See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT18-4
IUT18-4 "Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides (1.01.2014−31.12.2019)", Irina Belobrovtseva, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
IUT18-4
Eesti Ida ja Lääne vahel: "oma", "teise", "võõra", "vaenlase" kujundite paradigma XX sajandi Eesti kultuurides
Estonia between East and West: The Paradigm of the Images of “Own”, “Other”, “Strange”, “Enemy” in Estonian Cultures in the 20th Century
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)10,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus40,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2014−31.12.2019
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201454 300,00 EUR
01.01.2015−31.12.201554 300,00 EUR
01.01.2016−31.12.201654 300,00 EUR
01.01.2017−31.12.201754 300,00 EUR
01.01.2018−31.12.201854 300,00 EUR
01.01.2019−31.12.201954 300,00 EUR
325 800,00 EUR

Kavandatav projekt on seotud kolmnurga Eesti–Venemaa–eesti-venelased omavaheliste suhete ja vastasmõjude uurimisega. Projektis käsitletakse ka teisi rahvuseid (lätlasi, sakslasi jt). Uurimuse peaeesmärk on lahti seletada TEISE kultuuri ja inimese tunnetuse roll enamuse identiteedi säilimisel ja kultuuripotentsiaali tõstmisel paradigma OMA/VÕÕRAS/VAENLANE siseste muutuste näitel ja seda pikas ajaloolises perspektiivis. Uuritava paradigma elemendid konstrueerivad erinevaid identsusi. Nimetatud kompleksi mõistete esitamine konkreetsel kultuurilisel materjalil võimaldab tunnetada ja lahti mõtestada kogu OMA ja TEISE/VÕÕRA, aga ka VAENLASE situatsiooni pika ajaloolise perioodi ja -situatsioonide kestel. Projekti üheks kaalukamaks tulemuseks võib kujuneda järeldus sellest, et kompleks OMA/VÕÕRAS/VAENLANE ei pruugi mitte alati sisaldada negatiivset alget ja tähendust. Projekti tulemuseks võib kujuneda ühiskonna üksteisemõistmise parendamine ja erisustest tingitud barjääride ületamine.
This research is centered on the relations and interactions within the triangle Estonia—Russia—Russians in Estonia (with some examples related to Latvians, Germans, etc). The general goal of the project is to explain—on the basis of changes within a paradigm’s framework—the importance of the perseption of other cultures and peoples as a means to preserve the identity and to raise the cultural level of the titular nation. This will be done in historical perspective and on the basis of the biggest national groups. One of the most significant results of the project may become the proof that the system OTHER/STRANGER/ENEMY does not necessarily imply negative content. Different parts of this complex contribute to constructing different forms of national self-identity. Demonstrating this system in action (and from the viewpoints of both sides), makes it possible to realize the situation of a certain historical period. As a result, we see the removal of understanding barriers in the society.
Projekti põhieesmärk oli näidata ajaloolises perspektiivis uuritavate mõistete „oma“, „teine“, „võõras“ ja „vaenlane“ muutuste põhjal, kuivõrd oluline on oma identiteedi säilitamisel teise kultuuri mõistmine ja tunnetamine. Üks kõige kaalukamaid projekti tulemusi on järeldus selle kohta, et „teise-võõra-vaenlase“ kompleks jääb obligatoorsest negatiivsest sisust üsna kaugele. Selle elemendid töötavad enesemääratluse erinevate vormide konstrueerimise heaks. „Teine“ ja „võõras“ – need on sisult „anti-meie“ projektsioonid. Kaksikkomplekse „oma - teine“, „oma - võõras“ ja „oma - vaenlane“ analüüsimisel on arvestatud nende muutusi, olukordade konservatsioone ja aktualiseerimisi teatavatel perioodidel. Kirjeldatud on nimetatud komplekside toimimis- ja toetusmehhanisme, aga ka kultuuri praktikaid, stereotüüpe jne. Projekti tulemusi on kajastatud suures hulgas uurimustes, milliseid on avaldatud autoriteetsetes teadusväljaannetes (erinevates Euroopa riikides ja ka USA-s), teaduslikes ettekannetes rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, ühes doktoritöös ja 8 kaitstud magistritöös, ülikooli loengukursustel jne. Käesolev projekt avas eesti humanitaar- ja sotsiaalteadustes süvendatult meie poolt uuritud paradigma probleeme XX sajandi Eesti kultuuriloos. Esmakordselt uuriti põhjalikumalt venelase kuvandit eesti kirjanduses, eestivene kirjandust vastavas võtmes, sh eestlase kuvandit venekeelses kirjanduses. Teaduskäsitlusse toodud teemad ja materjalid annavad sisendi uuteks teadusteemadeks või siis olemasoleva laiapõhjalisemaks käsitluseks. Senini on teaduskäsitluses kaootiliselt uuritud nõukogude perioodi; omaette uurimist väärib ka käesoleva projekti keskmes olnud paradigma tänases reaalsuses. Kõige selle läbi on potentsiaalselt võimalik tõsta üksteise mõistmist ühiskonnas, millele kaasneks parem üksteisest austamine, kogu ühiskonna arengu nimel tehtava koostöö atmosfäär.