See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-3
IUT20-3 "Eesti keele kestlikkus avatud maailmas (EKKAM) (1.01.2014−31.12.2019)", Martin Ehala, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
IUT20-3
Eesti keele kestlikkus avatud maailmas (EKKAM)
Sustainability of Estonian in the Era of Globalisation (SEEG)
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH350 Keeleteadus6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201483 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201583 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201683 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201783 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201883 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201983 000,00 EUR
498 000,00 EUR

Projekt analüüsib ja hindab eesti keele jätkusuutlikkust globaliseerunud maailmas ning kasutades seda juhtumiuuringut, arendab keeleökoloogia teooriat. Uurimisrühm keskendub neljale alamülesandele: 1) Eesti keelekeskkondade süstemaatilisele ja mitmekülgsele analüüsile; 2) keelepraktikate analüüsimisele kõigis nendes keelekeskkondades, 3) kõnelejate keelehoiakute analüüsile kõigis nendes keelekeskkondades; 4) keeleökoloogia teooria arendamisele, üldistades keelekeskkondade, kõnelejate keelepraktikate ja keelehoiakute vastastikmõju analüüsi tulemusi. Projekti empiiriline põhitulemus on eesti keele kestlikkuse põhjalik analüüs ja hinnang, tuues esile eesti keele tähtsamad tugevused ja nõrkused, ning võimalused ja ohud eesti keele arengule. Peamine teoreetiline tulemus on keeleökoloogia teooria, mis toob esile globaalsete, rahvus- ja vähemuskeelte vastasmõju mallid tänapäeva infoühiskonnas.
The project analyses and assesses the sustainability of Estonian in a globalised world and, using this case study, advances the theory of language ecology. The research team focuses on four subtasks: 1) the analysis of the characteristics of the key linguistic environments where Estonian is used; 2) the analysis of language practices in each of these linguistic environments; 3) the analysis of the speakers’ language attitudes in each linguistic environment; 4) the development of the theory of language ecology based on the analysis of the the interaction of the linguistic environment, users’ practices and their attitudes. The main empirical outcome of the project will be a comprehensive analysis and assessment of Estonian sustainability, indicating the main strengths, weaknesses, opportunities and threats. The main theoretical outcome will be a framework of language ecology modelling the interaction patterns of global, national and minority languages in the modern information society.
Teema raames viis töörühm 2015. a läbi ulatusliku keelesotsioloogilise küsitluse, mille põhjal valmis Eesti keelekeskkonna arvutisimulatsioon. B. Klaas-Lang ja K. Praakli tegid uuringu muukeelsete koolide õpilaste hoiakutest eesti keele õppimise suhtes. A. Zabrodskaja tegi süvaintervjuudel ja etnograafilistel vaatlustel põhineva mitmekeelsete perede keelepoliitika võrdleva analüüsi. Nende uuringutega on panustatud Eesti Inimarengu aruandesse 2015 ja 2017. Küsitluse andmestik on koos kasutajasõbraliku analüüsimooduliga avalikult kättesaadavaks tehtud (http://keelehoiakud.ekkam.ut.ee). Keelepoliitika uurimissuunas oli fookus suunatud Eesti, aga ka teiste Läänemere äärsete ühiskondade keelepoliitiliste protsesside analüüsile. Suuna tulemusena valmis artiklikogumik „Language Policy Beyond the State“ (Springer 2017). Raamatu uuenduslik panus on näidata riigitasandi keelepoliitiliste otsuste kõrval ka igapäevaste keelevalikute ja -otsuste keelepoliitilisust. Kogumiku toimetasid K. Koreinik, M. Siiner ja K. Brown. Kogumikus on 15 artiklit, sealhulgas töörühma põhitäitjate omad. Keeleökoloogia teooria valdkonnas valmis M. Ehalal monograafia “Signs of identity. The anatomy of belonging” (Routledge, 2017), mis analüüsib kollektiivse identiteedi olemust ja viise, kuidas kollektiivne identiteet avaldub üksikisiku tasandil. Monograafia ja sellega seotud tööd keeleökoloogia vallas tõid M. Ehalale 2018. a. Eesti Vabariigi teaduspreemia. Teema põhitulemused leidsid aktiivselt rakendust poliitikakujunduses: 2018. a märtsis ja 2019. a detsembris esinesid M. Ehala ja B. Klaas-Lang ettekannetega riigikogus eesti keelepoliitika aruteludel riiklikult olulise küsimusena. Nad on Eesti keelepoliitika küsimusi korduvalt käsitlenud meedias, eeskätt Postimehe Meie Eesti hariduse ja teaduskülgedel. Mõlemad on ka Eesti Keelenõukogu liikmed ning osalevad uue eesti keele arengukava väljatöötamisel. Eesti keelekeskkonda puudutavatel teemadel on meedias esinenud teisedki töörühma liikmed.