See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT2-16
IUT2-16 "Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja ökotehnoloogiline reguleerimine (1.01.2013−31.12.2018)", Ülo Mander, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, ökoloogia ja maateaduste instituut.
IUT2-16
Globaalne soojenemine ja maastike aineringe. Maastike struktuuri ja funktsioonide muutused seoses globaalse kliima soojenemise ja inimtegevusega ning aineringe modelleerimine ja ökotehnoloogiline reguleerimine
Global Warming and Material Cycling in Landscapes. Global Warming- and Human-Induced Changes of Landscape Structure and Functions: Modelling and Ecotechnological Regulation of Material Fluxes in Landscapes
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia40,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia60,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013420 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014420 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015420 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016420 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017420 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018420 000,00 EUR
2 520 000,00 EUR

Projekt keskendub Eesti maastike ajalis-ruumilisele dünaamikale ning sellega seotud looduslikest ja antropogeensetest teguritest põhjustatud aineringete muutuse analüüsile. Selle mitmetasandilise hierarhilise uurimistöö eesmärgid on: (1) analüüsida Arktika kliima muutuste mõju Eesti ja Balti regiooni kliimale, ökosüsteemidele ja maastikele; (2) uurida muutusi kultuurmaastikes ning välja töötada optimaalsed mudelid ja otsustust toetavad süsteemid maastike ja ökosüsteemide haldamiseks; (3) analüüsida kliimamuutuste ja inimtegevuse mõju aineringetele erinevates maastikes, tuginedes kõige kaasaegsemate uurimismeetoditega saadud tulemustele (mulla metagenoomika, turbulentse gaasivoo analüüs); (4) välja töötada meetmed ainevoogude paremaks reguleerimiseks tõhusamate keskkonnatehnoloogiliste lahenduste (uute filtermaterjalide- ja optimaalse voolurežiimiga tehismärgalad reovee puhastamiseks) kaudu. Ruumiliste andmete analüüsiks rakendatakse töörühma poolt välja töötatud uusi meetodeid.
The study will focus on the spatio-temporal dynamics of the Estonian landscapes and related changes in material cycling caused by natural and anthropogenic factors. One task of the project is to analyse influences of changes in the Arctic climate on the Estonian ecosystems and landscapes. The second task is to study anthropogenic landscape changes and to work out optimal models and decision support systems for landscape and ecosystem management. The third task is to analyse both climate change-induced and anthropogenic impacts on the nutrient and carbon cycling of landscapes and to work out methods for a better regulation of material fluxes which are based on innovative analyses (i.e., soil metagenomics, eddy covariance for gaseous fluxes) and enhanced sustainable technologies (constructing treatment wetlands with recent filter materials and optimal flow regimes). New methods of spatial data processing elaborated by our working group will be applied for spatial analyses.
Kliimauuringutes ilmnes, et Läänemere piirkonna kliimat mõjutavad otseselt Arktikas toimuvad protsessid. Piirkonna kliima on viimase 200 aasta jooksul kiirenevalt muutunud. Talv ja kevad on läinud soojemaks, kahanenud on lumikatte tüsedus ja kestus, kasvanud suvised sademed ja sagenenud on äiksetormid. Kliimamuutused on mõjutanud Eesti jõgede veerežiimi ja tõstnud rannikute tormisust. Sagenenud ja liikumisteed muutnud Atlandi-tsüklonid on kasvatanud talvise ja kevadise tuule kiirust. Metsade juurestiku ja mikroorganismide/seente seoste analüüsil näidati, et kliima soojenemisel põhjapoolsed okasmetsad asenduvad lõunapoolste sega- ja lehtmetsadega. Õhuniiskuse suurenemisel metsamuldades süsiniku sidumine suureneb, põudade mõjul aga kahaneb. Põuad suurendavad ka kasvuhoonegaaside (KHG) süsihappegaasi (CO2) kadusid. Soode puhul on probleem CO2st võimsama KHG metaani (CH4) emissioon. Projekti tulemustest ilmnebs, et pikaajaliselt kompenseerib märgalade CH4 toime nendesse CO2 sidumine. Globaalne turbamuldade väliuuring tõestas esmakordselt, et ohtliku KHG ja osoonikihti hävitava naerugaasi (N2O) emissioon on suurim keskmiselt niiskes mullas. Seega suureneb N2O voog nii soode kuivendamisel kui ka kuivendatud soomuldade niisutamisel. Koostati esimene mikroobikoosluste metagenoomi analüüsile põhinev täielik lämmastiku (N) aineringe mudel troopikasoode kohta. Heitveepuhastus-tehismärgalades (HTM) selgitati esmakordselt N aineringes oluliste denitrifikatsiooni-geenide osakaal ning tuvastati uusi N-ringe kontrollgeene. Biosöe ning kivistunud põlevkivituha filtermaterjalina kasutamine tõstis HTM puhastusvõimet. HTM võivad reovees kahandada ka antibiootikumi-resistentseid geene. Töötati välja veekogude põllumajanduslikku hajureostust kahandavate HTM ja puhvervööndite rajamise ning majandamise üldjuhised. Arendati maastike rohe- ja pruunvõrgustiku ning nende konfliktalade põhimõtteid ning tõestati põllumajanduslikest valglatest pikaajalise toitainete väljakande mudeli edukust.