See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)" projekt EKKM11-236
EKKM11-236 "Lääne-Eesti pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis (1.01.2011−31.12.2011)", Ingrid Rüütel, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM11-236
Lääne-Eesti pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis
1.01.2011
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2011−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.20115 000,00 EUR
5 000,00 EUR

Projekti eesmärgid Projekti eesmärgiks on eesti pärimustantsude audiovisuaalsete salvestuste ja sõnaliste kirjelduste publitseerimine ning tantsu kohalike eripärade ja nende muutumise uurimine. Globaliseerumine on viimastel aastakümnetel kiirendanud kultuurimuutusi sedavõrd, et pärimusele tuginevad paikkondlikud eripärad on kadumas ning kohati juba kadunud. Paljud teadmised, sh varem (suulise) pärimusena edasikandunud tantsuvormid, tantsimisviisid ja -stiilid on taandunud elavast kasutusest, kuid need võivad olla dokumenteeritud näiteks filmi- või videosalvestistena. Aastail 2007-2010 teostati ETF grandi 7231 „Eesti rahvatantsude algupärane esitusviis ja koreograafiline tekst audiovisuaalsete fikseeringute põhjal“ raames uurimistöid, mis Kihnu saare tantsutraditsiooni näitel käsitlesid eesti rahvapärimuslike tantsude koreograafilise teksti muutumist ajas ja suhetes sekundaartraditsiooniga ning mille tulemusena on avaldatud 3 teadusartiklit, topelt-CD „Kihnu tantsulood“ ja kahest DVDst koosnev album „Kihnu tantsud“ autentsete tantsuesituste näidetega. Valmimas on raamat Kihnu tantsudest. Et Kihnu kultuuriruum kuulub ajalooliselt Lääne-Eesti kultuuripiirkonda, on käesolev projekt kavandatud tööde loogilise jätkuna just selles regioonis. Uurimispiirkonnaks saab esialgu mandri-Pärnumaa, Muhu ja Läänemaa ning uurimisobjektiks pärimustantsude koreograafiline tekst ja esitusviis, nende muutumine (või muutumatus) ajas ning tantsimise sotsiaalne ja kultuuriline kontekst. Projekti vastutav täitja, etnomusikoloog Ingrid Rüütel on rohkem kui 50 aasta jooksul isiklikult kogunud folkloorset materjali sh koreograafilisi tekste, tantsumuusikat ja tantsimise konteksti puudutavat informatsiooni erinevates paikades Lääne-Eesti mandril ning saartel. Lääne-Eesti piirkonnast on rikkalikult folklooritekste, sh tantsualast materjali saadud ka Herbert Tampere, Richard Viidalepa, Ullo Toomi jt kogumisretkedelt. Lisaks kogutud folklooritekstidele, kus kontekstiandmeid mõnikord napib, omandavad kavandatavas uurimuses erilise väärtuse projektijuhi isiklikud kogemused ja mälestused kogumissituatsioonidest, informantide isikutest jne. Pärimustantsu alaseid käsikirju ja filmilinte ning tantsumuusika helisalvestusi säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivis. Siiani on publitseeritud vaid Kihnu materjalid. Tänaseks on materjalid osaliselt digitaliseeritud ning on võimalik alustada nende analüüsi. Pildi täiendamiseks on siiski vajalik ka lisaandmete hankimine Eesti Filmiarhiivist, Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist, Eesti Rahva Muuseumi arhiivist ja erakogudest. Kavas on ka täiendavad videosalvestused ja intervjuud, et kujunev ülevaade piirkondlikust tantsupärimusest saaks võimalikult mitmekülgne. Kihnu tantsutraditsiooni uurimine näitas, kuidas tänapäevane rahvatantsuharrastus, tantsude, sh autorite loodud rahvuslike lavatantsude ning normeeritud põhisammude õpetamine koolis ja tantsurühmades erineb rahvapärimuslikust ehk traditsioonilisest tantsimisviisist. Uurimise laiendamine naaberpiirkondadele annab võimaluse kontrollida järgmisi hüpoteese: - Eesti-sisesed regionaalsed erinevused tantsutraditsioonis seisnevad eeskätt repertuaari koosseisus ja kohalikes tekstivariantides. - Eesti pärimustantsude algupärane esitusstiil sarnaneb üldjoontes sellega, mis Kihnus on teataval määral jälgitav tänapäevani. - Kohalikes ja individuaalsetes tantsimisstiilides on aja jooksul muutusi esile kutsunud tantsuhariduse levik ning folklooriliikumine ja rahvatants kui harrastustegevused. Projekti lõpptulemuseks on ülevaade Lääne-Eesti pärimustantsude variaablusest tantsukirjelduste-, noodi- ja audiovisuaalsete salvestiste kogumiku kujul. Käesoleval ajal on Eestis kohalikku pärimust väärtustav folklooriliikumine üsna populaarne, mida näitab 2010. aastal rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica ettevalmistustes osalenud Eesti rühmade ja esinejate arv (üle 2000 inimese). Sellega kõrvuti ning osaliselt põimunult kulgeb oluliselt laiema levikuga rahvatantsuharrastus – keskmiselt osaleb igal üldtantsupeol või noorte tantsupeol ligikaudu 8000 tantsijat, ettevalmistusprotsessis rohkem. Seoses laulu- ja tantsupidude protsessiga rõhutatakse rahvatantsuharrastuses ühtsust, olgu siis rahvuslikku või tantsutehnilist, mis sellisena aga ühtlasi soosib ühetaolisust ja võib põhjustada kohalike, kogukondlike või individuaalsete eripärade kadumist või unustamist. Seetõttu on äärmiselt vajalik publitseerida seni avaldamata arhiivimaterjale ja teadusuurimuse tulemusi, mis näitavad rahvapärimuse mitmekesisust ning selle muutumise põhjuseid ja seaduspärasusi ning annavad uut repertuaari tuhandetele rahvatantsuharrastajatele.