Eesti juhib alla 65- aastaste südamehaigustesse suremuse edetabelit kogu Euroopa Liidus. Tüüpiliseks on muutunud 40-50 aastased meespatsiendid, aga pole harvad juhused, kus infarkti esineb 20-30 aastastel. Haigestumus südame-veresoonkonna haigustesse on eelkõige põhjustatud inimese enda käitumisest, eriti vähesest kehalisest aktiivsusest, suitsetamisest ja ebatervislikust toitumisest. Teades kõiki neid riskifaktoreid, pole arvestatavat läbimurret südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel toimunud. Käesolev uuringuprojekt on suunatud sellele, et töötada välja metoodika, mis aitaks objektiivselt mõõta südame-veresoonkonna seisundit ning seda mõjutavate meetodite efektiivsust (treening, dieet, eluviisi muutus jne.), kasutades nn multimarkerite strateegiat (multimarker strategy). Nimelt, viimaste aastate jooksul on meditsiiniline biokeemia kiirelt arenenud ning on rida uurimistöid, mis on tõestanud informatiivsete biokeemiliste markerite olemasolu. Nende abil on võimalik anda hinnang organismi seisundile südame-veresoonkonna haiguste aspektist ja sellega jälgida, kui suur on risk haiguse väljaarenemisele või juba olemasoleva haigusseisundi progressioonile. Antud uurimistöö oodatavaks tulemuseks on rakendada igapäevaellu metoodika (multimarker strategy), mis võimaldab kasutada teaduse viimaseid saavutusi südame-veresoonkonna haiguste varajasel diagnoosimisel ning hinnata, milline on konkreetse indiviidi tervise muutused kindla ajaperioodi jooksul, olles rakendanud mitte-medikamentoosset ravi. Selliselt, et konkreetsed tulemused oleksid väljendunud arvuliselt ja neid saab "ajateljel" võrrelda.