See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT19-17
IUT19-17 "Dünaamilised protsessid hüdraulilistes võrkudes, merekonstruktsioonides ja -keskkonnas (1.01.2014−31.12.2019)", Aleksander Klauson, Tallinna Tehnikaülikool, Ehitusteaduskond, Mehaanikainstituut, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Ehituse ja arhitektuuri instituut.
IUT19-17
Dünaamilised protsessid hüdraulilistes võrkudes, merekonstruktsioonides ja -keskkonnas
Dynamical processes in hydraulic networks, marine structures and sea environment
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.15. Ehitus- ja kommunaaltehnikaT220 Tsiviilehitus, Hüdrotehnoloogia, avameretehnoloogia, pinnasemehhaanika 2.1. Ehitusteadused (ehitusprojekteerimine, ehitustehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning teised seotud teadused)60,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.8. Keskkonnaseisundit ja keskkonnakaitset hõlmavad uuringudT270 Keskkonnatehnoloogia, reostuskontroll1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia40,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201488 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201588 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201688 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201788 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201888 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201988 000,00 EUR
528 000,00 EUR

Projekt koosneb kolmest põhiteemast: -Hüdraulilistes süsteemides riski ja energiakulu vähendamine; -Laevakonstruktsioonide piirseisundi analüüs; -Struktuuritervikluse akustilise välja informatsioon. Taotletava projekti esimene teema on seotud hüdrodünaamika uuringutega hüdraulilistes võrkudes, nagu mittestatsionaarne voolamine, voolamise ebastabiilsus, õhu-vee koostoime, stratifitseeritud voolamine, veevõrkude mudelite dünaamiline kalibreerimine ja optimeerimine, et vähendada riske ja energiakulu hüdraulilistes süsteemides. Teine uuringute teema võimaldab parandada meretranspordi ohutust ja on suunatud meetodite loomisele, mis vähendavad raskete mereõnnetuste riske. Kolmas teema on seotud veealuse müra mõõtmisega ja heli leviku modelleerimisega, et määrata laevamüra taset merealades ning tagada hea keskkonnaseisund vastavalt Merestrateegia raamdirektiivile. Teine eesmärk on täiustada mittepurustava kontrolli meetodit konstruktsioonide ja liimühenduste kvaliteedi määramiseks.
The project consists of three main topics: -Reduction of risks and energy consumption in hydraulic systems; -Limit state analysis of ship structures; -Acoustic field information on structural integrity. The first topic covers research of fluid dynamics in hydraulic networks, such as unsteady flow, transient flow, air-water interactions, stratified flow, the dynamic calibration of network models and functioning optimization to reduce risks and energy consumption in hydraulic systems. The second topic will allow to improve the safety of maritime transportation and its focus is to provide methods to lower the risk for a severe maritime accidents. The third topic focuses on underwater noise measurements and sound propagation modelling to determine shipping noise intensity and achieve good environmental status of marine waters according to Marine Strategy Framework Directive. Another focus will be on the improvement of non-destructive evaluation of the structures and adhesive joints.
Projekti tulemusena 1) töötati välja mitu meetodit linna joogiveevõrkude energiaefektiivsuse suurendamiseks, hüdraulilise võimsusülejäägi leidmiseks ning vee kvaliteedist tulenevate riskide vähendamiseks. Hüdrauliliste võrkude mudelite (nn digitaalsete teisikute) arvutustarkvara laiendati uute moodulitega, mis võimaldavad optimeerida joogiveevõrgu pumplate tööd, leida võrgu nn energia jääki (kas ja kui palju uusi kliente saab võrguga liita) ning analüüsida vanade suure sisepinna karedusega torude mõju joogivee kvaliteedi modelleerimisele. 2) on koostatud arvutusliku vedeliku dünaamika (CFD) mudelid õhu ja vee koosvoolamise dünaamika määramiseks hüdraulilistes süsteemides. CFD mudeliga on selgitatud tingimusi stratifitseeritud voolamise ebastabiilsustega kaasnevate turbulentsete segunemisprotsesside, ehk surutud vooluhüpete tekkimiseks torus. CFD arvutustulemusi on valideeritud PIV mõõtmistega toru katsestendil TalTech hüdromehaanika laboris. 3) loodi mudel, mis võimaldab vähese ajakulu ja minimaalset sisendinfot kasutades ennustada laeva karilesõidul või kokkupõrkel tekkiva vigastuse ulatust. Lisaks vigastuse hindamisele arendati seotud talade meetodil põhinev arvutusmudel, mis võimaldab hinnata vigastatud laeva tala üldtugevust ehk annab vastuse sellele, kas lokaalsele vigastuse võib järgneda kogu laevatala purunemine. Kui õnnetuses osaleb tanker, siis saab arvutusmudeliga hinnata ka õlilekke dünaamikat ehk laevast lekkiva õli hulka ajas. Õlilekke dünaamika on sisendiks analüüsirakendustele. Arendatud mudelit kasutada mereõnnetustes õlitõrjeoperatsioonide planeerimisel. 4) on töötatud välja meetod, mis lubab statistiliselt määrata, kui suur osa mõõdetud veealusest mürast on looduslik (põhjustatud mere lainetusest) ja kui suur osa on inimtekkeline (põhjustatud laevaliiklusest). Saadud metoodika lubab saavutada täpsemat veealuse helilevi modelleerimist selleks, et paremini hinnata laevaliikluse poolt tekitatud veealuse müra mõju merekeskkonnale.