See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud" projekt HLK05-2
HLK05-2 "Eesti Loodusmuuseumi bioloogiliste kogude kasutusvõimaluste kaasajastamine. (1.01.2005−31.12.2007)", Loore Ehrlich, Eesti Loodusmuuseum.
HLK05-2
Eesti Loodusmuuseumi bioloogiliste kogude kasutusvõimaluste kaasajastamine.
1.01.2005
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud
AsutusRollPeriood
Eesti Loodusmuuseumkoordinaator01.01.2005−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006108 760,00 EEK (6 951,03 EUR)
01.01.2005−31.12.2005108 760,00 EEK (6 951,03 EUR)
01.01.2007−31.12.2007108 735,00 EEK (6 949,43 EUR)
20 851,49 EUR

PROJEKTI EESMÄRGID KOGUDE HOIUTINGIMUSTE JA SÄILIMISE PARANDAMISEL, KOGUDE KORRASTAMISEL JA VAJALIKU KAADRI (SEALHULGAS KVALIFITSEERITUD KURAATORID) KOOLITAMISEL. PROJEKTI TÄHTSUS PROGRAMMI PÕHIEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEL (kuni 1 lk): ELM herbaarium, millest valdava osa moodustab Eestist alates XIX sajandist kogutud materjal, on suuruselt kolmas Eestis (ca 85 500 arvele võetud museaali). Kogu suureneb igal aastal ca 2000 herbaareksemplari võrra. Süstematiseerimist ja vormistamist ootab muuseumile annetatud liigirikas ca 30000 herbaarlehe suurune H. Aasamaa soontaimede kogu, mille lisandumisel suureneks kogu teaduslik väärtus ja selles sisalduv informatsioon veelgi. Zooloogilisest kogust hõlmab tähelepanuväärse osa putukate kollektsioon (ca 89 800 museaali). Ülejäänud zooloogilise mitmekesise materjali seas (ca 21500 museaali) väärivad märkimist linnutopised, mis pärinevad 19. saj. keskelt Baltimaade ornitoloogia rajajate V. Russowi, A. Rauchi, P. Wasmuthi jt.kogudest. Loodusmuuseumi mitmekesised, suurt teaduslikku ja kultuuriloolist väärtust omavad kogud on süstematiseeritud, nende üle arvepidamine on järjepidev. Kõik kogud omavad ka paberkataloogi, kuid seni puudub veel kogusid sisuliselt inventariseeriv elektroonne andmebaas. See on puudujääk, mida tunnetame nii oma igapäevatöös kui ka suhtlemisel teiste maade vastavate kogudega. Tunduvalt piirab see ka kogude kasutamist tudengite, kraadiõppurite ja teiste huvigruppide poolt. Käesoleva projekti eesmärgiks on ELM-i bioloogiliste kogude kasutamisvõimaluste kaasajastamine – kogudes leiduva informatsiooni kättesaadavaks tegemine laiale üldsusele, nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. Selleks on vaja lõpetada seni läbitöötamata materjali süstematiseerimine, luua lähtealused muuseumi bioloogiliste kogude elektroonse andmebaasi sisseseadmiseks ning alustada olemasolevate andmete sisestamist. Loodusmuuseumi geoloogiliste museaalide osas on esimesed sammud selles suunas juba astutud – edukalt katsetatakse TTÜ Geoloogia Instituudis välja töötatud andmebaasi mudelit. Sarnase andmemudeli alusel loodav bioloogiliste museaalide andmebaas muudaks ka Eesti Loodusmuuseumi bioloogilised kogud hõlpsasti hallatavateks ja laialdaselt kasutatavateks.