See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt 3.4-23/109 alapunkt 1.3
3.4-23/109 alapunkt 1.3 (3.4-23/109 alapunkt 1.3) "Mullaharimise intensiivsuse mõju vedelsõnnikuga väetatud põllukultuuride saagile ja kvaliteedile ning mulla seisundile (1.01.2007−31.12.2011)", Peeter Viil, Eesti Maaviljeluse Instituut, Eesti Taimekasvatuse Instituut.
3.4-23/109 alapunkt 1.3
3.4-23/109 alapunkt 1.3
Mullaharimise intensiivsuse mõju vedelsõnnikuga väetatud põllukultuuride saagile ja kvaliteedile ning mulla seisundile
The Effect of Soil Tillage Intensity on the Yield and Quality of Slurry-Fertilised Crops and Soil Condition
Mullaharimise intensiivsuse mõju vedelsõnnikuga väetatud põllukultuuride saagile ja kvaliteedile ning mulla seisundile
1.01.2007
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
Riiklik programm "Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009-2014"
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB390 Taimekasvatus, aiandus, taimekaitsevahendid, taimehaigused 4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Maaviljeluse Instituutkoordinaator01.01.2007−31.12.2011
Eesti Taimekasvatuse Instituutkoordinaator01.01.2007−31.12.2011
AsutusRiikTüüp
Põllumajandusministeerium
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.20118 250 000,00 EEK (527 271,10 EUR)
527 271,10 EUR

Pikka aega on taimekasvatussaaduste tootmine rajanenud intensiivsel mullaharimise. Teadusuuringud on näidanud, et taoline tootmine on kallis ja keskkonnavaenulik. Sellest tulenevalt on maailmas üha enam hakanud levima minimeeritud mullaharimisele rajanev taimekasvatussaaduste tootmine. Tootmisressursside (mootorikütus, väetised, pestitsiidid) kallinemine ja olemasolevate masinate-agregaatide füüsiline ning moraalne vananemine sunnib ka Eesti tootjaid otsima uusi säästlikke taimekasvatussaaduste tootmise viise, et olla konkurentsivõimelised nii sise- kui ka välisturul. Mulla kvaliteeti näitab tema tervis, mida defineeritakse kui mulla jätkuvat võimet funktsioneerida ühtse elava süsteemina ökosüsteemi ja maakasutusepiirides, säilitada bioloogilist produktiivsust, parandada õhu- ja veekeskkonda, säilitada taimede, loomade ja inimeste tervist. Huumusbilansi tasakaalus hoidmiseks tuleb mulda tagastada suurtes kogustes orgaanikat (tahke sõnnik, põhk, haljasväetised). Praegu, mil Eestis ehitatavatest loomakasvatusfarmidest tuleb kõrvaltoodanguna vedelsõnnik, on selle keskkonnasõbralik kasutamine eriti aktuaalne. Praktikast tulenevast nõudest on projekti raames kavas uurida komplektselt süsteemi muld-taim-mullaharimine-väetamine. uurimiskollektiiv on interdistsiplinaarne haarates endas agronoomia, mehhaniseerimise, ökonoomika, füüsika/bioloogia ja meteoroloogia tagapõhjaga teadlasi. Uurimistöö baasiks on EMVI pikaajalised mullaharimise, väetamise ja külvikorra komplekskatsed Kuusikul ja lühiajalised mullaharimise põimmasinate töö võrdluskatsed Eesti erinevatel muldadel. Uurimistöösse on kaasatud ka uuringu tulemuste otsesed kasutajad (maaviljelejad, kutseõppijad, masinate-seadmete maaletoojad. Projekti eesmärgiks on täpsustada põllukultuuride viljelemise teoreetilisi aluseid ja praktilisi meetmeid diferntseeritud mullaharimise ja vedelsõnniku kooskasutamisel.
For a long time growing of plant production products has been based on intensive soil cultivation. Scientific researches have shown that such growing method is expensive and often unfriendly to the environment (especially when crop rotation requirements are being ignored). In order to diminish these problems, new technologies have been developed around the world, consisting of minimum tillage and no-till (zero tillage) technologies for plant production. According to FAO, more than 70 billion ha where cultivated using minimum or zero tillage in the year of 2000.The increasing costs of production resources (fuel, fertilisers, pesticides) and physical and moral ageing of existing machinery makes Estonian farmers to search of new and sustainable ways for plant production to be competitive both in local and foreign markets. In 2005 in Estonia nearly 25% of field crops (cereals, rape) were produced with zero or minimum tillage and for winter crops this rate was 60-70%. The present researches in ERIA have shown that saving in minimum tillage can be as high as 50% both on fuel and labour time compared to intensive tillage. Soil properties are stabilising, too. Promotion of animal breeding in new keeping conditions brings along a new problem for farmers - how to handle slurry as a by-product of animal husbandry. The new directions in soil cultivation and cattle breeding are indeed some very important problems the farmers are waiting solution for. Due to that the aim of the presented research project is to specify theoretical bases of field crops (cereals, rape, grassed) cultivation in the conditions of differentiated tillage (intensive, minimum, zero tillage) and slurry. Slurry is researched as local nitrogen source for plants and its influence to phytosanitary state of agrocyanosis. The research is a basis of recommendations for machinery and technology selection criteria for plant production (for food, feed or biofuel). Complex analysis of agro ecosystems is used to devise mathematical models for predicting soil properties and crop yield. Co-operation between researchers and exploiters of research in field trials gives all participants a chance to apply science in everyday work practice. For involved students it is a good possibility to get up-to-date knowledge and practical skills directly from trials.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring100,0