See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-7
IUT20-7 "Eesti Läänemereruumis: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside arheoloogia (1.01.2014−31.12.2019)", Valter Lang, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
IUT20-7
Eesti Läänemereruumis: majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste protsesside arheoloogia
Estonia in Circum-Baltic space: archaeology of economic, social, and cultural processes
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201485 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201585 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201685 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201785 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201885 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201985 000,00 EUR
510 000,00 EUR

Taotletav IUT projekt jätkab TÜ FLAJ arheoloogiaosakonna kahe varasema sihiteema temaatikat Eesti esiaja ja varaajaloo arheoloogilisel uurimisel. Kiviaja uuringutes keskendutakse esmaasustuse ja püügimajandusliku ühiskonna kujunemisele ning nn neoliitilise paketi levimisele Eestis ja naabermaades. Täpsustatakse mitme keraamikastiili dateeringuid, keraamika kasutusvaldkondi, toormaterjalide hankimist ja eksootiliste materjalide levikut. Pronksiaja osas vajavad lähemat uurimist leiuvaesuse põhjused 2. aastatuhandel eKr, kivikirst- ja tarandkalmete kronoloogia maetute AMS-dateeringute alusel, samuti maakasutussüsteemid ja pronksitöö. Rauaaja osas uuritakse edasi võimukeskuste dünaamikat ja nende seost muu asustusvõrguga. Laiendatakse süstemaatilist uurimistööd seni vähe käsitletud keskaja ja varauusaja arheoloogilise materjali osas. Projekti tulemusena valmivad üldkäsitused Eesti kiviaja (Estonian Archaeology nr 2), hilisrauaaja (EA nr 5) ning keskaja ja varauusaja kohta (EA nr 6)
This project is a continuation of earlier research of the Dep. of Archaeology at the University of Tartu. With regard to the Stone Age, the main objective is to study the primary settlement and the society of hunter-gatherers, the transition to the Neolithic package, the chronological limits of main pottery styles, the usage areas of pottery, the use of raw materials and exotic items. It will be necessary to study the causes of finds' paucity in the Early Bronze Age, to analyse the chronology of stone-cist and tarand-graves on the basis of AMS dates made of skeletons, to study field systems and bronzework. In the Iron Age, one has to specify associations between the settlement pattern and the power centres and the dynamics of the power centres. Much attention will be paid to the Middle Ages and the Early Modern Age, less studied so far by archaeological means. General treatments on the Stone Age, Final Iron Age and Middle/Modern Ages will be published as the result of this project.
Projektiga jätkati Eesti kõikide esiajalooliste perioodide, samuti kesk- ja uusaja arheoloogilist uurimist. Selle töö kõige silmapaistvamaks tulemuseks võib pidada uue, tänapäevasele rahvusvahelisele tasemele vastava ning viimase 40 aasta jooksul (st pärast „Eesti esiajaloo“ ilmumist 1982) lisandunud arheoloogilisele materjalile tugineva Eesti esiajaloo üldkäsitluse loomist (ilmub 2020 „Eesti ajaloo“ I köitena). Selle saavutuse olulisus seisneb kõigepealt selles, et Eesti (esi)ajalugu on eestlaste eneseteadvuse allikas ja seega vajalik meie rahvuse, keele ja kultuuri kestlikkusele. Käesoleva projekti tulemusena tuuakse rahva teadvusse suur hulk arheoloogilist kultuuripärandit, mis on meie ainelise kultuuripärandi kõige rikkalikum ning samas pidevalt ja üha kiiremini täienev osa. Selle pärandi uurimine peab ajaga kaasas käima ning alati vastama ka rahvusvaheliselt aktsepteeritavale tasemele – vastasel juhul ei ole meie arusaam minevikust võrreldav teiste Euroopa rahvaste omaga. Eesti arheoloogiapärandi jätkuv teaduskäibesse toomine ja uue üldkäsitluse loomine kujutab endast ühtlasi Eesti arheoloogide olulist panust rahvusvahelisse (sh Euroopa Liidu) arheoloogiateadusesse, kuivõrd Eesti kultuuripärand on orgaaniline ja lahutamatu osa kogu Euroopa ja maailma kultuuripärandist ning selle uurimine on mitte ainult meie võimalus, vaid ka otsene kohus. Eesti esiajaloo uue üldkäsitluse seisukohti, sealhulgas eriti selle raames esitatud uut eesti rahva kujunemise lugu saab lisaks teadusuuringutele kasutada ka uutes ajalooõpikutes, muuseumiekspositsioonides ja kõikjal mujalgi, kus leidub tarvidust arusaamise järele meie rahva kujunemisest ning kaugemast minevikust.