Kavandatav uurimus lähtub eeldusest, et anglo-ameerika e. liberaalne ajakirjandusmudel ei ole kohandatav Kesk- ja Ida-Euroopa maades, mille meediasüsteemide arengut jätkuvalt mõjutavad 1980.-1990.aastate vahetuse poliitiline murrang ja sellele järgnenud tormilised ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Selle mudeli läbikukkumine post-kommunistlike maade ajakirjanduses viitab rahvuslike meediasüsteemide kultuurilise ja sotsiaalse tausta suuremale tähtsusele ajakirjanduskultuuride kujunemises, kui siiani on arvatud. Kavandatava projekti fookuses on Baltimaade (hilisemal etapil ka Horvaatia ning Poola) ajakirjanduskultuuride võrdlemine ning erisuste ja sarnasuste kaardistamine. Uurimusele laiema rahvusvahelise konteksti andmiseks võrreldakse neid tulemusi Inglismaa, Norra ja Rootsi uurimustega. Eesmärgiks on kindlaks teha parameetrid, mis aitaksid vastata küsimusele võimalikust postkommunistlikele ühiskondadele eripärase ajakirjanduskultuuri arengumudelist. Püütakse ka seletada põhjusi, miks anglo-ameerika (liberaalne) ajakirjandusmudel, mis on kujunenud ajakirjanduse ideoloogiaks Lääne demokraatiates, ei kohanenud Kesk- ja Ida-Euroopa post-kommunistlikes meediasüsteemides. Kavandatavas uurimuses arendatakse edasi võrdleva ajakirjandusuurimuse metodoloogiat, testides erinevate kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite kombinatsioone. Teoreetiliselt lähtub uurimus interdiskursiivsuse teooriast (Fairclough, Erjavec), normatiivsest meediateooriast (McQuail, Elliott), professionaliseerumise teooriatest (Millerson, Willensky, Weaver). Kasutatakse peamiselt kvalitatiivseid meetodeid ja võrdlev-analüütilist lähenemist. Uurimuse peamisteks väljunditeks on teaduspublikatsioonid rahvusvahelistes ja kodumaistes ajakirjades, doktori- ning magistritööd ja kolektiivne monograafia või artiklikogumik.
The study proceeds from the assumption of non-apliccability of the Anglo-American ‚liberal‘ model of journalism to the journalism(s) in the Central and Eastern European countries where the development of media systems and the professionalism of journalism have been strongly influenced by extensive political and economic transformations.
This comparative study will outline, find associations and differences in, and compare the journalism cultures of Estonia, Latvia and Lithuania, (taking into account the substantial Russian language journalism of the Baltic nations) and in a later stage, also in Croatia and Poland. In order to place the study into a broader context, the results will be compared with UK, Norwegian and Swedish research. The objective of the study is to identify common parameters that would allow a distinct model of development of journalism cultures in post-Communist countries to be outlined. The research would also attempt to explain the reasons why the ‘liberal‘ Anglo-American model had only very limited success in post-Communist media systems.
The study will contribute to the methodology of comparative journalism studies by testing various combined approaches and methods. Theoretically, the study departs from the theory of interdiscursivity (Fairclough, Erjavec), normative media theories (McQuail, Elliott), theories of professionalisation (Millerson, Wilensky, Weaver). Mainly qualitative methods and comparative approach will be used. The outcome of the research will be scientific publications in international and national journals, doctoral and masters‘ theses and possibly a book.