See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT2-27
IUT2-27 "Tahkiste ja fundamentaalväljade mittelineaarne teooria (1.01.2013−31.12.2018)", Vladimir Hižnjakov, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, füüsika instituut.
IUT2-27
Tahkiste ja fundamentaalväljade mittelineaarne teooria
Nonlinear theory of solids and fundamental fields
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP260 Tahke aine: elektrooniline struktuur, elektrilised, magneetilised ja optilised omadused, ülijuhtivus, magnetresonants, spektroskoopia1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)55,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP210 Elementaarosakeste füüsika, kvantväljade teooria 1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)30,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP190 Matemaatiline ja üldine teoreetiline füüsika, klassikaline mehaanika, kvantmehaanika, relatiivsus, gravitatsioon, statistiline füüsika, termodünaamika1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)15,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.2013384 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.2014384 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015384 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016384 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017384 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018384 000,00 EUR
2 304 000,00 EUR

Projekt tegeleb Eesti teoreetilise füüsika peasuundadega, ühendades uuringuid tahke keha teooria, kvantväljateooria ja kosmoloogia alal. Projekti teemade hulka kuuluvad makro-, meso- ja nanokristallide mittelineaarne dünaamika, kristallidefektide moodustumine (tähelepanuga materjalide kiirguskindlusel), magnetnähtused ja kvantostsillatsioonid kõrgtemperatuursetes ülijuhtides, frustreeritud spinnvõrega kristallid, uued ülijuhtivad komplekssüsteemid, faasisiirded multiferroikutes ja heterostruktuurides, grafeeni ja süsiniknanotorude liitstruktuurid, stohhastilised efektid faasisiiretes, valguse ja aine mittelineaarsete vastasmõjude tugevnemine pinnaplasmonite mõjul.Tahkiseteoorias kasutatavaid stohhastilisi meetodeid rakendatakse ka väljateooriale. Kaootiliste stringide teoorias on need meetodid prognoosivõimelised elementaarosakeste füüsikas ja teoreetilises kosmoloogias. Projekti töörühm esindab teaduse tippkeskuse "Mesosüsteemide teooria ja rakendused" (TK114) teoreetilist osa.
The project covers main theoretical investigations in Estonia and unites research in condensed matter, quantum fields and cosmology. The topics of the project include: nonlinear dynamics in macro-, meso- and nanocrystals, crystal defect formation emphasizing material radiation stability, the magnetism and quantum oscillations in high-Tc superconductors, crystals with frustrated spin lattices, superconductivity in novel complex systems, phase transitions in multiferroics and heterostructures, the graphene and carbon nanotubes combained stuctures, stochastic effects in phase transitions, the strengthening of nonlinear light interactions by surface plasmons. Stochastic methods used for solid state physics are applicable also to field theory. In terms of chaotic strings, they even have predictive power for elementary particle physics and theoretical cosmology. The research group represents the theoretical part of the Centre of Excellence “Mesosystems: theory and applications”.
Uuriti, kuidas võnkumiste liikumine aatomvõredes sõltub aatomitevahelistest jõududest. Näidati, et laseriga ergutatud plasmonite abil saab tekitada põimolekus footoneid kvantkommunikatsiooni jaoks. Näidati, et He3 kvantvedeliku tilgas asuva lisandimolekuli spektris ilmnevad kvantefektid - Fermi mere ergastused. Uuriti orbitaalpöördemomendiga footonite kasutamist haruldaste muldmetallide lisanditsentritega kristallide spektroskoopias, et vaadelda neis kristallides uusi elektronüleminekuid. Arendatud eridiagrammtehnika abil on saadud seletused suure energia anomaalia ja Fermi-nivoo piikide jaoks vaskperovskiitide fotoemissioonspektrites. Uuriti kahemõõtmelist spinniga 1 Heisenbergi mudelit kolmnurksel võrel ja spinniga 1/2 antiferromagnetilist Heisenbergi mudelit kolmandiku võrra harvendatud ruutvõrel, kasutades väikeste võrede täpset diagonaliseerimist perioodiliste ääretingimustega. Leitud on põhiseisundi ja madalamate ergastatud seisundite energiate ja spinnkorrelatsioonifunktsioonide sõltuvused mudeli parameetritest. Näidati, et kahetsoonilises ülijuhis on võimalik Cooperi paari mõõtmete väga tugev temperatuurisõltuvus. Tehti kindlaks ülijuhtivuspilu toime foononsagedusele, mis tekib seoses lokaliseeritud ja liikuvate elektronide seisundite vibroonse segunemisega. Uuriti polarisatsiooni ja massidega seotud efekte nii fenomenoloogias kui fundamentaalteoorias. Uuriti rasketele kvarkidele rakenduvat sisemise sarmiga mehhanismi, spinnseisundite relativistlikku põimumist ja Besseli integraalide arvutamist. Analüüsiti massita fermionidega seotud lahenduva Boreli alamrühma ilmumist komplementaarselt tavalisele Lorenzi rühma poollihtsale alamrühmale. Gravitatsiooniteooria vallas arvutati vaatluslikke piiranguid skalaar-tensortüüpi kosmoloogiliste mudelite parameetritele ning arendati gravitatsioonilainete teooriat aegruumides, mille geomeetria on üldisem kui Einsteini teoorias (väändega tasased aegruumid, Finsleri meetrikaga aegruumid, multimeetrilised teooriad jt).