See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT34-32
IUT34-32 "Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond (1.01.2015−31.12.2020)", Kristin Kuutma, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, kultuuriteaduste instituut.
IUT34-32
Kultuuripärand kui ühiskondlik-kultuuriline ressurss ja probleemne valdkond
Cultural heritage as a socio-cultural resource and contested field
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)80,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS213 Sotsiaalstruktuuride uuringud5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.20,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201564 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201664 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201764 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201864 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201964 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202064 000,00 EUR
384 000,00 EUR

Projekt on etnoloogiline uurimus protsessist, mille käigus kujundatakse vaimset kultuuripärandit ja vormitakse sellest ühiskondlik-kultuuriline ressurss. Kavas on refleksiivne ja kriitiline analüüs pärandi loomest ning rollist kogukonna aktiveerimisel. Selle teostamiseks vaatleme kultuuripärandi tõlgendusi ja rakendusi neljast aspektist – kultuuripärandi kontseptualiseerimine ja tegevussuuniste kujundamine rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul tasandil; lähiajaloo traumade või vastuoluliste perioodide mälestamine; kultuuripärandi kasutus ressursina taluettevõtluses; lisaks käsitleme ka tõrjutust ja kultuuripärandi raamistuse vaidlustamist. Eestis tehtavatele välitöödele lisanduvad võrdlevad uuringud Lätis ja Venemaal. Tegemist on uuendusliku ja interdistsiplinaarse uurimusega, mis põhineb mitmekülgsel koostööl ning vaatleb komplitseeritud ühiskondlik-kultuurilist valdkonda eesmärgiga teha ettepanekuid kultuuripoliitika kujundajatele.
This project is an ethnological study of the process where cultural expressions and practices are designated (intangible) cultural heritage and converted into a socio-cultural resource. We propose a reflexive critical analysis of heritage construction and community revitalisation when examining cultural heritage interpretations or applications from four perspectives: heritage conceptualisation and policy-making on international, national or local community level; remembrance of difficult pasts and commemorative practices on collective and individual level; cultural heritage as resource in rural entrepreneurship; aspects of exclusion and contestation of the prescriptive heritage framework. Fieldwork in Estonia is complemented with comparative studies in Latvia and Russia, and possibly beyond. This is innovative research that involves interdisciplinary and collaborative approach with an aim to explore socio-cultural experience and contemplate suggestions for cultural policy makers.