See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT81
PUT81 "Juri Lotmani elumaailm II MS järgses Eestis rahvusülese ajaloouurimuse vaatepunktist (tuginedes Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivide materjalidele) (1.01.2013−31.12.2016)", Tatjana Kuzovkina, Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut.
PUT81
Juri Lotmani elumaailm II MS järgses Eestis rahvusülese ajaloouurimuse vaatepunktist (tuginedes Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivide materjalidele)
Juri Lotman’s lifeworld in the post-WWII Estonia from the perspective of transnational history studies (based on materials of the archives of Juri Lotman and Zara Mints)
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH595 Vene keel ja kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus20,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH250 Lähiajalugu (alates 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)40,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2013−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201333 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.201433 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.201533 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201633 600,00 EUR
134 400,00 EUR

Projekti eesmärk on kirjeldada rahvusvaheliselt mõjuka Eesti semiootiku Juri Lotmani eluilma rahvusülese ajalookirjutuse ning nõukogude kolonialismi uuringute vaatepunktist. Peamine eesmärk on uurida, kuidas Lotman suutis oma vastuolulisest asendist nõukogude ühiskonnas (Venemaal juudi päritolu tõttu marginaliseeritud teadlane, kellest Nõukogude Liidu okupeeritud Eestis sai rõhuva kultuurigrupi esindaja) genereerida üleilmset retseptsiooni leidvate tulemustega teadus- ja vaimuelu keskuse. Projekt uurib, kuidas see kujunemislugu on seotud Eesti keskkonna eripäradega mitmekülgsete kultuurimõjutuste ning keerulise rahvusülese ajalooga piirkonnana. Analüüsime publitseerimata arhiivimaterjale jt. allikaid, sh. ilukirjandust ja publitsistikat. Projekt toob esile Lotmani rolli demokraatlikus liikumises ja rahvusvahelise intellektuaalse kogukonna kujunemises, mis muutsid Euroopa valitsuskorda 20. saj. lõpul. See aitab kaasata Eesti nõukogude perioodi ajaloo uurimisse eestivene vaatepunkti.
This project aims to describe the lifeworld of the Estonia-based semiotician of worldwide fame, Juri Lotman, from the standpoint of the studies of transnational history and Soviet colonialism. The main goal is to specify how Lotman, a Russophone scholar of Jewish origins, managed to transform his marginalized position within the Soviet culture (reduced to that of a Russifier of the occupied territory) into the position of the leader of a globally recognized intellectual centre. We also intend to research how this possibility was related to the specificity of Estonia as the cultural crossroads involved in several branches of transnational history. The project will demonstrate Lotman’s role in the democratic movement and the formation of international intellectual community which changed the social and political regime in Europe at the end of the 20th century, and contribute to the inclusion of multi-cultural perspective in the controversial history of Estonia of the Soviet period.
Projekt uuris ja kirjeldas Lotmani eluilma järgmistes tahkudes. Rahvusvahelisele teadusmaailmale tutvustati Juri Lotmani ja Zara Mintsi arhiivi materjale: publitseeriti Lotmani viimase monograafia tõlge inglise keelde (The Unpredictable Workings of Culture, Tallinn: TLU Press, 2013), Lotmani autoportreede kronoloogiliselt järjestatud kogumik kommentaaride ja järelsõnaga kolmes keeles (Juri Lotmani autoportreed. Автопортреты Ю. М. Лотмана. Juri Lotman’s Self-Portraits, 2016), artikkel Lotmani ja Mintsi arhiivimaterjalide uurimisest ja seisukorrast (Kuzovkina 2016; ISI WOS). Analüüsiti Lotmani eluloo sündmusi: tema Eestisse kolimist 1950. aastate antisemiitliku kampaania ajal NSVL-is, tema kodus toimetatud läbiotsimist 30.01.1970. seoses inimõiguste aktivist N.Gorbanevskaja asjaga. Avaldati väljavõtteid Lotmani KGB toimiku materjalidest (Kuzovkina 2013, 2015) ning Lotmani kirjavahetus Boris Jegoroviga aastatel 1967-68 – ajal kui toimus otsustav muutus Lotmani suhtumises nõukogude korda (Egorov Kuzovkina 2014, 2016). Korraldati 4 rahvusvahelist Juri Lotmani konverentsi Tallinna Ülikoolis (2013-2016), mis käsitlesid nii Lotmani eluilma kui tema kultuuriteoreetilisi ideid. Konverentside teemadeks olid tekst ja retseptsioon; võimu- ja vägivalla semiootika; biograafilise tekstiloome ja –tõlgendamise semiootika; Lotmani mõiste „semiosfäär“ ning selle rakendused ja arendused nüüdisaja teaduses. Igal konverentsil osales üle 70 esineja 13-15 maalt. Avaldati 3 artiklikogumikku varasemate aastate Lotmani konverentside ainetel, teemadel juhuslikkus ja ennustamatus; linnasemiootika; probleemid mitteusaldusväärsete allikatega töötamisel. Projekti teemadel avaldati 19 artiklit, 3 nendest ISI-WOS, ja tehti üle 20 ettekande rahvusvahelistel konverentsidel. Jätkus koostöö Zagrebi Ülikooli filosoofiateaduskonnaga ja Jagiellonia Ülikooli lääne-slaavi filoloogia instituudiga, algas koostöö rahvusvahelise teadusajakirjaga Avtobiografija.