See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1218
PUT1218 "Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis (1.01.2016−31.12.2019)", Epp Annus, Eesti Kirjandusmuuseum.
PUT1218
Rahvuse intiimsus ja kultuuri kujutluspildid: kodu ja kultuur hilisnõukogude Eestis
National Intimacies and Cultural Imaginaries: Home and Culture in Late Soviet Estonia
1.01.2016
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH390 Üldine ja võrdlev kirjandusteadus, kirjanduskriitika, kirjandusteooria 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2016−31.12.2019
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201742 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201842 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201642 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201942 000,00 EUR
168 000,00 EUR

Projekti eesmärgiks on luua uus hilisnõukogude Eesti (1970. ja 1980. aastad) rahvuskultuuri uurimise paradigma. Projekt uurib nõukogude argielu, vaatluskeskmes on hilisnõukogude perioodi kodukogemus. Analüüs keskendub kultuurilistele ja isiklikele kujutelmadele ja nende suhteile nõukogude ajajärgu materiaalse reaalsuse kogemusega. Projekti käigu analüüsitakse laia levikuga kultuuritekste (ennekõike ilukirjandust ning ajakirjanduses avaldatud artikleid) võrdlevalt elulookirjutusega. Sealjuures on eriliseks huviobjektiks rahvusliku intiimsuse sfäär, st need kogemuse aspektid, mis jäävad kultuuri kujutluspiltide laiemast käibest kõrvale. Projekt lähtub hüpoteesist, et kultuuritekstide ja elulookirjutuse kõrvutuse kaudu on võimalik avastada ja avada ajajärgu representatiivseid tühikuid. Projekti esmaseks uurimisobjektiks on kirjalikud allikad: ajajärgu ilukirjandus, belletristika ja elulookirjandus.
This project addresses the everyday experience of Estonian culture in the late Soviet period (1970-1986), with an emphasis on home experience. Comparing literary works with life writings and interviews, we are interested in the sphere of national intimacies: aspects of experience that remain unrepresented within the wider circulations of cultural texts. The project proceeds from the hypothesis that there is a disjunction between (national) experience and its cultural imaginaries, that there is a space of national intimacy which does not find cultural representation—certain topics are avoided, other ideas circulate informally but are not addressed in novels or in daily newspapers. The scholarly understanding of any era suffers distortion, when the sphere of culturally unrepresentable experience remains hidden from view. A careful analysis of cultural imaginaries in juxtaposition with interviews and life-writings can open up this sphere of difference as a sphere of national intimacy.
Projekt lõi uue, sotskolonialismi paradigma nõukogude perioodi rahvuskultuuride uurimiseks, arendas välja üldise metoodika ning analüüsis Eesti nõukogudeaegset kultuurisituatsiooni. Uudne oli sealjuures keskendumine ”võimalikkuste topograafiale” nõukogude ajajärgul – mitte seadustele ega eeskirjadele, vaid laiemalt sellele, kuidas nõukogude režiim püüdis suunata kodanike püüdlusi teatud väljunditesse, teisi väljundeid samal ajal juba eos välistades. Analüüs keskendus ajastu kultuurilistele kujutelmadele ja igapäevasele olmele ning peatus argidissensuse, st väikeste argiste erimeelsuste rollil nõukogude režiimiga kohandunud hoiaku murendamisel. Projekti käigus analüüsiti laia levikuga kultuuritekste võrdlevalt elulookirjutusega. Olulisemad publikatsioonid olid Epp Annuse inglise- ja eestikeelsed monograafiad: „Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands“ (London & New York: Routledge) - oluline raamat üleilmses nõukogude-uuringute kontekstis -; „Sotskolonialism Eesti NSV-s: võim, kultuur, argielu“ (Tartu Ülikooli Kirjastus) - esimene eestikeelne teoreetiliselt mõtestatud ülevaade argielu ja võimu suhetest Eesti NSV-st. Sotskolonialismi metoodika võimaldab paremini mõista Eesti NSV-s toimunud protsesse ja nende järelmõju. Kultuurilistele kujutelmadele keskenduv metoodika võimaldab viia kultuuriprotsesside uurimise võrdlevale alusele ning pakub seega suurepäraseid võimalusi tulevasteks suure üldistusvõimega võrdlevateks projektideks. Koguteos "Minu lapsepõlv oli Eesti NSV-s: humanitaarid meenutavad" ja muu projekti raames toimunud uurimistöö aitab kaasa nõukogude perioodi mõtestamisele kultuurilise paljususe printsiibist lähtudes. Kultuurilist paljusust on sealjuures mõistetud erinevate parameetrite abil, hõlmates maa ja linna, eri aastakümnete, eri põlvkondade, eri rahvuste kultuurilisi erinevusi. Kõige olulisemaks projektiga seotud saavutuseks loen uudse metodoloogia väljatöötamist, mille kasutusvaldkond on interdistsiplinaarne ja rahvusülene.