See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF7951
ETF7951 "De facto riigid rahvusvahelises süsteemis. Seaduslikkus vs. legitiimsed aspektid" (1.01.2009−31.12.2011); Vastutav täitja: Eiki Berg; Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusfond ; Eraldatud summa: 35 341 EUR.
ETF7951
De facto riigid rahvusvahelises süsteemis. Seaduslikkus vs. legitiimsed aspektid
De Facto States in the International System: Legality vs. Legitimacy
1.01.2009
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2010−31.12.2010184 320,00 EEK (11 780,20 EUR)
01.01.2011−31.12.201111 780,40 EUR
35 340,80 EUR

De facto riigid on ebaselge poliitilise staatusega rahvusvahelise tunnustuseta maad, mis ei taha hästi sobituda kaasaegse rahvusvahelise õigusliku raamistikuga. Samal ajal eksisteerivad rahvusvaheliselt tunnustatud kvaasi-föderatsioonid, mis koosnevad mitmetest nõrgalt sidustatud föderatsiooni subjektidest ühes tugeva identiteedi ja keskvõimust eristuva riikluse ideega. Kuna riikide lõhestumine ja võimu jagamine on jätkuvalt konfliktide regulleerimisel päevakorral, siis on ka käesoleva uurimistöö eesmärgiks analüüsida eeltoodud protsesside avaldumist külmutatud konfliktide puhul ning osundada dilemmale, mille kohaselt rahvusvaheline üldsus eelistab näha lahendusena pigem õiguspäraseid, kuid mittelegitiimseid lahendeid, seda võrreldes ebaseaduslike kuid legitiimsete poliitiliste üksustega. Kesksed hüpoteesid: H1. Õiguspärasus ja legitiimsus on võrdselt tähtsad ning moraalselt õigustatud kriteeriumid rahvusvahelise tunnustuse üle otsustamisel. H2. Kuigi de facto riigid on rahvusvahelises süsteemis anomaaliaks, võivad nende poliitilised režiimid olla legitiimsemad rahva silmis võrreldes nende riikide avaliku arvamusega oma poliitiliste režiimide suhtes, kus setsessioon on aset leidnud. H3. Vaatamata Kosovo iseseisvuse rahvusvahelise tunnustamisega loodud pretsedendile ei pruugi teised de facto riigid järgida eeskuju ning eelistavad kohanduda uue kujunenud olukorraga. Erilist tähelepanu pälvivad järgnevad küsimused: 1) Õiguspärasus - Mis on need õiguslikud aspektid, mis võimaldavad ühtedel poliitilistel üksustel liituda rahvusvahelise süsteemiga, teistel jällegi mitte? Kui normide ja faktide põrkumisel sünnivad de facto riigid, mis tingib rahvusvahelise üldsuse suhtumise neisse, alates võimalikust tunnustusest ja sallimisest ning lõpetades täieliku boikottiga? 2) Legitiimsus - Kas de facto riikide poliitilised režiimid omavad toetuspinda kohaliku elanikkonna seas? Mil määral vastavad de facto riikide ja setsessioonist halvatud riikide poliitilised režiimid libaalse demokraatia legitiimsuse kriteeriumidele? Kuidas suhestuvad kujutletavad demokraatia, identiteedi ja riigi toimimise tunnused režiimi toetusega? 3) "Kosovo sündroomi" mõju - Kas Kosovot võib käsitleda eeskujuna teiste eralduda soovijate jaoks? Kas sellega kaasneb enesemääramisõiguse ja suveräänsuse ümbersõnastamine? Kas "Kosovo sündroom" iseenesest ühes de facto riikide legitiimsusnäitajatega võimaldab tänastel anomaaliatel leida paremini oma koht rahvusvahelises süsteemis?
Today, the so-called de facto states share an uncertain political status and non-recognition by other countries which cause them difficulties to fit into the international legal framework. At the same time, internationally recognized quasi-federations often consist of several political entities which are only loosely connected with each other, carrying separate identities and different raisons d’étre. As partition and power-sharing continue to be at the core of conflict management, the purpose of this research is to examine their applications in frozen conflicts and to demonstrate the dilemma of preferring legal but illegitimate entities to illegal political units with more credibility. The central hypotheses are as follows: H1. Legality and legitimacy are equally important and morally justified criteria to treat individual recognition bids in the face of international community. H2. Whereas de facto states are illegal entities in international system their political regimes are more legitimate in the eyes of their demos comparing with partitioned metropolitan states. H3. Despite of the precedent created by the recognition of Kosovo independence, the other de facto states do not follow the suit, and instead attempt to accustom with the new situation accordingly. To be more specific, this research attempts to address three types of issues: 1) Legality - What are the legal aspects that allow some political entities to enter the international system and deny the others from doing that? When legal norms and empirical facts collide and de facto states come into being then what is the likelihood of recognition, tolerance, negation and boycott of these illegal entities by international community? 2) Legitimacy - Do the political regimes of the de facto states enjoy the support of their populations? To what extent do the regimes of the de facto states and the partitioned metropolitan state correspond to the criteria of liberal democratic legitimacy? How are perceptions of democracy, identity and performance related to regime support? 3) Impact of “Kosovo syndrome” - Will the Kosovo campaign for independence set a precedent for other breakaway regions? Will it change the notions of self-determination and sovereignty in the eyes of international community? Will it make easier for de facto states to enter international system after Kosovo given that their political regimes share public support and meet democratic credentials?