See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu (EKRM)" projekt EKRM04-22
EKRM04-22 (EKRM04-22) "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (1.01.2004−31.12.2007)", Margit Langemets, Eesti Keele Instituut.
EKRM04-22
Eesti kirjakeele seletussõnaraamat
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu (EKRM)
AsutusRollPeriood
Eesti Keele Instituutkoordinaator01.01.2004−31.12.2007
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004500 000,00 EEK (31 955,82 EUR)
01.01.2005−31.12.2005600 000,00 EEK (38 346,99 EUR)
01.01.2006−31.12.2006600 000,00 EEK (38 346,99 EUR)
01.01.2007−31.12.2007600 000,00 EEK (38 346,99 EUR)
146 996,79 EUR

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat (EKSS) on Eesti Keele Instituudis koostatav esimene eesti kirjakeele kogu sõnavara kirjeldav sõnaraamat. EKSS kajastab tänapäeva eesti keele leksika põhiosa selle eri kasutusaladel, selle koostamisel toetutakse sõnavarakogudele, senistele eesti keele sõnaraamatutele, muudele sõnavara-ja grammatikakäsitlustele ja uuematele teatmeteostele. Sõnaraamatu toimetamine ja koostamine (alustatud 1960-ndatel) on jõudnud lõppfaasi: ilmunud on A~unelus (23 vihikut). Kokku ilmub 27 vihikut (igal aastal üks) ja koos viimase põhivihikuga (2007. a) ka uute sõnade täiendvihik. Ühe vihiku maht on keskeltläbi 22,5 autoripoognat ehk 12,5 trükipoognat, arvutitekstina umbes 1Mb. Sõnaartiklid koostatakse tekstinäidete põhjal, aluseks eesti kirjakeele arhiiv (4,3 mln sõnasedelit) ja eesti keele tekstikorpused (TÜ eesti kirjakeeie korpus, EKI tekstikorpus). Sõnastikutekst sisestatakse arvutisse struktureeritud tekstina, igal struktuuriüksusel on oma märgend. Koostamispõhimõtted on aja jooksul veidi muutunud (tsitaatidele eelistatakse lühiväijendeid ja leksikograafide näitelauseid). Juba paar aastat tagasi jõuti tööjärku, kus sõnaraamatu aigkäsikiri on puudunud, mistõttu vihikute ilmumistempoks olemasoleva tööjõu juures on stabiliseerunud üks vihik aastas. Riiklik sihtprogramm Eesti keel ja rahvuskultuur on toetanud sõnaraamatu koostamist ja toimetamist aastate! 1999-2002 (eraldisi kokku 765 000 kr), 2003. aastal rahastati sõnaraamatut sihtprojektist Keeletehnoloogia ja EKI sõnaraamatud (425 000 kr).