See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF8890
ETF8890 "Eesti puistute kasvukäigu modelleerimine muutuvates kasvutingimustes Euroopa puistu kasvumudelite foonil (1.01.2011−31.12.2014)", Andres Kiviste, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
ETF8890
Eesti puistute kasvukäigu modelleerimine muutuvates kasvutingimustes Euroopa puistu kasvumudelite foonil
Modelling Estonian forest stands growth in changing conditions on the background of European forest growth and yield models
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.5. MetsandusteadusB430 Metsakasvatus, metsandus, metsandustehnoloogia4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201110 200,00 EUR
01.01.2012−31.12.201210 200,00 EUR
01.01.2013−31.12.201310 200,00 EUR
01.01.2014−31.12.201410 200,00 EUR
40 800,00 EUR

Grandiprojekti eesmärgiks on Eesti puistute kasvukäigu modelleerimine koostöös üle-Euroopalise COST projektiga FP0603 teemal „Metsa mudelid uurimistöös ja jätkusuutliku metsamajandamise teenistuses“. Praegu Eestis kasutatavaid puistu tasemel kasvumudeleid analüüsitakse Euroopa kasvukäigutabelite andmetel (240 tabelikomplekti, mis sisaldavad enam kui 23 tuhat kirjet), Eestit katva metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmetel (ligikaudu 700 püsiproovitükki puukaupa seirega) ja pikaajaliste metsakatsealade kordusmõõtmiste andmestikel (enam kui 600 püsiproovitükki). Uuritakse, milliseid üldiseid puistu kasvu seaduspärasusi saab formuleerida Euroopa kasvukäigutabelite andmestikul ja kas need leivad kinnitust Eesti püsiproovitükkide mõõtmisandmetel. Eesti püsiproovitükkide kordusmõõtmise andmetel testitakse ka naabermaades loodud metsa kasvumudeleid. Esimeses järjekorras rakendatakse koostöös Soome kolleegidega Soome Metsainstituudis loodud üksikpuu kasvuvõrranditele tuginevat puistu kasvumudelit MOTTI. Varasemates uurimistes on täheldatud Eesti metsade kõrgusindeksi H50 suurenemist keskmiselt 2 m võrra 40 aastase perioodi jooksul (1950-1990). Kontrollitakse, kas antud tendents on jätkunud ka viimase 20 aasta jooksul (1990-2010) ning selgitatakse kasvutrendi põhjused. Vastavalt saadud tulemustele korrigeeritakse puistute takseertunnuste vanuseridadele tuginevaid Eesti puistu kasvumudeleid. Projekti lõppeesmärgiks on Eestit katva metsa kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku andmetel üksikpuu kasvu ja väljalangevuse võrranditele tugineva puistute kasvumudeli loomine. Mudeli kontrollimiseks kasutatakse praeguseks säilinud pika-ajalise metsakatsealade mõõtmisandmestikke. Erinevalt olemasolevatest Eesti puistu kasvumudelitest võimaldab loodav kasvumudel prognoosida puistu takseertunnuste keskmiste asemel nende jaotuste dünaamikat ning arvestada inimtegevuse ja looduslike häiringute mõju.
Aim of the grant project is to promote forest growth modelling in Estonia with cooperation COST Action FP0603 “Forest Models for Research and Decision Support in Sustainable Forest Management”. The stand level forest growth models used in Estonian forestry at the moment will be evaluated against the European growth and yield tables (240 sets of tables with more than 23 thousand records), Estonian network of forest growth permanent monitoring plot data (around 700 plots with tree-wise monitoring) and re-measurement data of long-term forest experiments and research plots (more than 600 plots). General regularities of forest growth will be studied and formalized on the material of European forest growth and yield tables and evaluated on the Estonian data sets. Several European growth and yield models will be evaluated on Estonian permanent plot data sets. Main attention will be paid to application of the distance independent single tree models. First, the model MOTTI from the Finnish Forest Research Institute will be evaluated with cooperation Finnish researchers. An average increase of site index H50 by 2 metres has been estimated for Estonian forests during 40-year period (1950-1990) by earlier studies. The growth trend will be tested on last twenty year data (1990-2010), also causes of the trend will be explored. According to the growth trends, the Estonian stand level models which are based on chronosequences of forest inventory data will be corrected. Finally, a distance independent individual tree growth model will be elaborated on the Estonian network of forest growth permanent monitoring plot data. The model will be evaluated on long-term forest research plot re-measurement data. The new type Estonian forest growth model will enable to predict dynamics of tree distributions and effect of forest management treatments and natural disturbances
Grandiprojekti sisuks oli Eesti puistute kasvukäigu modelleerime koostöös COST projektiga FP0603. Peamiseks andmestikuks oli puistu kasvukäigu püsiproovitükkide võrgustiku (680 proovitükki, ligikaudu 100 tuhat koordinaatidega puud) kordusmõõtmised aastatest 1995-2013. Koostöös 15 Euroopa metsauurijaga võrreldi Bayes’ meetodeid kasutades kuue puistu kasvumudeli (3PG, 4C, ANAFORE, BASFOR, BRIDGING ja FORMIND) parameetrite määramatust nelja maa (Austria, Belgia, Eesti ja Soome) puhtmännikute püsiproovitükkide andmestikel. Selgus, et nn maakeskne mudelite kalibreerimine ei vähenda määramatust oluliselt võrreldes üleüldise kalibreerimisega. Hinnati Soome Metsainstituudi puistu kasvumudeli MOTTI sobivust Eesti püsiproovitükkide andmetega. Üldiselt oli tulemus rahuldav, kuid mudelit tuleks enne Eestis kasutamist kalibreerida. Arendati puistu kasvumudeleid muutuvate kasvutingimuste puhuks. Dendrokronoloogilisi meetodeid kasutades selgitati puude kasvu enim mõjutavad kliimamuutujad. Arvutisimulatsioonide analüüsi tulemusel näidati, millisel määral võib puistu tegelik kasvukäik erineda nn näilisest kasvukäigust, mis on saadud kasvutingimuste muutumatust eeldades. Puude tüveanalüüside põhjal näidati, et samas kasvukohas on erineva põlvkonna puistute kasvukäik erinev. Metsaregistri andmetel ilmselget metsa kasvu kiirenemist viimasel aastakümnetel ei täheldatud. Uuriti põlevkivikarjääridele rajatud metsa kui uudse metsaökosüsteemi kasvukäigu iseärasusi Töötati välja virtuaalse puistu rekonstrueerimise meetod väikeste proovitükkide ääreefekti leevendamiseks puudevahelise konkurentsi modelleerimisel. Meetod tugineb metallide simuleeritud lõõmutamise algoritmile, millega proovitüki sisene struktuur kopeeritakse proovitüki väliseks virtuaalmetsaks. Puistu rekonstrueerimise meetod osutus täpsemaks kui seni kasutatud puistu peegeldamise meetod. Püsiproovitükkide andmetel modelleeriti üksikpuu diameetri ja kõrguse juurdekasvu ning puude väljalangevust. Leiti sobivaimad konkurentsiindeksid, ruumistatistikud ja nende rakendamise meetodid.