnajärg lause tuumargumentide eristajana eesti keeles. Liina Lindström (_EditorsAbbr). Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli preprindid (40−49).. Tartu.
4.2.
2004
Lindström, L. (2004). Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu: Tartu Ülikool.
6.6.
2004
Lindström, L. (2004). Süntaksiseminar "Lauseliikmed eesti keeles". Keel ja Kirjandus, 6, 474−476.
1.1.
2003
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
3.2.
2002
Hennoste, T.; Lindström, L.; Gerassimenko, O.; Jansons, A.; Rääbis, A.; Strandson, K.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2002). Suuline kõne ja morfoloogiaanalüsaator. Pajusalu, R.; Hennoste, T. (Toim.). Tähendusepüüdja : pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 (161−171). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 3).
3.2.
2002
Lindström, L. (2002). Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. Emakeele Seltsi aastaraamat (87−105).. Tartu: Emakeele Selts.
4.2.
2002
Palikova, O.; Lindström, L. (2002). Emakeel ja teised keeled III. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Verb-initial clauses in the narrative. In: Mati Erelt (_EditorsAbbr). Estonian: typological studies. V (138−168).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu).
3.2.
2001
Lindström, L.; Lonn, V.; Mets, M.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Veismann, A.; Velsker, E.; Viikberg, J. (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211). . Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Strandson, K.; Vellerind, R. (2001). Vä ja teised. Ühe vestluse pisianalüüs. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (90−112). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Eesti murrete korpuse iseloomustus argivestlustega võrrelduna. Kasik, R. (_EditorsAbbr). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001 (212−221).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. In: Papers in Estonian Cognitive Linguistics (90−118).. Tartu: Tartu University. (Publications of the Department of General Linguistics; 2).
3.4.
2001
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2001). Tartu University Corpus of Spoken Estonian. IV: Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 345−351.
1.2.
2000
Lindström, L. (2000). Narratiiv ja selle sõnajärg. Keel ja Kirjandus, 3, 190−200.
3.2.
2000
Tragel, I.; Lindström, L. (2000). Uurida suulist kõnet? Suulise kõne uurimine uuemate keeleteooriate valguses. Noored teaduses (45−51). . Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2000
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2000). Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele (245−283). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 1).
3.2.
2000
Lindström, L.; Toomet, P. (2000). Eesti suuliste narratiivide keelelisi erijooni. Tiit Hennoste (_EditorsAbbr). Eesti keele allkeeled (174−203).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 16).
5.2.
2000
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2000). Tartu University Corpus of Spoken Estonian. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factaru (Pars II): Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum; Tartu; 07.-13.8.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 340−341.
4.2.
1998
Lindström, L. (1998). Väliseestlaste keelest. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
1997
Lindström, L. (1997). Eitus Võru murde suulises kõnes. Pajusalu, K.; Sullõv, J.. Läänemeresoome lõunapiir (143−154). . Võro : Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq ).
29.11.2021

Liina Lindström

https://etis.ee/CV/Liina_Lindström/eng
24.07.1973
513 8446 (8446)
liina.lindstrom@ut.ee
H-3694-2012

Career

Institutions and positions
01.09.2020–...   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Professor of Modern Estonian Language (1,00)
08.01.2018–...   
Vilnius University, project "The Baltic Verb: Grams, Categories, and Domains" (0,10)
01.01.2017–31.08.2020   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Estonian Language (0,50)
01.01.2017–31.08.2020   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,50)
2017–2019   
University of Tartu, Administrator (0,40)
01.09.2016–31.12.2016   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Project Manager (0,25)
01.09.2016–31.12.2016   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,35)
01.09.2016–31.12.2016   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Estonian Language (0,40)
01.01.2016–31.08.2016   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Estonian Language (0,50)
01.01.2016–31.08.2016   
University of Tartu, Faculty of Arts and Humanities, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,50)
01.09.2015–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Associate Professor of Estonian Language (0,50)
01.09.2015–31.12.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,50)
01.08.2014–31.08.2015   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (1,00)
01.01.2014–31.07.2014   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,50)
03.08.2013–31.12.2013   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (0,50)
01.08.2013–31.12.2014   
University of Turku, Researcher (1,00)
16.08.2011–02.08.2013   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Acting Head
2011–02.08.2013   
University of Tartu, Head of the Graduate School of Linguistics, Philosophy and Semiotics (0,40)
01.09.2010–02.08.2013   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Senior Research Fellow in Estonian Language (1,00)
2008–2010   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Researcher (1,00)
01.09.2007–31.08.2010   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
01.09.2007–31.08.2010   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
2007–2008   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Department of Estonian, Researcher (0,50)
2007–2008   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Department of Estonian, Researcher (0,50)
01.01.2006–31.08.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
01.11.2005–31.12.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,35)
01.11.2005–31.08.2007   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
01.09.2005–31.12.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Dean's Office, Research Fellow extraordinarius (0,15)
21.03.2005–31.10.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,15)
21.03.2005–31.10.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,10)
2005–2008   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Chair of Estonian Language, eesti keele teadur (0,50)
2005–2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Keeleteaduse ja -tehnoloogia doktorikool, erakorraline teadur (0,20)
01.09.2004–20.03.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
01.09.2004–20.03.2005   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Research Fellow (0,50)
2004–2008   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Chair of Estonian Language, Researcher (0,50)
2001–2008   
University of Tartu, Faculty of Philosophy, Institute of Estonian and General Linguistics, Department of Estonian, Chair of Estonian Language, Researcher (0,50)
01.01.1995–31.12.1997   
1995-1997 AS Postimees, proof-reader
 
 
Education
2012–2012   
course "Statistics for linguists with R", University of California, Santa Barbara
2012–2012   
Course on "Corpus linguistics with R", University of California, Santa Barbara
2012–2012   
Winter Academy 2012: Modern Approaches to PhD supervision 24.01.2012 - 26.01.2012, Pärnu
2008–2008   
NordLing Course for Supervisors of PhD Theses, Finland 13.-15.11.2008
2001–2001   
PhD seminar on Narrative, Cognition and Culture; Denmark, Odense
2001–2001   
PhD course on Interction; Denmark, Odense
2000–2000   
Graduate summer school in morphology, Tartu
1999–1999   
University of Helsinki
1999–2005   
Tartu University, PhD student
1997–1999   
Tartu University, master student (Estonian linguistics)
1994–1995   
Helsinki University (exchange student)
1991–1997   
Tartu University, BA (Estonian linguistics)
1988–1991   
Ülenurme Secondary School
 
 
R&D related managerial and administrative work
2019−...   
Member of Finnish Literature Society
2018−...   
Member of the editorial board of Virittäjä
2018−...   
Member of the association of Digital Humanities in the Nordic Countries
2018−...   
Head of the Center for Digital Humanities and Information Society, University of Tartu
2016−...   
Member of the Estonian Digital Humanities Society
2013−...   
member of the Linguistic Association of Finland
2009−...   
member of Societas Linguisticae Europae
2007−...   
member of the Estonian Cognitive Linguistics Association
1997−...   
member of Mother Tongue Society
1996−...   
member of the Sociaty of Friends of Livonian

Qualifications

Academic degrees
Liina Lindström, Doctor's Degree, 2005, (sup) Mati Erelt, Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles (The position of the finite verb in a clause: word order and the factors affecting it in spoken Estonian), University of Tartu, Faculty of Philosophy.
Liina Lindström, Research Master's Degree, 1999, (sup) Ellen Uuspõld, Sõnajärg eesti narratiivides (Word order in Estonian narratives), University of Tartu, Faculty of Philosophy.
 
 
Honours & awards
2007, Liina Lindström, Valter Niilus Prize
 
 
Fields of research
ETIS CLASSIFICATION: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics; CERCS CLASSIFICATION: H350 Linguistics ; SPECIFICATION: syntax, Estonian dialects, dialect syntax, changes in language, language variation,
ETIS CLASSIFICATION: 2. Culture and Society; 2.6. Philology and Linguistics
 
 

Projects in progress

Completed projects

Dissertations under supervision

Supervised dissertations

Publications

Category
Year
Publication
 
1.1.
2021
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen (2021). Variation in negation in Seto. Studies in Language, 45 (3), 557−597. DOI: 10.1075/sl.19063.lin.
1.1.
2021
Lindström, Liina (2021). Keelekorraldus meie elu kujundamas. Keel ja Kirjandus, 5, 451−455.
1.1.
2021
Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina (2021). Digihumanitaaria Eestis. Keel ja Kirjandus, 64 (8-9), 667−677. DOI: 10.54013/kk764a1.
1.1.
2021
Pilvik, Maarja-Liisa; Plado, Helen ; Lindström, Liina (2021). Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võru ja seto eituslausetes. Keel ja Kirjandus, 64 (8-9), 771−796. DOI: 10.54013/kk764a7.
1.3.
2021
Lindström, Liina (2021). Kas keel saab olla "õige" või "vale": keeleteadlase vaade. Akadeemia, 5, 780−783.
3.1.
2021
Plado, Helen; Lindström, Liina; Iva, Sulev (2021). Võro - South Estonian. In: Riitta-Liisa Valijärvi, Daniel Abondolo (Ed.). The Uralic Languages. Routledge [forthcoming].
3.1.
2021
Kehayov, Petar; Lindström, Liina; Norvik, Miina (2021). Finnic participles and participial constructions in typological, intra-genetic and areal perspective. In: Arkadiev, Peter; Wiemer, Björn (Ed.). Convergence and Divergence in the Eastern Circum-Baltic Area (A Triangulation Approach) (x). Berlin: de Gruyter. ( Studia Typologica) [forthcoming].
3.2.
2021
Lindström, Liina (2021). Seto lause põhijooned [Main characteristics of Seto syntax]. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [forthcoming].
3.2.
2021
Lindström, Liina (2021). Keelelised välitööd Ida-Setomaal: dokumenteerimas ohustatud keelt [Linguistic fieldwork in Eastern Seto]. Kalkun, Andreas; Pajusalu, Karl; Västrik, Ergo-Hart (Toim.). Setomaa 3. Keel, rahvaluule ja tänapäeva kultuur (x). Tartu: Eesti Rahva Muuseum [forthcoming].
4.1.
2021
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (Ed.) (2021). Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa. Kasutuspõhine lähenemine eesti ja soome grammatikale / Käyttöpohjaisia näkökulmia viron ja suomen kielioppiin / Usage-based approach to Estonian and Finnish grammar. Journal of Estonian and Finno-ugrian Linguistics (JEFUL).
4.1.
2021
Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina (Toim.) (2021). Tinits, Peeter; Klavan, Jane; Lindström, Liina. Digihumanitaaria Eestis. Keel ja Kirjandus.
6.6.
2021
Lindström, Liina (2021). Mitu grammatikat on keeles? Õpetajate Leht, 24.09.2021.
6.8.
2021
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2021). Foreword. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 12 (1), 3−8.
1.1.
2020
Lindström, Liina; Nau, Nicole; Spraunienė, Birutė; Laugalienė, Asta (2020). Impersonal constructions with personal reference. Referents of deleted actors in Baltic and Estonian. Baltic Linguistics, 11, 129−213. DOI: 10.32798/bl.700.
2.4.
2020
Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra; Aasa, Anto; Ainsaar, Mare; Beilmann, Mai; Himma, Marju; Ibrus, Indrek; Järv, Olle; Kelli, Aleksei; Kirt, Toomas; Koit, Mare; Kõuts, Ragne; Kull, Irene; Kuusik, Andres; Laineste, Liisi; Lindström, Liina; Liiv, Innar; Masso, Jaan; Muischnek, Kadri ... Vihalemm, Triin (2020). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht [Making sense of the datafied world - a methodological guide]. Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus.
3.2.
2020
Muischnek, Kadri; Lindström, Liina (2020). Digitaalsed tekstiandmed ja korpuslingvistika. Masso, Anu; Tiidenberg, Katrin; Siibak, Andra (Toim.). Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht (306−339). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. (Gigantum Humeris).
6.3.
2020
Lindström, Liina (2020). Mis on eesti keeles erilist? Horisont, 6, 24-−27.
6.3.
2020
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2020). Keeleteaduse muutumine arvutiajastul. Horisont, 6, 38−40.
6.3.
2020
Rumm, Andra; Pilvik, Maarja-Liisa; Lindström, Liina; Vihman, Virve-Anneli (2020). Kas noored ropendavad liiga palju? Horisont (70−72).
6.3.
2020
Ilona Tragel, Liina Lindström, Ulvar Käärt, Geda Paulsen (Toim.) (2020). Horisont Keeleteaduse erinumber. Horisont.
1.1.
2019
Pilvik, Maarja-Liisa; Muischnek, Kadri, Jaanimäe, Gerth; Lindström, Liina; Lust, Kersti; Orasmaa, Siim; Türna, Tõnis (2019). Möistus sai kuulotedu: 19. sajandi vallakohtuprotokollide tekstidest digitaalse ressursi loomine. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian papers in applied linguistics, 15, 139−158.
1.1.
2019
Nau, Nicole; Kozhanov, Kirill; Lindström, Liina; Laugalienė, Asta; Paweł Brudzyński (2019). Pseudocoordination with ‘take’ in Baltic and its neighbours. Baltic Linguistics, 10, 237−306. DOI: 10.32798/bl.365.
1.1.
2019
Holvoet, Axel; Daugavet, Anna; Lindström, Liina (2019). Insubordinated concessive imperatives: An areal constructional idiom type. Baltic linguistics, 10, 307−354.
3.2.
2019
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2019). On the use of perfect and pluperfect in Estonian dialects: frequency and language contacts. In: Sofia Björklöf & Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (155-−193). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia). DOI: 10.33341/uh.85035.
3.2.
2019
Lindström, Liina; Lippus, Pärtel; Tuisk, Tuuli (2019). The online database of the University of Tartu Archives of Estonian Dialects and Kindred Languages and the Corpus of Estonian Dialects. In: Sofia Björklöf, Santra Jantunen (Ed.). Multilingual Finnic – Language contact and change (327−350). Helsinki: Finno-Ugrian Society. (Uralica Helsingiensia).
6.9.
2019
Huumo, Tuomas; Lindström, Liina (2019). Tutkimus inkoatiivisista tunneverbeistä ja niiden rektioista. Virittäjä, 123 (2), 277−280. DOI: 10.23982/vir.75313.
1.1.
2018
Lindström, Liina, Pilvik, Maarja-Liisa, Plado, Helen (2018). Nimetamiskonstruktsioonid eesti murretes: murdeerinevused või suuline süntaks? [Naming constructions in Estonian dialects: dialectal differences or spoken syntax? ]. Mäetagused, 70, 91−126. DOI: 10.7592/MT2018.70.lindstrom_pilvik_plado.
1.1.
2018
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa (2018). Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia [Corpus-based quantitative dialectology]. Keel ja Kirjandus, 8-9, 643−662.
1.1.
2017
Lindström, Liina (2017). Partitive subjects in Estonian dialects. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 191−231. DOI: 10.12697/jeful.2017.8.2.07.
1.1.
2017
Lindström, Liina; Vihman, Virve-Anneli (2017). Who Needs It? Variation in experiencer marking in Estonian “need”-constructions. Journal of Linguistics, 53 (4), 789−822. DOI: 10.1017/S0022226716000402.
1.1.
2017
Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel (2017). Syntactic variation in ‘need’-constructions in Estonian dialects. Nordic Journal of Linguistics, 40 (3), 313−349. DOI: 10.1017/S0332586517000191.
3.1.
2017
Metslang, Helle; Lindström, Liina (2017). Essive in Estonian. In: Casper de Groot (Ed.). Uralic Essive and the Expression of Impermanent State (57−90). John Benjamins. (Typological Studies in Language; 119). DOI: 10.1075/tsl.119.03met.
3.2.
2017
Lindström, Liina (2017). Lause infostruktuur ja sõnajärg. Mati Erelt, Helle Metslang (Toim.). Eesti keele süntaks (537−565). Tartu Ülikooli Kirjastus. (Eesti keele varamu; 3).
3.2.
2017
Lindström, Liina (2017). Audru keelest. Põllu, Kersti (Toim.). Jääajast siia ja edasi ehk killukesi Audrust (29−42). Audru: Audru vallavalitsus.
4.1.
2017
Lindström, Liina; Huumo, Tuomas (toim) (2017). Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri. Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics. Special issue: Grammar in use: approaches to Baltic-Finnic. University of Tartu Press.
6.3.
2017
Lindström, Liina; Uiboaed, Kristel (2017). Valdkondade vastasseis? Digihumanitaaria – see ongi tänane humanitaaria. Novaator | ERR.
6.3.
2017
Uiboaed, Kristel; Muischnek, Kadri; Lindström, Liina (2017). Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle. Novaator | ERR.
6.8.
2017
Lindström, Liina; Huumo, Tuomas (2017). Foreword. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 8 (2), 3−4.10.12697/jeful.2017.8.2.00.
6.3.
2016
Lindström, Liina (2016). Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus? Novaator | ERR.
6.3.
2016
Lindström, Liina (2016). Grammatikat lüpsmas. Keel ja Kirjandus, 482−484.
1.2.
2015
Lindström, Liina; Pilvik, Maarja-Liisa; Ruutma, Mirjam; Uiboaed, Kristel (2015). Mineviku liitaegade kasutusest eesti murretes keelekontaktide valguses. Võro Instituudi toimõndusõq, 29, 39−70.
3.1.
2015
Lindström, Liina (2015). Subjecthood of the agent argument in Estonian passive constructions. In: Marja-Liisa Helasvuo, Tuomas Huumo (Ed.). Subjects in Constructions – Canonical and Non-Canonical (141−173). . John Benjamins. (Constructional Approaches to Language; 16).
6.3.
2015
Lindström, Liina (2015). "Jumalast lollakas!" - miks me nii ütleme? Novaator | ERR.
1.1.
2014
Lindström, Liina, Uiboaed, Kristel, Vihman, Virve-Anneli (2014). Varieerumine tarvis/vaja-konstruktsioonides keelekontaktide valguses. Keel ja Kirjandus, 609−630.
3.1.
2014
Huumo, Tuomas, Lindström, Liina (2014). Partitives across constructions: on the range of uses of the Finnish and Estonian “partitive subjects”. In: Luraghi, Silvia, Huumo, Tuomas (Ed.). Partitive Cases and Related Categories (153−176). . De Gruyter. DOI: 10.1515/9783110346060.153.
6.3.
2014
Uiboaed, Kristel; Lindström, Liina (2014). Murrete lauseehitus ja selle uurimine [How to study dialect syntax?]. Oma Keel, 1, 12−21.
1.1.
2013
Uiboaed, Kristel; Hasselblatt, Cornelius; Lindström, Liina; Muischnek, Kadri; Nerbonne, John (2013). Variation of Verbal Constructions in Estonian Dialects. Literary and Linguistic Computing, 28 (1), 42−62. DOI: 10.1093/llc/fqs053.
1.2.
2013
Lindström, Liina; Taremaa, Piia (2013). Semantilised rollid keeleuurimise vahendina. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 4 (1), 35−52.
3.1.
2013
Lindström, L. (2013). Between Finnic and Indo-European: Variation and change in the Estonian experiencer-object construction. In: Ilja A. Seržant, Leonid Kulikov (Ed.). The Diachronic Typology of Non-Canonical Subjects (141−164). . Amsterdam/Philadelphia: John Benjamins.
6.3.
2013
Lindström, Liina (2013). Huno Rätsep. Oma Keel, 26 (1), 100−106.
1.2.
2012
Juhkason, Grethe; Kalkun, Andreas; Lindström, Liina; Plado, Helen (2012). Petserimaa setodest ja nende keelest 2010.-2011. a välitööde põhjal. Õdagumeresoomõ piiriq. Läänemeresoome piirid. Finnic borders (11−29). . Võro Instituut. (Võro Instituudi Toimõndusõq. Publications of Võro Institute).
1.2.
2012
Plado, Helen; Lindström, Liina (2012). Eesti keele mööndlause: markerid ning koht alistuse ja rinnastuse teljel [Estonian concessive clause: markers and position in the chain of subordination and coordination]. Emakeele Seltsi aastaraamat, 57, 131−161. DOI: 10.3176/esa57.08.
1.2.
2012
Lindström, Liina (2012). Tundekausatiivikonstruktsioon eesti moodi. Keel ja Kirjandus, 1, 30−47.
1.3.
2012
Lindström, Liina (2012). Tutkimus nollapersoonasta suomen ja viron kielessä. Sananjalka, 54, 202−206.
6.2.
2012
Uuspõld, Ellen (2012). Üliõpilastööde vormistamise juhend. Tartu: Tartu Ülikool.
1.1.
2011
Kehayov, P.; Lindström, L.; Niit, E. (2011). Imperative in interrogatives in Estonian (Kihnu), Latvian and Livonian. Linguistica Uralica, 47 (2), 81−93.
6.2.
2011
Lindström, Liina (2011). Eesti keele lauseõpetuse harjutused. . Tartu.
1.1.
2010
Lindström, L.; Tragel, I. (2010). The possessive perfect construction in Estonian. Folia Linguistica, 2, 371−400. DOI: 10.1515/FLIN.2010.014.
1.2.
2010
Lindström, L. (2010). Kõnelejale ja kuulajale viitamise vältimise strateegiaid eesti keeles. Emakeele Seltsi aastaraamat, 55, 88−118.
1.2.
2010
Lindström, L.; Vihman, V.-A. (2010). Ise ise [Ise 'self' by Itself]. Eesti ja soome-ugri keeleteaduse ajakiri = Journal of Estonian and Finno-Ugric Linguistics, 2, 219−241.
1.2.
2009
Lindström, L.; Kalmus, M.; Klaus, A.; Bakhoff, L.; Pajusalu, K. (2009). Ainsuse 1. isikule viitamine eesti murretes [The first person singular reference in Estonian Dialects]. Emakeele Seltsi aastaraamat, 54, 159−185.
2.2.
2009
Kallasmaa, Marja; Oja, Vilja; Cižmarova, Libuše; Hänninen, Anneli; Juhkam, Evi; Kendla, Mari; Le Du, Jean; Lindström, Liina; Velsker, Eva; Niit, Ellen; Pajusalu, Karl; Metsmägi, Iris; Pall, Valdek; Ross, Kristiina; Saarinen, Sirkka; Sedrik, Meeli; Suhonen, Seppo; Škofic, Jožica; Zajceva, Nina; Tuomi, Tuomo ... Tärk, Tiina (2009). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language. Pühendusteos Helmi Neetarile 75. sünnipäevaks 29. jaanuaril 2009. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
3.2.
2009
Lindström, L.; Velsker, E.; Niit, E.; Pajusalu, K. (2009). Mees ‘man’, aeg ‘time’ and other frequent words in the Corpus of Estonian Dialects. In: Kallasmaa, M.; Oja, V. (Ed.). Kodukeel ja keele kodu /Home language and the home of a language (91−129). . Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. (Eesti Keele Instituudi Toimetised ; 13).
3.4.
2009
Lindström, L.; Müürisep, K. (2009). Parsing corpus of Estonian dialects. Proceedings of the NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, 8: NODALIDA 2009 workshop Constraint Grammar and robust parsing, Odense, Taani; 14.05.2009. _EditorsAbbr Bick, E.; Hagen, K.; Müürisep, K.; Trosterud, T. Tartu: Tartu University Library,. (NEALT Proceedings Series).
6.2.
2008
Pajusalu, R.; Jagau, A.; Lindström, L.; Taremaa, P.; Teras, P.; Torn-Leesik, R.; Gerassimenko, O.; Silk, A. (Koost.) (2008). Lingvistikaülesandeid. Tartu: Atlex.
1.2.
2007
Lindström, L.; Tragel, I. (2007). Eesti keele impersonaali ja seisundipassiivi vahekorrast adessiivargumendi kasutamise põhjal [Estonian Impersonal and Stative Passive, and the Use of the Adessive Argument]. Keel ja Kirjandus, 7, 532−553.
3.4.
2007
Lindström, L. (2007). Verb-final clauses in spoken Estonian. Grammatika és kontextus - uj szempontok az urali nyelvek kutatasaban: Budapest, 2004. aprilis 4-7.. _EditorsAbbr M. Csepregi; V. Masonen. Budapest: Eötvös Loránd University, 227−247. (Uralisztikai tanulmanyok ; 17).
1.2.
2006
Lindström, L. (2006). Infostruktuuri osast eesti keele sõnajärje muutumisel. Keel ja Kirjandus, 11, 875−888.
3.2.
2006
Lindström, L.; Bakhoff, L.; Kalvik, M-L.; Klaus, A.; Läänemets, R.; Mets, M.; Niit, E.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Uiboaed, K.; Veismann, A.; Velsker, E. (2006). Sõnaliigituse küsimusi eesi murrete korpuse põhjal. Niit, E. (Toim.). Keele ehe (154−167). . Tartu: Tartu Ülikooli eesti keele õppetool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 30).
3.5.
2006
Lindström, L.; Tragel, I. (2006). Mul on saba. Adessiivsest omajakonstruktsioonist. Finest Linguistics. Proceedings of the Annual Finnish and Estonian Conference of Linguistics: May 6-7, 2004; Tallinn. Toim. K. Kerge, M.-M. Sepper. TLÜ, 386−399.
2.3.
2005
Lindström, L. (2005). Finiitverbi asend lauses. Sõnajärg ja seda mõjutavad tegurid suulises eesti keeles. (Doktoritöö, Tartu Ülikool). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
1.2.
2004
Lindström, L. (2004). Verbi asend eesti kõrvallauses. Relatiivlaused. Keel ja Kirjandus, 6, 414−429.
3.2.
2004
Lindström, L. (2004). Lõunaeesti keelematerjalid eesti murrete korpuses. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat 2003 (85−94).. Tartu.
3.2.
2004
Lindström, L. (2004). Sõnajärg lause tuumargumentide eristajana eesti keeles. Liina Lindström (_EditorsAbbr). Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli preprindid (40−49).. Tartu.
4.2.
2004
Lindström, L. (2004). Lauseliikmeist eesti keeles. Tartu: Tartu Ülikool.
6.6.
2004
Lindström, L. (2004). Süntaksiseminar "Lauseliikmed eesti keeles". Keel ja Kirjandus, 6, 474−476.
1.1.
2003
Lindström, L.; Pajusalu, K. (2003). Corpus of Estonian Dialects and the Estonian Vowel System. Linguistica Uralica, 4, 241−257.
3.2.
2002
Hennoste, T.; Lindström, L.; Gerassimenko, O.; Jansons, A.; Rääbis, A.; Strandson, K.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2002). Suuline kõne ja morfoloogiaanalüsaator. Pajusalu, R.; Hennoste, T. (Toim.). Tähendusepüüdja : pühendusteos professor Haldur Õimu 60. sünnipäevaks 22. jaanuaril 2002 (161−171). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 3).
3.2.
2002
Lindström, L. (2002). Veel kord subjekti ja predikaadi vastastikusest asendist laiendi järel. Emakeele Seltsi aastaraamat (87−105).. Tartu: Emakeele Selts.
4.2.
2002
Palikova, O.; Lindström, L. (2002). Emakeel ja teised keeled III. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Verb-initial clauses in the narrative. In: Mati Erelt (_EditorsAbbr). Estonian: typological studies. V (138−168).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Publications of the Department of Estonian of the University of Tartu).
3.2.
2001
Lindström, L.; Lonn, V.; Mets, M.; Pajusalu, K.; Teras, P.; Veismann, A.; Velsker, E.; Viikberg, J. (2001). Eesti murrete korpus ja kolme murde sagedasema sõnavara võrdlus. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (186−211). . Tartu: Tartu Ülikool. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Strandson, K.; Vellerind, R. (2001). Vä ja teised. Ühe vestluse pisianalüüs. Keele kannul : pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks (90−112). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Eesti murrete korpuse iseloomustus argivestlustega võrrelduna. Kasik, R. (_EditorsAbbr). Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks 12. märtsil 2001 (212−221).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 17).
3.2.
2001
Lindström, L. (2001). Grammaticalization of või/vä questions in Estonian. In: Papers in Estonian Cognitive Linguistics (90−118).. Tartu: Tartu University. (Publications of the Department of General Linguistics; 2).
3.4.
2001
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2001). Tartu University Corpus of Spoken Estonian. IV: Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum; Tartu; 07.-13.08.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 345−351.
1.2.
2000
Lindström, L. (2000). Narratiiv ja selle sõnajärg. Keel ja Kirjandus, 3, 190−200.
3.2.
2000
Tragel, I.; Lindström, L. (2000). Uurida suulist kõnet? Suulise kõne uurimine uuemate keeleteooriate valguses. Noored teaduses (45−51). . Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
3.2.
2000
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2000). Eesti suulise kõne korpus ja mõnede allkeelte võrdluse katse. Arvutuslingvistikalt inimesele (245−283). . Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised; 1).
3.2.
2000
Lindström, L.; Toomet, P. (2000). Eesti suuliste narratiivide keelelisi erijooni. Tiit Hennoste (_EditorsAbbr). Eesti keele allkeeled (174−203).. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised; 16).
5.2.
2000
Hennoste, T.; Lindström, L.; Rääbis, A.; Toomet, P.; Vellerind, R. (2000). Tartu University Corpus of Spoken Estonian. Summaria acroasium in sectionibus et symposiis factaru (Pars II): Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum; Tartu; 07.-13.8.2000. Tartu: Eesti Fennougristide Komitee, 340−341.
4.2.
1998
Lindström, L. (1998). Väliseestlaste keelest. Tartu: Tartu Ülikool.
3.2.
1997
Lindström, L. (1997). Eitus Võru murde suulises kõnes. Pajusalu, K.; Sullõv, J.. Läänemeresoome lõunapiir (143−154). . Võro : Võro Instituut. (Võro Instituudi toimõtiseq ).
29.11.2021

Otsi projekti

  • {{item.Name}}
Asutus on projekti finantseerija   Asutus on projekti teostaja  
  • {{searchListItem.Name}}
Kõik   Tavaprojektid   Ülemprojektid   Alamprojektid  
Uus Frascati (2015)
Uus ja vana Frascati (otsing uue järgi väljastab ka seotud vanad)
Kõik
Käimasolevad
Lõppenud
Algus
Hajus
Täpne
Uus otsing (Beetaversioon) Lihtotsing Tühjenda
  • Leitud 22 kirjet
ProgrammLiikNumberNimiProjekti algusProjekti lõppVastutav täitjaAsutusFinantseerijapoolne rahastamine
EKKMEKKM17-4581860-80 vallakohtuprotokollid kultuurimälu kandjana01.01.201731.12.2018Aigi Rahi-TammTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut30 000,00 EUR
EKKDEKKD29Ajalooliste tekstide automaatse analüüsi võimalused Eesti 19. sajandi vallakohtuprotokollide näitel01.01.201931.12.2021Aigi Rahi-TammTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut70 000,00 EUR
ETFETF6510Eesti keele grammatilise süsteemi muutumine ja selle põhjused: keelemuutuste analüüs kasutuskontekstis01.01.200531.12.2008Ilona TragelTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond36 632,66 EUR
SFSF0180084s08Eesti keele morfosüntaktiline ehitus ja areng01.01.200831.12.2013Helle MetslangTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond742 705,61 EUR
1.1.5.SHVEE21049Eesti keele programm01.01.202131.12.2021Liina LindströmTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut54 400,00 EUR
SFSF0182571s03Eesti kirja- ja kõnekeele ehitus ja areng01.01.200331.12.2007Mati EreltTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond276 545,70 EUR
ETFETF5968Eesti murrete grammatika01.01.200431.12.2007Jüri ViikbergEesti Keele Instituut24 677,41 EUR
EKKMEKKM09-111Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas01.01.200931.12.2013Liina LindströmTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond86 140,34 EUR
EKKMEKKM14-319Eesti murrete ja sugulaskeelte andmebaas II01.01.201431.12.2018Liina LindströmTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut54 350,00 EUR
HLKHLK05-9Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv01.01.200531.12.2008Karl PajusaluTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond44 061,98 EUR
EKRMEKRM04-8Eesti murrete korpus II01.01.200431.12.2008Karl PajusaluTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond53 685,79 EUR
PUTPUT90Eesti murrete süntaks01.01.201331.12.2016Liina LindströmTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut214 400,00 EUR
TKSHVHV16145T (TK145)Eesti-uuringute tippkeskus (TK145)01.03.201601.03.2023Liina LukasTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut1 581 787,32 EUR
ETFETF7464Grammatilise isiku väljendamine eesti keeles ja sellega seotud süntaktilised protsessid01.01.200831.12.2011Liina LindströmTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond80 421,76 EUR
MUU-Informatsiooni struktureerimine ja tüpoloogia: küsimuse-vastuse paarid eesti ja prantsuse keeles võrrelduna mõningate eri keelkondade keeltega01.01.201131.12.2012Helle MetslangTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut2 300,00 EUR
EKKDEKKD41Interdistsiplinaarne seto korpus01.01.201931.12.2021Liina LindströmTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut35 000,00 EUR
EKKMEKKM10-202Keelealased välitööd Eestis ja Loode-Venemaal01.01.201031.12.2013Liina LindströmTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond24 991,16 EUR
EKKMEKKM09-126Lõunaeesti murdetekstide sõnastikud01.01.200931.12.2012Mari MetsTartu Ülikool, Filosoofiateaduskond22 806,36 EUR
MUU122RE; 117RE; 162RESoome-ugri uurimuste andmebaas01.01.201231.12.2014Helle MetslangTartu Ülikool; Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Eesti ja üldkeeleteaduse instituut22 557,00 EUR
EMPEMP475Teadusteksti konventsioonid Balti riikides: retooriline struktuur keelte ja kultuuride risttuules01.01.202031.12.2023Djuddah Arthur Joost LeijenTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž373 347,00 EUR (kogurahastus 907 947,00 EUR)
EKKDEKKD3Teismeliste keel Eestis (TeKE)01.01.201931.12.2021Virve-Anneli VihmanTartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut70 000,00 EUR
EKTEKT13Võru ja seto keelekorpus01.01.201131.12.2014Sulev IvaVõru Instituut88 000,00 EUR