See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT21-1
IUT21-1 "Piiririkkuse mitteaditiivne mõju elustikule (1.01.2014−31.12.2019)", Tiiu Kull, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
IUT21-1
Piiririkkuse mitteaditiivne mõju elustikule
Non-additive impact of border-richness to biota
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia40,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB280 Loomaökoloogia1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt30,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB290 Süstemaatiline botaanika, taksonoomia, morfoloogia, fütogeograafia, kemotaksonoomia, mittesoontaimede füsioloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt30,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014200 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015200 500,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016200 500,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017200 500,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018200 500,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019200 500,00 EUR
1 203 000,00 EUR

Projekti peamine eesmärk on uurida mitteaditiivseid nähtusi ökoloogilistel piiridel ja nende rolli ökosüsteemides. Meie üldisem hüpotees väidab, et kui piirialad on ruumiliselt stabiilsed, siis suurem suhteline piiririkkus omab mitteaditiivset positiivset mõju üldisele elurikkusele. Uuritakse keskkonna ja biootilisi tingimusi erinevates ruumiskaalades ja nende mõju piirialasid asustavatele taime- ja loomaliikidele. Peamiseks eesmärgiks on kindlaks teha konkreetseid kohastumusi, mis võimaldavad liikidel elada piiridel ja hinnata mõju, mida piiride olemasolu omab elustikule. Konkreetsed hüpoteesid puudutavad piiriliikide olemasolu ja nende arvukust, piiri mõju liigisisesele geneetilisele mitmekesisusele ja paljunemisele, piiriliikide tundlikkust keskkonnahäiringutele ja piirialade lühiajalist stabiilsust võrreldes piirnevate aladega. Üha enam killustatud maastikus on töö tulemused äärmiselt olulised elustiku kaitsel ja ökosüsteemide teenuste tagamisel.
The principal aim of the project is to study the non-additive phenomena in ecological borders and their role for ecosystems. Our general hypothesis states that the larger relative amount of borders has non-additive positive impact on general richness of biota, if the border areas are spatially stable. The project will evaluate specific environmental and biotic conditions occurring in ecological boundaries at various spatial scales and the impact of these conditions on species inhabiting border areas. The main objective of the project is to distinguish specific adaptations that enable species to inhabit ecological borders and to estimate the impact that presence of borders has on biota. More specific hypotheses consider existence and number of border species, border impact on the intraspecies genetic diversity and on reproductive behaviour, border species vulnerability to disturbances as well as short-term stability of border community in comparison to the adjacent communities.
Ümbritsev maailm on vaheldusrikas – on metsad ja niidud, niiskemad ja kuivemad alad, elupaiku läbistavad jõed ja teed. Loodus koosneb seega paljuski piiridest, kõikvõimalikest kooslustevahelistest üleminekuvöönditest, aga ka inimese loodud looduslikematest (nt hekid) ja vähemlooduslikest piiridest (nt traataiad). Kuidas mõjutavad need piirialad – nende vööndite laius, looduslikkus, stabiilsus – erinevate organismirühmade elurikkust? Traataed on tõhus takistus suurematele imetajatele, kuid taimede õietolmule, seemnetele, aga ka tolmeldajatele see takistuseks ei ole. Projekti raames läbi viidud uuringutest selgus palju uut piiriliikide arvukuse, paljunemise ja kohastumuste kohta, nii Eesti kontekstis, kui ka laiemalt. Sealhulgas uuriti röövlindude kodupiirkonna suuruse sõltuvust viimase maastikulisest vaheldusrikkusest, ja selgus, et mida rohkem piire maastikus, seda suurem on nende pesitsusedukus. Taimeatlase vaatlusandmete põhjal tuvastati, et ka kõige tavalisemate taimeliikide asustustihedus on viimase poole sajandi jooksul vähenenud – regionaalsel skaalal on inimene loodust juba nii suurel määral tükeldanud, et elurikkusele positiivsena mõjuvast vaheldusrikkusest on pigem saanud sellele negatiivselt mõjuv fragmentatsioon. Inimese poolt tekitatud piirid vähendavad elupaikade pindala, mis omakorda põhjustab nii populatsioonide kahanemist kui ka erinevate stressifaktorite kuhjumist. Uuringud mitmete orhideeliikidega näitasid, et populatsioonide geneetiline mitmekesisus pole siiski veel langenud. Puittaimede stressifaktorite koostoimet uurides selgus, et seniarvatust olulisemalt suuremat rolli nende püsimises ja produktiivsuses mängib kasvuperioodi pikkus, mis võib tekitada uusi rakenduslikke võimalusi metsanduses. Põllumajandusalade metsalaikude uurimisest selgus, et ka kõige väiksemad puudesalud tekitavad väga olulisi puhvertsoone elurikkuse jaoks, ning see aitab säilitada inimese jaoks väga olulisi ökosüsteemiteenuseid, alates tolmeldajatest kuni biotõrjeni.