Kavas on koostada terviklik eesti keele struktuuri kirjeldus, mis hõlmab foneetikat ja fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit ja sõnamoodustust. Lähenemisviis on kasutuspõhine, kirjeldusobjektiks on tänapäeva eesti keele kaks keskset varianti, kirjalik ja suuline ühiskeel. Grammatika sünteesib senised uurimistulemused ühtseks tervikuks. Lähim sedalaadi grammatika, mille kogemust arvestada, on soome keele suur grammatika (ISK, Iso suomen kielioppi, 2004; kuus autorit, koostatud 9 aasta jooksul, 1698 lk; võrguversioon 2008, http://scripta.kotus.fi/visk/etusivu.php).
Grammatika toetub funktsionaaltüpoloogilisele suunale keeleuurimises, mis pöörab peamist tähelepanu keelendite funktsioonidele ja suhestab uuritava keele maailma või regiooni keeltega üldiselt. Võetakse arvesse keelenähtuste laiemat tausta tekstis ja diskursuses, keeles käimas olevaid muutusi ning eesti keele eripära muude keelte taustal. Erilist tähelepanu pööratakse grammatika terviklikkusele ja ühtsusele. Uus akadeemiline grammatika annab võimaluse saada kompaktses vormis kätte oluline info eesti keele ehituse kõigi peamiste aspektide ja peamiste keelevariantide kohta, millest tunnevad praegu puudust eesti keelega tegelejad nii kodu- kui välismaal. Grammatika saab aluseks eesti keele väiksemamahulistele kirjeldustele, sealhulgas rahvusvahelisele üldsusele suunatud tüpoloogilise eesti keele grammatika koostamisele. Drammatika on vajalik ka mitmete tänapäevaste rakendustegevuste jaoks, nagu keeletehnoloogia, keelekorraldus, õpikute, sõnaraamatute ja käsiraamatute koostamine. Tegelikul keelekasutusel põhinev grammatika on oluline tugi eesti keele õppele teise keelena ja võõrkeelena ja vastavate õppevahendite koostamisele.
Projekt täidab „Eesti keele arengukava 2011-2017“ meetme 2 ülesannet koostada akadeemilisi grammatikaid ja vastab programmi „Eesti keel ja kultuurimälu II (2014?2018) allmoodulis 3.1.1 nimetatud tegevust koostada eesti loomuliku keele grammatika.
Projekti riskideks on 1) ebapiisav rahastamine, 2) mõne põhitäitja tööst kõrvalejäämine ettenägematute asjaolude tõttu. Esimesel juhul tuleb ülesanne täita vähendatud mahus või lükata täitmine edasi, teisel juhul leida uus töötaja – pädevaid lingviste Eestis leidub.
Valminud on tänapäeva keeleteadusel ja tegeliku keelekasutuse uurimise tulemustel põhineva „Eesti grammatika“ käsikiri, mis hõlmab eesti keele grammatilise struktuuri kõiki põhitasandeid: foneetikat ja fonoloogiat, sõnamuutmist, sõnamoodustust ja nii kirjaliku kui ka suulise keele süntaksit.