Kliima kujunemise mõistmiseks on tarvis teada, kuidas tekkivad õhku saastavatest lisandgaasidest aerosooliosakesed, millest oleneb ka saasteainete mõju elusorganismidele. Keemilise kineetika tuntud meetodid on rakendatavad osakestele diameetriga kuni 1 nm, termodünaamika aga alates 3 nm. Kriitilises vahemikus 1–3 nm toimuvad protsessid olenevad ka õhu ionisatsioonist. Uurimisgrupi kogemused ja rahvusvaheliselt tunnustatud originaalaparatuur on heaks eelduseks osakeste kogu diameetrivahemikku katva mudeli loomiseks. Tulemusteks ootame senisest paremat arusaamist gaas-osakesed konversioonist ja õhusaaste transformeerumisest. Uurimus edendab atmosfääri aerosooli, radioaktiivsuse ja ionisatsiooni seire meetodeid ning lubab täpsemalt hinnata õhu saastamise tulemusi. Arendatavad meetodid võivad osutuda kasulikuks ka tehnoloogias nanostruktuuride sünteesimisel gaasikeskkonnas.
Knowledge about the conversion of gaseous pollutants into aerosol particles is a premise for understanding climate change and the impact of air pollution on living organisms. Known methods of chemical kinetics can be applied in the particle diameter range below 1 nm and thermodynamic methods are valid above 3 nm. Air ionization is an additional factor in the critical diameter range of 1–3 nm. The knowledge and experience of the research team and well-acknowledged original instrumentation form a good prerequisite for creating a model, which covers the full particle size range. The expected results will offer a better understanding of gas-to-particle conversion and of the transformation of air pollution. The research will advance the methods of monitoring atmospheric aerosol, radioactivity and ionization, offer better estimates of the consequences of air pollution, and can have applications in the synthesis of nanostructures in the gaseous environment.