See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1231
PUT1231 "Eesti värsisemantika kultuurisemiootilises perspektiivis (1.01.2016−31.12.2019)", Mihhail Lotman, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, filosoofia ja semiootika instituut.
PUT1231
Eesti värsisemantika kultuurisemiootilises perspektiivis
Semantics of Estonian verse from the perspective of cultural semiotics
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.2. Keeleteadus ja kirjandus50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH365 Tõlkimine 6.2. Keeleteadus ja kirjandus25,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus25,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201751 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201651 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201851 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.201951 600,00 EUR
206 400,00 EUR

Taotletav projekt on interdistsiplinaarne, tõukudes semiootikast, värsiteadusest, eesti kirjandusloost ja tõlketeadusest. Töö keskendub seni uurimata valdkonnale eesti luuleuuringutes: värsirütmi ja semantika seostele. Projekti põhifookused on järgmised: 1) semantika ja rütmi seosed ajalis-esteetilises raamistikus, 2) jambi ja trohheuse semantilise struktuuri kirjeldus ja võrdlev analüüs, 3) värsistruktuuri autometakirjeldavad efektid, 4) semantika ja rütmi probleemid tõlkevärsis. Lähtutakse arusaamast, et nii värsimõõdu kui ka rütmiga on seotud erinevad semantilised mehhanismid. Värsimõõt on üldjuhul konventsionaalne, kuid võib olla ka indeksaalne (viidates konkreetsele zhanrile), vahel aga seotud isegi ikoonilisusega. Samuti võib rütm olla ikooniline, ette tuleb ka sümboolseid märke, seevastu indeksaalsed märgid on haruldased. Meetodiks on statistikaga täiendatud generatiivne metodoloogia, millele lisandub semantika komponentanalüüs.
The proposed project is interdisciplinary, drawing from semiotics, verse theory, history of literature and translation studies. The project will center on the unstudied sphere in Estonian poetry: the relationship between verse rhythm and semantics. The main focuses of the project are: 1) relations between semantics and rhythm in the chronological-esthetic framework, 2) comparative analysis of semantic structure of Estonian iamb and trochee, 3) autometadescription in verse structure, 4) problems of semantics and rhythm in translations. Research will proceed from the concept that different semantical mechanisms are related to meter and rhythm. Meter is generally conventional, but may be also indexical and even iconical. Rhythm can be iconical as well, there are also symbolic signs, while iconic signs are rare in poetic rhythm. The methodological basis of the study is generative method, followed by a modified form of component analysis with the subsequent statistical data processing.
Nagu teada, on iga luuletus välja peetud mingisuguses vormis. Samuti on enesestmõistetav, et luuletusel on sõnum. Kuid see, kuidas luuletuse sõnum ja selle vorm on omavahel seotud, on siiamaani uurimata, eesti luule puhul on see küsimus isegi tõstatamata. Seega tuli grandiprojekti raames leida uurimistööle sobivad teoreetilised alused, välja töötada uurimise metodoloogia püstitada rida hüpoteese, ning kontrollida selle metodoloogia abil hüpoteese uurimiseks valitud materjali peal. Samas ei piirdutud eelformuleeritud hüpoteeside kontrollimisega, vaid lausuuring lubas avada uusi perspektiive ja suundi. Teooriaosas sai tuginetud üld- ja värsisemiootikale pühendatud töödele, samuti mõningates värsitraditsioonides läbi viidud analüüsidele. Ennekõike tuleb nimetada inglise, vene, poola, tšehhi ja saksa värssi. Teisalt ei ole kunagi nii mastaapsel materjalil ja nii detailse analüüsiga värsivormi ja selle semantika seoseid uurinud ja seega tuli välja töötada uudne metoodika. Projekti eesmärkide täitmiseks mõtlesime välja ja võtsime kasutusele mitmetasandilise mudeli, mille abil on võimalik süsteemselt uurida mitte ainult eesti värsikultuuri, vaid ka teiste traditsioonide luulet. Ehkki esmapilgul võib tunduda, et projekti eesmärgid on elukauged ja otsese rakenduseta, on eesti värsi semantika uurimisel tehtud tähelepanekud ja uued leiud olulised mitte üksnes kirjandustraditsioonile, vaid eesti rahvuskultuurile üldisemalt. Eestlased on laulurahvas, kuid ei saa unustada, et laulud on kirjutatud luuletekstidele. Seega on värsstekstide ülesehituse ja tähenduse uurimine rahvuskultuuri tundmise oluline komponent. Projekti raames teostatud alusuuring pakub materjali ja uut andmestikku nii kirjandus- kui keeleteaduslikele käsitlustele, eriti aga õpikute ja muude didaktiliste materjalide koostamiseks, kus paraku on värsiosa ebaproportsionaalselt väike, arvestades selle kultuurilist tähtsust eesti kirjanduses, ning toetub osalt vananenud ja kohati vigastele andmetele ja järeldustele.