See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Sihtfinantseerimine" projekt SF0172615s03
SF0172615s03 "Rohumaakoosluste funktsioneerimine, liigiline mitmekesisus, produktiivsus ja efektiivne majandamine erinevates keskkonnatingimustes (1.01.2003−31.12.2007)", Rein Viiralt, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
SF0172615s03
Rohumaakoosluste funktsioneerimine, liigiline mitmekesisus, produktiivsus ja efektiivne majandamine erinevates keskkonnatingimustes
The functioning of grassland communities, their species diversity, productivity and efficient management in various environmental conditions
1.01.2003
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Sihtfinantseerimine
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007470 000,00 EEK (30 038,47 EUR)
01.01.2003−31.12.2003466 000,00 EEK (29 782,83 EUR)
01.01.2004−31.12.2004470 000,00 EEK (30 038,47 EUR)
01.01.2005−31.12.2005470 000,00 EEK (30 038,47 EUR)
01.01.2006−31.12.2006470 000,00 EEK (30 038,47 EUR)
149 936,71 EUR

EPMÜ seniste uuringutega on selgitatud peamiste ökoloogilis-majanduslike faktorite mõju suunda ja ulatust kultuurrohumaade fütoproduktsioonile. Saagi suurust ja kvaliteeti kujundavateks ja limiteerivateks põhiteguriteks osutusid meteotingimused (eeskätt sademed ja talvitumisolud), mulla viljakus ja väetamine, rohumaale külvatud liigid ja nende sordid (liblikõieliste ja kõrreliste vahekord seemnesegus), taimiku vanus ja kasutusreiim (niidete ja karjatamiste arv ning aeg). Kavandatavas töös keskendutakse seni vähe või pealiskaudselt uuritud probleemidele, mis tulenevad eelnenud uurimistööst ja praktilise rohumaaviljeluse vajadustest. Uuritakse rohumaataimede talvitumist mõjutavaid füsioloogilisi ja agroökoloogilisi tegureid (mudelliigid on lutsern ja karjamaa raihein), uue pika kestusega karjamaataime kura ristiku (Trifolium ambiguum) Eestisse introdutseerimise võtmeküsimusi (efektiivse Rhizobium-bakteri tüve leidmine õhu-N sidumiseks, optimaalsed seemnesegud ja rohukamara rajamise võtted), rohumaakoosluste liigilise mitmekesisuse seoseid rohumaa produktiivsusega ja aineringeid rohumaal. Võrreldakse põldkatses intensiivse ja maherohumaa produktiivsust, kasutuskestust ja mõju mullale. Uurimistulemused võimaldavad paremini mõista rohumaakoosluste funktsioneerimist ning optimeerida nende liigilist koosseisu ja fütoproduktsiooni. Töö tulemuste kasutamine praktikas võimaldab vähendada rohumaade saagi ja selle kvaliteedi kõikumist aastati, mis on eriti oluline piimakarja pidamisel.
The impact of the main ecological-economical factors on the phytoproduction of sown grasslands has been studied in the preceding experiments carried out in the Estonian Agricultural University. The main factors, influencing the amount of the yield and its quality were meteorological conditions; the productivity of the soil and fertilization; the species and their cultivars sown on the grassland; the age of the stand and its utilization system (the number and timing of cuts and grazings). The planned research will be focused on the issues, which arising from previous studies and meet needs of practical grassland management: 1) the physiological and agro-ecological factors, influencing the winter resistance of herbage (the model species will be alfalfa and perennial ryegrass). 2); the key issues for introduction Estonia kura clover (Trifolium ambiguum) - a new long-term grassland plant (i.e. finding an efficient strain of Rhizobium for N fixation, optimum seed mixtures and methods of establishing swards); 3) the relationships between the species diversity of grassland and its productivity; 4) nutrient cycling in grassland. The productivity of intensive and organic pasture and their influence on the soil will be compared in a field experiment. In summary, the results of the research enable to understand better the functioning of grassland communities and optimize their composition of species and phytoproduction. The usage of the results in practice makes it possible to reduce the variation in the yields of grassland and their quality for cattle in different years.