See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5751
ETF5751 "Rohumaa aineringete seosed fütoproduktiivsusega olenevalt taimiku koosseisust, kasutusviisist ja väetamisest (1.01.2004−31.12.2007)", Rein Viiralt, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
ETF5751
Rohumaa aineringete seosed fütoproduktiivsusega olenevalt taimiku koosseisust, kasutusviisist ja väetamisest
The relationships between nutrient cycling and grassland phytoproductivity depending on stand composition, defoliation frequency and fertilizer application
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB435 Põllumajanduse ajalugu4.1. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja nendega seonduvad teadused (agronoomia, loomakasvatus, kalakasvatus, metsakasvatus, aiandus jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005141 647,06 EEK (9 052,90 EUR)
01.01.2004−31.12.2004150 000,00 EEK (9 586,75 EUR)
01.01.2006−31.12.2006144 480,00 EEK (9 233,95 EUR)
01.01.2007−31.12.2007148 080,00 EEK (9 464,04 EUR)
37 337,64 EUR

Projekti põhieesmärgid on järgmised: 1. Selgitada aineringeid võrdlevalt saagikasutuseta (s.o. rohi jääb kasvukohale) ja saagi eemaldamisega (söödaks, kompostiks jm.) rohumaal sõltuvalt taimiku koosseisust, vanusest, kasutusviisist, fütoproduktsioonist ja väetamisest. 2. Uurida mulda ja mulla pinnale jääva orgaanilise aine lagundumise protsessi rohumaal ja täpsustada erinevate faktorite mõju ulatust. 3. Selgitada toitainete dünaamikat olenevalt rohumaale tagastatava fütomassi kogusest ning selle mineraliseerumisel vabanenud toitainete omastamist rohukamara poolt. 4. Uurida taimiku liigilise koosseisu, tiheduse ja fütoproduktsiooni (saak, tüü, juured) kujunemist sõltuvalt ringes olevast toitainete hulgast ja nende mulda tagastamise viisist. 5. Selgitada toitainete kadu taimiku erinevate toiterežiimide korral (erinevad väetis normid ja niitmisega eemaldatud rohu või tagastatava multši kogused). Uurida, kas Eesti oludes toimub liblikõieliste poolt sümbiootiliselt seotud õhulämmastiku olulist leostumist huumuskihist sügavamale (nagu pika vegetatsiooniperioodiga rohkete sademetega lõunaregioonides). Tulemusena võimaldab käesolev projekt: 1) töötada välja kvantitatiivselt kirjeldatud aineringetel põhinevad rohumaa täiustatud väetussüsteemid olenevalt taimiku koosseisust ja kärpimissagedusest (sealh. optimaalsed väetisnormid murudele) 2) minimeerida toiteelementide leket erineva koosseisu, kasutusviisi ja fütoproduktsiooniga rohumaade aineringetest ümbritsevasse keskkonda.
The main goals of the project are the following: 1. To find out the differencies in nutrient cycles between the grasslands without economic use of the grass yield (i.e. cut grass remains at its growing place), and the swards with yield removing (for forage, compost, etc.) in case of different nutrition regimes of the sward. The different rates of mineral fertilizers and the amounts of returned grass clippings (as mulch) will be used. 2. To investigate the process of decomposing of organic matter remained in the soil and its surface in grassland, and to find out the main factors influencing this process. 3. To study the dynamics of nutrients depending on the amount of phytomass being returned as mulch 4. To research the botanical composition of sward, the sward density and the dynamics of plant roots depending on the amount of nutrients in cycle, and on their returning method into soil. 5. To determine the loss of nutrients in case of different nutrition regimes of pure-grass and legume-rich sward (different amounts of mineral fertilizers, the amounts of cut plant remains, or the amount of returnable clippings). The results of the present project will enable to create the following: 1) The optimized fertilizing schemes for grasslands and turfgrasses depending on species composition of the sward and its defoliation frequency; 2) To minimize the emissions to environment from nutrient cycles of different grassland systems (incl. lawns).