See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamise sihtgrant (COVSG)" projekt COVSG2
COVSG2 "Universaalne töötlusmeetod viirusvastase toime saavutamiseks raskesti puhastatavatel pindadel" (1.11.2020−31.12.2021); Vastutav täitja: Angela Ivask; Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, molekulaar- ja rakubioloogia instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 200 000 EUR.
COVSG2
Universaalne töötlusmeetod viirusvastase toime saavutamiseks raskesti puhastatavatel pindadel
Universal treatment method for antiviral protection of hard to clean surfaces
1.11.2020
31.12.2021
Teadus- ja arendusprojekt
SARS-CoV-2 viirusega seonduvate probleemide lahendamise sihtgrant (COVSG)
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT150 Materjalitehnoloogia2.10 Nanotehnoloogia20,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.12. Protsessitehnoloogia ja materjaliteadusT155 Pinded ja pinnatehnoloogia2.5 Materjalitehnika20,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP360 Anorgaaniline keemia 1.4 Keemiateadused20,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.2. MikrobioloogiaB230 Mikrobioloogia, bakterioloogia, viroloogia, mükoloogia 1.6 Bioteadused40,0
PerioodSumma
01.11.2020−31.12.2021200 000,00 EUR
200 000,00 EUR

Projekti eesmärk on pakkuda välja viirusvastase pinnatöötluse metoodika poorsetele ja struktureeritud, normaaltingimustes raskesti puhastatavatele pindadele ning anda neile pindadele võimalikult pikaajalised viirusvastased omadused. Sellise töötlusega materjalide kasutusala oleks äärmiselt lai, alustades tekstiilpindadest ja padjasulgedest lõpetades struktuursete polümeersete tehismaterjalidega. Viirusvastane pinnatöötlus põhineb tuntud antimikroobse toimega hõbedaformulatsioonidel (kolloidne Ag ning kiiremini mõjuv Ag ioon) ning kolloidsel tseeriumoksiidil, mille puhul on lisaks viirusvastasele toimele näidatud ka antioksüdantset mõju. Arendatava pinnatöötlusmeetodi eelis on selle universaalsus – võimalus pihustamistehnoloogia abil töödelda valmistooteid, ning selle testitud efektiivsus reaalelu lähedastes tingimustes. Projekti üks lisatulemus on kodumaise kompetentsi arendamine materjalide viirusvastase toime hindamiseks.
The main goal of this project is to propose an antiviral surface treatment methodology for porous structured materials that in normal conditions are difficult to clean. The application area of the resulting antiviral surfaces would be very wide, ranging from textiles and pillow feathers to polymeric materials. The antiviral surface treatment will be based on silver formulations with known antimicrobial activity - colloidal silver and faster acting silver ion, as well as colloidal cerium oxide, which in addition to it´s antiviral effect has a demonstrated antioxidant activity. The main advantages of the developed surface treatment method are: (i) it´s versatility including the possibility to use spraying for it´s (re) application to already existing surfaces, and (ii) it´s tested efficacy towards influenza and coronavirus in close to real-life conditions. As an additional result of the project, local competence for assessment of the antiviral activity of materials will be developed.
Projekti käigus sünteesisime viirusvastase toimega tseeriumoksiidi (CeO2) nanoosakesed ning kinnitati need tekstiilidele eesmärgiga anda sellistele tekstiilidele viirusvastased omadused. Näitasime, nelja erineva viiruse, sh SARS-CoV-2 viiruse abil, et CeO2 nanoosakesed kahandasid viiruste nakatamisvõimet vähemalt 2 logaritmi (99%) ning enamuste viiruste puhul saavutasime ka 4 log (99.99%) nakatamisvõime vähenemise. Samal ajal ei mõjutanud need nanoosakesed baktereid ega imetajarakke, viidates CeO2 osakeste spetsiifilisele viirusvastasele omadusele. Üllatavalt ei avaldanud hõbeda nanoosakesed oodatud viirusvastast mõju mitte ühelegi testitud imetajaviirusele, küll aga mõjutasid baktereid ja imetajarakke. Seega ei saa hõbedaühendite mõju kuidagi spetsiifiliselt antiviraalseks pidada ning reeglina hävitavad hõbedaühendid ka bakterid ja mõjutavad alates kõrgematest kontsentratsioonidest ka inimrakke. CeO2 omab seevastu üsna spetsiifilist mõju viirustele, nende osakeste bakterivastane mõju on tagasihoidlik ja kahjulikku mõju imetajarakkudele ei ole. Sellest tulenevalt saame oma tulemuste põhjal soovitada CeO2 nanoosakeste kasutamist spetsiifilistes viirusvastastes rakendustes, mis on ka projekti olulisim tulemus. Pihustamismetoodikat rakendades viisime uuritud nanoosakesed ja ühendid tööstuslikus madratsitööstuses kasutatavatele tekstiilidele. Selgus, et poorsele pinnale kinnitunult kaotavad nanoosakesed osa oma aktiivsusest ning veelgi efektiivsemate viirusvastaste omaduste saavutamiseks poorsel pinnal oleks tarvis rakendada viirusvastaste ühendite kontrollitud vabastamist. Projekti tulemused on olulised rahvatervise seisukohast oluliste viiruste nakatamisvõime kahandamiseks läbi nanoosakeste kandmise kokkupuutepindadele. Näitasime, et viiruse nakatamisvõimet kahandavaid CeO2 nanoosakesi on võimalik kanda ka poorsetele pindadele ning see avab tulevikus võimaluse töödelda nanoosakeste abil tekstiile, andes neile viirusvastased omadused.